Ke e m ia Xa Kätlin Mänd O ks iid · O ks iid id o n a ine d , m is ko o s ne va d ka h e s t e le m e nd is t, m ille s t üks o n h a p nik . O ks iid id e nim e tus e d · Nimetuses märgitakse oksüdatsiooniaste - Fe2O3 raud (III)oksiid ((Loe : raud- kolm-oksiid )) - N2O5 lämmastik (V)oksiid (( Loe: lämmastik-vii-oksiid)) · Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O ·...
Kuidas happeid kindlaks määrata ja millised on hapete ühised omadused? Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub keskkonna happelisusest. Neid kasutatakse hapete lahuste kindlakstegemiseks. Tähtsamad indikaatorid on lakmus, metüüloranž, fenoolftaleiin, tümoolsinine ja universaalindikaator. ● Lakmus on broomtümoolsinine (või muud pH-taseme 6–8 ulatuses) tundlik paber. ● Metüüloranž on happesusindikaator, mis värvub happelises keskkonnas punakaks. Valem: C14H14N3NaO3S ● Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvusetu. Valem: C20H14O4 ● Tümoolsinine värvub punasest kollaseks happelises keskkonnas. Valem: C27H30O5S ● Universaalindikaator on happesusindikaator, mille värvus muutub sujuvalt vastavalt pH-le.
1. Cl2 + 2NaBr = 2NaCl + Br2 2. 3Cl2 + 2Fe = 2FeCl3 3. Cl2 + 2Na = 2NaCl 4. Cl2 + H2 = 2HCl 5. Cl2 + H2O = Kloorivesi · HCl keemilised omadused 1. 2HCl + Fe = FeCl2 + H2 2. 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O 3. HCl + NaOH = NaCl + H2O · Indikaatorid (H2 määramine) Happeline keskkond (pH<7; [H+]>[OH-]) mo= punane lakmus = punane ff Aluseline keskkond (pH>7; [H+]<[OH-]) mo lakmus = sinine ff= vaarikapunane Neutraalne keskkond (pH=7; [H+]=[OH-]) mo lakmus = lilla ff · Metallide halogeniidide keemilised omadused 1. reageerivad metallidega pingerea alusel 3CuCl2 + 2Fe = 2FeCl3 + 3Cu 2. asendusreaktsioonid leelistega
CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Al oksiidide hulka kuulub enamik metalloksiide. Hape ja lahus neutraliseerivad teineteist. Happe ja aluse vahelist reaktsiooni nimetatakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Neutraalses lahuses on lakmusel lilla värvus. NaOH lahus + fenoolftaleiin vaarikapunane H2SO4 lahus + lakmus punane KOH lahus + lakmus sinine Ph 7 kollakasroheline Universaalindikaator Ph 10 tumeroheline pH 2 punane Lahuse pH on 5. Selles lahuses on ülekaalus H + ioonid.
mittelahustuv (sade) hape+sool=sool+hape:lähteaine tugev hape, saadus nõrk hape või tekib soola sade. metall+hape=sool+vesi:ei toimu lämmastikhappe ja konsent. väävelhappe korral 4. pH-skaala(väärtused 0-14) 1.happeline-pH väiksem kui 7 (nt.sidrunimahl) 2.neutraalne-pH on 7 (nt.allikavesi) 3.aluseline-pH suurem kui 7 (nt.pesupulber) Indikaator- aine, millega saab kindlaks teha, millega on tegu. Metüüloranz on oranz, lakmus on lilla, universaalindikaator on roheline, fenoolftaleiin on valge. HAPPED: metüüloranz-punaseks, lakmus-punaseks, univers.-punaseks ALUSED: fenoolftaleiin-vaarikpunaseks, lakmus-siniseks, univers.-siniseks NEUTRAALNE: metüüloranz-lillaks, lakmus-lillaks, univers.-roheliseks 5. *metallid *mittemetallid *oksiidid nendesse *alused liigitamine *happed *soolad Ülesanne: liigita põhiklassi Na2SO4 sool Ca(OH)2 alus Al2O3 oksiid H2SO4 hape 6.
4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv 13) Sool reageerib happega, kui lähtehape on tugevam kui saadud hape 14) Metall reageerib happega, kui üksikmetall asub pingereas enne H2 15) Sool reageerib alusega, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3
Happes: Aluses: Met.Or-punane, kollane Lakmus-punane, sinine ff-vrvitu, lillakas-roosa Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus-aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. Ca(OH)2-kaltsiumhdroksiid Fe(OH)2-raud(3)hdroksiid Fe(OH)3- raud (3)hdroksiid KOH-kaalium(1)hdroksiid Al(OH)3-alumiinium hdroksiid CuOH-vask(1)hdroksiid NaOH-naatriumhdroksiid happed nt.H2SO3, HNO3 alused nt. Zn(OH)2, Fe(OH)3 oksiidid nt.Li2O, SO3 2KOH+H2SO4--->K2SO4+2H2O Zn(OH)2+H2SO4--->ZnSO4+2H2O
seovad hüdroksiidioonid kergesti vesinikiooni. Seetõttu on alused ained, mis seovad prootoni. 17) Mis on pH? Tema väärtused erinevates keskkondades. pH näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happelises keskkonnas on pH<7, aluselises keskkonnas on pH> 7 ja neutraalses keskkonnas pH =7 18) Teada , kuidas mõõta pH (indikaatoriga, pH-meetriga) 19) Teada, kuidas värvuvad erinevates keskkondades metüüloranž, fenoolftaleiin, lakmus lakmus metüüloranź fenoolftaleiin Happeline punane punane värvuseta keskkond Aluseline sinine kollane punakas-roosa keskkond Neutraalne lilla kollane värvuseta keskkond 20) Mis on kare vesi? Sisaldab palju Ca, Mg, Fe ioone 21) Mis on pehme vesi? Sisaldab vähe Ca, Mg, Fe ioone
Happed Õp lk 98 – 103, tv lk 65-67 1. Mõisted: indikaator, hape, happeline oksiid 2. Tähtsamate hapete valemed ja nimetused (H2SO4, HNO3, HCl, H2SO3, H2SiO3, H2CO3, H2S, H3PO4) 3. Hapete äratundmine valemi järgi 4. Happeaniooni laengu leidmine happe valemi põhjal + 5. Hapete omadused on tingitud H -ioonidest: söövitavad, reageerivad metallidega, hapu maitsega 6. Indikaatorite värvused neutraalses ja happelises lahuses: lakmus, metüüloranž 7. Hapete liigitamine ja näidete toomine: a) tugevuse järgi b) vesiniku aatomite arvu järgi c) hapniku sisalduse järgi 8. Ohutusnõuded töötamisel hapetega (esmaabi, hapete lahjendamine) 9. Hapnikhapete saamine happeliste oksiidide (CO2, SO2, SO3, P4O10) reageerimisel veega ja vastavate ühinemisreaktsioonide võrrandite koostamine 10. Happesademete teke 11
Keemia Alused ehk hüdroksiidid. E(OH) E metalliioon (pos. laeng), OH hüdroksiidioon. Tekkimine: Aluseline oksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O= 2NaOH; K2O + H2O=2KOH, CaO + H2O = Ca(OH)2 . Need kõik on vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised. Leeliste omadused: 1) Vees lahustuvad ained 2) Muudavad indikaatori värvi 3) Kuumutamisel ei lagune 4) Need on söövitava toimega. Indikaatorid: Lakmus sinine, fenoolftalein (ff) punane. Leeliste lahustumisel vees tekivad ioonid: NaOH = Na++OH-, KOH = K+ +OH-, Ca(OH)2 = Ca2++2OH-. Nimetused: NaOH Naatriumhüdroksiid Cu(OH)2 Vask (II)hüdroksiid Raskelahustuvad hüdroksiidid Metallioksiidid veega ei reageeri, vees ei lahustu CuO, FeO, ZnO Kuna need hüdroksiidid vees ei lahustu, siis on lahuses väga vähe hüdroksiidioone ja neid pole võimalik tuvastada indikaatoriga, neil pole söövitavat toimet. Kuumutamisel nad
Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4 2)H ioonide tõttu muudavad indi. Värvi ühtmoodi. Indikaator-nim. Aineid,mis muudavad oma värvi happelises või alustelises keskkonnas. -lakmus sinine-happs punane/metüüloranz punane/universaa indikas.kollane.nätb lahuse ph-d happed reag. Metallidega metallide aktiivsuse reag.alusel. LI/K/BA/NA....NISR/PB(H)CU/HG/AG/PT/Aureag happetega--ei reageeri ZN+H2SO4=ZnSO4 +H2 metall+happejääk
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+...
Karboksüülhapped Screen clipping taken: 4.03.2011 9:06 Sisaldavad karboksüülrühma HCOOH -metaanhape(sipelghape) CH3COOH - etaanhape CH3CH3COOH - propaanhape · Neil on kõik hapetele iseloomulikud omadused o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused
pH<7 pH=7 pH>7 happed Leelised HCl, HNO3 vesi, orgaanilised NaOH, Ca(OH)2 ühendid 6) INDIKAATOR Happeline Neutraalne aluseline universaalindika Punane Kollane Sinine ator lakmus Punane Lilla Sinine metüüloranž Punane Kollane Kollane fenoolftaleiin Värvitu Värvitu Värvitu Ülesannetes punasega märgitud sõnad onvastused
ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape )
Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon: NB! Ühise kordajaga jagan loovutatud või liidetud elektronid ja saan teada kuidas tuleb tasakaalustada. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. 1)Happeline keskkond pH<7 2)Aluseline keskkond pH>7 3)Neutraalne keskkond pH=7 Indikaator Happelises Neutraalses Aluselises keskk. keskk. keskk. Lakmus punane lilla sinine Metüüloranz punane oranz oranz fenoolftaleiin värvusetu värvusetu vaarikapunane Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides) Kiirendavad tegurid: 1)Temperatuuri tõstmine 2)Konsentratsiooni suurendamine
4. Kirjuta välja, mis reegli alusel toimub a) Sool+alus=uus sool+uus alus reegel: lähteained peavad vees lahustuma ning 1 saadus peab olema lahustumatu b) Sool+hape=uus sool+uus hape reegel: üks saadustest peab olema reageerinud happest nõrgem või sadenema 5. Täida table, pane õiged värvid: Indikaator Happeline Aluseline Neutraalne keskkond keskkond keskkond Lakmus Punane lilla sinine Fenoolftaleiin värvuset Vaarika punane värvusetu 6. Kirjuta nimetus ja pane juurde aineklass CO2 –süsihappegaas Ag 2 O – dihõbeoksiid Ba(OH )2 –baariumhüdroksiid ZnCO 3 –tsinkkarbonaat CuS –vasksulfiid 7. Tee dissotsiatsioon H 3 PO 4 –H+H2PO4 Mg(OH )2 –Mg+H2O
Karboksüülhapped- on orgaanilised ained KH keemilised omadused+võrrandid mis sisaldavad karboksüülrühma R-COOH 1.karboksüülhapped on happed sest Butlerovi struktuur 1. Neljavalentne eraldavad lahusesse vesinik ioone annab neli sidet CH3COOH--CH3COO+H 2. igal ainel on kindel koostis ja struktuur 2.Annavad reaktsiooni indikaatoriga (aine ehitus, sidemed ja aatomite paigutus) metüüloranz- punane, lakmus-roosa, a)kvalitatiivne koostis näitab, mis universaalindikaator- punane elementidest aine koosneb 3.CH3COOH+Zn=(CH#COO)2Zn+H2 b)kvantitatiivne koostis näitab aatomite HCOOH+Mg=(HCOO)2Mg+H2 arvu 4. aluselise oksiidiga 3.aine omadused sõltuvad aine koostisest CH3COOH+CaO=(CH3COO)2Ca+H2O ja struktuurist 5. alusega 4
happeline keskkond. Kuidas määratleda keskkonda : Tugeva aluse katioon Nõrga happe anioon ALUSELINE Nõrga aluse katioon Tugeva happe anioon HAPPELINE Tugeva aluse katioon Tugeva happe anioon NEUTRAALNE Indikaator ALUSELINE NEUTRAALNE HAPPELINE Lakmus sinine lilla punane Fenoolftaleiin vaarikapunane värvusetu värvusetu Metüüloranz kollane kollane punane Energia kulub = neeldub = sidemete lõhkumine = ENDOTERMILINE Energiat vaja = eraldub = sidemete tekkimine = EKSOTERMILINE
2 Fe(OH)3 X LiOH X Ba(OH)2 X Mg(OH) X 2 6) Võrrandid 7) Indikaatorite värv lahustes. · Metüüloranz happelises keskonnas - punaseks, alus & neutraalne lahus kollakas oranz. · Fenoolftaleiin happes & neut. Lahuses ei muuda värvust, aluses vaarikaspunane. · Lakmus happes punakaslilla, alus sinakaslilla,neut.lahus lilla. · Universaalindikaator happes punane, alus sinine, neut.lahus - kollakas
BaOH+ -> Ba2+ + OH- = II aste 2. Soolalahuse pH, keskkond, indikaatori värv Vees lahustuvad: tugevad alused: IA(Li alla) ja IIA(Ca alla) ja tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO 3, H2SO4 Tugevam aine määrab keskkonna: NaCl (mõlemad tugevad) => nautraalne keskkond pH=7 Na2SO3 (T(ugev) ja N(õrk)) => aluseline pH>7 ZnBr2 (N ja T) => happeline pH<7 Indikaator Neutraalne keskkond Happeline Aluseline lakmus lilla punane sinine universaalne kollane kollakas-rohekas punane sinine paber metüül-oranz (m.o.) kollakas-oranz punane happe kollakas - oranz indikaator (sobib ainult happe tuvastamiseks)
2)Raskl.aluste saamine:neid aluseid saadakse k
audsel meetodil,kui vastava metalli sool pannakse reag.leelisega.nt.2A
lCl3(sool)+3Ca(OH)2->2Al(OH)3down+3CaCl2.Keemilised omad:1)Alused
reag.hapetega ja saadusteks tekivad sool ja vesi(see on neut.reak.)alus+
hape->sool+vesi.Nt.Ca(OH)2+2HMnO4->Ca(MnO4)2+2H2O.2)Raskl
.alused lagunevad kuumutamisel,saadusteks on oksiid ja vesi nt.Cu(OH)
t'
2- ->CuO+H2O.Indik.-värvained,millel on erinevates keskkondades eri
nev värvus.Aluste indik.on lakmus-sinine,metü-oranz,fflillakasp.,univers
aalindik-rohekas.pH näitab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.Hap
peline keskkond pH<7,H+>OH-(H3PO4).Aluseline pH>7,H+
CaO + CO2 = CaCO3 c) Reageerib happega, tekib sool ja vesi CaO + H2CO3 = CaCO3 + H2O 2) Mittemetallioksiidid a) Reageerib veega, tekib hape CO2 + H2O = H2CO3 b) Reageerib aluselise oksiidiga, tekib sool CO2 + CaO = CaCO3 c) Reageerib alusega, tekib sool ja vesi CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi,
Koosnevad metalli- ja hüdroksiidioonidest. pH > 7 Nt: KOH, NaOH, CuOH, Zn(OH)2 Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid). Nt: LiOH, Ba(OH)2, KOH Sool- kristalsed aine, mis koosnevad metallikatioonidest ja happeanioonidest. Nt: K2CO3, Fe(NO3)3, Na2SO4, FeSO4 Oksiid- kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik. Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz Sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. Nt: malm, teras, duralumiinium, pronks, messing Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena (allotroobina). Nt: C esineb teemandina ja söena Amforteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. Nt: Al ja Zn 2Al + 2KOH 2K[Al(OH)4] + 5H2
CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape) 5 Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid. Nad reageerivad alati hapete ja happeliste oksiididega: CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Fe2O3 + 6HCl = 2FeCl3 + 3H2O CuO + 2 HCl = CuCl2 + H2O Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust. Seetõttu on happed hapu maitsega ning vesilahused muudavad indikaatorite värvust (lilla lakmus muutub punaseks). Hapetele iseloomulikud reaktsioonid on järgmised: 6 Soolad on ühendid, milles metallioonid on mittekovalentselt seotud happeaniooniga. 7 Aineklasside tähtsamad omadused Põlemine(täielik oksüdeerumine) CH4+2O2CO2+2H2O Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) reag. leelismetallidega: 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + H2 dehüdraatimine (-H2O): a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O b
kolmnurkpH – sellele vastav pH muutus. 5. Lahuse pH. Happelised, neutraalsed või aluselised. Neutraalses lahuses on H+ ja OH- ioone võrdselt. Mida happelisem on lahus seda suurem on selle vesinikioonide sisaldus. Mida aluselisem on lahus, seda suurem on selle hüdroksiidioonide sisaldus. pH arvutamine: pH = -log [H+]. Indikaatorid: INDIKAATOR happeline neutraalne aluseline universaalindikaator punane kollane sinine lakmus punane lilla sinine metüüloranž punane kollane kollane fenoolftaleiin läbipaistev läbipaistev vaarikapunane 6. Kolligatiivsed omadused sõltuvad lahustunud aine osakeste arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Lahuse aururõhk: kui lahustunud aine on mittelenduv, siis on lahuses oleva lahusti aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust. Kui
vahekord tahketes ühendites ei ei ole tavaliselt täisarvuline, sest reaalsetes kristallides esinevad kristallvõre defektid mõni võresõlm on tühi, mõni võresõlm võib olla täidetud lisandi aatomiga jne. · Aine koostis sõltub tema saamisviisist: CaO INDIKAATORID ained, mille värvus sõltub keskkonna reaktsioonist (happeline, aluseline või nerutraalne keskkond). · Tähtsamad indikaatorid o Lakmus hapepunane, aluslilla, neutraalnesinine o Metüüloranz (mo) hapepunane, aluskollane, neutraalnekollane o Fenoolftaleiin (ff) hapevärvusetu, alusvärvusetu, neutraalnevaarikpunane
· rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 42) asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega 43) leekreaktsioon- võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust 44) indikaator- on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH 45) lakmus- on indikaator, mis happelises lahuses on punane ja leeliselises lahuses sinise värvusega. 46) Metüüloranz-Metüüloranz on indikaator, mis värvub happelises keskkonnas punaseks 47) fenooltaleiin-on indikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu. 48) Elektrolüüt-Elektrolüüt on aine, mille lahus juhib elektrivoolu 49) katood-elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon
MITTELAHUSTUV(SADE) Mittelahustuv alus=metallioksiid+vesi Vees lahustumatu karbonaat=metallioksiid+CO2 LAHUSE pH TASE pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happelistes lahustes pH<7, leidub vesinikioone. Aluselistes lahustes pH>7, leidub hüdroksiidioone. Neutraalsetes lahustes pH=7, vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. HAPPELINE NEUTRAALNE ALUSELINE LAHUS LAHUS LAHUS Lakmus Punane Lilla Sinine Universaalindikaat Punane Roheline Sinine or Fenoolftaleiin - - Roosakaspunane Metüüloranž Punane Oranž - Anorgaaniliste ainete põhiklassid Lihtained Liitained
HOOC CH 2 COOH propaandihape Etaanhape e. äädikhape o CH 3 COOH o HOOC CH 3 Füüsikalised omadused Värvuseta iseloomuliku lõhnaga vees lahustuv vedelik. Veevaba etaanhape (100%) muutub alates -16°C ja alla jääga sarnanevaks tahkeks aineks seda nim. jää-äädikaks. Keemilised omadused Etaanhape ja teised karboksüülhapped on nõrgad happed. Ometigi on neil olemas kõik happeomadused: o Toime indikaatorile Lakmus punaseks o Reageerivad aktiivsete metallidega sool (etanaat) + H 2 o Reageerivad aluseliste oksiididega ja alustega sool + H 2 O o 2CH 3 COOH + Na 2 O 2CH 3 COONa + H 2 O CH 3 COOH + NaOH CH 3 COONa + H 2 O o Reageerivad ka mõnede sooladega, nt karbonaatidega: CH 3 COOH + Na 2 CO 3 CH 3 COONa + H 2 CO 3 (süsihape laguneb) CO 2 + H 2 O o Reageerivad alkoholidega: eeter + vesi o CH 3 COOH + CH 3 CH 2 OH CH 3 COO CH 2 CH 3 + H 2 O
Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes triptühhonmonoloogides, üksildaste stereovalsside rütmilisust ei taipa nad iial, vaevalt emban su kauguse kuma öiste varju,
lämmastik. 97)Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. 98)Fenool ehk hüdroksübenseen tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdrolüülrühmaga. 99)Indikaator on aine, mis muudab oma värvust erinevates keskkondades erinevalt. Fenoolftaleiin jääb happes värvusetuks ja aluses värvub roosakas-punakseks. Metüüloran värvub happes punakaks , aluses jääb kollaseks. Lakmus värvub aluses siniseks ja happes punaseks. 100)Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme lihtainena. On tingitud kristalli struktuuri erinevustest. (näiteks süsinikul grafiit ja teemant;väävlil rombiline, monokliinne ja plastiline väävel; fosforil punane, must ja valge fosfor) 101)Katalüsaator on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad. 102)Inhibiitor on reaktsiooni aeglustaja.
divesiniksulfiidhape H2S vesinikbromiidhape HBr vesinikbromiidhape HI ränihape H2SiO3 vesinikflouriidhape HF · hapnikuta happed: HCl, HBr, H2S. · hapnikuga happed: H2SiO3, HNO3, H3PO4. · üheprootonilised: HCl, HBr, HNO. · mitmeprootonilised: H2SO3, H2CO3, H2S. · tugevad happed: HCl, H2SO4, HNO3. · nõrgad happed: H2S, H2CO3, CH3COOH. INDIKAATORID HAPPES LAHUSES NEUTRAALSES Lakmus punane sinine lilla Metüülorants punane orants orants Universaalindikaator punane sinine kollale Fenoolftalein punane III REAKTSIOONIVÕRRANDID 1) metall + hape = sool + vesinik 2Al + 2H3PO4 = 2AlPO4 + 3H2 2) alus + hape = sool + vesi Ca(OH)2 + H2SO3 = CaSO3 + 2H2O 3) alus.oksiid + hape = sool + vesi
-) valem: c = n/V; tähis [1M]; c = molaarne konsentratsioon e. molaarsus. Soolade hüdrolüüs * pH iseloomusab vesinikioonide sisaldust lahuses (pH = - log C) * Neutraalses lahuses pH = 7 (tugev/nõrk alus + tugev/nõrk hape) * Happelist keskkonda pH < 7 põhjustab vesinikioonide rohkus. (nõrk alus + tugev hape) * Aluselist keskkonda pH > 7 põhjustab hüdroksiidide rohkus. (tugev alus + nõrk hape) * Indikaatorid: -) Lakmus - Happes punane, neutraalses lilla ja aluseslises sinine. -) Metüül-oranz Happes punane, muidu oranz. -) Fenool-ftaleiin Aluses roosa, muidu värvuseta. * Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond. * Tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 * Nõrgad happed: H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH Keemiline tasakaal * Pöördamatud reaktsioonid kulgevad ühes suunas ja lõpuni.
N elektrolüüdid on 3-5 % Nt: Tugevad: Vesinikkloriidhape (90÷95); Väävelhape (60) Nõrgad: Etaanhape (1,5); Süsihape (0,02) 15.Indikaatorid keemias, nende kasutamine. Happelis-aluselised indikaatorid Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub keskkonna reaktsioonist (happeline, aluseline või neutraalne keskkond) Tähtsamad indikaatorid on lakmus, metüüloranz, fenoolftaleiin. Neid kasutatakse keskkonna määramiskeks, saadud värvi võrdleme tema spetsiifilise värviskaalaga. 16.Lahuse pH kui keskkonna happelisuse näitaja. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja pH väärtuse vahel. pH7 on naturaalne keskkond Happelisust mõõdetakse 0-14 Mida suurem arv seda madalam happelisus, mida väksem arv seda väiksem happelisus. 17.Lahuse pH määramise võimalused. Lahuses määratakse pH universaalse indikaatoriga või pH meetriga
LAHUSTI- aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt lahustunud. LAHUSTUMISSOOJUS- aine lahustumisega kaasnev soojusefekt, mis koosneb kristallvõre lagunemissoojusest (selle arvel lahus jahtub) ja hüdraatumissoojusest (selle arvel lahus soojeneb). LAHUSTUVUS- aine suurim mass grammides, mis lahustub anud tingimustel 100g lahustis (vees). LAHUSTUMISSOOJUS- aine lahustumisega kaasnev soojusefekt. LAHUSTUVUSKÕVER- aine lahustuvuse sõltuvust temperatuurist näitav kõver. LAKMUS- värvaine, mis happelises lehuses on punase ja leeliselises lahuses sinise värvusega; kasutatakse indikaatoriga. LEELIS- vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) LIHTAINE- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. LIITAINE- (keemiline ühend) aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. LIITVÄETIS- mitut vajalikku toiteelementi sisaldav mineraalväetis. 6
KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). 58. happelis-aluselised indikaatorid keemias ja nende kasutamine. Indikaator on aine mille värvus sõltub selle lahuse pH väärtusest millesse ta on lisatud. Indikaatoreid saab kasutada nii tahkel kui ka vedelal kujul. Mõned levinumad on allpool. Lakmus on indikaator mis näitab kas lahus on happeline või leeliseline. Happelises lahuses muutuvad nad siniseks ja leeliselises punaseks. Universaalindikaator on indikaator (paberi või lahusena) mille värvust võrreldakse etalonvärvide reaga ja leitakse vastavale värvusele vastav pH. Erinevaid indikaatoreid: Universaal indikaator Lakmus(paberi kujul) Metüüloranz punane alla 3 pH kollane üle 4,5 pH Fenoolftaleiin värvusetu alla 8,5 roosa üle 9.5 pH
· Tasakaalu mõjutavad tegurid: 1) lähteainete/saaduste kontsentratsiooni suurendamine/vähendamine; 2) rõhu/temperatuuri tõstmine/alandamine. 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? · pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. · Määramine. pH-meeter aparaadi andur sukeldatakse lahusesse ning vastav pH väärtus loetakse skaalalt. Indikaator värvaine lahus, mille värvus muutub vastavalt keskkonna pH-le (metüüloranz, lakmus jt). 14. Mis on aine olek? Millest aine oleku muutus sõltub? · Agregaatolek e olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. · Põhiolekud: 1) tahke; 2) vedel; 3) gaasiline; 4) plasmaolek. Tahke Aine molekulid ja aatomid sooritavad vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. Vedel Üksikud molekulid pole seotud kindlate asenditega.
04.2006 1989 punane tel.55541860 2330022TA647299 08.06.07-165-198-22,0 HINGSTAR 317 T liin NB! HOMEROS 13 679 T tõuraamatu kanne korrigeeritud vastavalt 01.09.2011.a. VTA ettekirjutusele. Täkk kuulub Tori hobuste tõuraamat. TB lisa A LAKMUS ex LUXUS TB LAKMUSS HILLAR 13 693 T peatõuraamat 13 575 T KALD 23.11.2006 (holstein) Pärna talu 28.03.2002
Reaktsiooni kiirendavad tegurid: temperatuuri tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine, gaaside korral rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. Indikaator aine, mis muudab oma värvust happe või aluse toimel. Indikaator Happelises lahuses Neutraalses lahuses Aluselises lahuses Lakmus Punane Lilla Sinine Metüüloranz Punane Oranz Oranz Fenoolftaleiin Värvusetu Värvusetu vaarikpunane Õhu koostis mahuprotsentides: 21% O2, 78% N2, 0,03% CO2, 0,94% väärisgaasid (Ar jt) 9 Sisukord. 1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. * 1.1 Aatomi ehitus. * 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: * 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. * 1.4 Ülesandeid. * 2 Aine ehitus ja keemiline side. * 2
kontsentratsioon), seda happelisem on lahus ja seda madalam on lahuse pH. Lahus on happeline kui pH < 7. · Mida suurem on hudroksiidioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem vesinikioonide kontsentrasioon), seda aluselisem on lahus ja seda korgem lahuse pH. Lahus on aluseline kui pH > 7. · Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ???????? Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit. 13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub? · Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt.
Käsitleme lähemalt otsest tiitrimist neutralisatsioonimeetodil. Neutralisatsionimeetodit kasutatakse hapete, leeliste ning mõningate soolade kontsentratsiooni, samuti ka vee kareduse määramisel.Titrantidena kasutatakse HCl, H2SO4, HNO3,NaOH, KOH jt. Tugeva aluse tiitrimisel tugeva happega ja vastupidi toimub ekvivalentsusmomendil pH hüpe vahemikus 4 - 10.Selle määramiseks sobivad tuntud indikaatorid metüüloranz (pöördeala punasest kollaseks pH-vahemikus 3,1 - 4,4), lakmus (punasest siniseks, 5,0 - 8,0), fenoolftaleiin (värvusetust punaseks , 8,2 - 10,0) , metüülpunane (punasest kollaseks, 4,2 - 6,2) , neutraalpunane (punasest kollaseks, 6,8 - 8,0). Tulemused arvutatakse järgmise valemi järgi: N1V1 = N2V2 V1 - uuritava lahuse ruumala (tavaliselt 10 cm3) N1- uuritava lahuse normaalsus V2 - töölahuse ruumala (mõõdetakse tiitrimise käigus büreti abil) N2 - töölahuse normaalsus (peab olema teada)
· Happelises keskkonnas: pH<-log(1.00*10^-7)<7.00 · Aluselises keskkonnas: pH>-log(1.00*10^-7)>7.00 Maomahl 1,6-1,8 Coca-cola 2,2 Tomati mahl 4,3 Gaseeritud vesi 5,5 Piim 6,6-6,9 Inimese veri 7,35-7,45 Merevesi 8,0 Indikaatori pöördeala pH väärtuste vahemik, milles indikaatori värvus muutub. Fenoolftaleiin happelises värvustu, aluselises lilla Metüüloranz happelises punane, aluselises kollane Lakmus happelises punane, aluselises sinine pH määramine: · Indikaatorpaber mugav, täpsus +/- 0.5 ühikut · Ioonselektiivsed elektroodid täpsus +/- 0,01 ühikut Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vee, vesinik- ja hüdroksiidioonidega. Moodustuvad raskestilahustuvad ühendid. · Tugeva aluse ja tugeva happe soolad: annavad neutraalseid vesilahuseid. Nt. NaCl, KNO, BaCl, MgCl, KI, KClO
Need on mürgised ja tuleohtlikud. 4) 30-40 minuti pärast muutuvad aurud valgeks, mis näitab, et reaktsioon hakkab lõpule jõudma. 10 minuti möö-dudes lisage segule 30 ml destileeritud vett. 5) Filtreerige vedelast segust hoolikalt välja elavhõbepaukhappe kristallid. Paigutage segu kindlasse kohta, kuna see on korrodeeruv ja mürgine. 6) Peske kristalle korduvalt destileeritud vees, et eemaldada võimalikult palju järeljäänud hapet. Testige kristalle lakmus-paberiga, kuni nad on neutraalsed. Seda näitab lakmuspaberi siniseks jäämine, kui sellega märgi kristalle puudutada. 7) Laske kristallidel kuivada ja paigutage nad kindlasse kohta, eemale igasugustest lõhkeainetest ja tuleohtlikest materjalidest. Kui teie käsutuses olevat elavhõbedat pole võimalik kaaluda, võib antud protseduuri läbi viia ka mahu järgi. Kasutage lihtsalt 10 osa lämmastikhapet ja 10 osa etanooli iga 1 osa elavhõbeda kohta. 3.1.3. NITROGLÜTSERIIN.
annaabi.ee 
