Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lari" - 11 õppematerjali

thumbnail
4
odt

KAMBALUGU

KAMBALUGU RAAMATU SISU Lugu algas sellega kui Susanna, Larissa hoidja, helistas tüdruku vanematele Kandasse, et teatada, et tüdruk on sattunud haiglasse. Śokis vanemad seavad tee kodupoole esimesel võimaluse. Esmalt jõudis ema haiglasse ning järgmisel päeval jõudis ka Härra Brandt. Esmalt rääkis raviarst vanematele šokist ja mingist tundmatust narkootilisest ainest mida Lari oli tarbinud. Mingi aja jooksul ärkas Lari üles, kuid ta ei suutnud siiski täpselt rääkida või ei tahtnud rääkida mis temagajuhtunud oli. Ema püüdis teda mitte ärritada ning lasi tal juhtunu kirja panna. Nii selgus, et kõik algas siis, kui Lari pidevalt oma ajakirjanikest vanematest lahus olles tutvus endast vanema Chrisiga. Chris kutsus ta hea klaverimängijana kooli rockbändi. Seal aga algas tubli ja koduse Lari jaoks hoopis uus ning võõras elu. 1.1 Larissa uus elu

Kirjandus → Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Teravik "Kambalugu" Dirk Walbrecker

Kambalugu Dirk Walbrecker Teravik Larissa, kes oli kutsutud koolibändi, pidi kinni hoidma bändi lubadustest ja probleemidest. Kuid vahepeal tekkis ühe kambaliikme Kimiga probleem, kes sai narkootikumide üledoosi ning ta viidi haiglasse. Ülekuulamisel koolis Lari valetas Kimi ja narkootikumite kohta, kuid Lari oli kuidagi Kimi usalduse võitnud. Lähenes aga see kauaoodatud kontsert, kus viimasel hetkel, saades aru, et tegelikult ta ei soovi selliste tüüpidega muusikat teha, otsustas Lari lahkuda sellest bändist. Kuulus mänedzer aga ei leppinud selle otsusega. Seega pidi Lari minema kontserdile, et mitte bändikaaslasi hätta jätta. Kohale läksid nad minibussiga, aga kussijuht oli joobes ning juhtus kohutav õnnetus. Lari sattus haiglasse ning ema palus kõik juhtunu üles kirjutada.

Kirjandus → Kirjandus
111 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Gruusia

Gruusia Tutvustus Kogupindala 69 700 km2 Asub TagaKaukaasias Pealinn Thbilis Rahaühik lari 1918 26.mai ­ vabariigi väljakuulutamine Rahvas ja keel Rahvaarv (2013) 4 555 911 inimest Naisi rohkem Elavad Grusiinid, Aserid, Armeenlased, Venelased ja muud Gruusia keel, räägitakse ka Vene, Armeenia, Aserbaidzaani ja muid keeli Usuliselt 65% gruusia ortdokse, 11% islameid, 10 % vene ordtokse, 8% armeenia apostlikke ja 6% muud Ajalugu Esimesed gruusias 1,85 milj a tagasi 1085 Gruusia kirik Vene õigeusu kirikuks

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti hobused

 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. Ajalugu Eesti hobuse aretuse alguseks võib lugeda 1921. aastat, mil Haapsalus asutati hobuste tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut. Eesti hobust on aretatud peamiselt puhasaretuse teel. Hobuste veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E,Taru 149 E ja Lari 23 E liinid. Eesti hobune on kantud Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr. 42 (RT I 2001, 14, 64) toodud ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja.

Põllumajandus → Hobumajandus
2 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Tõu aretus - Eesti hobune

Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm  PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................

Põllumajandus → Hobumajandus
5 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Raha ja valuutakursid

2411 1.2159 CNY Hiina jüaan 8.5258 8.1646 CZK Tsehhi kroon 25.9360 25.2980 DEM Saksa mark 6.0000 2.0587 DKK Taani kroon 7.5045 7.422 DOP Dominikaani peeso 61.41 55.84 EEK Eesti kroon 15.7250 15.5997 EGP Egiptuse nael 14.2678 8.8447 GBP Inglise nael 0.8606 0.8469 GEL Gruusia lari 2.3280 2.1530 HKD Hong Kongi dollar 10.8380 10.3860 HRK Horvaatia kuna 7.6800 7.3810 HUF Ungari forint 294.63 283.26 IDR Indoneesia ruupia 15 540.00 14 221.00 ILS Iisraeli seekel 5.0180 4.7320 ISK Islandi kroon 170.3160 159.2580 JPY Jaapani jeen 137.2200 131.7800 KES Keenia silling 118.8600 112.8600 LTL Leedu litt 3.4771 3.4268 LVL Läti latt 0

Majandus → Majandusõpe
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Pank ja kroon

AED Araabia Ühendemiraatide dirhem 3,37962 ARS Argentina peeso 3,51385 AUD Austraalia dollar 8,01664 AZN Uus azerbaidzaani manat 15,2857 BGN Bulgaaria levi 8,00175 BRL Brasiilia reaal 4,87831 BYR Valgevene uus rubla 0,00554709 CAD Kanada dollar 10,0246 CHF Sveitsi frank 10,2816 CNY Hiina juaan (yuan renminbi) 1,81989 CZK Tsehhi kroon (koruna) 0,608476 DKK Taani kroon 2,10071 EGP Egiptuse nael 2,24173 EUV Euro 15,6466 GBP Suurbritannia naelsterling 18,5756 GEL Gruusia lari 7,52773 HKD Hongkongi dollar 1,60171 HRK Horvaatia kuna 2,20002 HUF Ungari forint 0,0575713 IDR Indoneesia ruupia 0,00110867 ILS Iisraeli uus seekel 3,12227 INR India ruupia 0,248718 ISK Islandi kroon 0,105666 JPY Jaapani jeen (yen) 0,128285 KGS Kõrgõzstani somm 0,318296 KRW Lôuna-Korea von 0,00857968 KZT Kasahstani tenge 0,103274 LTL Leedu litt 4,53157 LVL Läti latt 22,0665 MAD Maroko dirhem 1,41609 MDL Moldova leu 1,20113 MXN Mehhiko peeso 0,897943

Majandus → Majandus
85 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Moldova

Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks jäi siis seekord kaks teatmeteost ­ ,,Euroopa" ja ,,Maailma maad". Lisaks leidsin veidi aegunud infot ka kodusest ,,Enekesest". Kahjuks või õnneks ainult raamatumaterj...

Geograafia → Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

Täkuliinide ja märaperekondade vähesus nuab Eesti hobuse kasvatajatelt väga tähelepanelikku ja tarka paaride valikut järglaste saamisel, et hoida ära tusisest veresugulust. [4] 1.1.1. Sugutäkud Eesti hobust aretatakse peamiselt puhasaretuse teel. Veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921 kuni 1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E, Taru 149 E ja Lari 23 E. Kohalikest, aborigeense põlvnemisega täkkudest on tänaseni aretuses Ahti 228 E, Raspel 70 E , Taube 60 E ja Eni 8 E liin. [4] (Tabel 1) Joonis.1 Tõuraamatusse kantud suguhobuste arv (http://www.etll.ee/Hobused). E ­ eesti hobune, T ­ tori hobune, ER ­ eesti raskevehobune. Joo nis 2. Eesti hobuse sugutäkud (http://www.esthorse.ee/index.php?id=sugutakud) 1.2. Tõutunnused

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
57
pdf

Füüsika 5-nda kt variandid

' 3:Bffrryfirffi;ffi1ni^-1,.];ai- o-.1i+-o'3r"r. riikrrva osaLe$c kiimsr.ckror tm *djuv lari te'a laeng on 8 mc' Leidke ooruheee orus, ,!ur terua Elass'|6ut[' h.ajekioori li6ve.m"..":::",T:Sl clil I [lq. _ 3. Areomeetet, arille siliudrilise,totuftese liibimddi on 1 cm ja mass 50 g, ujub vedelikus tihednsega L100kg/m*!. Anrrtage ar-eomeetre *a:*- ju.ii Ii'"_ rcrjutage areomeetri

Füüsika → Füüsika
209 allalaadimist
thumbnail
57
pdf

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

' 3:Bffrryfirffi;ffi1ni^-1,.];ai- o-.1i+-o'3r"r. riikrrva osaLe$c kiimsr.ckror tm *djuv lari te'a laeng on 8 mc' Leidke ooruheee orus, ,!ur terua Elass'|6ut[' h.ajekioori li6ve.m"..":::",T:Sl clil I [lq. _ 3. Areomeetet, arille siliudrilise,totuftese liibimddi on 1 cm ja mass 50 g, ujub vedelikus tihednsega L100kg/m*!. Anrrtage ar-eomeetre *a:*- ju.ii Ii'"_ rcrjutage areomeetri

Füüsika → Füüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun