1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-1
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali 7.2 saabeljalgne seis? tagumis
oma mõisasid. Talude ostmine mõjutas hobuseid ka väga. Enne ei olnud hobuse jõudlus oluline, nüüd aga hakkas talupoega huvitama, et hobused suudaks rohkem ja paremini tööd teha. Läänest hakati Ardenne tooma. Ja linnadesse toodi traavlid ja tüdrukud sõitsid ratsahobustega. Klepper (hobusenärakas) kasutati taluhobuste nimetamiseks. Eesti hobust oli kasutatud viatka, admurdi hobuse parandajana. Liivimaa maapäev otsustas luua 1855 aastal hobusekasvatuse, 1856 alustas Tori hobusekasvandus. Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega.Norra hobusega ja ardennidega prooviti ka. Ja tori tõu aretuseks toodi Norfolk-roadster ja hunteri ristand täkk Hetman, alguses võeti rendile Torisse 1892, 1894 osteti ja 1912 lasti maha pidulikult. Tori hobuse tõug saadi tasase aretuse käigus. Isegi viletsad
Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest faktoritest Eestis läbi aegade, EW 1919.a. maareformi mõju hobusekasvatusele, hobusekasvatus praeguses Eesti Vabariigis Tori Hobusekasvanduse I tegevusetapil (1856...1880) valitses kaks voolu. Ühed, kelle eestvedajaks oli A. T. Middendorff, pooldasid eesti hobuse parandamist välismaiste tõugudega. Teised, eeskätt talupojad, tõestasid katsete ja näidete varal, et eesti kohalikud
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE Referaat Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eesti hobune 5 1.1. Eesti hobuse levik 5 2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14 2 Sissejuhatus Hobune oma mitmete liikidega on ühe väga pika evolutsiooni tulemus. Vanim hobuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja nende hobuste turjakõrgus oli vaid 25- 45 cm (Kreen, 2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku esivanema küsimused on tihti vastukäivad, ebaselged ja pole
Hobusekasvatus Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobulaste sugukonda ja hobuse perekonda. Täkud peavad olema alati aasta vanemad kui märad paaritamisel. Muul ei anna järglasi, sest neil on paaritu arv kromosoome. Evolutsioon ja kodustamine · Pärilikkus · Muutlikkus · Looduslik valik Kodustamine Lõuna Prantsusmaal on leitud üle 20000 hobuse skeleti. Hobune kodustati aasia kultuurikolletes kuid ka osaliselt Euroopas. Mesopotaamias 2 at alguses enne meie aja arvamist. Kodustamine võttis aega umbes 500-600 aastat. Mesopotaamias võeti hobune kasutusele vankri ees. 1840. aastatel hakkas talude päriseksostmine. Oli vaja tugevamaid hobuseid, kes jõuaksid künda. 32000 asundustalu. 1 hobune suudab harida 5,5 ha põllumaad. Eestis on kombeks paarisrakendid. 1927 oli kõige suurem hobuste arv 230 000. Das Gebäude tall FILM Noore hobuse hindamine. Ratsah
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast hobusest ei saa s
Kõik kommentaarid