· Müofibrillid on valgulised ained, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3.2. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised ja hulkraksed organismid. · Üherakulisi organisme on mitu korda rohkem. · Mükoplasma väikseim rakk (on bakter). Võib esile kutsuda hingamisteede haigusi. · Amööb ja inimese munarakk on suured. · Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu). Ka hahamunas peituv munarakk kuulub suurte rakkude hulka. · Naksur on putukas. · Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. · Üherakulised organismid on väikesed, sest siis on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe suur, aga mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad peaaegu kõik rakus toimuvad protsessid.
Põderpõrnikas Põderpõrniklased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Lucanus cervus Lucanus Lucanidae Coleoptera Insecta Arthropoda Animalia Jaanimardikas Jaanimardikas Jaanimardiklased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Ristnaksur Naksur Naksurlased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Meemesilane Mesilane Mesilaslased Kiletiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Harilik kõrvahark Forficula Nahktiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Harilik loidtiib Loidtiib Loidtiiblased Suurtiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad
Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/siklased.htm) Naksurlased Naksurlaste(Elateridae) valmikud elavad peamiselt põõsastel ja rohul. Naksurid on tugeva kehaga sihvakad mardikad. Oma nime on nad saanud omapärase naksutamise tõttu. Naksurite eesrinna ja keskrinna vaheline ühendus võimaldab end vedrutaoliselt liigutada ning naksur heidab end selili asendist jalgadele. Selline naksutamine kaitseb ka võimalike vaenlaste eest. Näiteks võib libeda ja voolujoonelise kehaga naksur ennast naksutades linnu noka vahelt välja libistada. Ohu korral teesklevad naksurid surnut. Nad suruvad jalad ja tundlad tihedalt vastu 19 keha. Tundlate jaoks on neil rindmiku all väikesed vaokesed.
Tema keskmine eluiga jääb 22-25 aasta ümber. Heades söötmistingimustes arenevad noorhobused kiiresti, sageli saavad nad täiskasvanuks juba enne kolmandat eluaastat. Tugevus ja vastupidavus annavad suure töövõime. Selle hobuse laialdasele kasutamisele põllu- ja metsatöödel aitab kaasa hea veotahe ja jõuline liikumine. Tema jõudlus pannakse proovile iga-aastastel tõuhobuste sõidu- ja veokatsetel. Tulemused on muljetavaldavad. Näiteks 1995. a läbis täkk Naksur Toris ühe kilomeetri traavi kahe minuti ja 37 sekundiga, järgmisel aastal aga ühe kilomeetri sammu distantsi kaheksa minuti ja 26 sekundiga; 1998. a vedas mära Neevi kahetonnise koormaga kelku. Vanasti oli hobusemeestel tavaks öelda, et kui tood Põhja-Eestist raskeveohobuse, siis võta sealne mineraalaineterikas sööt ja kõva pinnas ka kaasa. Kuigi praegugi on raskeveohobune levinud eeskätt Põhja-Eesti paese pinnasega aladel, koguvad tema rahulik loomus ja töövõime
annaabi.ee 
