mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli
kultuurilisest seisust. Üheks sõnavara rikastamise allikaks on näiteks laenamine teistest keeltest.1 Viimastel aastakümnetel on enamik eesti keelde laenatud sõnadest anglitsismid. Pedaja selgitab, et inglise keele laenude rohkus on peamiselt tingitud inglise keele heast mainest ning massikommunikatsiooni levikust ja infoühiskonna tekkest.2 Laenamine toimub kas otse mõnest keelest või siis vahenduskeelte kaudu. Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides.3 Mõlemad autorid on arvamusel, et enamik ingliskeelseid laene on eesti keelde tulnud
Inglise laenukihi algus ulatub XIX sajandi algusesse. Sellest ajast alates võib eristada 3 etappi: XIX sajandi teisest kümnendist kuni XX sajandi teise kümnendi lõpuni, 1920-1930 ning 1940-1980. 1980.aastate lõpus algas ajajärk, mil kokkupuude inglise keelega muutus järjest tihedamaks ning inglise keele prestiiz ja sealt laenatud sõnade hulk on järjest kasvanud. Praegusele laenukihile on omane ebastabiilsus, uued mõisted ning tsitaatsõnade ja mugandite kõrvuti esinemine. 1 Leemets ütleb, et peamised vahendajad on küll vene ja soome keel, kuid inglise keelest tuleb laene otse ilma vahenduskeelteta. Enamasti tutvuvad inimesed uute sõnadega ajakirjanduses, erialakirjanduses, Internetis või filme vaadates. 2 On kolme liiki laene: pärislaenud võetakse teisest keelest otse üle; tõlkelaenud sõnad pannakse oma keelde ümber; tähenduslaenud lisatakse oma keeles olevale sõnale teise keele tähendus. 3
õpetajatest? Aga mida te hetkel tunnete? Kas kurbust/rõõmu või midagi muud. Siinkohal tahaksime teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks, -kuudeks ja -aastateks. Paluksime siia tulla järgnevatel õpetajatel: Õp Rein, Õp Mare, Õp Ene Kruve, Õp Lembit Keerus, Õp Mall Võhandu, õp Liisu Tähe, õp Kati kümnik, õp Tanel kümnik, õp Siret Stoltsen, õp Reeva Johanson, õp Egon Leemets, õp Agnes Leemets, õp Marje Kert, õp Ann Laurand. Õp Liia Alling, Õp Eve põldmaa, Õp. Katrin Topkin, Õp. Helis Manninen, Õp. Sandra Paju, Õp. Mari-viivian Ellam, Ja Kiltsi põhikooli direktorit Merje Leemetsa. Kallid õpetajad, nautige seda päeva, sest see on teie päev!! Palju õnne ja meie sügav kummardus teile!
Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid, hiina vokk, araabia kebab ja uuskreeka feta. Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003) Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Inglise keel on ka ise vahenduskeel, sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41) Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on alati toonud kaasa ka
SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on üksjagu uuenenud: Rakendatud on uut morfoloogia ja häälduse esitamise süsteemi, värskendatud on sõnavara ja näitestikku ning ühtlustatud on märgendeid ja soovitusi on ajakohastatud.
AS JA12 PROTOKOLL Rakvere 26. veebruar 2013 nr 1 Algus kell 9.00, lõpp 10.30 Juhatas Grete Nagel Protokollis Merilyn Einamann Võtsid osa: Carmen Aasamets, Kadri Kalvik, Ilona Leemets Puudusid: Kristi Kikerpill, Karin Kõrts, Anita Laksberg, Triin Samra PÄEVAKORD: 1. Kooli tutvustamine, eriala tutvustamine 2. Bussiliikluse korraldus
Alaska Aron Leemets 8.c Alaska Size -1,7 mil km2 Population -690,000 Capital -Juneau Biggest city-Anchorage Anchorage Size- 5080 km2 Population- 300,950 Fauna Polar Bear Brown Bear Endangered Animal Species Fin whale Humpback whale Flora Tundra Mineral resources Gold, coal, oil, copper, zinc, platinum, Main sights Hubbard glacier Sledge dogs Interesting Facts spread worldwide, dog breed Used literature http://et.wikipedia.org/wiki/Alaska http://et.wikipedia.org/wiki/Tundra http://en.wikipedia.org/wiki/Wildlife_of_Alaska https://www.google.ee/search? q=alaska+fauna&hl=et&biw=1366&bih=667 &source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=8Y4NVdL gJYjOaKTsgqAF&ved=0CAYQ_AUoAQ Thank you for listening
Otto Von Guericke Birgie Bligzna Liisbet Leemets Otto Von Guericke Nov 20 1602- Mai 11 1686 Magdeburg, Saksamaa Saksa teadlane ja leiutaja Elu Õppis Leipzigi ülikoolis Õigusteadust Jena ülikoolis 1621 Matemaatikat ja mehaanikat Leydeni ülikoolis 1623 1631 sai temast mehaanik Gustavus II Avastused Leiutas esimese õhu pumba Uuris vaakumit 1663 leiutas ta kui nähtust esimese elektri Uuris õhu rolli generaatori põlemises ja Mis tootis hingamises staatilist elektrit, pöörleva väävli palli hõõrdumisel Avastused 1673 avastas, et väävli palli hõõrdumisel see hakkab hõõguma Ta avastas, et gaasi Õppis keskkonnas astronoomiat põlemine Ennustas, et tekkitab komeedi sadu suuremat valgust pole juhuslik. ja on säästlikum. (Säästulamp) Tänan kuulamas...
Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumen...
Tanja live kontsert Kaheksandal aprillil külastasin Tanja kontserti, mis toimus Tallinnas klubis Prive. Tegu ei olnud tavalise klubi peoga, vaid konkreetse kontsertiga. Tanja Mihhailova on 32- aastane vene rahvusest artist, kes laulab peamiselt poplaule. Ta on kasvanud üles Eestis ning siin õppinud. Ta on esindanud Eestit eurovisioonil ning võtnud osa ka paljudest muusikalidest. Muusikaga on ta tegelenud juba lapsepõlvest saadik. Tanja tahtis õppima asuda muusikakooli, kuid teda ei võetud vastu, sest puudus õpetajate arvates muusikaline kuulamine. Kõigele vaatamata on Tanjast kujunenud üks Eesti edukamaid artiste. Kontsert toimus Tallinna vanalinnas ning kuulajaid oli kokku tulnud palju. Tanja astus ise lavale kell üks öösel, kuid uksed avati juba pool tundi enne südaööd. Klubi on väike ning rahvast oli kohale tulnud palju, selletõttu ei saanud ka kontserti väga hästi nautida. Kohati tundsin ennast e...
sõpradega suheldes. Interneti mõju võib olla väga suur, kuna noored kasutavad seda igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala, 15.03.2017) Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween, hot dog, groupie, performance. Kuid on olemas ka tsitaatsõnu, millele on leitud eesti keelne vaste, nagu näiteks vabakäetelefon
väikese algustähega. Kardetakse, et väike algustäht ei väljenda piisavat austust, lugupidamist ja ametlikkust. [3] 4 Kõik värsked õigekeelsusallikad ja käsiraamatud kinnitavad, et ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid ja tiitlid kirjutatakse väikese algustähega, olgu tegu mis tahes tähtsa ametiisikuga. Väiketähega kirjutamine ei vähenda nende väärikust absoluutselt. [3] Tiina Leemets kirjutab, et asutusenimetuste kirjutamiseks on kaks võimalust. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jm ühenduste registreeritud täisnimetusi kirjutatakse ametlikkuse rõhutamisel läbiva suurtähega kuid vabamas tekstis, võib julgesti tarvitada ka väikest algustähte. Mõnikord ei ole teada, kas tegemist on täpse täisnimetusega. Kahtluse korral on kindlam kasutada väiketähti sest siis saab kirjutis igal juhul õige. [3]
Ta elas pikka aega koos näitleja Liina Vahtrikuga. On olnud abielus Marion Uuspõlluga (neiupõlvenimega Marion Magdalena Poom), neil on poeg Fred. Alates aastast 2010 on tema elukaaslane Gerli Tiganik, nad abiellusid. Kasutatud kirjandus Hint M.,1987. Eesti keele õpik Valgus. Tallinn. Ehala M.,1997. Eesti keele struktuur. Künnimees. Ehala M.,1998. Eesti kirjakeel. Künnimees. Erelt M., Erelt,T., Raadik,M.,Leemets,T.,Mäearu,S.,2000. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Erelt M.,Erelt T., Ross K.,1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Erelt T.,1999. Eesti ortograafia. Tallinn. Kraut E.,Liivaste E.,Tarvo A.,1998. Eesti õigekeel. Koolibri. Tallinn. Valmis A. Valmis, L.,1999. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Virgela, Tallinn. Valgma J.,1974. Kirjuta õigesti. Valgus.Tallinn.
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von
Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek Vetik, Margus Toomla, Mihkel Ernits, Ott Lepland, Raul Leemets, René Köster, Sergei Kuznetsov, Sergei Titov, Simo Kruusement, Taavi Immato, Vahur Agar. Mustanahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles. Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova: On pärit KohtlaJärvelt, elab Viljandis, õpib Viljandi Kultuurikolledzis tantsu erialal. Alates neljandast eluaastast on end tihedalt sidunud muusikaga
BEPS project Action 4: Interest deductions and other financial payments Maris Leemets 10.08.2016 Peer Assignment in Module 3 The OECD with its Base Erosion and Profit Shifting (BEPS) project is working towards proposing politically feasible and multilaterally acceptable ways to minimize the corporate tax base erosion and profit shifting activities since 2013. Out of its 15 main lines of work under BEPS project (called Actions) I will concentrate on Action 4
tõsiseltvõetavad (Alas 2009). 2.3. Tallinna linn Tallinna linnavolikogus sai planeering 32 toetushäält ja mitte ühtegi vastuhäält. Osa volinikke jättis hääletamata, kuna nad polnud leidnud aega teemaga piisavalt tutvuda või kuna negatiivne foon, mis teemaga kaasnes, tekitas neis kõhklusi. Suurim oli hääletamata jätnute arv keskerakondlaste hulgas. 8 poolthäälega toetasid detailplaneeringu muutmist Isamaa ja Respublika Liidu kohalolnud volinikud. Näiteks Ants Leemets põhjendab oma poolthäält järgmiselt: ,,Ma ise usun, et ega hipodroom ei saa ju selliseks jääda, nagu ta on, ja eks mingi areng peab seal toimuma" (Aas 2011). Taavi Aasi, Tallina abilinnapea, arvates põhjendab maakasutuse muutmist fakt, et hipodroom viiakse linnast välja ning tema arvates puudub linnal vajadus nii suures mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks (Gnadenteich 2011).
või Kuusik, E. 1996. Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Tehnikaülikoolis. Viide tekstis: (Kuusik 1996: 4). Liiv, Jakob 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Või 19 Liiv, J. 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Viide tekstis: (Liiv 1960: 4). Mitme autoriga teos Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Viide tekstis: (Erelt, Leemets , Mäearu, Raadik 2006: 4). Kui uurimistöö autor kasutab mitme autoriga teost ja näidises toodud varianti, siis tuleb bibliokirjes kasutada kõigi autorite puhul eesnimetähte ja lisada punkt. Kogumik, millel on koostaja või koostajad, mitte autor Vanasõnaraamat. 1984. Koostanud A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat.
Atsetoon on üks põhiline olmekeemia aine, mida kasutatakse kodudes. Sellega saab eemaldada küünelakki ja muid lakke. Selle saamine on aga keeruline keemiline protsess. See on mürgine ja seda saadakse järgmisel viisil: CH3CH(OH)CH3+0,5O2® CH3-CO-CH3+H2O Atsetooni keemiline valem: 5 KASUATUD ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Kirjastus ''Valgus''/Eneke2/1983aasta/lk. 102, 112 2. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiiu Erelt/Eesti ÕS/1999aasta/lk. 564 3. Rein Ristlaan, Friedrich Teppor/Keemia meie kodudes/1964aasta/lk. 156, 44, 89 Kasutatud koduleheküljed: 1. http://www.minut.ee/articles/05/09/08/0928246.shtml 2. http://www.epl.ee/artikkel/300233 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Kodukeemia 4. http://www.parnupostimees.ee/040506/esileht/tarbija/10064306.php 5. http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/orgaaniline1.pdf 6. http://www
Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele
1) Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2)Erelt, Tiiu2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3)Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/austus.html 4)Raadik, Maire 2000. Kaupade nimetamine. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 140-146; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/kaubad.html 5)Raadik, Maire 2000. Kas suurtähel on tähtsust
hulka kuuluvaks pidada ning tunneb, et temast hoolitakse kodukahjustustest hoolimata. Siiski eeldab sellise taustaga õpilase aitamine õpetajalt ka teatavaid erioskusi, ei piisa üksnes pedagoogiliseks tööks sobivatest isikuomadustest. Soo-aspekt võib suhete pingestumisel ja koolitemperamendi avaldumisel olla arvestatav faktor, kuid ikkagi pigem õpetajaskonnaga seoses kui jutt käib õpilane-õpetaja konfliktist. Käitumisprobleemsete teismeliste poistega töötanud meespedagoog (Leemets 2008)peab teismeliste poiste käitumisprobleemide põhjuseks esmalt seda, et meessoost õpetajaid napib. Poisid, kellel ei ole kodus ega ka koolis meheliku eeskuju, hakkavad seda otsima mujalt. Poisid tahavad näida nn tegijatena. Õppeedukuse langedes teismeeas tuleb aga otsida muid nn tegija väljundeid, mis on üheks konfliktide põhjuseks õpetajaga, samas pole konflikt õpetajaga eesmärk omaette. Algklasside temperamentsemad poisid ei kasuta oma energiat pahategude tegemiseks teadlikult
233401000743706 22.08.08 -144-174-19,0 TRUMP 737E TREVOR Peatõuraamat 12.05.1996 kollane 739 E 16.02.2004 LINDA LEEMETS Suure-Jaani vald sünd.05.04.00 ROSANNA Viljandimaa kollane Gen.eksp. 3655E tel.51988026 nr. 776 20.08.1997 Linda Leemets UELN 12
vastupidi. Osalesime ka ise õpitubades, kus omandasime erinevaid oskusi Kotli viljeletud tegemistes. Õpitubades omandati järgmisi oskusi: Kotli tekstiilimustrite kasutamine käsitöös, juhendaja Eve Veelaid - mustrite kopeerimine ja suurendamine, vildile kandmine, vildist kujundite välja lõikamine ja kinnitamine erinevate tehnikatega, töö viimistlemine ( osales 8 inimest) Linoollõike kasutamine ekslibriste valmistamisel, juhendaja Merje Leemets - ekslibrise kavandi joonistamine, linoolile kandmine, linooli töötlemine linoolinugadega, trükkimine erinevate meetoditega, valmis töö viimistlemine ja raamimine (osales 9 inimest) Soojuurikatest pisiplastika, juhendajad Piret Smagar ja Hando Kuntro - vajaliku puitmaterjali valimine, selle töötlemine erinevate tööriistadega, alusele kinnitamine, viimistlemine (osales 12 inimest) Portree joonistamine, juhendaja Maie Lepik - portreekavandi joonistamine, söe ja söekummi
sõnastikuosale järgneb kohanimede valimik, õigekirjutusjuhised, tähtsamate ladinakirjaliste keelte nimede hääldamise juhised; vene, kreeka ja hiina nimede ümberkirjutustabelid. Käänd- ja pöördsõnadel tüübinumbrid. Valikuliselt on antud infot sõnaliigi, rektsiooni ja tähenduse kohta. Rohkesti kasutatud eriala- ja stiilimärgendeid. 8. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 (Eesti Keele Instituut. Toim Tiiu Erelt, koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Marire Raadik ja Tiiu Erelt). Erinevalt eelmistest Õsidest läheb sõnaraamat sõnatasandilt edasi ning näitab ka, kuidas sõnu lausetes kasutada. Rohkesti näiteid sõnade hariliku ümbruse, väljendite, rektsiooni jm kohta. • 1918 õigekirjutuse-sõnaraamat 1925-37 õigekeelsuse-sõnaraamat 1933-46 ja 1948-51 õigekeelsus-sõnaraamat 1953 ja 1960 õigekeelsuse sõnaraamat 1976 õigekeelsussõnaraamatut
Kriiska jt .2006. (koost) Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)): ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Autori ja tiiteltoimetajata raamatute puhul (entsüklopeediad, sõnaraamatud), mille tekstiviideteks on suurtähtlühendid ((ENE 1 1985), (ENE 3 1988)), vormistatakse kirjed eraldi, kui teosest on kasutatud üksikuid osi ja need on ilmunud eri aastatel, nt: ENE 1. 1985. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. A-Cent. Tallinn: Valgus. ENE 3. 1988. Eesti nõukogude entsüklopeedia. Film-Issõ
sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab
5.6.1.Ühe autori raamat: Erelt, Tiiu 2002.Eesti kirjakeele korraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus NB! Ühe autori eri aastatel ilmunud raamatutest tuleb kõigepealt kirjutada esimesena ilmunud raamat. Jälgi kirjavahemärke! 5.6.2.Kahe-kolme autori raamat: Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel, P.1975. Saksa-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus 5.6.3.Rohkem kui kolme autori raamat: Erelt, T., Leemets, T. jt 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 5.6.4.Autorit ei ole, on nimetatud toimetaja. Alusta pealkirjast! Näide: Eesti alevik 21.sajandi algul. 2004. toim Kalmus,V., Lauristin, M. Tallinn: Valgus 5.6.5.Artikkel ajakirjast: artikli autor(id) märkida nagu raamatu puhul, ilmumisaasta, pealkiri,(mõttekriips) ajakirja nimetus, köide (aastakäik) teadusajakirja puhul, number, leheküljed. Näide: Lill, Anne 1984
ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon). Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja mõttekriipsu järele info ajakirja või kogumiku kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis
Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989 10. Raun, A. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Trt.: Maarjamaa, 2000 11. Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977 12. Vääri, E. Kleis, R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000 13. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee) 14. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) 15. Keelenurk (http://www2.epa.ee/keel/valik.htm) 16. Leemets, T. Uuemaid inglise laene. (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html) 17. Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika) 33
• sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. 17. Iseloomusta eesti keele sõnavara struktuuri (Hausenberg 2009. Kuhu lähed, eesti keel? - Keel ja Kirjandus 4). Küsimused 17 ja 18 kattuvad suures osas. + 18. Kirjelda sõnavara rikastamise vahendeid: laenamine, liitsõnad, tuletamine, tehistüved, uue tähenduse andmine, murretest laenamine, sõnavõistlused jne. Viimase kümnendi uuem sõnavara on veel ebastabiilne. Tsitaatsõnade ja laenude tung keelde jätkub. Tiina Leemets on täheldanud tsitaatsõnade osakaalu suurenemist ka sõnaraamatutes: tema uurimuse aluseks olnud inglise laenust kasutatakse umbes 90 valdavalt lähtekeele kujul. 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus oli kümmekond ingliskeelset märksõna, Õs 1999 sisaldas 84 ingliskeelset märksõna ja Õs 2006 annab 23 uut tsitaatsõna, nt baguette, caffè latte, croissant, hot dog, management, slogan jt
otsida koorimuusika suures populaarsuses ja ilmselt ka laulupidude traditsioonis. Eesti kontekstis võib siin loogilise põhjusena näha ka kõnesoleva kultuurinähtuse uudsust – kõigi “tõsiste” žanrite, kaasa arvatud koori- ja puhkpillimuusika puhul kõneldi palju rahvus- likkusest ja arvati see ka vastavas muusikas leiduvat, meie tantsumuusikal see aga veel puudus. Sellele probleemile juhib tähelepanu ka V. L. (ilmselt Voldemar Leemets) artiklis “Mõtteid ajaviitemuusika korraldamisest” (Leemets 1937: 131–132). Sellest hoolimata arenes džäss ootamatult kiiresti, sest nagu juba mainitud, soov vabaneda pikaaegse poliitilise surve kõikmõeldavatest tagajärgedest tekitab automaatselt erilise akulturatsioonivalmiduse, kiiren- dades kõige uue vaba levikut. Siin peitubki ilmselt üks põhjusi, miks džäss kodunes meie, mõõdukate põhjamaalaste teadvuses märkimisväärselt kiiresti. 1.1. HISTORIOGRAAFIA JA ALLIKAD
vus koolitööde hindamissüsteemi alusena. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, (1), 139–153. Arvi Tavast 2008. The Translator is Human Too: A Case for Instrumentalism in Multilingual Specialised Communication. Dis- sertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 21. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Arvi Tavast 2012. Keelehoolde teoreetilise aluse otsinguil: naabervald- konnad appi. – Maire Raadik ja Tiina Leemets (toim.), Sõnaga mõeldud mõte: pühendusteos Tiiu Ereltile, 20. aprillil 2012. Eesti Keele Instituudi toimetised 14. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Rita Temmerman 2000. Towards New Ways of Terminology Descrip- tion: The Sociocognitive Approach. Amsterdam: John Benjamins. Sonja Tirkkonen-Condit 2002. Translationese — a myth or an empirical fact? A study into the linguistic identifiability of translated language. Target, 14 (2), 207–220. Gideon Toury 1995
annaabi.ee 
