Id404 Ossa Issand Filosoofia Id221 Guido Kangur Näitlemine Id553 Heli Kopter Lennundus Id309 Riivo Senk Digitaalne heli- ja pilditöötlus SQL> --Lisage tabeli oppeained koopiasse kahe uue (s.t. mida tabelis ei leidu) õppeaine andmed. Kontrollige tulemust. SQL> INSERT INTO uued_oppeained VALUES ('I244','Mart Mangus','Võrgurakendused I'); 1 row created. SQL> INSERT INTO uued_oppeained VALUES ('I245','Priit Raspel','Andmebaasisüsteemide alused'); 1 row created. SQL> SELECT * FROM uued_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS ------------------ --------------- -------------------------------------- Id404 Ossa Issand Filosoofia Id221 Guido Kangur Näitlemine Id553 Heli Kopter Lennundus Id309 Riivo Senk Digitaalne heli- ja pilditöötlus I244 Mart Mangus Võrgurakendused I
pussnuga,noa,nuga резак käsisaag,sae,saagi двуручная elektrisaag дружба mootorsaag tikksaag лобзик rauasaag ножовка krustangid тески tungraud домкрат pump насос viil напильник käi нажд станок höövel рубанок keevitusaparaat сварочный аппарат keevitus сварка jootekolb паяльник puur сверло eletripuur=trell lööktrell ударная дрель meisel зубило raspel рашпель akutrell lood уровень vaaderpass уровень raaskel шило kaabits скребок liivaprits пескоструйка terashari стальная щетка värvirull валик värviprits краскораспылитель toopink станки tööriistakast инструментальный ящик tööriistakohver инстументальный чемодан nihik штангель циркуль lehtkaliiber щуп mikromeeter микрометр
22.Näpitsad- Пасатижи. 23.Taskunuga- складной. 24.Pussnuga- финка. 25.Lõiketangid- Кусачки. 26.Käärid-Ножницы. 27.Plekikäärid- Ножницы по металлу. 28.Ketaslõikur- Болгарка. 29.Käsisaag- Ручная пила. 30.Elektrisaag- Электропила. 31.Mootorsaag- Бензопила. 32.Rauasaag- Ножовка. 33.Tikksaag- Лобзик. 34.Viil- Напильник. 35.Raspel- Рашпиль. 36.Peitel- Стамеска. 37.Teritaja- Точилка. 38.Tungraud- Домкрат. 39.Kruustangid- Тиски. 40.Puur- Дрель. 41.Akutrell- Аккумуляторная дрель. 42.Lööktrell- Перфоратор. 43.Pump- Насос. 44.Höövel- Рубанок. 45.Keevitusaparaat- Сварочный аппарат. 46.Lood- Уровень. 47.Kaabits- Скребок. 48.Terashari- Стальная щетка. 49
Jõusaali treeningkavade koostamise veebilahendus Autor: Urmas Sepp Juhendaja: Priit Raspel Eesmärk Luua veebilahendus, mille abil erinevad veebisaidid saaksid realiseerida jõusaali treeningkavade koostamiseks mõeldud veebiliideseid Probleem Mitmetel jõusaalispordi teemalistel veebisaitidel ei ole veebiliideseid, mille abil nende veebisaitide kasutajad saaksid omale jõusaali treeningkavasid luua Sellise veebiliidese arendamine veebilehele on ajakulukas, kuna lisaks veebilehel nähtava liidese arendamisele, tuleb
Näiteks "Mälestusi isast" ja "Võitmatud on meis." Minu jaoks olid luuletused liiga sünge sisuga ja masendavad, aga ju oli siis aeg selline. Luulekogu on väga tõsine ja huumorit sealt ei leia. Luuletustel puudub kindel stiil. Enamus luuletusi on küll riimilised, kuid on ka vabavärsilisi luuetusi. Juhan Smuul kasutab väga palju epiteete ja isikustamist. Isikustamised nagu "lained uniselt pahisevad" ja "tuul küünistab merd nagu raspel" on Smuuli puhul tavalised. Ma arvan, et Smuuli luuletuste sõnum on inimesi mõtlema panna sõdade ja kõige selle juurde kuuluva üle. Minu arust on need luuletused sünged ja suure mõjuka sisuga. Näide: "Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt." Mulle isiklikult meeldib rõõmsam luule rohkem kui sünge, Juhan Smuulilik luule. Luuletaja stiil on küllaltki otsekohene ja selge
kuulsuse. Sihikindel eesti hobust aretus algas 1921. aastal, mil Haapsalus asutati tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut. Eesti hobust aretatakse peamiselt puhasaretuse teel. Veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti, Taru ja Lari. Kohalikest, aborigeense põlvnemisega täkkudest on tänaseni aretuses Ahti , Raspel, Taube ja Eni. 4 Järvamaa kutsehariduskeskus EESTI HOBUSE OMADUSED Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune. Pea on proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade
· loovtöös õigete vahendite kasutamine · loovtöö vormistamise oskuste omandamine · loovtöö korrektne esitamine · minu võimekuse ja eneseteostamine võimalus 17 Lisa 1. Rehielamu parempoolne ots. 18 Lisa 2. Rehielamu lauda ja kambri ots. 19 Lisa 3. Rehielamu otse vaade . 20 Lisa 4. Raspel millega tegin tappe. 21 KASUTATUD ALLIKAD Tihase, K. 1974. "Eesti talurahvaaarhitektuur ". Toimetanud R.Kull ja E. Raiet 1984 "Õigekeelsussõnaraamat". Ränk, G "Saaremaa taluehitised". Viires, G "Eesti taluehitiste uurimisest ". Moora.H " Eesti arhitektuuri ajalugu". Rehimaja. http://de.wikipedia.org/wiki/Rehi (4.03.2013). 22
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ IT süsteemide arendus ANDMEBAAS LÕHNAPOODIDELE Kodutöö Koostaja: Teet Adamson D22 Juhendaja: Priit Raspel Tallinn 2017 Autori deklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö , mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Eesti Infotehnoloogia Kolledzile Andmebaasisüsteemide alused õppeaine raames Infosüsteemide arendamise erialal. Tööd ei ole varem esitatud. Sisukord Ülesandepüstitus.........................................................................................................................4 Analüüs..........................
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ KÕNEKESKUS Iseseisev töö Kaari Adamsoo A21 Juhendaja: Kaarel Raspel Tallinn 2012 Autori deklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud aine ,,Andmebaasisüsteemide alused" õppejõule eksamieelduse taotlemiseks. Käesoleva töö alusel pole varem eksamieeldust taodeldud. Sissejuhatus See töö koosneb üheksast eri osast. Esimene osa on autori deklaratsioon. Teine osa on "Sissejuhatus", annab ülevaate, millistest osadest see töö koosneb. Kolmas osa on ülesande
tähelepanelikku ja tarka paaride valikut järglaste saamisel, et hoida ära tusisest veresugulust. [4] 1.1.1. Sugutäkud Eesti hobust aretatakse peamiselt puhasaretuse teel. Veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921 kuni 1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E, Taru 149 E ja Lari 23 E. Kohalikest, aborigeense põlvnemisega täkkudest on tänaseni aretuses Ahti 228 E, Raspel 70 E , Taube 60 E ja Eni 8 E liin. [4] (Tabel 1) Joonis.1 Tõuraamatusse kantud suguhobuste arv (http://www.etll.ee/Hobused). E eesti hobune, T tori hobune, ER eesti raskevehobune. Joo nis 2. Eesti hobuse sugutäkud (http://www.esthorse.ee/index.php?id=sugutakud) 1.2. Tõutunnused Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning tugeva kehaehitusega kerge
13.11.2009 663 769 Põldoja Tauno Tallinn 03:38:51 M40 1086 1007 Pärnik Jüri Tartu 04:00:33 M40 1918 1702 Pärt Kalle Ida-Viru 04:46:55 M40 1129 622 Raidvee Priit Tartu 04:02:17 M40 1416 1588 Raig Indrek Harju 04:15:40 M40 1533 1063 Raitviir Erik Harju 04:22:17 M40 841 1119 Raspel Raido Tallinn 03:48:25 M40 538 437 Raudik Raimo Tartu 03:33:24 M40 1100 1328 Raudsepp Peep Järvamaa 04:01:18 M40 2016 1368 Raudsepp Raido Võru 04:53:33 M40 426 341 Rautenbergs Arturs Läti 03:26:38 M40 1511 1385 Rebane Andres Harju 04:21:02 M40 1944 1128 Rebane Andrus Harju 04:48:52 M40 428 373 Reedi Teet Tartu 03:26:45 M40
annaabi.ee 
