Aeg: 28. märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Tshernobõli piirkonnast evakueeriti ja asustati ümber. Tokaimura katastroof Aeg: Juhtus kahel korral: Dõneni kompaniis 11
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 muutis Nõukogude Venemaa ühepoolse otsusega enda piire Eesti NSV-ga. Jaanuaris eraldati Jaanilinn halduslikult ülejäänud Narvast ja viidi see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid). Selle tulemusel vähenes Eesti pindala ligi 5%-di võrra. Jaanilinn kuulub Venemaa piiritsooni ja pääs linna on piiratud, sealhulgas Venemaa enese kodanikele. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991
moodustades läbimatuid tihnikuid · Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes, valgusnõudlik, paljuneb hästi vegetatiivselt, juurestik hästi arenenud · Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, sisaldab Cvitamiini KÄHRIK Nyctereutes procyonoides · Eestis tabati esimene kährik 1938, teine 1947. 1950 lasti Pikknurmee, Põlula ja Lihula metskonda lahti 86 Kalinini oblastist toodud kährikut, hiljem toodi neid veelgi sisse. · Eestis heidetakse õhukitelt metsadesse marutaudivastast vaktsiini, mis on tublisti suurendanud Eesti kährikute asurkonda · Uuritud kährikutest on 40% nakatunud keeritsusstõppe. mille sattumine inimese organismi lõpeb enamasti inimese surmaga · Eesti jahimehed ei ole kährikute laskmisest eriti huvitatud, sest nende nahku ei ole kusagile müüa. Hiina karusloomafarmides
lõpul või aprilli alguses. Haudevältus kestab 32-34 päeva. Pojad püsivad pesas 26-30 päeva. Pesa läheduses viibib pesakond veel 2-3 kuud. 5 1.5. Rõngastamine ja eluiga Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406 aastatel 1970-2007). Taasleide on 12. Üks Kabli linnujaamas rõngastatud lind leiti ligi viis aastat hiljem Leningradi oblastist. Raja tagant on Eestimaale saabunud vaid 1 rõngastatud lind, kes oli märgistatud Pihkva oblastis ja tabati Harjumaal. Händkaku käes on ka Eestis rõngastatud kakuliste eluea rekord 9 aastat ja 10 kuud. Maailma vanim händkakk on rõngastusandmeil elanud 20 aastat ja 11 kuud (Rootsi). 6 Siin pildil händkakk peseb ennast arvatavasti. Siin pildid istub händkakk puuoksal ja
aasta alguses Eesti tollasel territooriumil elanud rahvastikust. 1941 ja 1949 küüditati suur hulk Eesti elanikke, valdavalt eestlasi kokku umbes 30 000 inimest. 1945. aastal hakkasid Eestisse hulgi saabuma Nõukogude relvajõududest demobiliseeritud ning Nõukogude tagalasse evakueeritud. Samuti tuli siia rohkesti varem mujal NSV Liidus elanud eestlasi. Sõjajärgsetel aastatel saabus Eestisse uusi elanikke eeskätt Venemaalt, peamiselt Leningradi, Pihkva, Novgorodi jmt Eestile lähemast oblastist. Nii Teise maailmasõja aastatel kui ka sõja järel saabus Eestisse umbes 40 000 ingerlast. Esmalt saadeti ingerlased 1942. aasta talvel sakslaste poolt sõja jalust Eestisse. 1944 kutsus Soome valitsus nad Soome, kuid Soome ja NSV Liidu rahulepingu põhjal saadeti ingerlased Soomest välja ja paigutati Kalinini oblastisse. Sealt tulid nad omatahtsi Eesti taludesse tagasi, kust enamik neist saadeti 1948. aastal Siberisse. Osa ingerlasi eestistas oma nime ja asus linnadesse. 1959. aasta
energia arvel. 66. Kuidas kaetakse kaugküttesüsteemides baas- ja tippkoormusi? Kaetakse energiaallikatega vastavalt nt aastaajale, Baaskoormus: Tahkekütusekatlad Prügipõletusseadmed Tööstuse heitsoojus, Elektri ja soojuse koostootmise seadmed Tippkoormus: Gaasikatlad Vedelkütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised soojendid 68. Kuidas toimib Eesti gaasivarustus? Käesoleval ajal kasutab Eesti põhiliselt maagaasi, mis saabub Venemaalt Eestisse kahe torujuhtme kaudu Pihkva oblastist ja läbi Läti. Olulist rolli Eesti gaasiga varustamisel mängivad Läti Incukalnsi maa-alused maagaasihoidlad, mille kaudu toimub nii Eesti, Läti kui ka Leedu varustamine. Gaasihoidlate puhvervaru on vajalik tarbimise kõrgperioodil, st talviste tippkülmade ajal, tarbijaid paremini varustada. Maagaasiga varustamist ja hinnakujundust reguleerib maagaasi seadus. 69. Millised Eesti energiasektorist pärinevad heitmed mõjutavad enim meie keskkonda?
risustama meie seni puhtana püsinud jõevähi asurkonda. Et võõrvähid võivad saada kohalikule liigile hukatuslikuks, kinnitavad sellekohased uuringud meie naabermaades. Suurimat ohtu kujutab lähikonnas (Pihkva oblastis, Lätis ja Leedus) leviv kitsasõraline vähk. Me ei saa mingil juhul lubada võõrliikide kasvatamist meie vähikasvandustes, sest sealt võivad nad sattuda looduslikesse veekogudesse. Muretsema paneb asjaolu, et kitsasõraline vähk võib Lätist ja Pihkva oblastist meile ka ise sisse rännata. Teda on väga raske tõkestada, sest me ei tea tema täpset levikut naaberaladel. Igal juhul peaksime hoidma silma peal piiriäärsetel veekogudel Põlva, Võru ja Valga maakonnas[2]. 9 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) 7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) Kitsasõraline vähk on jõevähist vähenõudlikum
Südamemädanikku põhjustava haavataeliku seeneniidistiku arenemiseks on vaja õhku ja niiskust, mida puidu tugirakkudes on vähem kui soontes ja säsikiirtes. Seetõttu arvatakse, et puidu selline anatoomiline ehitus tagab kiirema kasvu kõrval ka suurema mädanikukindluse. Et Eestis ei ole õnnestunud leida samasugusel kasvukohal enam-vähem sama vanusega diploidse ja triploidse haava puistut, esitame võrdlusandmed 90-aastaste haavikute kohta Venemaalt Novosibirski oblastist. Diploidse haavapuistu keskmine rinnasdiameeter oli 34 cm, keskmine kõrgus 27 m ja hektaritagavara 302 m³; triploidse haavapuistu vastavad näitajad olid aga 42 cm, 31 m ja 564 m³. Olulisi erinevusi oli ka nende haavikute südamemädanikust kahjustatuses. Kuigi viljakehadega puude protsent oli mõlemal peaaegu võrdne (diploididel 98,6% ja triploididel 98,9%), selgus, et diploididel oli südamemädanik haaranud 14%, kuid triploididel ainult 4,5% mudelpuude mahust [1].
2006. aastal teatas Venemaa president Putin, et ebaseadusliku metsaraie ja -äri tõttu jääb riik ilma vähemalt 106 miljonist dollarist aastas (Putin 2006). Vologda ja Pihkva oblastis ulatub ebaseaduslik raie ametlikel andmeil 0,53 protsendini kogu raiest. Keskkonnakaitsjail on põhjust kahtlustada, et illegaalse raie tegelik ulatus on veel palju suurem. WWF-i Venemaa haru analüüsidest selgub, et 1520 protsenti, st. vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit puitu Vologda ja Arhangelski oblastist on raiutud ebaseaduslikult (Roheline Värav - WWF 2004). 24 Kokkuvõte Venemaa on metsanduse seisukohalt küll väga oluline riik, kuna seal kasvab umbes 20% maailma metsadest, kuid metsatööstus ei ole seal võrreldav teiste metsanduses oluliste suurriikidega, nagu Hiina, Brasiilia ja Ameerika. Venemaal on siiani kasutuses väga vanat tehnikat (saepuruplaatide tootmisel kasutati 2008. aastal umbes 40. aasta vanuseid
situatsioonides. Ainult sõdides, ainult kakeldes tundis ta ennast nagu kala vees. Veidi enne 2002. aasta parlamendivalimisi märkisid eksperdid, et vähesed Tõmosenko Bloki nimekirjades olnutest oleksid olnud võimelised andma märkimisväärset kasu ja hääli. Just nimelt Julia Tõmosenko oli seal peamine valijaid külge tõmbav magnet. Selle poole ta pürgiski: olla esimene ja ainus parteis, mis kandis tema uhket nime. See sai selgeks tal juba 1996. aastal, kui ta Kirovogradi oblastist Ülemraadasse kandideerides 92.3% häältest sai. Jäi üle veel ainult üks pisiasi, võita. Muuseas, ta hindas kainelt valijaskonna võitmise eest käivat võitlust. Ees oli väga ränk võitlus kahes suunas. Ühelt poolt astus Julia Tõmosenko Blokile vastu võimupartei, mis oli koondunud liikumise Ühtse Ukraina eest lipu alla. Kutsma käes oli ka kurikuulus administratiivne ressurss, võimalus kõige erinevamal moel mõjutada
Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (14. august 1984. a.) 12. augustil jätkusid suured pidustused Kubija lauluväljakul. Esinesid segakoorid Arvo Sika ja Sale Vare juhatamisel. Erinevaid etteasteid sidusid aga sõnakunstnikud Kalju Liiver ja Ilmar Kudu, kellest viimane oli rahvakunstiõhtu stsenaariumi autor. Suurest vihmasajust hoolimata tegid hulgaliselt kaasa ka kõik erinevad koorideliigid, segarahvatantsurühmad, meestantsijad, rahvamuusika koondorkester ning Moskva oblastist kohale tulnud laulu- ja tantsuansambel ,,Istra". Peo lõpukõne pidas rajooni täitevkomitee esimees Eimar Tiit ning 30 seejärel kustutati peotuli. Kuigi ametlik osa oli lõppenud, jätkusid mitmed peod Tamula restoranis, Võhandu trahteris, baaris ning Rannatares.92 Linna õige sünnipäeva lähenedes aga jätkusid juubelipidustused. 25. augustil toimus
pikendada karpkala kasvuperioodi ja intensiivistada tootmist. Eesti karpkala Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893.a. tänapäeva Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti looduslikes vetes on paljunemine haruldane (Lohja järves, Matsalus, Peipsis, Elistvere järves). Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid palju on hobikalakasvatajaid. Eesti Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropsa karpkala euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropsa karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste
EESTI KARPKALA Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893.a. tänapäeva Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti looduslikes vetes on paljunemine haruldane (Lohja järves, Matsalus, Peipsis, Elistvere järves). Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid palju on hobikalakasvatajaid. 32 EESTI Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropša karpkala – euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropša karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates
eraldada iseseisvunud vabariikide koosseisust serblastega asustatud alasid ja liita neid Serbiaga. `Nendes piirkondades viidi läbi etniline puhastus Hrustsovi ajal: 1959. aastal vähendati rajoonide arvu 25-le, juurde tuleb üks linna piirkond: Kohtla-Järve 1961-1962 vähendati rajoonide arvu 19-le Breznevi ajal: 1978 vähendati rajoonide arvu 15-le Millised muutused toimusid piiride haldus... kuni 1953. aastal? Saaremaa nimetati ümber Kingissepaks, Eesti koosnes kolmest oblastist: Tallinna oblast; Tartu oblast; Pärnu oblast. Eestilt võeti suurem osa Petserist ja kolm piiritagust küla. Loodi rajoonid, mis toimisid nagu vallad. EKbP 8. pleenum TV lk 39.1 Poliitilised olud 1950. 1980. aastail Hrustsovi sula Pärast Stalini surma toimus eestlaste elus rida muudatusi: 1. Massiline vägivald vähenes, hirmuõhkkond hakkas taanduma 2. Alusetult süüdimõistetud rehabiliteeriti 3
Passide jagamine võetakse uuesti vastu 1944. aasta lõpust, eelkõige selleks, et saada paremat infot elanikkonna kohta ja kiirkorras rahvavaenlased avastada (võimalikult põhjalik taustakontroll). Massilised arreteerimised – 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad täis, limiidid olid ületatud. Suur osa arreteerituid juba ka väljasaadetud. Küüditamised – 1945 sakslased (407), 1949 suurküüditamine (20 713), 1950 Pihkva oblastist (1563), 1951 jehovistid (259). o 1949. aasta suurküüditamine – majanduslik taust (jõukamad talupojad eest ära). Vaenlase loomine – kulak. Karotamm pakkus välja variandi, et kulakud paigutada ümber Kirde- Eestisse; ettepanekut tõenäoliselt arutati, kuid Moskva jaoks ei olnud see sobilik lahendus. Üle 70% küüditatutest vanurid või alla 16-aastased lapsed. Partei ja julgeoleku roll repressioonide teostamisel -
Vaba Eesti oli loomulik osa minu lapsepõlvest. Kuid see lõppes ootamatult järsult 1940. aasta sündmustega. Minu vanemad kartsid küüditamist, sest mõlemad olid pärit 30-hektarilisest talust. Sõda jättis mulle koledaid mälestuspilte: massimõrva süütud ohvrid Kuressaares, lahingud Sõrves ja kodukülas, toitu röövivad sõdurid. Olin isa kõrval, kui ta Omakaitse liikmena marodööridega tulevahetust pidas. 1943. aastal viidi Saaremaa kaudu Saksamaale Leningradi oblastist pärit ingerlasi. Hakkasin selle rahva vastu huvi tundma, otsisin kirjandust, mis viis mu ühtlasi soome-ugri rahvaste ajaloo juurde. Siit ehk saigi mulle väga lähedaseks väikerahvaste saatus üldse, nende kultuur ja ajalugu. Lk 17 Austus rahvuslike traditsioonide vastu anti mulle juba kodust kaasa. Rahvusmeelsus oli tugev nii minu isa kui ema vanematekodus. Mu isa suri 1965. aastal liiga noorelt, 65-aastasena. Olin just Rootsis teaduskomandeeringus, kui sain selle ootamatu teate
Riigi toetusega osteti aastatel 1923-1925 täiendavalt 31 eesti ardenni mära ja märavarssa. 1931 Tori Hobusekasvanduses alustas tegevust ardennide osakond, kus oli ette nähtud 10 mära ja 1...2 täkku. 1948 Rakveres asutati Eesti Raskeveohobuste Riiklik Aretustõulava. Tõulava jätkas ardenni hobuste tõuraamatu pidamist .Tegeleti aretustöö organiseerimisega kolhooside ja sovhooside tõufarmides. 1953 Sugutäkkude vähesuse tõttu imporditi Mordva ANSV-st ja Vladimiri oblastist 10 nõukogude raskeveo täkku, et kasutada neid eesti raskeveohobuse aretuses sisestavaks ristamiseks. Iseseisva liini moodustas Rambatan 1006 NR. 1953 28. augustil nimetati Eesti NSV põllumajanduse ministri käskkirjaga nr. 255 eesti ardenni hobune eesti raskeveohobuseks ( tõumärk ER). 1968 18.aprillil kinnitati eesti raskeveo tõug Eesti Hobusetõugude Tõuaretuse Nõukogu otsuse põhjal puhtatõuliseks ja lõpetati märade kandmine tõuraamatu eri osadesse. 1991
Küüditajate andmestik on väga hästi säilinud - meil olemas siseministeeriumi dokumenatsioon - küüditute vastuvõtmine, vagunisse paigutamine ja nende sihtkohta vedamine. On võimalik eri piirkondade kaupa vaadata, kuidas kavandati küüditamisoperatsiooni, kuidas see julgeoleku enda arvates korda läks - nii on selline küüditamisaktsiooni ahel päris hästi tuvastata. Iga aruanne oli 3 eksemplaris, see kolmas eksemplar on meie arhiivis alles. · 1950 Pihkva oblastist (1563) - need alad, mis olid 1944. aastani Eesti kooseisus, see küüditamine puudutas ka otsapidi eestlasi · 1951 jehovistid (259) - usulise taustaga küüditamine, jehoova tunnistajad saadeti Eestist välja, see toimus ka teistes liiduvabariikides. Esimene mastaapsem küüditamine Baltikumis leidis aset 1948. aastal Leedus. Meie ajalookirjutises on varasem küüditamine seotud Nikolai Karotammega - tema pakkus 1948. aastal
94(113) Villu Vares Energia ja keskkond 9.3 Gaasivarustus Esimene gaasitorustik Eestis ehitati põlevkivist toodetava gaasi transpordiks Leningradi (praeguse nimega Peterburg). Käesoleval ajal kasutab Eesti põhiliselt maagaasi, mis saabub Venemaalt Eestisse kahe torujuhtme kaudu (vt Joonis 9 .87 ja Joonis 9 .88): Pihkva oblastist ja läbi Läti. Peterburi suunast Eestisse gaasi ei tule, kuigi toruühendus on olemas. Olulist rolli Eesti gaasiga varustamisel mängivad Läti Incukalnsi maa-alused maagaasihoidlad, mille kaudu toimub nii Eesti, Läti kui ka Leedu varustamine. Gaasihoidlate puhvervaru on vajalik tarbimise kõrgperioodil, st talviste tippkülmade ajal, tarbijaid paremini varustada. Eestis on võimalik maagaasi kasutada gaasi magistraaltorujuhtmete läheduses paiknevad
Kobras (Castor fiber) on meie kõige suurem näriline. Vees aitab kopral ujuda lai saba ja tagajala varvaste vahel paiknev ujunahk. Tänaseks päevaks on kobras meil tavalisem kui kunagi varem ( ca 16000 isendit). Peatselt pärast jääaega meie aladele elama asunud koprad hävitati täielikult XIX sajandi keskpaigaks ja taasasustati ligi sajand hiljem 1957. aastal. Samal ajal rändas meile juurde kopraid ka Pihkva oblastist. Kaua kasutamata ökoloogiline niss osutus väga edukalt hõivatuks ja nüüdseks on metsaomanike meelehärmiks koprad jõudnud kõikjale, sulgedes metsaojasid, kraave ja väiksemaid jõgesid tammidega. Veetaseme tõstmisega satuvad tihti suured metsaosad vee alla ja hävivad kiiresti. Eriti tundlik on kuusk, olles määratud hukule juba pärast lühiajalist üleujutust. Pikemaajalise liigvee mõjul hukkuvad ka teised
ökoloogiline amplituud ja väga lai levila. Inimkaaslejad imetajad on Eestis koduhiir, rändrott ja kodurott; kaks esimest võivad soojal ajal elada ka väljaspool hooneid, kuid kodurott saab elada vaid inimasulais. Kodurotti võib veel kohata Kagu-Eestis ja kitsal alal Peipsi ääres (kuni Narva jõe suudmeni). Eestis on tabatud ka tähnikhirve isendeid, kes võivad olla meile tulnud Venemaalt Leningradi oblastist, kuhu neid on omal ajal introdutseeritud. Nüüdisajal on Eestis kindlaks tehtud 64 imetajaliiki. Esindatud on putuktoiduliste, käsitiivaliste, näriliste, jäneseliste, kiskjaliste, loivaliste, vaalaliste ja sõraliste selts. Nimekirjale lisanduvad eksikülalistena 3 vaalaliiki – küürvaal ehk pikkloib-vaal, silmikdelfiin ehk afaliin (mõlemaid kohati Eesti merevetes 19. sajandil) ja valgevaal (nähti meie vetes 20. sajandi algul ja 1985
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
