https://www.kunstihoone.ee/programm/juubelikevad-2018/. Näitus toimus küllaltki väikestes valgete seintega ruumides. Arvan, et see kindlasti mõjutas minu kogemust seal. Suuremad ruumid oleksid osasid maale võimsamane esitlenud ning ka teise mulje jätnud. Samas oli väikestes ruumides mõnus hubane õhkkond. Näitusel pole ühist teemat, mis kõiki teoseid seoks. Minu lemmikteoseks oli Juss Piho maal ,,Tundmatu sügavus". Teos on dünaamiline, kuid mitte narratiivne. Pealkiri aitab kunstniku mõttemaailma paremini mõista ning annab mõtte tema tööle. Juss Piho on kasutanud pigem
ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis. Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali.
Klassidevaheline spordivõistlus 1-9.klass Neljapäev 7.oktoober 2010 Kell : 14:15 Kooli staadionil Ole kohal parimatele auhinnad ! Vanuseklassid : 1-3.klass 4-6.klass 7-9.klass Kavas on järgmised spordialad : * Jooksmine * Jalgpall * Korvpall Liis-Marii Piho 7.b
Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse, E., Piho, A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus
Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pehka 41.Martin Müürsepp 42.Tanel Tein Käsipall: 43.Mait Patrail 44.Kristjan Muuga 45.Henri Sillaste Võrkpall: 46. Kristjan Kais 47.Rivo Vesik 48.Richard Schuilile Purjetamine: 49.Deniss Karpak 50.Matias Del Solarist 51. Tom Slingsby Murdmaasuusatamine: 52.Jaak Mae 53.Kaspar Kokk 54. Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik
moodsateks free-skiing suuskadeks - näiteks Rossignol Bandit X"". Kui klassikalistel mäesuuskadel on 9-10 cm lai ninaosa ja ühtlase laiusega keskosa, siis carving- ehk liivakell- suusad on keskelt kitsamad. Suusaliidu hooaja lõpetamisel selgusid parimad 2011/2012 hooaja parimad Tõnis Luik- Parim meesjuunior mäesuusatamises Triin Tobi- Parim naisjuunior mäesuusatamises Tormis Laine- Parim noormees mäesuusataja Carmen Piho-Parim neiu mäesuusataja Warren Trace Smith-Parim mäesuusataja Mäesuusakool · on Eesti Suusaliidu liikmesklubi, mida juhib Nils Kroon. · Mäesuusakool tegeleb algajate ja edasijõudnud mäesuusatajate koolitamisega. Kooli treenerid on Nils Kroon ja Mati Pütsepp. Kokkuvõte Suusapuhkus on parim viis aktiivselt puhata. Mäest alla tuhisedes ununevad kõik argimured ning jääb ainult rõõm puhtast valgest lumest ning kiirest laskumisest.
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda (1939-1945) toimus peamiselt liidus olevate riikide USA, Prantsusmaa, Inglismaa,Venemaa ja kolmipaktis olevate riikide Saksamaa, Jaapani ning Itaalia vahel. Sõjas kannatasid kõik riigid, ning paljud inimesed hukkusid. Sõjas mängis väga suurt rolli riikides olev majanduskriis ning relvastuse tihe uuendamine. Viimane mainitust põhjustas teise maailmasõja lõpu, kuna NSVL ja USA tülis olnud Nõukogude riik mõistis et ei suuda oma vananenud relvastusega USA vastu ja otsustas et NSVL ei näe USA-s enam omale ohtu. Teine maailmasõda lõppes üldiselt öeldes USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa liidu võiduga, ning kolmikpaktis olevate riikide kaotusega. Sõja lõpp tulemuseks jäi siiski Hitleri enesetapp, saksamaa ning jaapani purustamine. Teises maailmasõjas mõjus Saksamaale väga halvasti ka riigi lõhenemine mille käigus jagunes Saksamaa kaheks erinevaks r...
Naiste kergrõivas 2011 Kaija Niiler Mari Piho Sobriety. Enlighten. Fable Mustrid loodusest Õhulisus Erksus Dramaatilisus Detailirohkus Luksus Loomingulisus Omapära Jooni 70- ndaist Kainus. Valgustatus. Muinasjutulisus. Värvitooni d Click to edit Master text styles
Põltsamaa Ametikool Automaat käigukast A4 Mauno Piho Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaat käigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus
Kernu Põhikool Liis Sideljov Egiptuse jumalad Referaat Juhendaja: Pille Piho Kernu 2007 Vana-Egiptuse ajalugu uuritakse juba palju aastaid ja koguaeg saadakse teada midagi uut ja huvitavat.Samamooodi on teada saadud kes on egiptlaste jumalad olnud palju aastaid tagasi. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse umbes 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine.Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas.Nad käskisid rahval ehitada jumalate auks suured templid ja endale
Kein Einaste; Peeter Kümmel; Jaak Mae; Tatjana Mannima; Triin Ojaste; Raul Olle; Aivar Rehemaa; Kaili Sirge 8.2. Eesti mäesuusatajaid Ranek Koni; Tõnis Luik; Triin Tobi; Lise Anette Vaher; 8.3. Eesti laskesuusatajaid Margus Ader; Sirli Hanni; Kauri Kõiv; Priit Narusk; Tõnu Pääsuke; Eveli Saue; Rene Zahkna; Indrek Toberluts 8.4. Eesti suusahüppajaid Marti Nõmme; Siim Tanel Sammelselg 8.5. Eesti kahevõistlejaid Kristjan Ilves; Karl Mustjõgi; Han Hendrik Piho; Kail Piho; Karl-August Tiirmaa 8.6. Eesti vigursuusatajaid Kelly Sildaru 15 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://www.eok.ee/murdmaasuusatamine http://maesuusatamine.weebly.com/maumlesuusatamise-ajalugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4esuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpped http://et
Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust:
ühesõnaga kõik keskkonnad toetavad teinetesist ja sõltuvad teineteisest Kuidas saab turism toetada kohalikku kogukonda? Võtit sellele küsimusele vastamiseks on vaja otsida turismikorraldajate taskust. Kas turismi korraldav keskne ettevõtja on väljastpoolt kogukonda või oma küla inimene? Kohapeal oma igapäevast elu elavana, on kohalikel ettevõtjatel kogemused naabritega koos elamisest ning nii on lihtsam neid kaasata ka turismiärisse. Üks ökoturismi pioneere, Aigar Piho tõi oma esimesed kliendid Rootsist, pani bussitäie inimesi öömajale nii oma küla peredesse kui ka naaberkülade inimeste juurde, kutsus külarahva ekskursioone läbi viima ja õhtust simmanit pidama. Niimoodi kohalikke kaasates ja võimalikult palju kohalikke teenuseid sisse ostes on Piho turismiäri ajanud. Kohalik turiste teenindav tööjõud, näiteks kokad ja giidid, on üks olulisemaid toetusi kohalikule majandusele. 31. Turismi otsene, kaudne ja indutseeritud tulu
10 TIIRMAA Karl August EST 92,0 17,0 18,0 17,5 17,5 18,0 27:34,5 28 FELISAZ Jonathan FRA 85,5 16,5 17,0 16,5 17,0 17,5 26:34,9 26 HUG Tim SUI 86,0 17,0 17,5 17,0 17,0 17,5 26:57,8 21 MYSLICKI Jason CAN 83,0 17,0 16,5 17,0 16,5 16,0 26:35,1 8 SAVILL Wesley CAN 86,0 17,0 17,5 17,0 17,0 17,0 27:08,9 7 PIHO Kail EST 74,5 15,5 16,0 16,0 16,0 15,0 25:26,1 58 KIRCHEISEN Bjoern GER 85,0 16,0 17,0 16,5 16,5 17,5 27:05,6 12 SOBOLEV Ivan BLR 88,0 17,5 17,5 17,0 17,5 17,0 27:52,8 16 VORONIN Konstantin RUS 86,5 16,5 17,0 16,5 16,5 16,5 27:52,3 22 KAMENEV Anton RUS 79,5 16,5 16,5 16,5 16,0 17,0 27:36,2 18 BAUER Armin ITA 71,0 15,0 15,5 15,5 15,5 14,5 26:22,5
Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. Arno Piho (1924-1975) Ragnar Kokk ja Igna Rooma - Riiklik Projekteerimis Instituut ?Eesti Põllumajandus Projekt? praeguseks RE ?Eesti Maauuringud? Rein Kask - Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimis osakonna juhataja. Endel Kitse - EPMÜ mullateaduse instituudi mees. Mullafüüsika. Mullavesi ja hüdroloogilised konstandid. Sügavkobestamine. Ragnar Sepp Erich Lõhmus - EMI Elmar Kaar - rikutud mullad Mullateaduse areng maailmas
Lagedi Põhikool 7. klass Linell Raud Ameerika ajalugu Juhendaja: Sirje Piho Lagedi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Ameerika ajalugu..............................................................................................3 2. Tee iseseisvusele....................................................................................................................4 2.1. Uus koloniaalsüsteem...........................................................
Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel 1687-1697 -viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. Anton Nõmmik (1924) – esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a.-l suuremõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks; täiendanud L.Reintam Arno Piho (1924-1975) – muldade toiterežiim-Kuusiku Ragnar Kokk ja Igna Rooma – Riiklik Projekteerimis Instituut “Eesti Põllumajandus Projekt” praeguseks RE “Eesti Maauuringud” Rein Kask – Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse – EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus – metsamullad Elmar Kaar – rikutud mullad Paul Kuldkepp – agrokeemia
Murelik -u Muru M�la M�te M�tte M�tus -e M�gi M�e Neem -e Neitsit Neitsi III v. Niglas Nikla III v. � �sukelduja, tuuker� Niin -e Niit Niidu Ninn -i � LE �lill� Nisu Nurm -e N�mm -e Oda Oder Odra Ohet�iv -u Ohevald -valla Oja Orav Org Oru Osm -i Ots -a Ots Ote � LE van. �karu� (PE vaste: Oks Ohe, vrd. n�it. Ohet�iv jt.) Ott Ote Otelemb -e Pahk Paha Pahr -u � LE �metssiga� Paju Pakane Pakase Palu Parm -u Pihel Pihla Piho � LE �peoleo� Piibar -i � LE �pillimees� Pikne Pikse Pill -i Pillik -u Pilv -e Pisike -se Pisut Pisku III v. Poro � �p�hjap�der� Puna Pune -me Puri Purje Puu P�der P�dra P�im -u P�ld P�llu P�ud P�ua P�vvat -u � LE �p�ud� P�ev -a P�evalemb -e P�ike P�ik(e)se P�ivi P�rg P�rja P�ri P�rl -i P�rn -a P��su Pyrg Pyrje � �euroopa piison� Pyy Rahe Rahn -u Raho Rahu Rahuleid -leiu Rahulik -u
A. Kostõtsev 1845-1895 agronoomiline mullateadus · N.M. Sibirtsev 1860-1900 esimene geneetilise mullateaduse õpik · Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924) · Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946) · Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija. · Arnold Piho- pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. · Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. · Endel Kitse mulla eripind Mulla koostis: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25% vesi 25% Geoloogia ülesanneteks on Maa ülemiste kihtide e. maakoore ehituse, kivimilise koostise ja kivimite vastastikuste suhete selgitamine. Samuti uurib kivimite teket ja muutusi, ka maapinna reljeefi muutusi
Metsavendade relvad Igaaastased traditsioonilised üritused · Jaanipäev Igaaastased Jaanipäevased võistlused : *õllepruulija laua testimine *üle lõkke hüppa jõkke *ülikõva mehe võistlus · Mälestussimman-Igal aastal 19.augustil peetav stiilipidu. 2007.aasta Mälestussimmani kava : 21.00 -01.00 Metsavendade punt kooseisus: (Meelis Mõttus, Vahur Mõttus, Kaupo Mõttus, Alo Piho, Jaanus Põldsepp, Mart Männiste) ja lustibänd Pärgament Ida-Virumaalt · Tants algas legendaarse alguslauluga "Küll mitu aastat kestnud hirmus sõda ja tuhanded on langed võitluses....." · Enne keskööd KGB ootamatu rünnak mille võttis vastu Metsavendade jõuk. Sel aastal oli karmim kui kunagi varem · Korraldaja ilutulestikufirma TULEKILD ja ajalooklubi FRONT LINE. · Pärast rünnakut Vaikus 10 minutit.
1997, 137 lk. Reintam, L., 1995., Soils in Estonia. In: Boguslavski, E.V., Limberg, P. et al (Eds) Boden und Düngung. Tartu 122 – 1 31 Reintam, L., 1998., Muldade genees, diagnostika ja klassifitseerimine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr . 198, lk 24 - 34. Roostalu, H., 1978. Erinevate muldade füüsikalised ja veeomadused ning veega varustatus. EMMTUI teadustööde kogumik XLII, lk 48 - 60 (vene keeles). Roostalu, H., Piho, A. ja Saarnak, R., 1980. Mullastik - klimaatiliste ressursside kompleksest rajoneerimisest. EPA teadustööde kogumik, 122, lk.101 -116 (vene keeles ). Roostalu, H., Annuk, K. ja Lillak, R., 2000. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade. Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk.248 - 260. Saveli, O., 1997. Loomakasvatuse tulevik. EAA kogumik 11, lk. 59 - 64. Teras, T., !992. Eesti haritava maa kvaliteedist. Geodeet, 2 (26), lk. 22-24. Valler, V.,1973
Keskel propageeris ka A. Thaer • 1836 – Boussingault alustas tööd toitainete ringete kohta maaviljeluses. • 1840 – Justus von Liebig -Mineraalse toitumise teooria -Miinimumteooria -Toitainete täieliku tagastamise teooria-1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi -1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) -A. Eisenschmidt (1876- 1914) -A. Nõmmik (1882-1957) -O. Hallik (1906-1964) -A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) -Agrokeemia õpetamise ajalugu -Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. m13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraalväetiste kasutamisel 14
Lagedi Põhikool Adolf Hitler ja natsism Saksamaal 1933-1939 Koostaja: Mariin Virolainen Juhendaja: Sirje Piho Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus
Viljakus. Uuris m org ainet, muutumist, huumise tekke. Väetised. Sibirtsev- geneetilise mullateaduse õpik. Võsotski- veereziim. Glinka- geograafia. Eestis: Anton Nõmmikesimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart. Alfred Lillemamulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem (kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. MULLA MINERAALOSA Maa sisemuses 4 suuremat vööd e. geosfääri: SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. SiMa vöö (räni+magneesium). Vahevöö. Maa tuum Maakoores on (Hapnik 50%, Räni 25%, Al 7%, Fe 4%...) Mineraale jagatakse: a) tekke alusel (primarsed, sekundarsed). b) geoloogilise tähtsuse järgi (olulisemad: kvarts, päevak, vilgud graniidis) c) keem koostise järgi (ehedad-1 el. Väävliühendid- sulfiidid.
Lapsehoiuteenus Sotsiaalnõustamisteenus Sotsiaaltransporditeenus Tugiisikuteenus lapsele Tugiisikuteenus täiskasvanule Turvakoduteenus lapsele Turvakoduteenus vägivalla ohvritele Varjupaigateenus Võlanõustamisteenus Perelepitusteenus Perekonnas hooldamise teenus vanemliku hoolitsuseta lapsele Tugiisikuteenus vanglast vabanenutele Kasutatud kirjandus ja allikad K.Kriisk (2012) "Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused õigusaktides ja eelarvetes" Sotsiaaltöö 2/2012 Piho, M., Kriisk, K. (2013) ,,Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatavad sotsiaalteenused" Sotsiaalmaksu seadus (2000); Ravikindlustuse seadus (2002); Tööturuteenuste ja toetuste seadus; Sotsiaalhoolekande seadus (1995); Riikliku pensionikindlustuse seadus (2001); Töötuskindlustuse seadus (2001); Vanemahüvitise seadus (2003) www.haigekassa.ee www.tootukassa.ee www.sotsiaalkindlustusamet.ee www.pensionikeskus.ee www.sm.ee
- 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E. Raudväli (1926-1996) agrokeemia teenistuse rajaja (muldade väetistarbe määraja). Põllumajanduslik kõrgharidus. * Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas 1797a. Keszthely Agraarülikool. * Esimene Venemaal 1834-1839a. Vana-Kuuste (mõis). * Esimene kõrgkool venemaal, kus õpetati agrokeemiat oli Tartu Ülikool (esimene agrokeemia loend 1803a.). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a
Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel 1687-1697 -viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. Anton Nõmmik (1924) esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a.-l suuremõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks; täiendanud L.Reintam Arno Piho (1924-1975) muldade toitereziim-Kuusiku Ragnar Kokk ja Igna Rooma Riiklik Projekteerimis Instituut "Eesti Põllumajandus Projekt" praeguseks RE "Eesti Maauuringud" Rein Kask Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus metsamullad Elmar Kaar rikutud mullad Paul Kuldkepp agrokeemia
Mullateaduse rajajaks loetakse V. V. Dokutsajevit. Eesti tuntumad on: Anton Nõmmik esimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart Eestimaa kohta Alfred Lillema mulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart Eesti kohta. Agromullastiku rajoneerimise skeem on (on kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. Loit Reitam akadeemik, kes uuris meie muldade, klassifikatsiooni Rein Kask muldade hindamise e. boniteerimise alane uurimistöö Heino Kärblane Asutused: RPI ,,Eesti Põllumajandusprojekt" RPUI ,,Eesti maaparandus projekt" VAL (vabariiklik agrokeemia laboratoorium) 2 Mulla mineraalosa ja selle kujunemine
toitepinnalt. Ka kartulijuurekava areneb algul aeglaselt. Kuni õitsemise alguseni on enamik fosforist omastatud 10 cm raadiusega toitepinnalt. Õitsemise ajal tungivad juured kuni 40 cm kaugusele. Kartulikoristamisel oli 38% mugulates sisalduvast fosforist omastatud 10 cm raadiusega pinnalt ja 89 % fosforist 30% raadiusega pinnalt. Võrreldes teraviljaga on kartuli taime toitepind küll suurem kuid taimest kaugemale kui 30 cm antud väetisest omastab ka kartul väga vähe. Piho andmetel peaks toitainete üldine tagastamine olema N100, P 200 ja K 110-150% Kasutamata lämmastikust läheb umbes 20 kg/ha mulla potentsiaalsetesse varudesse orgaanilise lämmastikuna, ülejäänud 55-66% (umbes 40%) kaob mullast gaasilise lämmastikuna denitrifikatsiooni tõttu ja leostub nitraatidena. Ligikaudsed arvutused näitavad, et mullast nitraatidena leostuva lämmastiku hulk aastas ei ületa 25-30 kg/ha. Väetisega mulda viidud fosforist jääb taimede poolt kasutamata 50-60%
,,Kärp'' tuli sellest, et ma nägin seda oma suvemajas. Oli seal esialgu tüliks ja maja nende haisu täis. Kahetsen, et siis ei märganud neid tähelepanelikumalt vaadelda. 16.Millist raamatut peate oma loomingus kõige olulisemaks? Kõige tähtsam raamat on ,,Maaleib''. Tegelikult oli plaanis midagi muud kirjutada. Mind kutsuti ühe töö juurde, mis jäi aga tegelikult ära. Koos olid Jaan Eilart, asja organiseerija, Aadu Hint, Theodor Saar Kihnust ja Piho Võrtsjärve äärest. Mind kutsuti ka, sest mul oli kirjutatud kihnlastest ja Kihnu laidudest. Raamatu pealkirjaks pidi saama ,,Kihnu ja tema arhipelaag''. Me istusime ühe korra ka koos Aadu Hindi pool Mustamäel, aga millegipärast see raamat jäi kirjutamata, seda toimetust enam kokku ei saanud. Mina jäin oma ülesannet täitma - merelindudest kirjutama. Manijal käies nägin elu, mis oli väga minu lapsepõlve taluelu lähedane
• 1840 – Justus von Liebig Mineraalse toitumise teooria Miinimumteooria Toitainete täieliku tagastamise teooria 1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi 1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) A. Eisenschmidt (1876-1914) A. Nõmmik (1882-1957) O. Hallik (1906-1964) A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) Agrokeemia õpetamise ajalugu Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Esimene põllumajanduslik kõrgkool Venemaal – Vana-Kuuste Põllumajandusinstituut (1834- 1839) Esimene Kõrgkool Venemaal, kus õpetati agronoomiat (k.a. väetamist) oli Tartu Ülikool (1803.a.) – prof. Krause Alates 1836. a. agrokeemia eraldi õppeainena – prof. Schmalz Alates 1920. a. õppetöö Eesti keeles – prof. A. Nõmmik
..1903). Mullateaduse areng Eestis. 1806 Tartu Ülikoolis J. Krause pidas esimese loengu muldadest 1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa muldade kaardistamine · O. Hallik muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho agrokeemia · R. Kask muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam muldade areng, kujunemine Mullateadusega tegelevad asutused Eestis. Mullastiku inventeerimise ja kaardistamisega tegeles ENSV ajal Riikliku Projekteerimise Instituudi (RPI) ,,Põllumajandusprojekt" mullastiku uurimise osakond. Maa-amet (http://www.maaamet.ee/sitemap.php) maade hindamine, kaardid, maksustamine jne. Põllumajandusuuringute Keskus PMK- (http://pmk.agri
feodaalkorra lõppu). Tähtsaim mullateaduse rajaja on V. Dogutsajev- pani aluse kõige olulisematele mullateaduse valdkondadele. Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924). Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946). Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija. Arnold Piho- pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. Rein Kask- aluspanija muldade hindamisele ehk boniteerimisele. Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa ehituses võime eristada nelja erinevat geosfääri ehk vööd, kus aine koostis, omadused ja termodünaamilised tingimused erinevad. Kõige pealmiseks kihiks on maakoor, mille tüsedus võib varieeruda küllaltki suurtes piirides (20-60 km)
Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356 Evi Arais Raja 15 - 137 Frederick Rang II 203 620 2168 Galina Rang II 226A 620 2161 Gert Jervan Raja 15-229 620 2261 Gert Toming Akad.tee 15A-111 534 94320 Grete Lind Raja 15 - 409 620 2306 Gunnar Piho Raja 15-403 620 2300 Hadi El Daou Akad.tee 15A-111 Hanno Lurje Raja 15-307 Harri Lensen Raja 15 - 307 620 2255 Harri Mägi Raja 15 - 225B 620 2257 Heimar Veske Raja 15 - 119 620 2310 Helena Kruus Raja 15-228 620 2256 Heljo Saar Raja 15-302 620 2251 Helle Tihemets Raja 15 - 235 620 3528 Igor Aleksejev Raja 15-231 620 2264
aretusprogramm ARTI ARSENAL XX TB 13 661T 13 605 T peatõuraamat (ingl:täisvereline) TARMO 26.05.1998 PIHO 24.05.2006 1990 kõrb kõrb Tartu vald Tartumaa Gen.eksp. AIDI UELN tel.5052282
1599 2636 Petersons Maris Läti 04:25:41 M21 1025 889 Petriuk Ilja Leedu 03:57:14 M21 1121 2425 Petrovitsh Üllar Läänemaa 04:01:59 M21 2249 2389 Pettai Hugo Valga 05:20:40 M21 1085 1013 Pihelgas Andreas Rapla 04:00:31 M21 1246 1371 Pihelpuu Riho Harju 04:07:36 M21 791 776 Pihlap Raimond Tartu 03:45:49 M21 1972 2416 Piho Kaido Tallinn 04:51:25 M21 1481 2593 Piht Egon Harju 04:19:22 M21 733 729 Piilma Priit Tallinn 03:42:33 M21 1834 2620 Piip Enn Lääne-Viru 04:40:00 M21 2157 1598 Piir Sten Tallinn 05:07:54 M21 1508 1003 Pikk Marko Tallinn 04:20:56 M21 1450 1578 Pikkani Märt Saaremaa 04:17:58 M21 2160 1675 Pikkani Rasmus Tallinn 05:08:28 M21
Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356 Evi Arais Raja 15 - 137 Frederick Rang II 203 620 2168 Galina Rang II 226A 620 2161 Gert Jervan Raja 15-229 620 2261 Gert Toming Akad.tee 15A-111 534 94320 Grete Lind Raja 15 - 409 620 2306 Gunnar Piho Raja 15-403 620 2300 Hadi El Daou Akad.tee 15A-111 Hanno Lurje Raja 15-307 Harri Lensen Raja 15 - 307 620 2255 Harri Mägi Raja 15 - 225B 620 2257 Heimar Veske Raja 15 - 119 620 2310 Helena Kruus Raja 15-228 620 2256 Heljo Saar Raja 15-302 620 2251 Helle Tihemets Raja 15 - 235 620 3528 Igor Aleksejev Raja 15-231 620 2264 Igor Astrov II 315 620 2113
annaabi.ee 
