,,Esimesed värsid" 1960 ,,Tänavad ja tanumad" 1962 ,,Kodumurul" 1966 ,,Lõkkemõtted" 1974 Jutukogud ,,Kohtumine vanaema aias" 1966 ,,Margapuuga mõõdetud maa" 1976 Romaanid ,,Tume Laas" 1978 Romaan Teise maailmasõja eelsetest viimastest rahuaastatest, sõjast, okupatsioonist, metsavendadest ja taas saabunud rahust ning kolhoosielust, nähtuna maainimeste silme läbi. ,,Kompromiss" 1982 Retrospektiivne romaan ajakirjandustöötajatest. Mõnda aega ajakirjanikuametit pidanud Rein Raigi kompromissiderohke elukäigu taustal kerkib peategelase positiivse ideaalina esile ta sõbra ja kolleegi Aleksander Luukase kuju, keda iseloomustab põhimõttekindlus ja ausus nii töös kui ka eraelus. Kokkuvõtte Sellest referaadist saime siis teada, et millest ta eelmisel sajandil osa võttis ja millest siis raamat ,,Pakane" rääkis, millesel aja järgul see toimus ning kuidas lõppes.
investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet. [1] Eurorahale üleminekust on räägitud aastaid ja alati seostuvad sellega mitmed hirmud, kuidas elu keeratakse pea peale. Mis muutub aga tegelikult, kui Eesti peaks järgmise aasta 1. jaanuarist eurole üle minema? Konverentsi "Mida euro toob?" esinejate sõnul on 99% kindlusega Eesti -päevaks just 01.01.2011. [2] Ivar Raigi arvates oleks sobiv aeg eurole üle minna uue majandusfaasi tõusul 2017. 2018. aastal, kuigi Eesti valitsus kihutab täiskiirusel vastu euroga liitumisele 2011. aasta algul. [3] Suurimaks muutujaks on laenuintressides ja investeeringutelt nõutavates tulunormides on tasu riski eest. Enamik tarbimist baseerub ikkagi laenurahal ja töökohad sõltuvad investeeringutest. Kõrgemate riskide korral on laenuraha hind kallim, st. laenuintress kõrgem.
- kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju liigid 3-2-1-7-10, p 17 - puhtmajanduslik kahju Asjaolud: Vambola Raigi (hagi) hagi Neeme Raigi (kostja I), Kaie Raigi (kostja II) ja Aarne Karu (kostja III) vastu solidaarselt 5 000 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Õiguslik probleem: Kahju hüvitamise eesmärk – VÕS § 127. RK: „Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline.“ Erandid: 1. kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille
eesti hobuseid peamiselt taludes, enamasti saartel, kus on ühes majapidamises tavaliselt kuni viis hobust. Aga eesti hobuste kasvatamine võtab hoogu ka mandril. Saaremaal on suuremad kasvatajad Pihtla Hobusekasvandus (50 hobust), Jaan-Aleksander Rooda (70 hobust), Aili Kirst (16 hobust), Heino Kallas (66 hobust), Kalvar Ige (40 hobust), Muhumaal Tihuse Turismitalu (120 hobust) ja Hiiumaal Ristitee talu (33 hobust). Mandri-Eestis on arvukamalt eesti tõugu hobuseid Roland Raigi hobusekasvanduses Harjumaal (18 hobust). [1] Eesti hobusekasvatajatelt uurides, mis neid kõige rohkem selle tõu juures võlub, on nad vastanud, et nende temperament, rahulik ja hea iseloom ning see, et neid on lihtne õpetada, käsitleda ning et nad on koostööaldid. Tõu kasvatamise alustamist on algatanud kõik erinevalt, mõnele on eestlased sümpaatsed, mõnele pärandkoosluse säilitajad, mõnele juhuslikult sattunud ning siis hakanud meeldima, kuid on teisigi viise