Film ukuaru räägib noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. Filmi peategelane on Minna. Minna on kena ja hakkaja, kes palke koorides jääb silma Keldriaugu peremehele. Keldriaugu peremees läks Minnale kosja. Leskmehest kosilase üle ei rõõmusta õieti ei Minna vanemad ega ka Minna ise, kuid töölistüdrukust suurtalu perenaiseks tõusta on haruldane võimalus pääseda lihttööst ja saada suure talu perenaiseks. Minnale meeldib tegelikult Aksel, kuid Aksel on puupaljas nagu Minnagi, pole oma lõõtsa tagant poetanud ühtki sõna, mida võiks tundeavalduseks pidada. Alles siis, kui neiu on kihlasõrmuse vastu võtnud, tunnistab Aksel, et on juba kaks aastat temale mänginud. Minna teeb valiku südamehääle järgi ja neist Aksliga saab õnnelik paar. Paraku selgub varsti, et pulmadeks on Aksel võtnud suure pangalaenu, mille tagasimaksmine tähendab, et neil tuleb elada peost suhu
Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku. Tagasi tulnud märkasid nad, et Inger oli heinu kokku korjanud ja väga alandlikuks muutunud. Neil oli nüüd uus naaber Aksel Størm Helgelanist. Naabermaalapi nimi oli Kuumaa. XV Üle pika aja tuli külla Geissler. Ta märkas kuivanud heinamaad (oli taas põud) ning lasi Siivertil kraave kaevata. Iisak pidi samal ajal renne ehitama. Tema nõuandest oli mõne nädala pärast kasu. Kui Geissler lahkus pandi talle kaasa korralik toidukott. Mees kinkis Leopoldiinele hõbedase tubakatoosi. Kraave tulid vaatama ka naabrid. Akselgi asus enda maale kraave kaevama. Aksel võttis teenjatüdrukuks Brede Olseni tütre Barbro
talust eemal, sest mees olevat naise vangistamises peasüüdlane. · Inger räägib pidevalt vanglas veedetud ajast ning seal omandatud kasulikest oskustest ning meenutab Throndjemi toomkirikut. · Brede Olsen käib mägedes kiviproove võtmas, kuna leiab, et ei taha ainult talutööga perekonda ülal pidada. · Kaugemaa naabrusesse on tekkinud juba seitse asunikku, Iisakule neist kõige lähemal asub poissmees Aksel Strom, kelle juurde saadetakse teenijaks Brede Barbro. Aksel hoolitseb neiu eest hästi. · Kaugemaad külastab viimaks Geissler, kes annab Iisakule ja Siivertile nõu kaevata põldusele kraavid ninf juhtida kuivadele nurmedele jõest vesi, et viljasaak päästa. · Geissler tundub välimuse järgi laostunud olevat, kuid kingib Leopoliinele hõbedast toosi ning hoiatab Iisakut, et tahab peatselt alustada vasemäel vljakaevamistöid.
Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku. Tagasi tulnud märkasid nad, et Inger oli heinu kokku korjanud ja väga alandlikuks muutunud. Neil oli nüüd uus naaber Aksel Størm Helgelanist. Naabermaalapi nimi oli Kuumaa. XV Üle pika aja tuli külla Geissler. Ta märkas kuivanud heinamaad (oli taas põud) ning lasi Siivertil kraave kaevata. Iisak pidi samal ajal renne ehitama. Tema nõuandest oli mõne nädala pärast kasu. Kui Geissler lahkus pandi talle kaasa korralik toidukott. Mees kinkis Leopoldiinele hõbedase tubakatoosi. Kraave tulid vaatama ka naabrid. Akselgi asus enda maale kraave kaevama. Aksel võttis teenjatüdrukuks Brede Olseni tütre Barbro
Eleseus tuli koju ning hakati maja laiendama. Oliine teatas, et onu Siivert on suremas. Onu külastades tundus kõik korras olevat. Geissler tuli uuesti maatüki ostuga tegelema. Onu Siivert suri kolm nädalat peale külastust. Eleseus võttis matuste korraldamise enda peale. Elesusel oli igav ja ta otsustas Akseli kaasale Barbrole külla minna. Nad said omavahel hästi läbi ja Elesus armus temasse. Eleseusi süda murdus, kui ta ükskord luurates nägi, kuidas Aksel ja Barbro õrnutsevad. Avarvaate pandi müüki ning Iisak ei teadnud, kas seda oleks mõtet Eleseusele osta või mitte. Iisak ostis esimesena oma piirkonnas niidumasina, mis aga kohe katki läks, sest mees oli selle valesti kokku pannud. Eleseus parandas masina kasutusjuhendi järgi ära. Oliine tuli vaatama niidumasinat ning tõi ka teate, et onu Siivertist ei jäänud vara järgi. Aksel ostis Avarvaate oksjonil ära.
11. Iisaku lapsed, palju neid oli ja nimed? V: Ingeril sündis 5 last, elus neist olid 4. 1. Eleseus 2. Siivert 3. laps suri 4. Leopoldiine 5. Rebekka 12. Miks oli Iisak Eleseuses pettunud? V: Eleseus ei jäänud tallu vaid ihkas linna. Lõpuks ta lahkus Ameerikasse. 13. Mis sai Iisaku teistest lastest? V: Siivert jäi isa tallu isale appi koos Leopoldiine ja Rebekkaga. 14. Kes oli Barbro? V: Brede Olseni tütar, kes läks Aksel Stromi juurde teenijaks ja abiliseks. 15. Mis tähtsus oli mäel Iisaku pere elus? V: Mäes leidus vaske ja müües mäe maha teenis Iisak piisavalt raha, et oma talu ennenägematult võimsaks ehitada ja et oma peret elatada. Mägi rahastas Kaugemaad pidevalt. 16. Kuidas aitas lensman Geissler Iisaku peret? V: Lensman andis nõu Iisakule kuidas põldu harida (niisutuskraavid), aitas Ingeri vangist
aastal Türi kihelkonnas Õisu mõisa aedniku pojana. 20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritud maailmas kannatab enamik inimesi liikumisvaeguse ning töö-ja vaimsest pingest tingitud stressi all.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9) Idla võimlejatee algas Tallinna reaalkoolis entusiastilku võimelmisõpetaja Anton
Inger tundis ennast erilisena kui ta mäge vaatama läks ja kõik mehed tema ümber tiirlesid. Üks noormees, Gustav, tuli nende juurde tööle ning Inger armus temasse, või ta vähemalt arvas nii. Kuid noormees lahkus ning naine oli pärast tükk aega tujust ära. Kuid see möödus ja kõik oli jälle vanaviisi. Berde tütar Barbro oli linnas kasvanud tüdruk. Ta läks tööle Akseli juurde, kes endale hiljuti maad ostis. Barbro oli harjunud linna mugavustega ning Aksel pidi talle lehte tellima ja muid ta soove täitma. Tihtipeale nad tülitsesid ning Barbro oli lubanud ära minna. Kuid seda ta alguses ikkagi ei teinud. Ta jäi rasedaks. Kuid selle lapse ta kaotas. Selgusetuks jäigi see, kas naine ise tappis oma lapse või oli see tõesti õnnetus nagu ta väitis. Kuid varsti lahkuski Barbro.Saladuslik lapse kadumine ei jäänud aga märkamata. Varsti jõudis asi kohtuni. Barbro aga mingit karistust ei saanud kuna lensmani proua aitas teda, samuti ka Geissler
Inger tundis ennast erilisena kui ta mäge vaatama läks ja kõik mehed tema ümber tiirlesid. Üks noormees, Gustav, tuli nende juurde tööle ning Inger armus temasse, või ta vähemalt arvas nii. Kuid noormees lahkus ning naine oli pärast tükk aega tujust ära. Kuid see möödus ja kõik oli jälle vanaviisi. Berde tütar Barbro oli linnas kasvanud tüdruk. Ta läks tööle Akseli juurde, kes endale hiljuti maad ostis. Barbro oli harjunud linna mugavustega ning Aksel pidi talle lehte tellima ja muid ta soove täitma. Tihtipeale nad tülitsesid ning Barbro oli lubanud ära minna. Kuid seda ta alguses ikkagi ei teinud. Ta jäi rasedaks. Kuid selle lapse ta kaotas. Selgusetuks jäigi see, kas naine ise tappis oma lapse või oli see tõesti õnnetus nagu ta väitis. Kuid varsti lahkuski Barbro.Saladuslik lapse kadumine ei jäänud aga märkamata. Varsti jõudis asi kohtuni. Barbro aga mingit karistust ei saanud kuna lensmani proua aitas teda, samuti ka Geissler
M.A.D Reedel, 28. märtsil kell 21:30 esines Endla Jazzklubis ansambel M.A.D. Koosseisu kuuluvad ainukese eestlasena Marti Tärn (basskitarr) ja rootslased Aksel Odenbalk (klahvpillid) ning Daniel Johanssin (trummid). Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel
Data LEMMIK FILMI KA Sum - LEMMIK FIL Sum - LEMMIK FILMI KATEGOORIA Action Komöödia Kõik Põnevus Seiklus (empty) Total Result NIMI LEMMIK FILMI KATEGOORIA Harald Kõik Marten Komöödia Ats Seiklus Ats Komöödia Simon Action Simon Komöödia Tanel Komöödia Laura Komöödia Madis Komöödia Isabel Joonas Põnevus Aksel Seiklus Annabel Komöödia Annabel Seiklus
küsimusele: Mida nimetatakse...... Mis on......... Definitsioon peab olema korrektne. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille küljed on paralleelsed. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Madis Lepik, Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Matemaatika 8. klassile, Koolibri Kõik defineerimisel kasutatud mõisted peavad olema ise tuntud (defineeritavad). Nii tekivad teatud mõistete ahelad. Defineeri ruut * rombi kaudu * ristküliku kaudu * rööpküliku kaudu * nelinurga kaudu. Jada alguses olevadi mõisteid ei defineerita ning neid nimetatakse algmõisteteks. Algmõisted on näiteks punkt, sirge, tasand, ruum, arv, hulk.
Siiski aga olid kõik seal peres õnnelikud. Brede Olseni pere: nende peres olid kõik suhteliselt raiskajad, kuid nemad avaldasid armastust sõnadega. Auahnus oli nende peres tähtsal kohal, lapsi upitati rikkaste peremeeste juurde tööle ja küla peal eputati nende tegemistega. Laiskus oli ka väga suur miinus nendele. Täielik õnn puudus nende õuel. Nad kadestasid Iisakut ja püüdsid samasugust rikkust saavutada, kuid ebaõnnestusid. Lõpuks jäädi talustki ilma. Aksel Stromi pere: tema oli natuke Iisaku taoline mees, kes oli lootusetult Brede Olseni tütar Barbrosse armunud. Naine aga ei olnud vaimustuses maamehe naise ametist. Seetõttu nende peres valitses kurbus, õelutsemine. Seda seni, kuni leiti võimalus lahku minekuks lapse surm. Barbro rändas linna, kuid seal ei saatnud teda edu. Lõpuks pidi ta Akseli juurde tagasi pöörduma ja neist sai normaalne perekond.
Kokkuvõte Eesmärk oli koostada abimaterjali 7.ndatele klassidele. On küll kulunud palju paberit ja aega, kuid see kõik vabast tahtest. Eesmärk sai täidetud ja loodan, et see aitab nii õpetajaid kui ka õpilasi. 4 Kasutatud kirjandus Matemaatika õpik, 7. klassile Autorid: Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Kirjastus Koolibri ,,Türi" Autorid: Anneli Kenk, Olev Kenk OÜ Saarakiri ,,Türi"- Kilde kihelkonna ja linna arengust III osa Koostanud: Kaarel Aluoja Kirjastus Kuma Kasutatud programmid http://armoredpenguin.com/wordsearch/ http://discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/ 5
Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on võimalik. Maja on punast värvi. Määrus
Toimetaja Lennart Meri Produtsent Raimond Feldt Rezisöör Grigori Kromanov TEGELASED Gabriel - Aleksander Goloborodko (eestikeelne tekst: Mati Klooren) Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
tahaks Eleseust enda juurde tööle võtta ja ka leeri panna. Selgus, et see kohver ja müts, mille Iisak enne välja viskas ja siis tagasi sisse viis, olid hoopiski Brede omad. 14.Ja aeg möödus. Elesus sai linna tänu Ingerile. Onu Siivert oli teatanud, et tema pärijaks saab väike Siivert. Kuuldes Eleuse heast elust linnas ei saanud ta nimepärijal halvemini minna. Bredet huvitas tehing mäega. Juurde oli tekkinud 2 asunikku. Iisaku lähim naaber Aksel Strom. Kaugemaal käisid paljud Ingeri juures ja Inger nautis tähelepanu. Ta ei varjanud, et oli oma oskused saanud vanglast. Oliine ütles, et Os-Andres ei julge enam sinna minna, Inger tänas ja mainis, et ei saa enam lapsi, seega ta ei saakski talle halba teha. Ent Oliine ei maininud, et Os-Andres suri tunaeile. Kuid Ingerile ei pakkunud töögi enam lõbu, sest Iisak ei kiitnud teda enam. Nad olid kül üksteisega rahul,
· Heyerdahl lessmas Heyerdahl. Päästis Barbro vangi minemisest. Ilma temata poleks Barbro hakkama saanud. Hea inimene. · Brede Olsen Rajas Avarvaate. Mees, kes püüdis kiirelt rikastuda. Ei armastanud tööd teha. Kade mees. Hiljem kolis oma naisega külasse elama. Oli kade Iisaku peale. · Barbro Brede tütar. Hiljem elas Akseliga koos, oli väga töökas. Sattus peaaegu vangi lapse tapmise tõttu. Abiellus Akseliga, kuid ka pettis teda. · Aksel Storm Armastas Barbrot. Rajas Kuumaa. Oli väga lahke, hea, helde ja töökas. · Fredrik Akseli vend. Kolis oma naisega Avarvaatele. · Andersen Aronseni ärijuht. · Jesiine Kaugemaa talus koduabiline. Ilma temata ei saanud Inger enam hakkama. Tal oli Ingeri pojaga tõmme. · Aaron ( Aronsen ) Tal oli oma kauplus. · Gustav Mäetööline. Tal oli Ingeriga väike flirt. Ajas Ingeri pea segamini, kuid siis kadus jäletult. ·
kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites. Abel Aaberkukk AABU Adam Aadu Aali year 2012 Abaduu Abricot absurdity Ada admiral Adolf Agda Agly-Dagly Ahnepäts Aibolit guessing AIO Akira The Acropolis Aksel Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre Alfie gigolo Alfred Alice Aliise Alissa Aliza Alitse aljona Aljonka Allah Allu Alma Almond Amadeus Amalia Ambrosius Ananas Anastasis Feed Andrei Andres Andrus anete Angela Angelina Anita Bonghi Ann Mari Anna Annabel Annabella Annabrit Annubel Ansu Anton Antonio Antonius Antrax Ants Ants-Villem Anxu orange Appollon Apsu Arabella Arafat Aramis Argon Arina harlequin Armani Armiine ARRA Artemis Artur Asjklcbdrfawy
kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites. Abel Aaberkukk AABU Adam Aadu Aali year 2012 Abaduu Abricot absurdity Ada admiral Adolf Agda Agly-Dagly Ahnepäts Aibolit guessing AIO Akira The Acropolis Aksel Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre Alfie gigolo Alfred Alice Aliise Alissa Aliza Alitse aljona Aljonka Allah Allu Alma Almond Amadeus Amalia Ambrosius Ananas Anastasis Feed Andrei Andres Andrus anete Angela Angelina Anita Bonghi Ann Mari Anna Annabel Annabella Annabrit Annubel Ansu Anton Antonio Antonius Antrax Ants Ants-Villem Anxu orange Appollon Apsu Arabella Arafat Aramis Argon Arina harlequin Armani Armiine ARRA Artemis Artur Asjklcbdrfawy
peegeldama mida? peegelduma milles? millelt? rõhutama mida? sarnanema millega? tuginema millele? ALUS Alus on tegevuse sooritajat ehk tegijat näitav sõna. NÄITEKS: Kaarel puurib auku. Anne lennutas lohet. Aluseks võib olla ka ese või nähtus. NÄITEKS: Tool ohkas raskuse all. Vihmasadu lakkas. Aluseks on käändsõna nimetavas (kes? mis?) ja harvemini osastavas (keda? mida?) käändes. NÄITEKS: Aksel (nim) istub oksal. Riiulil on vaas (nim). Komme (os) on veel kapis. Tänaval liigub inimesi (os). Alus võib lausest puududa või olla juurdemõeldav, · kui öeldis on umbisikulises tegumoes; NÄITEKS: Koolis õpitakse lauatennist mängima. · Kui öeldis väljendab ilmastikunähtust; NÄITEKS: Väljas külmetab. Öösel müristas kõvasti. · Kui aluseks on isikuline asesõna (ma, sa, ta jt) NÄITEKS: Pärast tunde läksime metsa.
siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetatakse rindlauseteks: - Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli. NB! Rindlause osalauseid ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Rindlause kirjavahemärgid. _________________ , __________________ Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Poisid koovad sokki, tüdrukud ajavad karu jälgi. Päike paistab, lõokene lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad. Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda. ________________ ning ________________
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender. k. 1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel Kipper. l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium. o. 1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q
Kaasaegsed betoonmaterjalid Indrek Tõkke ja Aksel Post Betooni ajaloost • Kirjalikud teadmised betoonist on pärit Vana-Rooma aegadest, kus opus caementicum’i all mõisteti sideainega seotud (tsementeeritud) agregaate • 1499 - Teadaolevalt esimene putsolaanse mördi kasutamine pärast Rooma riigi langust Pont de Notre Dame sillasammastes Pariisis. • 1774 - John Smeaton näitas, et kustutamata lubja kombineerimine teiste materjalidega võimaldab saada väga tugeva sideaine • Esmakordselt nägi termin beton trükivalgust 1753. aastal • Teadaolev esimene betoonileid - Lepenski Vir’ist (Ida- Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel • S...
Lastele anti pärast nende Kanepi kihelkonnakoolist vabaks saamist edasi haridust kas Võru kreisikoolis või põllumajanduskoolides ja tüdrukutele kodumajanduskoolides, seda eriti Eesti Wabariigi ajal. 19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a. Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel Pihlapuu Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline Direktoriks oli siis Lyvia Siska Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi Siis vähenes õpilaste arv, kool läks uuesti 4-klassiliseks Direktoriks Laine Pruus Viimase aasta kooli direktor oli Luule Verrev Viimane Erastvere kool Oli puidust kahekorruseline hoone Esimesel korrusel oli kooli köök, raamatukogu, õpetajate eluruumid ja majandusruumid
Hõbe 1982 Minsk 4 x 7,5 km teatesõit Hõbe 1985 Ruhpolding 10 km sprint Hõbe 1989 Feistritz 10 km sprint Hõbe 1990 Oslo 10 km sprint Pronks 1983 Antholz 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1989 Feistritz 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1991 Lahti 10 km Pronks 1991 Lahti 20 km Pronks 1991 Lahti teatesõit 4 2 Pildid Eirik Kvalfoss Oslo 1986 Eirik Kvalifoss koos Aksel Melandiga 2011 aastal 5
vaieldamatult lugeda 1. kohta Saarte Mängudel, kus ta saavutas niiöelda kaks ühes, võites kulla ja visates Saaremaa rekordi (Kivi 2007). Ei saa öelda, et jõutõstja Rait Sagor oleks saavutanud kehvema tulemuse kui Sander. Nimelt tuli Rait noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel maailmameistriks (Kivi 2007). Samuti ei ole talle vastest Eesti tasemel, kus ta on purustanud ka Eesti rekordeid. Samuti võib nimekaks sportlaseks lugeda purjetajat Aksel Artust. Aksel sõidab hetkel Zoom8 klassi ja on saavutanud nii selles klassis kui ka madalamates klassides häid tulemusi. Näiteks tuli ta hiljuti Itaalias Zoom8 klassi Euroopa meistrivõistlustel üheksandale kohale (Vinni 2008). Veel väärivad mainimist näiteks purjetaja John Kaju, kes on Eestis omavanuste seas tugev tegija ja käib alatihti võistlemas välismaal. Ka kergejõustiklased Tõnis Lukk ja Villu Vahter, kes valitsevad Saaremaal ja saavutavad häid tulemusi ka Vabariiklikul tasemel.
et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on eldis ehk tegusna prdeline vorm (Aksel sb pirukat). Lauselhend- eldiseta snarhm, mille peasnaks on tegusna kndeline vorm, kige sagedamini nud-, tud-kesksna, des- ja mata-vrom (Ked pestud, istuti lauda). Lihtlause- lause, mis vljendab hte tegevust ja milles on ks eldis (Isa triigib). Liitlause- lause, mis vljendab kaht vi enamat tegevust- lauses on kaks vi enam eldist (Vend luuletab, de puurib). Lisand- nimisnaline tiend, mis vljendab lauses phisna mistet teis(t)e sna(de)ga (Kooli majandusjuhataja Malle ostis vrvi).
veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. ERILIIGILISED TÄIENDID kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. SAMAVÄÄRSED täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas... või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
Vincent van Gogh (1853-1890). Olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele. Kuulsamad teosed: ,,Vaas 12 päevalillega" (1888),"Tähistaevas", ,,Kohviku terrass öösel" (1888) Paul Gauguin (1848 1903). Kuulsamad teosed: ,,Nägemus peale jutlust"(1888), ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" (1888), ,,Oled Sa armukade? " (1892), ,,Autoportee paletiga" (1893) Sümbolism: Nikolai Triik (1884 1940). ,,Konrad Mäe" portree (1908), ,,Lennuk" (1910) Aksel Gallen-Kallela (1865 1931). ,,Lemminkäise ema" (1897) , ,,Sampo kaitsmine" (1896), ,,Kullervo needus" (1899).
mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon, Mihhail Vrubel, James Ensor. Sajandivahetusel sünnib RAHVUSROMANTISM seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja, loomingu paremiku moodustasid eesti haritlaste pastelltehnikas loodud portreed ja maastikud, *Nikolai Türk maalis maatikke ja portreid (J. Liivi portree, ,,Lennuk", ,,Märter") Juugendstiil Tekkis, kuna taheti vabaneda
saavutada teise järgu jaama staatus ja projekteerida observatooriumi uus hoone. Esimene etapp tuli lõpetada 1955. aastal. Teiseks etapiks tuli ehitada observatooriumi uus hoone praegusele aktinomeetriajaama vaatlusplatsile. Teine etapp tuli lõpetada 1958. aastal. Üldmaksumuseks oli 5,471 miljonit rubla. (1) 1.3. Kes rajamisega tegelesid Tõravere Observatooriumi rajamisega tegelesid väga paljud inimesed. Kõige esimene, kes pani üldse aluse Tõravere Observatooriumi rajamisele oli Aksel Kipper, kes saatis kogemuste omandamiseks Grigori Kuzmini ja Harald Kerese Nõukogude Liidu teistesse observatooriumitesse vaatama, et kuidas seal on talitatud. Veel on oma panuse andnud A.Breedet, E. Kaske, R. Laigot, Jaan Einasto ja Liia Einasto. 1 Foto 6. Pildil Taavet Rootsmäe. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm Foto 7
aasta suvel. Viimaseks jäänud RVL-i liige, Johannes Lillenurm suri Läänemaal metsavennana 1980. aastal. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal kuigi üksikuid lahinguid peeti veel 1957. aastani. Nendes lahingutes langes umbes 2000 metsavenda ning samapalju hukkus neid ka vangilaagrites. Viimased elusalt kätte saadud tegutsenud metsavennad arreteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal. Metsavendadeks olid vennad, Hugo ja Aksel Mõttus. Kuidas metsavennad sõdisid? Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste. Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid. Sageli õhiti punavõimu monumente ja ausambaid. Lahinguid löödi sageli sundolukorras, kui tuli vastu astuda julgeolekuvägede haarangule või punkri piiramisele hävituspataljoni poolt. Kuna vastane oli tavaliselt ülekaalukas, planeeriti oma
järele. Nii jääb ainsaks võimalikuks lüliks nende ja eesti kultuuriruumi vahel keel. Ilmselgelt jäävad umbkeelsed noored isolatsiooni. Läbi aegade on näidanud uuringud, et venekeelse elanikonna töötus on suurem, kui eestlastel. Integratsiooni programmid on alati olnud väga aktuaalne teema Eesti poliitikatandril. Samas ei ole sellest erilist kasu, kui programmid ei jõua venelasteni, kuna nad ei mõista keelt. Aksel Kirch, kes on üks autoriteetsemaid integratsiooni uurjaid eestis, väidab, et keelebarjäär on etnilise konflikti põhialuseks Eesti ühiskonnas s.t. venelaste kiire integratsiooni takistuseks on saanud põhiliselt eesti keele mittevaldamine. Esimesena peab tulema keel, siis alles tuleb kultuur. Praegusel hetkel on näidanud, et Eestis elavad venelased eelistavad ETV venekeelsele AK-le venekeelsete telekanalite uudiseid, mis on pigem Kremli-meelsed.
kesklinnas, luua kultuuriasutusi ja avalike ruumi. Brändidng toimub kõigepealt nende asutuste kultuuritegevusest. Need meetmed markeerivad kogunenud kultuuriliste ressursse, kultuuripärandi vaadeldavas piirkonnas. See protsess võib muutuda ajaloolise mälu koos kangelasliku ajalooga, kuid loodam kordumatu multikultuurilist ruumi ja ala uue eluviisi äratades tähelepanu kunstnikel ja teistel loomeinimestel. 5. Ida Marie Henriksen and Aksel Tjora «Urban Neighborhood» Ühiskond, sotsiaalne ühtekuuluvus ja territoriaalsed kommunikatsioonid aladel iseloomustatakse kolme suundaga: kaotatud, salvestatud ja transformeeritud. Need kolm tendentsid eksisteerivad koos. Kohalik tegevus määrab nelja tüüpi kogukonda, mis võivad iseloomustada erinevad valdkonnad või koos eksisteerida samas kohas: ignoreerimise kogukond, raske kogukonnd, nõrk kogukond ja jagamise kogukond
Referaat 9.klass 13.05.2006 Sissejuhatus Elu eksisteerimise üheks olulisemaks komponendiks on vesi. Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine, destilleerimine, filtreerimine jne. Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi. Filtreerimine Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Filtrimine-vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali (näiteks filterpaberi)abil. On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Se...
painutades toetas ta oma hiljuti nudiks jäänud pea kõverakstõmmatud jalgadele. Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon. 2 RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
figuur ja reaalsetena mõjuvad käed ning näod. TÖÖD_SUUDLUS, JUDITH 3) HECTOR GUIMARD (1867-1942)- Kasutab kaasaegseid materjale(malm), väänlevat ja põimuvat ornamenti. TÖÖD_ On kujundanud Pariisi metrojaamade sissepääsud( 1899-1904) IX. Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi juugendisse) 1) Arhitekt- ELIEL SAARINEN tööd_ Helsingi raudteejaama hoone, Pärnu mnt 10 māja(juugend) 2) Maalikunstnik- AKSEL GALLEN-KALLELA- Eriti kuulsad on tema „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Kasutab oma töödes päris palju taustal Karjala kaunist loodust. Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega
● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad ● Monteerija – Ludmilla Rozenthal (Monteerija kinnitab ja teisaldab juhendamisel nõuetekohaselt materjale ja konstruktsioonielemente, kasutades selleks tõstetroppe ja koormakinnitusvahendeid.) ● Kunstnik – Linda Vernik (Kunstnik kujutab filmi/teatri tausta jne.)
pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva-
nimetatud nii palju külasid,linnu,tänavaid ja väljakuid.Pole ka kedagi teist kelle töid ja kõnesi oleks tõlgitud nii paljudesse keeltesse. Nüüd on aga see aeg möödas.Samamoodi nagu kunagi Leninit ülistati tehakse teda nüüd maha. Minu arust oli Lenin üks väga halb inimene kuna tema tahte pärast valitseda Maailma tapeti väga palju süütuid inimesi. Kasutatud kirjandus : 1. Dorling Kindersley, 1991, Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Suurbritannia, Avita 2. Aksel Kivisikk,1993,Meteoorid Poliitikas,Viljandi,Kiir 3. Einar Vära,Tõnu Tannberg,Ago Pajur,2004,Lähiajalugu I osa, Eesti ,Avita 4. Vladimir Lenin,http://et.wikipedia.org/wiki/Lenin, 28.12.2006 5. U.Kiil, Aasta 1918 Vene revolutsioonide aasta, www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/aasta_1917.html , 01.01.2007 6. Jaanus Kulli,Uudiseid Uljanovskist,http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/45/Areen/r12.html, 07.01.2007
Fotograaf Villu Reiman Administraator Aare Soosaar Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis) Olev Eskola Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus
Maria Riesch Saksamaa Mäesuusatamine 2 0 0 2 Zhou Yang Hiina Lühirajauisutamine 2 0 0 2 13. Stephanie Beckert Saksamaa Kiiruisutamine 1 2 0 3 Justyna Kowalczyk Poola Murdmaasuusatamine 1 1 1 3 14. Bode Miller USA Mäesuusatamine 1 1 1 3 Aksel Lund Svindal Norra Mäesuusatamine 1 1 1 3 Medalitabel Kuld Hõbe Pronks Kokku Kanada 14 7 5 26 Saksamaa 10 13 7 30 USA 9 15 13 37
Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid. · 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu. · 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale. · 1950 - Direktoriks saab akad. Aksel Kipper; tõstatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres). · 1950 - Tartus asutatakse aktinomeetriajaam, mille juhatajaks saab 1951. aastal Juhan Ross. · 1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI). · 1953 - G. Kusmin avaldab tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali teooria. · 1957 - Observatooriumile eraldatakse Tõravere kõrgendikul maa.
Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu Jumestuskunstnik Rostislav Nikitin Rezisööri I assistent Heiki Roots Rezisööri assistent Mall Jaakson Helioperaator Harald Läänemets Operaatori assistent Alfred Eljas Operaatori assistent Enn Putnik Toimetaja Silvia Kiik
sümbolitena. - Lõid mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. - Näit: Theodor Kittelsen- “Must surm” (kujutab katkuepideemiat Norras)- Lõi mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide kangelastest. - Gerhard Munthe- “Kosilased – Püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil. - Aksel Gallen- Kallela- “Lemminkäise ema”- Sai inspiratsiooni “Kalevalast” ja rahvaluulekogust “Kanteletar” 10. Kes oli E. Munch? Iseloomustage tema loomingut! *oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks * ekspressionistid kujutasi dkõike dramaatilises valguses. * oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel
Maire Kokerov Margus Leipalu Aare Lemberg Anneli Martinson Aksel Neeme Aivar Niinemägi Enn Palm Gunnar Pentsop Valla peamised tegevusalad Rakvere valla üks peamisi tegevusalasid on põlluharimine. Rakvere vallas tegutsevad ka palju väiksed ettevõtteid, mis kaevandavad karjäärides liiva ja
minu ootustele ning neid oli hea teha . Selles töös õppisin , et ristsõnu pole tegelikult nii kerge teha kui paistab ning ristsõna peab välja nägema selline , et seda oleks tore ja mõnus lahendada . Ristsõna peab olema selge , et sellest aru saada ja oleks võimalik lahendada. 24 Kasutatud kirjandus Telgmaa, Aksel 2002. Matemaatika õpik 6 klassile 1.osa , Tallinn. www.siter.google.com./site/tiiralm2/matemaatika. www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/priew www.kool.ee?219 Lisa: 6 . http://www.kool.ee/?632 7. http://www.kool.ee/?630 8. www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=tile/action=preview/id=4755/Eukl_1_ee.pdf 25
Keeleteadlane on kirjutanud eesti vana kirjakeelele vundamendi, mida tasub nüüd vaid arendada (Valve-Liivi Kingisepp 2000). 1.Elulugu Julius Mägiste oli sündinud 19.12.1900 Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kassema külas Tartumaal. Keeleteadlane oli pärit talupidajate perekonnast ning elas oma esimesed eluaastad Kustase talus. Ta oli Gustav ja Emilie Rosalie (sünd Veski) Mägiste poeg. Peres oli lisaks veel kaks last, Aksel ning Vernen Mägiste. Aastal 1922 üleriiklikuks kampaaniaks kujunenud nimede eestistamise käigus muutis Julius koos perega perekonnanime Mägisteks (1922.aastani Mälson). Julius Mägiste suri 11. märtsil 1978 Lundis. 1.1 Õpingud J. Mägiste õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi 1913.-1915. ja Aleksandri gümnaasiumis 1915.-1918. aastatel ning lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi 1919.aasta kevadel. Pärast osalust
annaabi.ee 
