Ta peaks oskama läheneda igale kliendile individuaalselt ning lähtuma abivajaja olukorrast. Kahjuks on eetikakoodeksi reeglitest kinnipidavaid sotsiaalala töötajaid vähe. Probleem seisneb ka selles, et sotsiaalalal töötavad tihtipeale inimesed, kes pole saanud vastavat kõrgharidust. Kurbusega peab tõdema, et on ka selliseid sotsiaaltöötajaid, kes kasutavad oma positsiooni kuritahtlikult. Täna mõistis Valgamaa Palupera valla sotsiaaltöötaja Anne Tutki tegevuse hukka sotsiaaltöö assotsiatsiooni eetikakomitee, kinnitades, et naine on oma tegevusega kahjustanud kõigi sotsiaaltööd tegevate inimeste mainet. Palupera valla sotsiaaltöötaja Anne Tutk on kahtlustuse kohaselt vallaelanikelt suure rahasumma kokku laenanud. Seejuures ka oma hoolealustelt, kes ei ole võimelised oma tegusid adekvaatselt hindama.[http:www.postimees.ee/?id=22414]
Mats Traat 23. 11. 1936 Elukäik Sündis Tartumaal Palupera vallas Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis (Rannus lõpetas 7 klassi) 1957 lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi (töötas sovhoosis) 1964 lõpetas ta Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi 1969 Moskvas filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965-1968 toimetajana Tallinnfilmis Abielus Victori Traadiga (tõlkija) ja kaks tütart Praegu on kutseline kirjanik Looming
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused
KK12 Valgamaa-Eesti lõunavärav Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks.
Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste 164.Karksi 165.Kolga-Jaani 166.Paistu 167.Pärsti 168.Suure-Jaani 169.Tarvastu 170.Viiratsi 171.Antsla 172.Haanja 173.Lasva 174.Meremäe 175.Misso 176.Mõniste 177.Rõuge 178.Sõmerpalu 179.Varstu 180.Vastseliina Võru
Esee Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu
veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. 3.Otepää looduspark Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse,
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964
Palupera Põhikool Saksamaa Liitvabariik Geograafia Kristi Roodla 9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa ...
a määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Piirid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Otepää looduspark asub Valga maakonna Neljas tase põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Viies tase Sangaste valla maadel. Looduspark hõlmab otepää kõrgustikust keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu.
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline
märtsil Pariisi, 12. augustil Oslosse ja 19. augustil Berliini. Sammuti avas liini ka välislennufirma. Selleks oli Czech Airlines, nemad alustasid regulaarlende Prahasse. 2003. aastal oli ka pidupäev, 11.detsembril tähistati lennunduse 100. aastapäeva. 2004. aasta 1.mail toimus Tapa lennuväljal traagiline lennuõnnetus purilennukiga L-13 Blanik, kus hukkus Nurmsi Lennuklubi liige, 31 aastane purilendur. Toimus ka teine lennuõnnetus see juhtus 11.mail Valgamaal, Palupera vallas, Astuvere külas traagiline lennuõnnetus kopteriga R-44 registritähis, kus hukkus kopterit piloteerinud kopteriomanik. 2005. aasta 10.augustil toimus Tallinna lahel lennuõnnetus kopteriga Sikorsky S76C+, mis oli sooritamas regulaarset reisilendu Tallinnast Helsingisse. Õnnetuses hukkusid kõik kopteris olnud 14 inimest. Sama aasta 21. mail hukkus lennuõnnetuses filmirezissöör ja lennundusega tegelenud Olav Neuland. Kella 20.30 paiku kukkus tema juhitud
Mats Traat on viljelnud mitmekülgset filosoofilist, loodus- ja isamaalüürikat, milles avaldub küps elulhoiak. Proosateose põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Ühiskonna kriitiline paatos ja masendavate olude kujutus ühendub kõlbelisuse ja traditsiooni väärtustamisega. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. 1.Noorpõlv ja haridustee Mats Traat sündis 23. novembril 1936 aastal Palupera vallas. Ta lõpetas 1957 aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 1964 lõpetas ta Moskvas Gerki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Mats Traat töötas 1965-1968 toimetajana ,,Tallinnfilmis". 1970. aastast kutseline kirjanik. Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Mats Traat on saanud mitmeid kõrgeid preemiaid nagu Fr. Tuglase novelliauhind, kultuurkapitali aasta- preemia, riiklik elutööpreemia
kasutamine tuleb valida kombineeritud hinnakujundus, mille puhul peab arvesse võtma omakulusid, nõudlust kui ka konkurentide hindu. Majutusteenuse pakkumisel mõjutab käivet ka hooaeg.Suviseks hooajaks loetakse aprill-september, talviseks detsember-märts. Sügisel oktoobris-novembris tuleb arvestada käibe langusega. 3. Asukoht Majutusteenust saab pakkuda aadressil Otepää Pedajamäe Jaanuse Puhkemaja, milleks on reaalne suvilakompleks Jaanuse järve kaldal. Otepäält Palupera teed Rõngu suunas 2 km. Jaanuse puhkemaja äriplaan 5 Huvipakkuvamad paigad lähiümbruses asuvad Jaanuse puhkemajast: murdmaasuusarajad Tehvandil 3 km, Tartu maratonirada 2 km, mäesuusarajad Ansomägi 5 km, V-Munamägi 4 km, Kuutsemägi 9 km, jalgrattarajad 1 km, orienteerumine Kirikuküla 0,2 km, ujumine Pühajärv 5 km. 4. Konkurendid Andu Matkatalu- on spetsialiseerunud spordi- ja firmaürituste korraldamisele ning
Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis.
Hetkel 75 aastane kirjanik sai tuntuks Eestis hästi tuntud romaani ja filmiga ,,Tants aurukatla ümber". Ta on läbinud kõrgesti tunnustatud kirjandusinstituudi Moskvas ning harinud ennast ka filminduse vallas. Ta on eesti kirjandusse andnud võrdselt auväärse panuse nii luules kui ka proosas. Oma teoste eest on Traat ka saanud väga palju head vastukaja erinevate autasude ja teiste kirjanike tagasiside näol. Elulugu Mats Traat on sündinud 23. Novembril 1936. aastal Palupera vallas tartumaal. Ta on Eesti proosakirjanik, näitekirjanik stsenarist, luuletõlkija ja luuletaja. Koolidest on ta lõpetanud Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1957. aastal ja Gorki-nimelise kirjandusinstituudi 1969. aastal Moskvas. Samuti käis ta ka veel Vana-Otepää algkoolis, kus alustas õpinguid 1945. aastal ja lõpetas need 1947. aastal. Samuti ka Arula koolis aastatel 1945-1946. On läbinud ka kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused.
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane).
Kaitseala pindala on 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Otepää looduspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=155 Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala 10 Eestis. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna
- 383,48 Lüllemäe, Karula Kohalik Karula Hooldemaja 415,43 vald omavalitsus Hellenurme, Eesti eraõiguslik Lõuna-Eesti Hooldekeskus 550 Palupera vald isik Paju, Tõlliste Eesti eraõiguslik MTÜ Paju Pansionaadid 299,62 - 664,70 vald isik MTÜ Valga Eesti eraõiguslik Peetri 4 520 Hoolekandekeskus isik
25217 8400162-1Kalme 58.51840925.370426 25217 Suure-Jaani vald 25218 8400161-1Kalme 58.51832325.370062 25218 Suure-Jaani vald 28242 8200128-1Kalme 57.98164426.005374 28242 Helme vald 28243 8200127-1Kalme 57.98181726.004726 28243 Helme vald 27697 4400212-1Kalmeistri 59.39584627.061437 27697 Lüganuse vald 27698 4400211-1Kalmeistri 59.39585327.061135 27698 Lüganuse vald 26006 8200129-1Kalmemäe 58.14310026.476398 26006 Palupera vald 26007 8200130-1Kalmemäe 58.14303126.476258 26007 Palupera vald 29836 6700215-1Kalmeoja 57.98404724.581031 29836 Häädemeeste vald 31410 6700214-1Kalmeoja 57.98393224.580775 31410 Häädemeeste vald 21188 8400164-1Kalmetu 58.39201725.816440 21188 Viljandi vald 21552 6700216-1Kalmetu 58.24885125.171472 21552 Saarde vald 29987 6700217-1Kalmetu 58.24863125.171005 29987 Saarde vald 21196 8400163-1Kalmetu 58.39223425
Kõnnu suursoo Kreo Kalajärv 14 OTEPÄÄ LOODUSPARK 1. Asustamise aeg. Pühajärv, Väike-Munamägi ja Tedremägi võeti maastiku elementidena kaitse alla 1957. aastal. 1979. aastal moodustati Otepää maastikukaitseala ning oma praegustes piirides on kaitseala1997. aastast, kandes Otepää looduspargi nime. 2. Asukoht. Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku
Valga prügila sulgemist.» Valgamaa kahe jäätmeveopiirkonna uue prügivedajaga sõlmitakse leping kaheks aastaks. Karu avaldas lootust, et lepinguni Cleanawayga jõutaks veebruari kuul ning edasi kleindilepingutega saab ühele poole kahe või kolme kuu jooksul juhul kui teisipäevast otsust ei vaidlustata. Valga maakonnas on moodustatud kaks jäätmeveo piirkonda. Esimeses piirkonnas on Valga linna I piirkond, Hummuli, Tõrva linn, Helme, Põdrala, Puka ja Palupera ning teises piirkonnas Valga linna II piirkond, Taheva, Tõlliste, Karula, Sangaste, Õru, Otepää. Seni on Valga maakonnas tegutsenud kaks jäätmefirmat Cleanway AS ja RagnSells AS. Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist kasvas mullu 7 korda 28.01.2009 Postimees Marina Lohk, vanemtoimetaja Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist, mis hõlmab nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laene, kasvas möödunud aastal tervelt 7 korda.
eeskirjad. Eeskirjad nõuavad vastutust, aga keegi ei taha vastutada. Bürokraatia naeruvääristamine, komisjone on kõigeks vaja, mis loovad omamoodi komisjone. Reaalsus mees luges raamatut. Paralleel reaalsus tekib, kus on eekirjad, komisjonid, üldse ei teata, kas seda kõike üldse vaja ja bürokraatlik masinavärk jaguneb osadeks, mis lähvad uue süsteemi osadeks, mees enam ei tule. Imelikul kobel sai see raamat ikkagi ilmuda. MATS TRAAT 1936 Tegemist mehega, kes sündis Tartumaal Palupera vallast (lihtne maapoiss). Ta on ise ennast üles töötanud, sest tuli suhteliselt kitsasest oludest ikkagi. 1964 aastal sai sisse Moskva Gorki nimelisse Kirjandus Instituuti. Ta õppis seal filmi poolt rohkem stsenarist. "Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi" Tuli kirjandusse luulega (mitte klassikaline, vaid tema uules on suur proosaalge). Praeguseks on ilmutanud juab kolm luulekogu. "Harala elulood"
VAHUR TA VARUS peatõuraamat 13 617 T KAJA 13 647 T II 1998 kollane VÄÄRSI 20.05.2003 12.09.2005 Nõuni küla kollane HENNA Palupera vald Gen.eksp. 24 583 T Valgamaa UELN nr. 1020 1996 tel.53474771 08.06.07-163-198-23,0 2330022TA669603 19.05.2008 tumeraudjas VELUUR 13 527 T järglaskond VÕLUR VÕRSIK TA
Me kuulsime, kuis puude süda lõi. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koos ning värskes õhus lõhnas sooja mulda. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost? Ehk küll me ümber kivist linn on taas, me kõnnime, kui kõnniks me legendis. Neist õitest algas imeline aas, nüüd kõik need õied õitsevad meis endis ehk küll me ümber kivist linn on taas (,,Imeline aas"). MATS TRAAT (1936) Elust Sündinud Tartumaal Palupera vallas põllutöölise pojana. Töötas põllumajanduses, õppis traktoristiks. Lõpetanud Moskva Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi kirjaniku ja filmistsenaristina. Töötanud Tallinnfilmis toimetajana. On kirjutanud O. Lutsu ,,Sügise" stsenaariumi. 1970. aastast kutseline kirjanik. Loomingust Loomingus on olulised teemad maaelu, ajalugu ja inimpsüühika vaatlemine. Alustas luuletajana. Kokku avaldanud 18 luulekogu
jooksul edasi arenenud. Siinkohal tuleks märkida, et esmakordselt ilmusid ,,Harala elulood" aastal 1976, aga käesolevas uurimistöös on kasutatud 2001. aasta versiooni, mis koosneb enamatest epitaafidest. Selle töö eesmärgid on: 1) analüüsida iga tegelast 2) uurida ajaloolist tausta ja koostada kujutatud tegelaste põhjal eesti külarahva portree 1. Mats Traadi elulugu Mats Traat sündis 1936. aastal 23. novembril Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuutse talus põllumehe pojana. Peale algkooli lõpetamist polnud tal võimalik majanduslikel põhjustel edasi õppida ja seepärast töötas ta mõnda aega sovhoosis. 1959. aastal astus traktoristipaberitega maapoiss Moskva Gorki nimelisse Kirjandusinstituuti ja lõpetas selle 1964. aastal. See oli ainuke niisugune kool tol ajal, kus sai kirjanikuks õppida. Samal ajal lõpetas ta kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. 19651968 töötas Mats
annaabi.ee 
