EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1
OÜ KESSUKASSU Kuressaare Postkontor Vallimaa 6 12492 Kuressaare 13.12.2013 nr 1-20/423 VOLIKIRI OÜ KESSUKASSU, asukohaga Pärna talu, Haeska küla, Pihtla vald, Saare maakond 12345, tegutsedes oma seadusliku esindaja- juhatuse esimehe Keidi Amberg isikus volitab, TIIU TULP (sünniaeg 18.06.1985) võtma vastu Kuressaare Postkontorist OÜ KESSUKASSU nimele tulnud tähtsaadetisi. Volikiri kehtib üks aasta. Keidi Amberg juhataja Pärna talu Telefon 5669 3375 Pangakonto 221234787655 Swedbank Haeska küla e-post [email protected] Pihtla vald www
OÜ KESSUKASSU Hr Taavi Mänd Teie 12.12.2011 nr 23-1/42 AS Seeder Tamme 7-8 Meie 14.12.2011 nr 5-11/21 12345 Tallinn TÕEND OÜ KESSUKASSU tõendab, et TIIU TULP (sünniaeg 25.09.1985) töötab meie ettevõttes maalrina alates 1. märtsist 2011. Tõend kehtib 31. detsembrini 2016. Keidi Amberg juhataja Pärna talu Telefon 5669 3375 Pangakonto 221234787655 Swedbank Haeska küla e-post [email protected] Pihtla vald www.kessukassu.ee 94142 Saaremaakond Registrikood 123456780
KAALI MAASTIKUKAITSEALA Üks efektsemaid kraatrivälju Euroopas Üks haruldasemaid loodusmälestisi Eestis Üks olulisemaid turismiobjekte Saaremaal Asub Saaremaa keskosas, Pihtla vallas, Kuressaarest 20 km kirde poole Alal asub 9 meteoriidikraatrit, asuvad ühel ruutkilomeetril Peakraater Kraatrit ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, nn Järvemägi, mis koosneb meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m
3) Iseseisvalt otsida üks huvitav väliskohanimi ja üks sisekohanimi. Tuua välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas Tegemist on põhinimega? Väliskohanimi: Nethoi Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU) Koordinaadid: 43°14’27"N : 45°24’28"E Tegemist on põhinimega, samas ka rööpnimega, millele on antud ametlikult põhinime kõrval rööpnime staatus. Sisekohanimi: Sandla Liik: ametlik asula, haldus- ja territoriaalüksus (p20: #H7413) Maakond: Saaremaa Vald: Pihtla Koordinaadid: 58°18’09"N : 22°49’05"E Tegemist on põhinemega. Kasutatud allikas: Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eki.ee/knab/knab.htm. [Kasuatud: 28.november, 2015].
ee • Aadress: Saikla küla, Orissaare vald 94634 LUKSUSJAHT AS • Roomassaare tee 6a, EE-93815 Kuressaare, Saaremaa, Eesti • Telefon: +372 4530230 ALUNAUT OÜ • ALUNAUT OÜ • Telefon: +372 562 646 30 • E-Mail: [email protected] • TORNIMÄE , PÖIDE VALD, 94501 SAARE MK, ESTONIA OÜ KASSE PAADID • Kasse Paadid OÜ • Ranna 40-7,93815, Kuressaare,Saaremaa • Telefon:+372 52 53937 • E-mail: [email protected] OÜ VÄTTA PUIT • Suure-Rootsi küla Pihtla vald, Saare maakond 94129 Estonia • Tel: +372 4521 100, +372 4521 101 • Faks: +372 4521 103 • E-Mail: [email protected] • Vättal on valmistatud on nii paarimeetrisi jolle kui 12-meetrisi kakuame. AS SAARE PAAT • Nasva 93872, Estonia • [email protected] • Tel: 37 2452 4460 • Fax: 37 2452 4461 BALTIC WORKBOATS • Location: Nasva Harbour • Address: Nasva, Kaarma v., • 93872 Saare mk, Estonia • Phone: +372 45 21 140
Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2007–2017 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Rahvaarv 33 150 32 800 32 540 32 280 32 060 31 835 31 815 31 756 31 706 33 481 33 307
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
2. Lisand Euroopa Tuumafüüsika Keskus (eeslisand) CERN asub Sveitsi ja Prantsusmaa piiril. CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub... CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend! 4. Hõlmatud määrus Saaremaal Pihtla vallas Sagariste külas asub Kuressaare Siioni koguduse palvela. (Paigad mahuvad üksteise sisse hõlmatud) 5. Kattuv määrus Täna, seitsmevennapäeval, 10. juulil on imeilus suveilm. (Antud ajamäärused määratlevad sama ajahetke) 6. Erinimeline täiend Ilus väike käharapäine ja vilgas poisike toimetas õues. (Täiendid täpsustavad erinevaid omadusi) 7. Järeltäiend Poisike, ilus, pisike, käharpäine ja vilgas, tõimetas õues. LIITLAUSE jaguneb rind- ja põimlauseks 1
a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 1) b. Torma tamm Torma alevikus Piiranguvööndi ulatus samuti 15 meetrit ning kaitse eesmärk on tagada Jõgevamaa põlispuu säilimine. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 6) 3. Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse (6p)? a. Lilla põdramokk Sätestatud on seene püsielupaikade kaitse Liiva-Putla Saare maakonnas Pihtla vallas ja Kandla Saare maakonnas Kärla vallas. (Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, § 2, lõige 4) Püsielupaiga valitsejaks on kohalik keskkonnateenistus, seal on lubatud inimeste viibimine, marjade korjamine, kalapüük ja jahipidamine. Sõidukiga võib seal teedel sõita, puitu võib transportida külmunud pinnaselt ja valitseja nõusolekul võib ka hooldada olemasolevaid maaparandussüsteeme. (Sama seaduse § 4, lõige 3)
kultuuripärandi kaitse. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Kuulub Ramsari konventsiooni alates 1997. aastast. Laidevahe looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala on kaitseala Lõuna-Saaremaal, mis jääb Valjala ja Pihtla valla territooriumile. Kaitseala olulisimad osad on Laidevahe laht ja selle saarestikud, jäänukjärved ning ohustatud poollooduslikud kooslused. Looduskaitsela on mitmete ohustatud liikide elupaigaks. 31. märtsil 2003 kanti kaitseala Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse. 6 Kasutatud materjalid 1. http://www.matsalu.ee/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_rahvuspark 3. http://www.rmk
TTK LÄÄNEMERI Referaat Nimi: Egert Nari Klass: 6a Tallinn 2017 SISUKORD LÄÄNEMEREST ÜLDISELT........................................................................................ 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED..............................................................
aastal kõigest 17 000 m3. Tuleb päris tuttav ette? Veepuhastusjaam sõja keerises Sõda tõi jaamale suuri katsumusi. Punaarmee taganemisel Tallinnast 1941. aasta augustis oli veepuhastusjaam määratud hävitamisele. Jaama kõik tähtsamad hooned olid mineeritud, personal kamandati nn pikka koridori ja süütenöörid süüdati. Õhkijatel oli aga põgenemisega kiire ja nad lahkusid kohe. Vahetusmeister Johannes Roes, Saaremaal Pihtla vallas sündinud mees oli nii julge, et lõikas süütenöörid läbi ja jaam jäi alles. Mõned allikad väidavad, et pumpla koos laboriruumidega lendas siiski õhku, teiste allikate kohaselt sai pumpla tabamuse hoopis sakslaste kahuritest, mis linna tulistasid. 1944. aastal sügisel, kui Tallinn taas nõukogude võimu kätte langes, Johannes Roes arreteeriti ja tasuks jaama päästmise eest mõisteti 25+5 aastaks vangilaagrisse, kus ta kaks aastat hiljem suri
Ehavere linnamägi – Jõgeva maakond Palamuse vald Ehmja Kuradimägi – Lääne maakond – Martna vald – Ehmja küla Hallimägi – Lääne-Nigula kihelkond[viide?][viide?] Helme linnus Hinniala linnamägi - Võru maakond - Vastseliina vald Iru linnamägi Jalukse ringvall-linnus - Lääne maakond Jägala Jõesuu linnamägi – Harju maakond Jõelähtme vald Jäneda linnamägi Järveküla linnus Kaali kindlustatud asula – Saare maakond Pihtla vald Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi
Proovitud on ka kasvatust mereveega täidetud kiirvoolukanaleis, soojuselektrijaamade väljavoolukanalites olevais sumpades ja biopuhastusel põhinevates vee korduvkasutusega basseinides. Praegu on Eesti suuremateks forellikasvatajateks Simuna Ivax, Kalatalu Härjanurmes, Karilatsi kalamajand, Viru Salmo Aravuse kasvandus, Eesti soojuselektrijaama vett kasutav Auvere kasvandus. Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus; samal ajal tuleb teada, et Soome ja Norra forellitoodang, mis on Eestiga võrreldes hiigelsuur, tuleb valdavalt sumpadest. Vikerforelli on paljudes maades, sh Eestis, sageli lastud looduslikesse vetesse, lootes suurendada harrastuskalastajate saake. Isetaastuvaid asurkondi pole peaaegu kunagi moodustunud ja tagasisaagid on olnud väikesed. Eestis on teateid kudepesadest või
21757 3700026-1Haavamägi58.89912522.931602 21757 Pühalepa vald 25762 3700025-1Haavamägi58.89914222.931411 25762 Pühalepa vald 14455 23377-1 Haavasalu 59.33148924.548545 14455 Saue vald 14456 23378-1 Haavasalu 59.33161724.548855 14456 Saue vald 5156 22304-1 Habaja 59.10716725.167223 5156 Kose vald 5157 22303-1 Habaja 59.10710325.167343 5157 Kose vald 25557 7400067-1Haeska 58.41309422.657975 25557 Pihtla vald 25558 7400066-1Haeska 58.41352222.658576 25558 Pihtla vald 28069 5700033-1Haeska 58.78789023.662771 28069 Ridala vald 28558 5700036-1Haeska teer58.83178 23.691416 28558 Ridala vald 28559 5700035-1Haeska teer58.83195 23.690919 28559 Ridala vald 93547 5700034-1Haeska teer58.83151423.695177 93547 Ridala vald 93550 5700037-1Haeska teer58.83155823.694891 93550 Ridala vald 10053 7000049-1Hageri 59.15919624.649944 10053 Kohila vald
Emajõe Suursoo ja Piirissaare märgaladele lisab väärtust asjaolu, et otse Peipsi teisel kaldal laiub hiigelsuur ja hõredalt inimasustusega märgalakompleks. See suurendab lootust, et seal säilivad nende lindude- loomade populatsioonid, kes vajavad eluks ulatuslikke puutumatuid alasid (Kuresoo, 1998). Emajõe Suursoo ja Piirissar liideti Ramsari aladeks 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Laidevahe looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala asub Lõuna-Saaremaal Pihtla ja Valjala vallas. Kaitseala, pindalaga 2439 ha on moodustatud 2002. aastal looduskaitseliselt väärtusliku märgalade kompleksi Laidevahe lahe ja saarestiku, rohkete jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Kaitseala on oluline veelindude pesitsus ja rändepeatuspaigaks (http://www.envir.ee...). 13 Ramsari alaks liideti Laidevahe 31. märtsil 2003. aastal (Aasma, 2008).
turismipiirkond. 3 Kaarma valla asukoht Kaarma vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, ümbritsedes maismaal Kuressaare linna. Valla pindala on 400 km2, maismaapiiri pikkus on 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Valla koosseisu kuuluvad ka Abruka, Väike-Tulpe, Vahase, Kasselaid ja teised väiksemad saared. Ühine piir on Salme, Kärla, Mustjala, Leisi ja Pihtla valla ning Kuressaare linnaga. Vallas on 70 asulat - 68 küla ja 2 alevikku. 4 5 Ajalugu Kaarma vald on Saaremaa vanimaid asustuspiirkondi. Juba muinasajal oli olemas Kaarma (Carmele) kihelkond, hiljem Kaarma kirikukihelkond. Pärast Muistset Vabadusvõitlust (1208- 1227) ja kaotust sakslastele 1227. aastal läksid siinsed alad algul Riia linnale, hiljem (1234) Lääne-Saare piiskopile
Üldiselt ongi Eestis ühe liigi metsi (puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kõikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osatähtsus on suur (üle 10% puistute üldtagavarast) ka Käru, Taagepera ja Orajõe metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mõnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide) ja Läänemaa (Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16]. Haab kasvab meil üldiselt parematel kasvukohtadel, peamiselt värsketel või niisketel viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, talle sobib kõige enam naadi kasvukohatüüp: ligi seitsmendik (13,5%) kõigist selle kasvukohatüübi metsadest on haavikud. Peale naadi kasvukohatüübi on haavikud levinud peaaegu võrdselt (ligikaudu 4% ulatuses) jänesekapsa, sõnajala ja angervaksa
20t).Vähikasvandused olid kannatanud katku tõttu ja tootjaid oli vaid 3-5. Kasvatused: · Härjanurme "superkasvandus", mis toodab vikerforelli, karpkala, vähki, siia ja koha asustusmaterjali ja pakub kalaturismi teenuseid. · 15 põhiliselt vikerforellikasvandust: AS Simuna Ivaxi 4 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Roosna-Alliku, Rutikvere, Pähkla, Pihtla, Beetela basseinikasvandused, Salmistu ja Störfishi sumbakasvandused. Aquamyk ja Basseinikala retsirkulatsioonikasvandused · 3 peamiselt karpkalakasvandust: Haaslava, Ilmatsalu, Kuldre. · 2 üksnes looduslike vete kalavarude rikastamiseks lõhelaste asustusmaterjali kasvatavat kasvandust: Põlula Kalakasvatuskeskus, Õngu Noorkalakasvandus. Põlula Kalakasvatuskeskus on Eesti ainus riiklik kalakasvandus, mis on Keskkonnaministeeriumi allasutus.
omase kindla põlvnemise, välimiku ja mitmekülgse töövõimelisusega. Programmi on kaasatud kõik tõuhobused, kes on kantud tõuraamatusse. Praegu hõlmab tõupopulatsioon umbes 650 hobust. Sedamööda, kuidas inimeste jõukus kasvab, tuleb ka hobuseid juurde. Praegusel ajal peetakse eesti hobuseid peamiselt taludes, enamasti saartel, kus on ühes majapidamises tavaliselt kuni viis hobust. Aga eesti hobuste kasvatamine võtab hoogu ka mandril. Saaremaal on suuremad kasvatajad Pihtla Hobusekasvandus (50 hobust), Jaan-Aleksander Rooda (70 hobust), Aili Kirst (16 hobust), Heino Kallas (66 hobust), Kalvar Ige (40 hobust), Muhumaal Tihuse Turismitalu (120 hobust) ja Hiiumaal Ristitee talu (33 hobust). Mandri-Eestis on arvukamalt eesti tõugu hobuseid Roland Raigi hobusekasvanduses Harjumaal (18 hobust). [1] Eesti hobusekasvatajatelt uurides, mis neid kõige rohkem selle tõu juures võlub, on nad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil. Tallinn, 03.06.2013 ............................
suurenenud siseturistide osakaal. Huvitav on märkida, et eestlaste maksevõime on kasvanud ja ei erine enam oluliselt põhjanaabrite omast. Kahjuks ei ole talus peetud statistikat külastajate osas. 36 Äriplaan 5.2 Konkurendid ja konkurents nr talu nimetus asukoht ööbimise hind 1 Aadu talu Suur-Rootsi, Pihtla vald 430.- 2 Ansu talu Järveküla, Orissaare vald 380.- 3 Enriku puhkemajake Kärla, Kärla vald 500.- 4 Innu talu Abruka, Kaarma vald 200.- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.-
omast. Kahjuks ei ole talus peetud statistikat külastajate osas. 35 Äriplaan 5.2 Konkurendid ja konkurents nr talu nimetus asukoht ööbimise hind 1 Aadu talu Suur-Rootsi, Pihtla vald 430.- 2 Ansu talu Järveküla, Orissaare vald 380.- 3 Enriku puhkemajake Kärla, Kärla vald 500.- 4 Innu talu Abruka, Kaarma vald 200.- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.-
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
Proosa ,,Atlandi kirjad". Reisiraamat ,,Aafrika kuum meri" Jüri Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas eeskätt kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Romaan ,,Vares". ,,Abruka lood". Juhan Peegel keeleteadlane ja kirjanik Orissaarest. Eesti kirjanduse isa. Õppis SÜG-is. Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, samuti eesti folkloori. Valikkogu ,,Tuli koduaknas". Romaan ,, Ma langesin esimesel sõjasuvel". Albert Uustulnd - kirjanik ja laulukirjutaja. Sündis Pihtla vallas. Õppis SÜG-is. Romaan ,,Tuulte tallermaa"- paik Vahase saarel. On saanud Tammsaare luulepreemia. Maetud Kudjape kalmistule. Tema vend Lembit Uustuld on ka raamatuid kirjutanud, nt. ,,Merejutud". August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks.
Luuletus ,,Saaremaa valss", poeem ,,Talgud Lööne soos". I Juhan Liivi preemia laureaat 1965. Luuletus oli ,,Eesti mullad"-sai preemia. 9. Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik. Peamiselt kirjutas kodusaare Abruka lugusid. ,,Abrukalood". Humorist. Romaan ,,Vares". 10. Ülo Tuulik- ,,Sõja jalus" Sõrulaste küüditamisest Saksamaal. Esietendus Kuressaares. On kirjutanud ja reisikirju ,,Vihm Gibraltaris" 11. Albert Uustulnd- sündis Pihtla vallas. Meie kooli vilistlane. peateos ,,Tuulte Tallermaa" see räägib elust vahase saarel. Romaan ,,Merimehed ja jumalad" Tuntud ka kui muusik. Laevakaptenist poeg Lembit Uustulnd on ka tuntud kirjanik. 12. Endla Tegova- surnud, tuleb kirjandusse täna Albertile. Töötas kutsekoolis. Romaan ,,Humalaaias". 13. Henno Käo- Valjalast.Lastele adresseeritud proosateosed. Ise illustreerinud neid. 14. Ingel Tael- elus, luuletaja. 15. Juhan Peegel- Orisaarest. Surnud
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
