Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hobusekasvatus eksam (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

  • Kiang - Eeslikud
    Prezewalski hobune- pärishobused
    Kulaan- eeslikud
    Nuubia ulukeesel - eeslid
    Mägisebra- sebrad

  • a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad.
    b) jah
    c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm
    d) Umbes 50-60cm kõrgused
    e) kreeklaste poolt

  • a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust.
    b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927
    c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust

  • a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo
    b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke .
    hobused : näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav

  • a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda.
    b) max pingutuse korral 120 korda
    c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel
    d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist.
    e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit.
    6.
    a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108
    b) ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-103
    c) eetsirandmeline seisutunnus on see kui kabjad on ettepoole.
    d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel
    e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu
    7.
    hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm?
    Turjakõrgus...172
    Kere põikpikkus..176
    Rinna ümbermõõt...196
    Kämbla ümbermõõt...22,5
    Kämbla koormuse indeksi valem on.. kehamass (kg)/kämbla ümbermõõt(cm)

  • a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nim. sääreks
    b) kannaliigesest allapoole. pöid
    c) kui suur on märgis/laik- laik on üle 10 cm
    d) harilik lauk on: 3 sõrme
    e) võik,kõrb

  • a) 3,5 aasatselt
    10.
    a) sammu pikkust mõõdetake ühe esijala teineteisele järgneva (maha asteni)kabjajäle vahekaugus . Mõõdetakse.
    b) sammu pikkus on olulisem
    c) ingl. Täisv. Ratsahobuse galopisamm.. 6m ja sagedus.. 130-145 korda mind
    d) kõige aeglasem traav on sörkimine
    e) põllumajan. Hob. Parim liikumisviis on traav
    11.
    a) veojõud jaguneb: tegelik, normaalne, maksimaalne
    b) dünamomeetriga, ühik kG/m
    c)aboluutne veojõud on suurem raskematel hobustel
    d) normaalne veojõud kergematel hobustel
    e) võimsusühik hj= 75kG/m, ehk 735, 499W
    12.
    tüüpide järgi:
    Soo
    Tõutüübi
    Liinitüüp
    Perekonnatüüp
    Kasvanduse tüüp
    b) 3 klassikalist printsiipi on
    zooloogiline
    ökoloogiline
    zootehniline
    c) B. Frank jagas:
    idamaised - araabia täisvereline
    läänemaised- ardenn
    d) Ewart jagas:
    stepi hobune- ida aasia steppides kerged peeneluulised vormid
    kiltmaahobune- levinud kiltmaadel
    metsahobune-
    kirjuta veel midagi juurde ka iseloomustuseks
    e) akad . Middendroff jagas:
    sammuhobused- külmaverelised
    kiirushobused- soojaverelised
    13.
    sammuhobused- külmaverelised
    kiirushobused- soojaverelised

  • a) välimiku määramine, aretusväärtuse
    b) 1. hindamiseks on vaja 5 täkku,
    2. komisjoni töös lisaks EHS spetsialistide õigus osaleda ka riigi tõuaretusinspektsiooni esindajal
    c) ema
    d) kehaosad jagatakse hindamisel: pea, turi, kere ja teine osa jäsemed
    e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast
    märal peab olema 2 järglast

  • a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil)
    raskeveohobusega, ida friis
    soome hobusega , anglo normann
    ardenniga, hannover
    norra hobusega, inglise täisvereline
    b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.?
    c) kõrbi, vapsikas
    d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts
    e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad

  • a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon
    b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev
    c) ponid - 140 cm turjakõrgus

  • a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman
    b) toodi avinurme Mõisast
    c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni
    d) ardenni
    e) nõukogude raskeveohobuseid

  • L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused.
    19.
    a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes
    b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist
    c) ind kestab 5-7 päeva
    d) 8-10 tundi
    e) ?
    20.
    a) enne söötmist peab jootma , muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini
    b) puhastallid
    sõnnikutallid
    c) maos, soolestikus(jämesooles)
    d) kiudainerikkast sööta
    e) puit
  • Hobusekasvatus eksam #1 Hobusekasvatus eksam #2 Hobusekasvatus eksam #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor fullmoon Õppematerjali autor
    Hobusekasvatus eksam 2 varianti koos vastustega.

    Sarnased õppematerjalid

    Hobusekasvatuse ülevaade
    9
    doc

    Hobusekasvatuse ülevaade

    1. Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised: Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha haritava maa kohta 3, 5 hobust.

    Loomakasvatus
    Hobusekasvatus eksam 2-variant
    6
    doc

    Hobusekasvatus eksam 2. variant

    1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali 7.2 saabeljalgne seis? tagumis

    Hobusekasvatus
    Hobusekasvatuse loengud
    26
    doc

    Hobusekasvatuse loengud

    Suvine timuthein 4 4 4kg haljassegatis 10 15 15 Kaer 2 3 4 Karjamaa rohi 20 20 20kg keedusool 50 50 50 Hobusekasvatus H. Peterson I loeng 30.01.07 Hobuse eksterjöör, interjöör, konstitustsoon ja toitumus Hobuseeksterjöör on tema väline ilme. Pealmised kehaehitus vormid mis formeetitakse e moodustatakse genotüübi poolt ja tema arenedes vastavates keskkonna tingimustes. Välimiku kaudu pärandatakse suure eeldusega hobuse head jõudlusomadused: 1. Kiirus 2. veojõud

    Hobusekasvatus
    KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
    72
    doc

    KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

    KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

    Kalakaubandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun