Trakeeni hobusetõug (0)

Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja:  2013


Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu.......................................................................................4 1.1. Tõu üldine ajalugu....................................................................................4 1.2. Trakeeni tõug Eestis.................................................................................5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................................................................... 9 2.1.3. Tüüp...................................................................................................... 9 2.1.4. Kehaehitus............................................................................................ 9 2.2. Iseloom................................................................................................... 10 2.3. Liikumine................................................................................................ 10 3. Uurimus trakeeni tõust.................................................................................12 3.1. Valim ja metoodika.................................................................................12 3.2. Tulemuste analüüs.................................................................................13 Kokkuvõte........................................................................................................ 16 Kasutatud kirjandus..........................................................................................17 Lisa................................................................................................................... 19 2


Sissejuhatus Uurimistöö   on   koostatud   trakeeni   hobusetõu   kohta.   Uurimistöö   autor   on tegelenud hobuste ja ratsutamisega umbes 7 aastat. Trakeeni hobusetõug on Eestis   väga   populaarseks   muutunud.   Kuna   autor   on   väga   palju   kokku puutunud selle tõuga ja on tekkinud oma arvamus sellest tõust siis autor tahaks   teada,   kuidas   hobusekasvatajad   seda   tõugu   hindavad   (välimus, liikumine,  iseloom,  jm).  Antud  uurimistöö  ongi valminud  tänu  isiklikule huvile hobuste vastu. Antud uurimistöö eesmärgik oli omandada lähimat teavet   trakeeni   hobusetõu   kohta   ja   uurida   suuremate   hobusekasvatajate arvamust   sellest   tõust   (suurematele   hobusekasvatajatele   Eestis   saadeti küsimustik, kus hobusekasvatajad annavad oma hinnangud sellest tõust). Käesolev  uurimistöö   koosneb  kolmest   peatükist.  Esimene   peatükk  annab ülevaate trakeeni hobusetõu ajaloost; kust on see hobusetõug meile Eestisse jõudnud ja milleks trakeeni hobuseid vanasti kasutati. Teises peatükis käsitletakse tõu tunnuseid. Kolmas   peatükk   keskendub   üldiselt   hobusekasvatajatele   saadetud küsimustikust saadud teabele. 3


1. Trakeeni tõu ajalugu 1.1. Tõu üldine ajalugu Trakeeni hobusetõu ajalugu on kirju, hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi   provintsis   tarpanist   põlvneva   kohaliku   hobuse   baasil   ja tõug baseerub   Ida-Preisimaal   kasvatatud   trakeeni   põlvnemisega   soojavereliste hobuste populatsioonil, kus oma mõjud olid inglise täisverelisel ja araabia täisverelistel hobustel. Trakeeni   hobune on   algselt   sõjahobuseks   aretatud hobusetõug.  Aretuse eesmärk   on   trakeeni   tüübis   püsiv   mitmekülgne   ratsa-   ja   sporthobune. Trakeeni  hobuste aretus kestab tänase päevani lünkadeta alates 1732.aastal Preisi kuninga korraldusel asutatud esimesest tõuaretuskeskusest. Trakeeni päritoluga soojaverelist hobust inglise ja araabia täisverelise shagya ja anglo araabia   olulise   geneetilise   lisandiga   aretatakse   alljärgnevaid selektsiooniprintsiipe   jälgides.   Peaeesmärgiks   on   seda   aretustööd   tema väljakujunenud   trakeenispetsiifilises   vormis   säilitada   ja   vastavate abinõudega   ka   tulevikus   tagada   võimalikult   parim   aretuskasvatuse edenemine.  Trakeen loodi, ristates kohalikke hobuseid täisvereliste ja araabia hobustega, mis andis talle nii kiiruse kui vastupidavuse. 50 aasta jooksul oli pearõhk aga   nihkunud   tõllahobuste   tootmiselt   ratsaväe   tarbeks   hobuste kasvatamisele,   mis   jätkus   kuni   Teise   maailmasõjani,   mil   Trakehneni kasvandus   täiesti   hävitati.   Õnneks   päästeti   sõja   lõpupoole   umbes   1000 hobust,   kes   evakueeriti   koos   sõjapõgenikega   Punaarmee   pealetungi   eest läände. Ehkki osa hobuseid suri teel karmide tingimuste tõttu, jäi ellu piisav hulk,   et   tõug   säiliks.   Tänapäeval   kasvatatakse   trakeene   taas   samas piirkonnas, kust tõug pärit on, ja ka teistes maades. 4


1.2. Trakeeni tõug Eestis Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast. Eesti trakeenide populatsioon ongi peamiselt välja kujunenud 1960.- ndate aastate keskpaigast kuni 1985. aastani Venemaalt imporditud trakeeni tõugu märadest ja täkkudest ning nende järglastest.   05.08.1999. Eesti   trakeenikasvatajad   tulid   Heimtali   Hobusekasvanduse kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku   Koosolijad otsustasid   jätkata   trakeeni   tõugu   hobuste   puhasaretust   ja   korrastada dokumentatsioon   selliselt,   et   see   vastaks   Saksa   Trakeeni   Liidu rahvusvahelistele nõuetele. 2004.   aastal   anti   Eesti   Hobusekasvatajate   Seltsile   (EHS)   trakeeni   tõugu hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja Euroopa   Liidus   ja   tunnustatud   ka   kogu   maailmas,   siis trakeeni   hobuste puhasaretusega   tegelevad   tõuaretusorganisatsioonid järgivad originaaltõuraamatu   pidaja tõuaretusprogrammi   oma   tegevuste läbiviimisel. 21.september   2007   tunnustati   Eestis   21   trakeeni   märaperekonda   (   EHS aastaraamat 2007). Aretusvõttena jätkati liin- ja perekondaretuse kasutamist.   Trakeeni tõugu hobuste Eesti populatsioon on levinud üle Eesti Vabariigi. Üks tuntumaid Eesti trakeene oli must täkk Palladium (1989-2006), omanik Oliver  Kruuda, ratsanik  Gunnar  Klettenberg  (joon 1). Läbi  ajaloo  parim Eesti sporthobune, olles oma eluajal Euroopa parim trakeen. 5


    Joonis 1.  Must trakeeni täkk Palladium (1989 – 2006) 6


2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused 2.1. Välimik 2.1.1. Värvused Lubatud on kõik soliidsed värvused. Levinumad värvused on hall, must ja raudjas. Värvused on:  must – Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste nn. aluseks.  raudjas  –   Raudjad   hobused   on   väga   erineva   väljanägemisega oranžikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on punakas, punakaläikeline. Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi.   Eestis   nimetatakse:   raudjas,   heleraudjas,   tumeraudjas.   Raudjas hobune on paljude teiste värvuste aluseks.  kõrb – Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on mustad. Rahvapäraseid  nimetusi  võib olla mitmeid,  näiteks erkpunast võib   kutsuda   verevaks   kõrviks.   Eestis   nimetatakse:   kõrb,   tumekõrb, mustjaskõrb.   Kõrvi   hobuse   tekkimisel   on   aluseks   must   hobune,   kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks.  hall  –   Hallinemise   käigus   kaotab   hobuse   karvkate   aja   jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad   kehal   läbisegi.   Lakk   ja   saba   võivad   olla   kehaga   ühte   värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. 7


 kollane  –   Kollase   värvuse   kattekarvad   on   valkjaskollased   kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse.  võik  – Kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse.  hiirjas  –geen   mõjutab   nii   punast   kui   musta   pigmenti   seda helendades,   rohkem   karvkattes,   vähem   jõhvides,   jalgades   ja   peas. Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised (sebratriibud   jalgadel,   tumedam   laik   kaelapiirkonnas,   peamärgised   (nn ämblikuvõrk), tumedamad kõrvaotsad jms.). Eestis nimetatakse: punahiirjas, kõrbhiirjas   (ulukvõik),   hiirjas   (tumehiirjas).   Punahiirjas   on   seega   raudjas hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum karvkate; kõrbhiirjas on kõrb hobune   heledama   karvkattega   (segiaetav   isegi   võiguga);   hiirjas   on   must hobune   heledama   (hiirhalli)   karvakttega.   Kõikidel   on   tumedam   seljatriip ning võivad esineda teisedki märgised. Tavaliselt on pea ning jalad samuti kehakattest tumedamat tooni.  hõbemust   ja   hõbekõrb   -  vastav   geen   mõjutab   ainult   musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane   lakk   ja   saba,   hobune   ise   on   reeglina   must,   mõnikord šokolaadpruun või kergelt täpiline. Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga,   tumedamates   jalgades   on   näha   hõbedat   tooni,   kuid   kehakate   on pruunikas.  kimmel  – Valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks „maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud   valgega)   või   „sinine“   (must   või   tumepruun   karvkate   on segunenud valgega).  kirju  – Hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi   karvkate   valgete   laikudega   (overo)   või   valge   karvkate   teist   värvi laikudega   (tobiano).   Appaloosaks   nimetatakse   nn   täpilist   hobust (sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha). 8


2.1.2. Turjakõrgus Keskmine turjakõrgus jääb 163-168 cm vahele. 2.1.3. Tüüp Trakeeni   hobune   kehastab   kõige   õilsamat   saksa   ratsahobuse   tüüpi,   mida eristab eeskätt trakeeni tõutüüp. Soovitud on eriti elegantne, suurejooneline, sealjuures   harmooniline   ja   suursugune   ratsahobuse   tüüp,   mida   rõhutab väljendusrikkus, aadelikkus ja markantsus. Trakeeni hobuse tüübi tunnused on   väljendusrikas   pea,   suured   silmad   ja   hästi   vormitud   kael,   plastilised lihased ja korrektsed selged jäsemed. Tõutäkkudel ja märadel peavad olema selgelt väljendunud sootunnused. 2.1.4. Kehaehitus Kehaehitus on suursugune ja harmooniline, mis soodustab hobuse saavutusi sportlikel   aladel.   Siia   kuuluvad:   keskmise   pikkusega,   pealt   kumer   ning kuklaga   hästi   ja   kergelt   ühendatud   kael,   suured   libajad   abaluud,   selgelt eristatav kaugele seljale ulatuv turi, töövõimeline selg, mis vastab atleetliku sporthobuse standardile ja ühendab endas liikumise, kandejõu ja tasakaalu, pikk,   kergelt   kaardunud   muskliline   laudjas   ning   harmooniline   kerejaotus eeskehaks,   keskosaks   ja   tagakehaks   (Joonis   2).   Edasi   on   soovitav kehaehitusega   sobivad   jäsemed   korrektsete   suurte   liigestega,   keskmise pikkusega sõrgatsitega ja hästivormitud kapjadega, mis lubab eeldada pikka kasutusiga.   Peale   selle   korrektne,   st.   tagantvaates   otsene   jäsemeteasetus, külgvaates otseasetsev esijalg ja hästisuunatud hüppeliigesega umbes 150- kraadise   nurga   all   tagajalg   ja   igal   juhul   sirge   varbatelg   umbes   45-50- kraadise nurgaga aluspinna suhtes.  9


Joonis 2. 2.2. Iseloom Trakeeni   hobune   on   seltsiv,   samas   töötahteline,   tugeva   närviga   ja usaldusväärne hobune, kes jätab ärksa  intelligentse mulje ja oma esinemise ning käitumisega võimaldab ära tunda   häid iseloomuomadusi ning samuti rahulikku,   tasakaalukat   temperamenti.   Ehkki   ta   meenutab   täisverelist, puudub tal „tuline“ temperament, mida selle tõuga seostatakse. Sel põhjusel valivad   kasvatajad,   kes   otsivad   täisverelise   hobuse   verd   ilma   selle omadusteta, sageli nende asemel rakeeni täkke. Sellel tõul on  tugev tervis, hea psüühiline ja füüsiline koormustaluvus, loomulik viljakus ja puuduvad suuremad pärilikud vead. 2.3. Liikumine Liikumine   on   kärme,   rütmikas   ja   maadhaarav   põhikäiguviis   (samm   4- taktiline, traav 2-taktiline, galopp 3-taktiline). Liigutused peavad kanduma energilistest   tagajalgadest   läbi   elastse   ja   kergelt   õõtsuva   selja   üle esijalgadele. Jäsemete liikumissuund peab seejuures olema suunatud otse ja ettepoole.   Sammu   liikumine   peab   olema   vaba,   energiline   ja   suursugune selge   välja-   ja   pealeastega   (joonis   3).   Liikumine   traavis   ja   galopis   peab olema   selgelt   äratuntava   lennufaasiga   elastne,   hoogne   ja   kergejalgne, loomuliku toetuse ja tasakaaluga. 10


Hüpped  on  elastsed,   jõulised   ja  läbimõeldud  hea   stiiliga,  milles   avaldub tasakaalukus   ja   tähelepanelikkus.   Hoovõtul   on   oluline   selge   enda ülestõstmine,  jõuline  ja  kiire   äratõuge,  jäsemete  selgelt   väljendatud  kiire nurgavõtt   (küünarvarre   võimalikult   horisontaalne   hoiak   hüppe   ajal), üleskumerdunud   selg   selgelt   esiletõusva   turjaga   ja   allapoole   kumerduva kaelaga   koos   avaneva   tagajalaga   (Bascule)   (Joonis   4).   Kogu   liikumise jooksul peab säilima liikumise voog ja galopiliikumise rütm.   Joonis 3.   Joonis 4. 11


3. Uurimus trakeeni tõust 3.1. Valim ja metoodika Küsimustik   on   koostatud   Connect.ee-s,   mis   on   veebipõhine   küsitluste koostamise keskkond (joonis 5). Uurimistöö autor saatis laiali küsimused suurematele   Eestis   olevatele   tallidele.   30-st   tallist   vastas   13 hobusekasvatajat. Joonis 5. Veebipõhine küsitluste koostamise keskkond Connect.ee. Tulemusi analüüsiti programmis Microsoft Excel. 12


3.2. Tulemuste analüüs
Vastustest küsimustiku (lisa) küsimustele selgusid järgmised tulemused. „Kas teie tallis on trakeeni tõugu hobuseid?“ – 13-st vastajast vastas jaatavalt 12 ja eitavalt
1. See näitab, et valdaval enamusel vastajatest on trakeenide kasvatamise kogemus ja nad
tunnevad seda tõugu. „Kui „jah“ siis kui palju umbes?“ – suurem osa (77 %) vastas, et alla 5, 5-20 trakeeni oli
23% vastanud tallidest ja üle 20 mitte üheski. „Milleks te neid põhiliselt kasutate?“ – vastuste põhjal sai teada, et põhiliselt kasutatakse
trakeene nii takistus- kui ka koolisõiduks, aga ka lihtsalt trennihobuseks (joonis 6). 23% 18% 6% 6% 23% 24% Milleks trakeene põhiliselt kasutatakse? Takistussõiduks Koolisõiduks Krossiks Rakendiks Lihtsalt trenni hobuseks Takistus- kui ka koolisõiduks Joonis 6. Eestis kasvatatavate trakeenide kasutamine. „Mis värvi trakeene on põhiliselt teie tallis?“ – tavavärvideks on kõrb ja raudjas (joonis 7). 13


6% 13% 50% 25% 6% Eesti tallides kasvatatavate trakeenide värvused hall must kõrb  raudjas kirju Joonis 7. Eestis kasvatatavate trakeenide värvused. „Mis sugu trakeene on teie tallis kõige rohkem?“ – sugude jaotus on enam-vähem võrdne,
aga enamik täkkudest on ruunatud (märasid 54%, täkke 8%, ruunasid 38%). „Kas te tegelete hobuste müügiga?“ – 13-st vastajast vastas „jah“ 9 ja „ei“ 4 inimest. „Kui   „jah“,   siis   kas   ostetakse   trakeene   rohkem   kui   mingita   muud   hobuse   tõugu?“   –
tulemusena selgus, et trakeene ostetakse sama palju kui teisi hobuse tõuge (77 % jaatavalt
vastanutest). Uurimistööga   sooviti   teada   saada   hobusekasvatajate   hinnangut   trakeeni   tõuomadustele,
mida paluti hinnata viiepallisüsteemis (1 – väga negatiivne hinnang, 5 – väga positiivne
hinnang). Tulemustest (joonis 8) nähtub, et trakeeni peetakse üldiselt sõbralikuks, üsnagi
hästi käsitletavaks ja suhteliselt elegantseks tõuks. 0 1 2 3 4 5 iseloom käsitletavus elegants Hinnang trakeeni tõuomadustele  (viiepallisüsteemis) 14


Joonis 8. Eesti hobusekasvatajate hinnang trakeeni tõule. 15


Kokkuvõte Uurimistöö   eesmärk   oli   teada   saada,   kas   trakeenid   on   Eestis   levinud   tõug,   kuidas
hobusekasvatajad seda tõugu hindavad ja milleks teda peamiselt kasutatakse. Uurimistöö
autor sai oma kõigile küsimustele vastused ja uurimus sai edukalt lõpetatud. Kuna valdavas
enamikus küsitletud tallidest on trakeeni hobused olemas, siis võib järeldada, et trakeeni
tõug   on   Eestis   üsnagi   levinud.   Hobusekasvatajate   hinnang   trakeeni   tõule   oli   üsnagi
positiivne (elegants, käsitletavus, iseloom). Ilmselt tõu heade omaduste tõttu kasutatakse
trakeene koolisõiduks, takistussõiduks ja trennihobusena. 16


Kasutatud kirjandus Veebileheküljed: http://www.hobusekasvandus.ee/est/yld_toug.htm http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/trakeeni-hobune-mainmenu-53.html  http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/hobusekasvatus/toud http://hobustest.weebly.com/soojaverelised.html  http://en.wikipedia.org/wiki/Trakehner  Raamatud: „Hobusetõug“ 17


18


Lisa Küsitlus trakeeni hobusetõu kohta Lp. vastaja. Olen   Tarvastu   Gümnaasiumi   8.   klassi   õpilane.   Mul   oleks   kooli   uurimistöö   jaoks   vaja
esitada teile mõned küsimused. See ei võta kaua aega ja te jääte anonüümseks. Palun täitke juuresolev küsimustik. Siin on mõned küsimused trakeeni hobusetõu kohta. Lugupidamisega,  Diana Raud. Küsimused: 1. Kas teie tallis on trakeeni tõugu hobuseid?  Jah  Ei  Ongi ainult trakeenid 2. Kui „jah“, siis kui palju?  alla 5  5-10  10-20  20-rohkem 3. Milleks te trakeene põhiliselt kasutate?  Takistussõiduks  Koolisõiduks  Rakendiks  Nii takistus- kui ka koolisõiduks  Krossiks  Lihtsalt trennihobuseks 19


4. Mis sugu trakeene on teie tallis kõige rohkem?  Mära  Täkk  Ruun 5. Mis värvi trakeene on põhiliselt teie tallis?  Hall  Must  Kõrb  Võik  Raudjas  Kirju 6. Kas te tegelete hobuste müügiga?  Jah  Ei 7. Kui „jah“, siis kas trakeene ostetakse rohkem kui mingit muud hobusetõugu?  Jah  Ei  Sama palju kui teisigi  Üldse ei osteta   Ei müü trakeene  8. Kuidas   iseloomustaksite   trakeeni   tõugu?   Palun   märkige   iga   omaduse   juures viiepallisüsteemis,  kuhu  paigutaksite  trakeenid  (nt  iseloom:   kuri/sõbralik  –  1 „kuri“,   2
„pigem kuri“, 3 „ei oska öelda“, 4 „pigem sõbralik“, 5 „sõbralik“)  Iseloom: kuri 1 2 3 4 5 sõbralik  Käsitletavus (õppimisvõime, arusaamine, mida tahetakse): halvasti käsitletav 1 2 3 4 5 hästi käsitletav  Elegants (välimus, liikumine): 20


ei ole elegantne 1 2 3 4 5 elegantne  Tõuomadused kokkuvõtlikult: halvad tõuomadused 1 2 3 4 5 head tõuomadused Aitäh vastamast! 21

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Trakeeni tõu ajalugu
  • 1.1. Tõu üldine ajalugu
  • 1.2. Trakeeni tõug Eestis
• 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused
  • 2.1. Välimik
  • 2.1.1. Värvused
  • 2.1.2. Turjakõrgus
  • 2.1.3. Tüüp
  • 2.1.4. Kehaehitus
  • 2.2. Iseloom
  • 2.3. Liikumine
• 3. Uurimus trakeeni tõust
  • 3.1. Valim ja metoodika
  • 3.2. Tulemuste analüüs
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus
• Lisa