2Pealkiri: Maa võrdlus planeediga JUPITER PLANEET MAA SINU VALITUD PLANEET NIME PÄRITOLU Kreeka mütoloogiast Germaani, vana inglise keelest MITMES PÄIKESEST 5 3 KAUGUS kilomeetrites 778 miljonit km 150 miljonit km SUURUS (pindala või raadius) 510 065 284, 702 ruutkilomeetrit MASS kilogrammides Maa massist 318 korda raskem 5,9736*10 astmes 24 TIHEDUS (keskmine) 1,34 vee tihedust 5,5 g/ kuupsentimeetris KOOSTIS Heelium, süsinik Ränist, magneesiumist, rauast, hapnikust, väävlist ÖÖPÄEVA PIKKUS 24 h 9 h 50 min AASTA ...
Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos, pilos, saccus, früügia Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.). linane, villane, siid sandaalid, kingad fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep
erineva väe sõdurite vahel, olnud Ahto muus väes, kui võõras, ei oleks ilmselt sõprussuhe nii helgeliselt kujunenud. Ahto Veerlik 1924--1989 Lõunastasin Leegioni relvavennaga Volgas. Äkki astus meie laua juurde võõras mees, võttis minu eest täis viinapitsi, jõi ära, vaatas ähvardavalt otsa, küsis: ,,Kus te Saksa ajal olite?" Nõnda kaks korda, kolmanda pitsi ajal tõmbasin talle vastu lõugu. ,,Tänan," pomises ta, ,,saagem tuttavaks: isehakanud elukunstnik Raimo Palla! Armastus ja janu juhivad maailma." ,,Mina tänan rohkem," laususin kergendustundega, ,,arvasin, et olete kompetentseist organeist." Ta naeris: ,,Mina ei ole võõrliik!" See vastus meeldis mulle, võtsin Palla tööle heinajahuagregaadi peale. Eks ta ikka üks boheemlane oli. Aga mina pidin salgama enese ära, kolhoosi agronoom, süüta süüdlane, laskma ennast pagulastel mõnitada, kui turismigrupiga Ameerikas käisin.
Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T- kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad, kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud. Kosmeetikaks oli neil huule ja põsepuna, kosmeetilised operat-sioonid. 1.3 Laste riietus
parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T-kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad, kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud. Kosmeetikaks oli neil huule ja põsepuna, kosmeetilised operat-sioonid. 1
jõudnud viimasesse staadiumi. Nietzsche suri Weimaris. Teosed Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie),1872(eesti keeles2009, tõlkinudAnne Lill) "Ajakohatud vaatlused",1876 "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches),1878 "Koidupuna" (Die Morgenröte),1881 "Lõbus teadus" (Die fröhliche Wissenschaft),1882 "Nõnda kõneles Zarathustra" (Also sprach Zarathustra),1883-1885;1892 (eesti keeles 1932, 1993 ja 2006, tõlkinud Juhan Palla, järelsõna Johannes Semper) "Sealpool head ja kurja" (Jenseits von Gut und Böse),1886 "Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral),1887 "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889 "Antikristus" (Der Antichrist),1895(eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane", tõlk. U.L, 2002 pealkirjaga "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, 2007 "Antikristus", tõlk
Siiski säilis ka tema huvi tärkava renessansskultuuri suhtes ning juba enne isa surma asus ta kunstnikke ja kirjamehi rahaliselt toetama. Giovanni di Bicci surres sai Cosimost Medicite panga juht. Erinevalt isast asus ta peagi püüdlema ka poliitilist mõjuvõimu, asudes selleks kasutama nii oma rahalist mõjukust kui ka häid suhteid vaimuinimestega. Medicite mõjuvõimu kiire tõus tegi ärevaks Firenze vanad patriitsiperekonnad, eriti aga Rinaldo degli Albizzi ja Palla Strozzi, kellest esimene asus tegema väga intensiivset propagandat Cosimo kõrvaldamiseks. Aaatal 1433 haaras Rinaldo degli Albizzi Firenzes tegeliku võimu enda kätte, ostes ära enamiku linna valitsuskogust Signoriast. Tema käsul Cosimo vangistati ning teda süüdistati diktaatorivõimu haaramise püüetes. Albizzi soovis ilmselt Cosimo surma, kuid Signoria otsustas siiski pagendamise kasuks. Cosimo siirdus Veneziasse, kuhu siirdusid ka mitmed tema pooldajad
Valk, mis lammutab raku pilbasteks Kui saapad ühel päeval käigu pealt pooleks läksid, oli Ann päris rõõmus: viimaks ometi saab midagi pista prügikonteinerisse! Kokkuhoidliku ja kasina perenaisena on Ann selle täitmisega alatasa püstihädas ja suurema osa aastast passibki 80liitrine kastike värava kõrval tühja kõhuga. Anne majas lihtsalt ei teki palju prügi, ja naabrite käest laenama ta seda ka ei hakka. Tegelikult kükitaks üleaedsetegi konteinerid sisutult, kui nood jaksaks samamoodi prügiga jännata kui Ann. Jah, kui hambapastatuubist enam ussikest välja ei meelita, tuleb see taara päris minema visata. Ja vahel pole tõesti mõtet hakata lihaverist kilekotti puhtaks küürima. Selle pressib Ann vürfliks ja pistab kasutu pastatuubi kõrvale. Sääraseid jäätmeid koguneb Anne elamises kuu jooksul nii palju, et need mahuvad lahedasti vanasse tühja kohvipakki. Ülejäänud kraam kaob kõik kas taaraautomaati, pakendikirstu, ahju või kompostihunnikus...
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ...
a pKr BÜTSANTS Rõivastus: 4. saj. - lihtne ega luksus ja keskaegse ühiskonna kujundamine - kaetud keha - näitab klassi kuuluvust - tikitud siidrõivas - maani siidrüüsid - purpur ja kuld niit - erksavärvilised kangad - ornamendi rikkas Naised: - alussärk, T-kujuline tuunika, stoola, palla, paludamentum, paenula 7. saj. - ei rõhuta kehavorme Mehed: ja areng - püksid, tuunika, paludamentum, paenula Orjandusliku - fibulaga kinnitud tikitud tabljon Materjalid: siid, taft, damast, samet, gobelään, Feodalismi tekkimine
Ecce Homo! milline inimene Ignis aurum probat, miseria fortis hominis Medicus curat, natura sanat Omnia mutantur, nihil interit miski pole rikutud, kõik on veel ees quid veritas mis on tõsi Maxima bella ex leuibus causis IN VINO VERITAS, IN CEREVISIA FELICITAS veinis on tõde, aga õlus on õnn Temet Nosce kartke meid Deus nobis haec otia fecit jumal on andnud meile puhkuse Vidi egomet nigra succinctam vadere palla Sic transit gloria mundi jättes kuulsuse puhastud NON NOCET QVOD ABVNDAT küll küllale halba ei tee AMOR OMNIA VINCIT armastus vallutab kõik Vidi ego qui durum possit frenare leonem. Vidi qui solus corda domaret: amor. Amor ominia vincit Ma olen näinud, mis peatab tugeva lõvi. Ma olen näinud, mis vallutab südame: armastus. Armastus vallutab kõik. SEMPER UBI SUB UBI liikudes üles, liigud alla NON SCOLAE SED VITAE eluks, mitte kooliks
aluspesuna kandsid kreeklannad vöökohta ja kõhtu toetavat linast rätikut, mis mähiti rindade alt ümber keskkoha. Ka rindade ümber seati rätikutaoline kangatükk Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikandiga ehitud kehakate, mille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Pharos teenis ühtaegu nii dekoratiivset kui ka praktilist eesmärki Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Pealisrõivana kanti ka meeste himationi. See mähiti ümber keha ja vajadusel kaeti ka pea. Himation oli tavaliselt villane ja tumedam kui alusriietus, harilikult lambavalge RIIETUS MEHED Meeste rõivastusesemeteks olid eksomis, kitoon, himation ja hlamis. Algne rõivas eksomis oli nelinurkne villane kangas, mis kinnitati vasakul õlal paeltega või kanga enda nurkadega. Seda kanti vööga. Öösiti kasutati eksomist tekina
Karin Kikkas, 12.C Kunst on surnud! Elagu kunst! ,,Kui on olemas surematu kunst, siis ei saa seda kunstikultuse hävitamise teel tappa" Wieland Herzfelde Kõik sai alguse 20.nda sajandi alguses, kui algas sõda. Neutraalne Sveits ja Zürichis avatud klubi nimega Cabaret Voltaire sai koduks paljudele põgenenud kunstnikele ja kultuuriinimestele. Selle algatas Hugo Ball, kes oli tuntud mitmel alal poeet, draamakirjanik, vasakpoolne poliitik. Klubis toimusid tantsuõhtud, joodi, lauldi ning segati madalat ja kõrget kultuuri omavahel. Kui klubisse ilmus Richard Huelsenbeck, sai klubi juurde agressiivsema noodi, tema tõttu sai alguse Cabaret´i tegevus: irduda maailmast. Klubi liikmete kunstiobjektid ja teod oponeerisid Lääne tsivilisatsioonile, sest Huelsenbeck oli õhutanud inimesi üles sellega, et Saksamaa on selle sõja alustanud. Kogu kunst, ekspressionism ja avan...
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei...
nille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Mõnikord anti sellele peenest kangast valmistatud rõivatükile salli kuju ja see seati diagonaalselt üle ülakeha. Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi. Meeste riietus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad. Osa kangaste laiusest võis pruukida käsivartele lagevate varrukate moodustamiseks, teinekord laiuse ülejääk volditi ja kinnitati õlgadele. Et jätta muljet, nagu oleks tegemist pluusi ja seelikuga,
nille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Mõnikord anti sellele peenest kangast valmistatud rõivatükile salli kuju ja see seati diagonaalselt üle ülakeha. Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi. Meeste riietus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad. Osa kangaste laiusest võis pruukida käsivartele lagevate varrukate moodustamiseks, teinekord laiuse ülejääk volditi ja kinnitati õlgadele. Et jätta muljet, nagu oleks tegemist pluusi ja seelikuga,
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Ta lootis haarata võimu rahvamasside abil. Ta lubas neile rikkailt ja suursuguseilt roomlastel konfiskeerituid maid ja veel lubas ta nende võlgu tühistada. Tema vandenõu paljastas Cicero. Catilina langes lahingus tema vastu saadetud sõjaväega. · Lanista (lk 53) gladiaatorite õpetaja; gladiaatorikooli pidaja. · Pallimäng (lk 59) see oli mõlemast soost, igasuguse vanuse ja seisundiga roomlaste hulgas levinuim ja armastatuim mäng. · Palla (lk 61) täisnurkse riidetüki kujuline naisterõivas, mida suursugused roomlannad kandsid stoola peal ja mis voltides alla langedes ülakeha kattis, halva ilmaga aga kaeti sellega ka pea. · Patriitsid (lk 61) valitsev klass Vana-Roomas. Kui tekkis Rooma vabariik, haarasid nad kogu poliitlise võimu ülejäänud rahvamassi üle. Pleibeide võitlus etulemusel kaotasid patriitsid järk-järgul oma eesõigused. V peatükk
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. ü...
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, me...
11.2006 (holstein) Pärna talu 28.03.2002 1986 kõrb Lammiku küla hall Gen.eksp. Tartu vald nr. 798 PALLA Tartumaa UELN 12.11.2007 24 279 T tel.5068690 15.04.2009 167 198 22 233402000672002 1997 hall LAKMUS 13 575 järglaskond LAKMUS ex
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................