Trakeeni hobusetõug
Uurimistöö
Juhendaja:
2013
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................... 3
1. Trakeeni tõu ajalugu.......................................................................................4
1.1. Tõu üldine ajalugu....................................................................................4
1.2. Trakeeni tõug Eestis.................................................................................5
2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7
2.1. Välimik..................................................................................................... 7
2.1.1. Värvused............................................................................................... 7
2.1.2. Turjakõrgus........................................................................................... 9
2.1.3. Tüüp...................................................................................................... 9
2.1.4. Kehaehitus............................................................................................ 9
2.2. Iseloom................................................................................................... 10
2.3. Liikumine................................................................................................ 10
3. Uurimus trakeeni tõust.................................................................................12
3.1. Valim ja metoodika.................................................................................12
3.2. Tulemuste analüüs.................................................................................13
Kokkuvõte........................................................................................................ 16
Kasutatud kirjandus..........................................................................................17
Lisa................................................................................................................... 19
2
Sissejuhatus
Uurimistöö on koostatud trakeeni hobusetõu kohta. Uurimistöö autor on
tegelenud hobuste ja ratsutamisega umbes 7 aastat. Trakeeni hobusetõug on
Eestis väga populaarseks muutunud. Kuna autor on väga palju kokku
puutunud selle tõuga ja on tekkinud oma arvamus sellest tõust siis autor
tahaks teada, kuidas hobusekasvatajad seda tõugu hindavad (välimus,
liikumine, iseloom, jm). Antud uurimistöö ongi valminud tänu isiklikule
huvile hobuste vastu. Antud uurimistöö eesmärgik oli omandada lähimat
teavet trakeeni hobusetõu kohta ja uurida suuremate hobusekasvatajate
arvamust sellest tõust (suurematele hobusekasvatajatele Eestis saadeti
küsimustik, kus hobusekasvatajad annavad oma hinnangud sellest tõust).
Käesolev uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab
ülevaate trakeeni hobusetõu ajaloost; kust on see hobusetõug meile Eestisse
jõudnud ja milleks trakeeni hobuseid vanasti kasutati.
Teises peatükis käsitletakse tõu tunnuseid.
Kolmas peatükk keskendub üldiselt hobusekasvatajatele saadetud
küsimustikust saadud teabele.
3
1. Trakeeni tõu ajalugu
1.1. Tõu üldine ajalugu
Trakeeni hobusetõu ajalugu on kirju, hobune aretati 19. sajandil Saksamaal
Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil ja tõug
baseerub Ida-Preisimaal kasvatatud trakeeni põlvnemisega soojavereliste
hobuste populatsioonil, kus oma mõjud olid inglise täisverelisel ja araabia
täisverelistel hobustel.
Trakeeni hobune on algselt sõjahobuseks aretatud hobusetõug. Aretuse
eesmärk on trakeeni tüübis püsiv mitmekülgne ratsa- ja sporthobune.
Trakeeni hobuste aretus kestab tänase päevani lünkadeta alates 1732.aastal
Preisi kuninga korraldusel asutatud esimesest tõuaretuskeskusest. Trakeeni
päritoluga soojaverelist hobust inglise ja araabia täisverelise shagya ja anglo
araabia olulise geneetilise lisandiga aretatakse alljärgnevaid
selektsiooniprintsiipe jälgides. Peaeesmärgiks on seda aretustööd tema
väljakujunenud trakeenispetsiifilises vormis säilitada ja vastavate
abinõudega ka tulevikus tagada võimalikult parim aretuskasvatuse
edenemine.
Trakeen loodi, ristates kohalikke hobuseid täisvereliste ja araabia hobustega,
mis andis talle nii kiiruse kui vastupidavuse. 50 aasta jooksul oli pearõhk
aga nihkunud tõllahobuste tootmiselt ratsaväe tarbeks hobuste
kasvatamisele, mis jätkus kuni Teise maailmasõjani, mil Trakehneni
kasvandus täiesti hävitati. Õnneks päästeti sõja lõpupoole umbes 1000
hobust, kes evakueeriti koos sõjapõgenikega Punaarmee pealetungi eest
läände. Ehkki osa hobuseid suri teel karmide tingimuste tõttu, jäi ellu piisav
hulk, et tõug säiliks. Tänapäeval kasvatatakse trakeene taas samas
piirkonnas, kust tõug pärit on, ja ka teistes maades.
4
1.2. Trakeeni tõug Eestis
Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969.
aastast. Eesti trakeenide populatsioon ongi peamiselt välja kujunenud 1960.-
ndate aastate keskpaigast kuni 1985. aastani Venemaalt imporditud trakeeni
tõugu märadest ja täkkudest ning nende järglastest.
05.08.1999. Eesti trakeenikasvatajad tulid Heimtali Hobusekasvanduse
kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku Koosolijad
otsustasid jätkata trakeeni tõugu hobuste puhasaretust ja korrastada
dokumentatsioon selliselt, et see vastaks Saksa Trakeeni Liidu
rahvusvahelistele nõuetele.
2004. aastal anti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS) trakeeni tõugu
hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna
Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja
Euroopa Liidus ja tunnustatud ka kogu maailmas, siis trakeeni hobuste
puhasaretusega
tegelevad
tõuaretusorganisatsioonid
järgivad originaaltõuraamatu pidaja tõuaretusprogrammi oma tegevuste
läbiviimisel.
21.september 2007 tunnustati Eestis 21 trakeeni märaperekonda ( EHS
aastaraamat 2007). Aretusvõttena jätkati liin- ja perekondaretuse kasutamist.
Trakeeni tõugu hobuste Eesti populatsioon on levinud üle Eesti Vabariigi.
Üks tuntumaid Eesti trakeene oli must täkk Palladium (1989-2006), omanik
Oliver Kruuda, ratsanik Gunnar Klettenberg (joon 1). Läbi ajaloo parim
Eesti sporthobune, olles oma eluajal Euroopa parim trakeen.
5
Joonis 1. Must trakeeni täkk Palladium
(1989 – 2006)
6
2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused
2.1. Välimik
2.1.1. Värvused
Lubatud on kõik soliidsed värvused. Levinumad värvused on hall, must ja
raudjas.
Värvused on:
must – Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on
nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste nn. aluseks.
raudjas – Raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega
oranžikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis
esineb mustadel hobustel. Karvastik on punakas, punakaläikeline. Jõhvid on
kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad),
kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on
kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid
nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas
hobune on paljude teiste värvuste aluseks.
kõrb – Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad
on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast
võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb,
mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle
tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste
aluseks.
hall – Hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul
pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad
karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi,
heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad
nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu
jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged.
7
kollane – Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni
pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib
raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse.
võik – Kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja
jalad on reeglina mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi
hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse.
hiirjas –geen mõjutab nii punast kui musta pigmenti seda
helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas.
Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised
(sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, peamärgised (nn
ämblikuvõrk), tumedamad kõrvaotsad jms.). Eestis nimetatakse: punahiirjas,
kõrbhiirjas (ulukvõik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas
hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum karvkate; kõrbhiirjas on kõrb
hobune heledama karvkattega (segiaetav isegi võiguga); hiirjas on must
hobune heledama (hiirhalli) karvakttega. Kõikidel on tumedam seljatriip
ning võivad esineda teisedki märgised. Tavaliselt on pea ning jalad samuti
kehakattest tumedamat tooni.
hõbemust ja hõbekõrb - vastav geen mõjutab ainult musta
pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on
hõbedane lakk ja saba, hobune ise on reeglina must, mõnikord
šokolaadpruun või kergelt täpiline. Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja
lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on
pruunikas.
kimmel – Valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi
karvadega. See värvus võib olla näiteks „maasikavärvi" (raudjas karvkate on
segunenud valgega) või „sinine“ (must või tumepruun karvkate on
segunenud valgega).
kirju – Hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest
või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni
värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi
laikudega (tobiano). Appaloosaks nimetatakse nn täpilist hobust
(sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha).
8
2.1.2. Turjakõrgus
Keskmine turjakõrgus jääb 163-168 cm vahele.
2.1.3. Tüüp
Trakeeni hobune kehastab kõige õilsamat saksa ratsahobuse tüüpi, mida
eristab eeskätt trakeeni tõutüüp. Soovitud on eriti elegantne, suurejooneline,
sealjuures harmooniline ja suursugune ratsahobuse tüüp, mida rõhutab
väljendusrikkus, aadelikkus ja markantsus. Trakeeni hobuse tüübi tunnused
on väljendusrikas pea, suured silmad ja hästi vormitud kael, plastilised
lihased ja korrektsed selged jäsemed. Tõutäkkudel ja märadel peavad olema
selgelt väljendunud sootunnused.
2.1.4. Kehaehitus
Kehaehitus on suursugune ja harmooniline, mis soodustab hobuse saavutusi
sportlikel aladel. Siia kuuluvad: keskmise pikkusega, pealt kumer ning
kuklaga hästi ja kergelt ühendatud kael, suured libajad abaluud, selgelt
eristatav kaugele seljale ulatuv turi, töövõimeline selg, mis vastab atleetliku
sporthobuse standardile ja ühendab endas liikumise, kandejõu ja tasakaalu,
pikk, kergelt kaardunud muskliline laudjas ning harmooniline kerejaotus
eeskehaks, keskosaks ja tagakehaks (Joonis 2). Edasi on soovitav
kehaehitusega sobivad jäsemed korrektsete suurte liigestega, keskmise
pikkusega sõrgatsitega ja hästivormitud kapjadega, mis lubab eeldada pikka
kasutusiga. Peale selle korrektne, st. tagantvaates otsene jäsemeteasetus,
külgvaates otseasetsev esijalg ja hästisuunatud hüppeliigesega umbes 150-
kraadise nurga all tagajalg ja igal juhul sirge varbatelg umbes 45-50-
kraadise nurgaga aluspinna suhtes.
9
Joonis 2.
2.2. Iseloom
Trakeeni hobune on seltsiv, samas töötahteline, tugeva närviga ja
usaldusväärne hobune, kes jätab ärksa intelligentse mulje ja oma esinemise
ning käitumisega võimaldab ära tunda häid iseloomuomadusi ning samuti
rahulikku, tasakaalukat temperamenti. Ehkki ta meenutab täisverelist,
puudub tal „tuline“ temperament, mida selle tõuga seostatakse. Sel põhjusel
valivad kasvatajad, kes otsivad täisverelise hobuse verd ilma selle
omadusteta, sageli nende asemel rakeeni täkke. Sellel tõul on tugev tervis,
hea psüühiline ja füüsiline koormustaluvus, loomulik viljakus ja puuduvad
suuremad pärilikud vead.
2.3. Liikumine
Liikumine on kärme, rütmikas ja maadhaarav põhikäiguviis (samm 4-
taktiline, traav 2-taktiline, galopp 3-taktiline). Liigutused peavad kanduma
energilistest tagajalgadest läbi elastse ja kergelt õõtsuva selja üle
esijalgadele. Jäsemete liikumissuund peab seejuures olema suunatud otse ja
ettepoole. Sammu liikumine peab olema vaba, energiline ja suursugune
selge välja- ja pealeastega (joonis 3). Liikumine traavis ja galopis peab
olema selgelt äratuntava lennufaasiga elastne, hoogne ja kergejalgne,
loomuliku toetuse ja tasakaaluga.
10
Hüpped on elastsed, jõulised ja läbimõeldud hea stiiliga, milles avaldub
tasakaalukus ja tähelepanelikkus. Hoovõtul on oluline selge enda
ülestõstmine, jõuline ja kiire äratõuge, jäsemete selgelt väljendatud kiire
nurgavõtt (küünarvarre võimalikult horisontaalne hoiak hüppe ajal),
üleskumerdunud selg selgelt esiletõusva turjaga ja allapoole kumerduva
kaelaga koos avaneva tagajalaga (Bascule) (Joonis 4). Kogu liikumise
jooksul peab säilima liikumise voog ja galopiliikumise rütm.
Joonis 3.
Joonis 4.
11
3. Uurimus trakeeni tõust
3.1. Valim ja metoodika
Küsimustik on koostatud Connect.ee-s, mis on veebipõhine küsitluste
koostamise keskkond (joonis 5). Uurimistöö autor saatis laiali küsimused
suurematele Eestis olevatele tallidele. 30-st tallist vastas 13
hobusekasvatajat.
Joonis 5. Veebipõhine küsitluste koostamise keskkond Connect.ee.
Tulemusi analüüsiti programmis Microsoft Excel.
12
3.2. Tulemuste analüüs
Vastustest küsimustiku (lisa) küsimustele selgusid järgmised tulemused.
„Kas teie tallis on trakeeni tõugu hobuseid?“ – 13-st vastajast vastas jaatavalt 12 ja eitavalt
1. See näitab, et valdaval enamusel vastajatest on trakeenide kasvatamise kogemus ja nad
tunnevad seda tõugu.
„Kui „jah“ siis kui palju umbes?“ – suurem osa (77 %) vastas, et alla 5, 5-20 trakeeni oli
23% vastanud tallidest ja üle 20 mitte üheski.
„Milleks te neid põhiliselt kasutate?“ – vastuste põhjal sai teada, et põhiliselt kasutatakse
trakeene nii takistus- kui ka koolisõiduks, aga ka lihtsalt trennihobuseks (joonis 6).
23%
18%
6%
6%
23%
24%
Milleks trakeene põhiliselt kasutatakse?
Takistussõiduks
Koolisõiduks
Krossiks
Rakendiks
Lihtsalt trenni hobuseks
Takistus- kui ka koolisõiduks
Joonis 6. Eestis kasvatatavate trakeenide kasutamine.
„Mis värvi trakeene on põhiliselt teie tallis?“ – tavavärvideks on kõrb ja raudjas (joonis 7).
13
6%
13%
50%
25%
6%
Eesti tallides kasvatatavate trakeenide värvused
hall
must
kõrb
raudjas
kirju
Joonis 7. Eestis kasvatatavate trakeenide värvused.
„Mis sugu trakeene on teie tallis kõige rohkem?“ – sugude jaotus on enam-vähem võrdne,
aga enamik täkkudest on ruunatud (märasid 54%, täkke 8%, ruunasid 38%).
„Kas te tegelete hobuste müügiga?“ – 13-st vastajast vastas „jah“ 9 ja „ei“ 4 inimest.
„Kui „jah“, siis kas ostetakse trakeene rohkem kui mingita muud hobuse tõugu?“ –
tulemusena selgus, et trakeene ostetakse sama palju kui teisi hobuse tõuge (77 % jaatavalt
vastanutest).
Uurimistööga sooviti teada saada hobusekasvatajate hinnangut trakeeni tõuomadustele,
mida paluti hinnata viiepallisüsteemis (1 – väga negatiivne hinnang, 5 – väga positiivne
hinnang). Tulemustest (joonis 8) nähtub, et trakeeni peetakse üldiselt sõbralikuks, üsnagi
hästi käsitletavaks ja suhteliselt elegantseks tõuks.
0
1
2
3
4
5
iseloom
käsitletavus
elegants
Hinnang trakeeni tõuomadustele
(viiepallisüsteemis)
14
Joonis 8. Eesti hobusekasvatajate hinnang trakeeni tõule.
15
Kokkuvõte
Uurimistöö eesmärk oli teada saada, kas trakeenid on Eestis levinud tõug, kuidas
hobusekasvatajad seda tõugu hindavad ja milleks teda peamiselt kasutatakse. Uurimistöö
autor sai oma kõigile küsimustele vastused ja uurimus sai edukalt lõpetatud. Kuna valdavas
enamikus küsitletud tallidest on trakeeni hobused olemas, siis võib järeldada, et trakeeni
tõug on Eestis üsnagi levinud. Hobusekasvatajate hinnang trakeeni tõule oli üsnagi
positiivne (elegants, käsitletavus, iseloom). Ilmselt tõu heade omaduste tõttu kasutatakse
trakeene koolisõiduks, takistussõiduks ja trennihobusena.
16
Kasutatud kirjandus
Veebileheküljed:
http://www.hobusekasvandus.ee/est/yld_toug.htm
http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/trakeeni-hobune-mainmenu-53.html
http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/hobusekasvatus/toud
http://hobustest.weebly.com/soojaverelised.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Trakehner
Raamatud:
„Hobusetõug“
17
18
Lisa
Küsitlus trakeeni hobusetõu kohta
Lp. vastaja.
Olen Tarvastu Gümnaasiumi 8. klassi õpilane. Mul oleks kooli uurimistöö jaoks vaja
esitada teile mõned küsimused. See ei võta kaua aega ja te jääte anonüümseks.
Palun täitke juuresolev küsimustik. Siin on mõned küsimused trakeeni hobusetõu kohta.
Lugupidamisega,
Diana Raud.
Küsimused:
1. Kas teie tallis on trakeeni tõugu hobuseid?
Jah
Ei
Ongi ainult trakeenid
2. Kui „jah“, siis kui palju?
alla 5
5-10
10-20
20-rohkem
3. Milleks te trakeene põhiliselt kasutate?
Takistussõiduks
Koolisõiduks
Rakendiks
Nii takistus- kui ka koolisõiduks
Krossiks
Lihtsalt trennihobuseks
19
4. Mis sugu trakeene on teie tallis kõige rohkem?
Mära
Täkk
Ruun
5. Mis värvi trakeene on põhiliselt teie tallis?
Hall
Must
Kõrb
Võik
Raudjas
Kirju
6. Kas te tegelete hobuste müügiga?
Jah
Ei
7. Kui „jah“, siis kas trakeene ostetakse rohkem kui mingit muud hobusetõugu?
Jah
Ei
Sama palju kui teisigi
Üldse ei osteta
Ei müü trakeene
8. Kuidas iseloomustaksite trakeeni tõugu? Palun märkige iga omaduse juures
viiepallisüsteemis, kuhu paigutaksite trakeenid (nt iseloom: kuri/sõbralik – 1 „kuri“, 2
„pigem kuri“, 3 „ei oska öelda“, 4 „pigem sõbralik“, 5 „sõbralik“)
Iseloom:
kuri
1
2
3
4
5
sõbralik
Käsitletavus (õppimisvõime, arusaamine, mida tahetakse):
halvasti käsitletav
1
2
3
4
5
hästi käsitletav
Elegants (välimus, liikumine):
20
ei ole elegantne
1
2
3
4
5
elegantne
Tõuomadused kokkuvõtlikult:
halvad tõuomadused 1
2
3
4
5
head tõuomadused
Aitäh vastamast!
21
Document Outline
- Sissejuhatus
- 1. Trakeeni tõu ajalugu
- 1.1. Tõu üldine ajalugu
- 1.2. Trakeeni tõug Eestis
- 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused
- 2.1. Välimik
- 2.1.1. Värvused
- 2.1.2. Turjakõrgus
- 2.1.3. Tüüp
- 2.1.4. Kehaehitus
- 2.2. Iseloom
- 2.3. Liikumine
- 3. Uurimus trakeeni tõust
- 3.1. Valim ja metoodika
- 3.2. Tulemuste analüüs
- Kokkuvõte
- Kasutatud kirjandus
- Lisa
Kõik kommentaarid