Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hobusekasvatuse ülevaade (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri?
  • Mille üle otsustatakse hobuse fenotüübi kaudu?
  • Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras?
  • Kui suur märgis on laik?
  • Mitu sõrme lai see on?
  • Mis värvust on hobune kattekarvad pruuni jalgade alaosa ja jõhvkarvad mustad?
  • Kuidas mõõdetakse hobukase sammu pikkust?
  • Kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem?
  • Mis rahvusestpäritolu inimesed õpetasid kreeklasi ratsutama?
  • Mis põhjustel osa perekonna equus liikmeid annab järglasi aga osa mitte?
  • Mis aastal kaotati pärisorjus?
  • Mis vahe on harkjalgsel ja harkvarbalisel seisul ?
  • Kumb on olulisem liikumikiiruse saavutamiselsammu pikkus või sagedus?
  • Kummad rattad rehvid on paremad lume või pori sees laiad või kitsad?
  • Mis aastatel oli Tori tõu grand old man" Hetmann Toris kasutusel?
  • Mis põhimõttel eksisteerivad poolverelised tõud?
  • Kumb on kiirem kas orlovi või vene traavel?
  • Kuidas on saadud vene traavel?
  • Mis hobusetõug Eestis põlvneb norfolgi traavlist?
  • Kui on külmem siis peaks mida teha?
  • Kui hobuse päevane kaerakogus ulatub 6 kg-ni mida teha kaertega enne söötmist?
  • Kui mitmesse kogusesse jaotada kaera kogus?
  • Mitu tundi pärast treeninguttööd ei tohi hobust kraaniveega joota vähemalt?
  • Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised:
    Kiang - Equus hemionus
    Prževalski hobune- Equus
    Kulaan - Equus hemionus
    Nuubia ulukeesel - Equus Asinus
    Mägisebra- Equus Hippotigris
  • Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand ), sest kromosoomide arv ei ole paariline .
    Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi.
    Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged.
    14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid
  • Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata.
    Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927.
    Siis tuli meil 1 ha haritava maa kohta 3, 5 hobust.
  • Mille üle otsustatakse hobuse fenotüübi kaudu? Looma hinnatakse välimiku järgi
    Konditsioonilt jagame hobuseid:
    1)näituse konditsioon – ülekaalus ümarad vormid, hästi toidetud, kuid mitte hästi treenitud . Eksisteerib lihastevaheline rasv.
    2) töökonditsioon – ülekaalus treenitud lihas, depoona natuke rasvkudet . Need hobused omavad parimat töövõimet.
    3) sugukonditsioon – lahjem, kuid ei ole nälginud, need loomad omavad parimat sugulist aktiivsust, lihastik pole liiga tugev, pole ka liigset rasvkude.
    4) mitterahuldav konditsioon.
  • Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis
    Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda.
    Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel
    Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist.
    Hobuse magu on 7-15 liitrit
    Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108
    Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103
    Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele
    O-kujuline seis on esi- ja tagajäsemetel.
    Laudjas langeb tugevasti sabajuureni , nimeta kuju -luip.
    LK 2
    7. Hobuse 4 põhimõõdet on (ja täpsusklass)
    a) turjakõrgus (tk, täissentimeetrites)
    b) kere põikpikkus kepiga (kppk, täissentimeetrites)
    c) rinnaümbermõõt (rü, täissentimeetrites)
    d) kämbla ümbermõõt (kü, +/-0,5cm)
    e) Kämbla koormuse indeksi valem on ( kehamass ,kg) jagada (kämbla ümbermõõt,cm)
    8) a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse sääreks
    b) kannaliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse pöiaks
    c) kui suur märgis on laik? Läbimõõt üle 10cm
    d) harilik lauk – mitu sõrme lai see on? 3 sõrme
    e) mis värvust on hobune (kattekarvad pruuni, jalgade alaosa ja jõhvkarvad mustad)? Kõrb
    9) Piimahammaste vahetumine püsihammastega (II paar püsihambaid ilmub 3,5 aastaselt)
    10) a) Kuidas mõõdetakse hobukase sammu pikkust? Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega.
    b) Sammu / sagedus, pikkus / on tähtsam
    c) inglise täisverelise ratsahobuse galopisamm on 6-7m ja sagedus 130-145sammu/minutis
    d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks
    e) põllumajandushobuse parim liikumisviis on / galopp , traav /
    11) a)Veojõud jaguneb: 1) tegelik 2) normaalne 3) maksimaalne
    b) veojõudu mõõdetakse …. Ühik kG
    c) absoluutne veojõud on suurem / kergematel, raskematel / hobustel
    d) normaalse veojõu (Wüsti valemi põhjal) järgi on kasulikumad / kergemad, raskemad / hobused
    e) võimsusühik (hp) = 75 kG m/s ehk 736 W
    12) a) Kuidas võiks hobuseid jagada tüüpideks selles sõna lihtsamas mõttes
    1) tõutüüp
    2) tõusisene tüüp
    3) liinitüüp
    4) perekonnatüüp
    5) kasvanduse tüüp
    b) hobuse tüpiseerimise 3 klassikalist printsiipi on:
    1) zooloogiline printsiip
    2) ökoloogiline printsiip
    3) zootehniline printsiip
    15) b) esimesed võimisvõistlused (hobuste veojõudlus) korraldati Eestis 1848. aastal Kuressaares.
    c) Pariisi rahvusvahelisel näitusel 1867a. I auhinna ja hõberaha eesti tõugu täkk Vapsikas
    d) eesti (maahobuse) baasil aretati meil lisaks nimetatule veel Tori roadsteri ja eesti raskeveohobust
    e) Tori hobusekasvandus (loodud 1920.aastal) tarvis ostetud märadest osutusid kasvanduse jaoks esimesel etapil kõige tüüpilisemaks /Mandri-Eesti või Saaremaa/ märad
    16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel:
    a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised
    *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega
    *b) temast väiksemate (tk 120cm) saamiseks lubati samal ajavahemikul eesti märasid paaritada šetlandi täkkudega
    *c) ponideks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega hobuseid
    17) a) tori tõu esiisaks on norfolki -roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman
    b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel
    c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku.
    d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke.
    e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke.
    18) a) Lääne-Euroopa raskeveohobused on: Belgia veohobune, Inglise veohobused, Prantsuse veohobused
    19) a) Hobune on emakaseemendusega loom, spermidele halvim keskkond on eesnäärme sekreet (?), kus valitseb happeline keskkond.
    b) Mära indleb 7-10.päeval peale varssumist.
    c) ind kestab märadel keskmiselt 5-7 päeva
    Hobune 3
    c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust:
    • Idamaine rühm: (equus caballus orientalis ): elava temperamendiga kuivad hobused.( väike- aasia , araabia ps.
    • Läänemaine rühm (equus caballus occidentalis): esimestele vastandina flegmaatilised, kuiva konstitutsiooniga, suure pea ja lühikeste jalgadega ning rohke karvastiku ja jämeda luustikuga. (l-euroopa: ardenn , peršeron)

    d) Ewart jagas hobused nehringi indeksist lähtuvalt :
    • Stepihobune – otsimik kitsas , näoosa arenenud rohkem, pea profiil sageli kumer . Indeks (240-260) ida aasia steppides peeneluulised vormid: mongoli, taga baikali , baskiiri jt
    • Kiltmaa hobune – pea lühike, laia otsmikuga sirge või veidi nõusa profiiliga. Indeks (224-238). Levinud kõrbes ja kiltmaadel, elava temperamendiga ja kuiva konstitutsiooniga, jalad kuivad, peened ja õhukese nahaga. Lakk ja tukk väikesed ning hõredad. Kesk-aasia , väike –aasia, araabia ps. tõud ja tõõp aluseks tänapäeva kiirushobustele.
    • Metsahobune – lai otsmik , lüheldane näo osa, paksud lõuapärad. Indeks (120-145), kael lühike ja lihaseline, karvastik lopsakas, lakk ja tukk paks. Levinud skandinaavias, baltimaades.

    Ewarti klassifikatsioon paneb kahjuks ühte rühma nii l-euroopa suurima shire ’i hobuse ja aasia stepihobused.
    e) middendorff jagas zootehniliselt tõud:
    13) kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem?
    Külmaverelised = sammuhobused / soojaverelised = kiirushobused
    14) Eestis aretatavate tõuhobuste hindamise eeskirja kohaselt:
    a) hobusetõugude hindamise eesmärgiks on aretusväärtuse hindamine.
    b)täkkude hindamise kaks eripära :
    • Kolmeliikmeline komisjon
    • Vähemalt viis täkku korraga

    c)eestis aretatavatel määratakse tõug ema järgi
    d) hobuse hindamisel jagatakse kehaosad kahte gruppi ja neid hinnatakse eraldi: I – pea, kael ja kere / II jäsemed.
    e) järglaste hindamisel peab olema : täkul vähemalt 8 kolme aastast järglast, märal vähemalt kaks varssa.
    15. Eesti maahobuste seltsi baasil tehti toris esimesed ristamiskatsed järgmiste tõugudega(1856-1880) :
  • Soome hobune (madis, poka, miska)
  • Kolm araabia täkku.
  • Hiljem ka ardenni ja norra hobusega
    LK 5
    Spermatosoidid säilivad emassuguorganis maksimaalselt 48 ha
    Seega optimaalsem aeg esmaseks paarituseks / (või ka seemendamiseks) on 3. päeva hommikul ning teist korda 5. päeval
    20. Hobust peab enne või pärast söötmist jootma / kumb variant ja miks? Enne (sest sooled lähevad muidu kõhus segamini ?)
    Allapanu/sõnnikusüsteemi järgi jaotatakse tallid: a) sõnnikutallid, allapanu kulub 2 korda rohkem b)puhastallid- põrand tellistest või laudadest, allapanuks traviljapõhk (2-3kg) või turbapätsid (poole vähem, kui põhku).
    Mikroobne käärimine toimub hobusel umb-ja käärsooles.
    Selleks peab hobune saama küllaldaselt kiudainerikast või koresööta sööta. Ma ei tea.
    Parimad materjalid hobuseboksi valmistamiseks on: seinad vooderdatud ja tellisest, puitseinad tuleohtlikud, boksi vaheseinad puitlaudadest, kõrgem osa puu- või raudvarbadest. Põrandaks alla killustikku, siis mulda, savi, turvast ja kõvasti kinni tampida.
    Hobune 6
    1) millisesse hobuste perekonna alajaotusesse kuuluvad järgmised:
    Onager : eeslik
    Somaali ulukeesel: eesel
    Kiang: eeslik
    Tarpan : euroopa hobuste esiisa. pärishobune
    Mägisebra: sebra
    2) mis rahvusest/päritolu inimesed õpetasid kreeklasi ratsutama ? Sküüdid
    3) mis põhjustel osa perekonna equus liikmeid annab järglasi, aga osa mitte? Kromosoomide arvu erinevus.
    4)mis aastal kaotati pärisorjus?
    Eestis - 1816
    Liivimaal - 1819
    Kuramaal - 1817
    Venemaal – 1861
    5) a) 2200 ha
    b) 1927.a
    c) 230 tuhat
    d) 3.5 hobust
    6.1) konstitutsioonitüübid kulešovi järgi : õrn, tihke , kohev, toores .
    6.2) konditsioonilt jagatakse hobused: 1) näituse konditsioon 2) töökonditsioon 3) sugukonditsioon 4) mitterahuldav kondtsioon
    6.3) täiskasvanud hobusel moodustab luustik kuni 7-12% kehamassist
    6.4) maksimaalse pingutuse korral võib hobuse hapnikuvajadus suureneda 15-17 korda (laskovi andmetel)
    6.5) kannaliigesest allapoole jääv piirkond on pöid
    7.1) mis vahe on harkjalgsel ja harkvarbalisel seisul ? harkjalgsel on jalad alates õlast harkis, laiema vahega kui normaalne, harkvarbalisel seisul on kabi ainult väljapoole pööratud.
    7.2) kirjelda saabeljalgset seisu : Korrapärase seisu puhul langeb puusaliigesest alla lastud vertikaaljoon sääre keskkohalt, kabja külgseina keskkohalt poolitab kabja.Tagajala kand on keskteljest taga pool täielikult ja pöialiiges on teljest eespool.
    7.3) valged karvad raudjate, punaste, pruunide, kollaste seas: kimmel.
    7.4) otsmikul on täpp, selle läbimõõt on : 0,5 – 4 cm
    7.5) esimesed lõikehambad vahetuvad : 2,5 – 3 aastaselt
    8. Missugused on 4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus (cm): turja kõrgus-tk ; kere põikpikkus kepiga- kppk; rinna ümbermõõt- rü (cm täpsusega); kämbla ümbermõõt- kü (0, 5 cm täpsusega
    9. Pikkuse ehk formaadi indeksi valem on: (kere pikkus kepiga x 100): turjakõrgus
    Ratsahobusel on see 98-103; rakkehobustel 104-108
    Hobuse pildistamisel peavad kõik 4 jalga nähtaval olema, mõõtmisel peavad jalad kattuma
    Hobuse pildistamisel peab lakk olema teisel pool, pildil ei tohi lakka näha olla.
    LK 7
    10. Hobuse klassikaline tüpiseerimine lähtub kolmest printsiibist, nimeta need: 1) zooloogiline printsiip (muutused skeletis) 2) ökoloogiline printsiip (keskkond) 3) zootehniline printsiip (mõtestatud inimtöö hulk), viimasest tuleneb tõugude klassifitseerimine.
    Kranioloogiliste erinevuste iseloomustamisel jagas Ewart hobusetõus Nehringi indeksi järgi, nimeta need grupid ja indeksite järgi ka mõned tõud esindamaks: 1) stepihobune (indeks 240-260; Läänes-Suurbritannias šairi tõug) 2)kiltmaahobune (indeks 224-238 berberi , anhaal-tekiini ja araabia täisverelise ratsahobuse tõug) 3) metsahobune (indeks 230-240; põhja-rootsi ja fjördi hobune, eesti, soome, žematukai hobune, vjatka, jakuudi tõud)
    Tõugude klassifitseeriminse järgi Ch. Darwin jagas tõud: 1) looduslikud e aborigeensed e kohalikud tõud (jakuudi hobune) 2) ülemineku e parandatud tõud ( doni hobune, budjonnõi) 3) aretus e kultuurtõud (inglise tv ratsahobune)
    A.F. Middendorff jagas hobusetõud: 1) sammuhobused 2) kiirushobused
    Kasutusotstarbe järgi jagame hobusetõud (7 rühma) ning esindajatõud: 1) ratsahobusetõud: araabia ja inglise tv hobusetõud 2) ratsa - ja rakkehobused: budjonnõi 3) traavlitõud: ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid 4) universaalhobusetõud: tori 5) poolraskeveohobused: rootsi ja vene ardenn 6) raskeveohobused: šair, nõukogude raskeveohobune, brabansoon 7) ponitõud: eesti hobune, šetlandi ja fjordi poni
    11. Allüürid jagatkse: 1) loomulikud (samm, traav, galopp, hüpe, küliskäik) 2) kunstlikud (piruett,pasage)
    Kumb on olulisem liikumikiiruse saavutamisel,sammu pikkus või sagedus? Pikkus
    Traavlitel traavisammu pikkus 5-6,7 m , sagedus 110-140 x minutis
    Traavimisel viiakse jalad edasi diagonaalis kord korralt
    Sõudmisel jalad liiguvad seestpoolt väljapoole
    12. Veojõu all mõistetakse jõudu, millega hobune veab veokit või põllutööriista.
    See jaguneb: tegelik, normaalne, maksimaalne
    500 kg-se elusmassigamassiga looma normaalne veojõud on 67, 5 kG ja see moodustab 13, 5% kehamassist
    Kummad rattad, rehvid on paremad lume või pori sees: laiad või kitsad ? Laiad
    Tehtud töö valem: A=P x S= P x v x t /P- keskmine veojõud kG, s- teepikkus , v- keskmine liikumiskiirus , t- töö kestus
    1 hobujõud on 75 kG m/s ehk735 W
    13. Eestis aretatavate tõuhobuste hindamise eeskirja kohaselt:
    Tõudokumentideks loetakse paaritus - ning sünni- ja põlvnemistunnistust
    Eestis aretatavatel hobustel määratakse tõug ema tõu järgi
    Välimiku hindamisel jagatkse kehaosad kui mitmesse gruppi (nimeta need): I Pea, kael, kere ; II Jäsemed
    Tööd hindamiskaardi 2. poolel nimetatakse
    Hindele hea vastab hindamiskaardi peal 7 punkti
    14. Eesti Maahobuse kasvatajate selts asutati (linn- Haapsalu, aasta- 1921)
    Eesti hobuse liinid jaotatakse päritolu järgi kaheks grupiks: soome liin , eesti liin
    Mis aastatel oli Tori tõu „ grand old man“ Hetmann Toris kasutusel? 1892-1912
    Nimeta täisverelised tõud: inglise täisvereline ratsahobune, araabia tv ratsahobune, anglo-araabia tv ratsahobune
    Nimeta „General Stud Book“ ilmumisaasta 1791 (James Weatherby)
    15) c) mis põhimõttel eksisteerivad poolverelised tõud? Täisverelise ratsahobuse ristamisel teiste ratsahobuste tõugudega, tavaliselt isa on täisvereline ja ema mingit teist tõugu. Poolverelisteks on enamik ratsahobuseid maailmas
    d) inglise täisvereline ratsahobune on aretatud varavalmivuse ja liikumiskiiruse suunas.
    16) Lääne-Euroopa raskeveohobused ja nende kasutuseesmärk … Belgia veohobune, Inglismaa veohobused, Prantsusmaa veohobused, KASUTUSEESMÄRK??
    17) a) Orlovi traavel aretati 19.saj alguses krahv Aleksei Orlov-Tsesmenski poolt.
    b) kumb on kiirem, kas orlovi või vene traavel? Vene traavel
    c) Kuidas on saadud vene traavel? Ameeriak standardbreedi ja orlovi traavli ristamisel
    d) peale nimetute on veel maailmas tähtsamad Prantsuse ja Norfolki traavlid.
    e) Mis hobusetõug Eestis põlvneb norfolgi traavlist? Eesti tori hobune
    18) a) trakeeni tõug on pärit Saksamaalt Ida-Preisi aladelt
    b) trakeeni tõu aretuse eesmärk oli (põllumajandus, sõidu, militaarhobune)
    c) hannoveri hobust kasutatakse Eestis Tori tõu parandamisel alates 1973a.
    d) araabia täisverelist ratsahobust kasutati Eestis 1973a. alates kuni sajandivahetuseni Eesti hobuse tõugu märade osaliseks ristamiseks
    e) milline on tööhobuse söödaratisoon raskel töökoormusel talvisel ajal (päevas kg), nimeta söödad ja kogused :
    *) heina vähemalt 1-3 kg 100 kg kohta (500kg hobune ~5-8kg)
    *) jõusööta päevas tavaliselt 2-4kg
    *) mahlakat sööta 10-15kg
    *) normaalse seedimise tagamiseks on vaja 500kg kaaluvale tööhobusele anda vähemalt 5kg koresööta päevas
    LK 8
    19. Mära ind avaldub 7-10 päeva pärast varssumist, see avaldub kõige paremini varsma kõhulahtisusega.
    Miks on kõige parem sälgusid välja õpetada talvel ree või raske saani ees (vähemalt 3 põhjust): see õpetab ja rahustab. selle pärast, et talvel on teed libedad, siis saan jookseb paremini, hobusel kergem vedada, rakmed ei rõhu nii väga. üks tüüp istub saanil, saab hobust sealt juhtida, teine tüüp on alguses hobuse kõrval, juhib teda sealt.
    Miks peavad talli aknad olema võimalikult kõrgel lae või räästa all (vähemalt 3 põhjust):
    1)et valgus paremini leviks 2) et valgus hobusele otse silma ei paistaks 3) külm õhk liigub ülespoole?
    Hobuse joogivesi peaks olema vähemalt 6 kraadi
    Kui on külmem, siis peaks (mida teha?) kui on külmem vesi, siis jäetakse hobusele suulised suhu või pannakse ämbrisse peotäis heinu
    20. Varssumine kestab tavaliselt 10-30 minutit, harva 1-2 tundi
    Mära ind võib kesta keskmiselt 335 päeva, max 370 päeva.
    Käestpaaritusel on kõige otstarbekam paaritada mära esimest korda 3. päeval hommikul ja teist korda 5. Innapäeval.
    Kui hobuse päevane kaerakogus ulatub 6 kg-ni, mida teha kaertega enne söötmist? Kaerale õhtul kuum vesi peale – kasutegur hävivad bakterid /seened, tolm jääb kinni.
    Kui mitmesse kogusesse jaotada kaera kogus? Kolmeks
    Mitu tundi pärast treeningut/tööd ei tohi hobust kraaniveega joota (vähemalt)? 2 tundi
    Islandi poni X Prezewalskihobune tulee Tarpan
    Napoleonin hevosen nimi ja väri Vizir valkoinen
    Liikumistsükkel aeg millal hobune viib edasi kõik nelja jalga kindlas järjekorras.
    Madal samm on pikk ja kõrge samm on lühike.
  • Vasakule Paremale
    Hobusekasvatuse ülevaade #1 Hobusekasvatuse ülevaade #2 Hobusekasvatuse ülevaade #3 Hobusekasvatuse ülevaade #4 Hobusekasvatuse ülevaade #5 Hobusekasvatuse ülevaade #6 Hobusekasvatuse ülevaade #7 Hobusekasvatuse ülevaade #8 Hobusekasvatuse ülevaade #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marii78 Õppematerjali autor
    Hobusekasvatuse kordamisküsimused ja -vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Hobusekasvatus eksam
    6
    doc

    Hobusekasvatus eksam

    1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-1

    Hobusekasvatus
    Hobusekasvatus eksam 2-variant
    6
    doc

    Hobusekasvatus eksam 2. variant

    1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali 7.2 saabeljalgne seis? tagumis

    Hobusekasvatus
    Hobusekasvatuse loengud
    26
    doc

    Hobusekasvatuse loengud

    oma mõisasid. Talude ostmine mõjutas hobuseid ka väga. Enne ei olnud hobuse jõudlus oluline, nüüd aga hakkas talupoega huvitama, et hobused suudaks rohkem ja paremini tööd teha. Läänest hakati Ardenne tooma. Ja linnadesse toodi traavlid ja tüdrukud sõitsid ratsahobustega. Klepper ­ (hobusenärakas) kasutati taluhobuste nimetamiseks. Eesti hobust oli kasutatud viatka, admurdi hobuse parandajana. Liivimaa maapäev otsustas luua 1855 aastal hobusekasvatuse, 1856 alustas Tori hobusekasvandus. Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega.Norra hobusega ja ardennidega prooviti ka. Ja tori tõu aretuseks toodi Norfolk-roadster ja hunteri ristand täkk Hetman, alguses võeti rendile Torisse 1892, 1894 osteti ja 1912 lasti maha pidulikult. Tori hobuse tõug saadi tasase aretuse käigus. Isegi viletsad

    Hobusekasvatus
    Hobusekasvatus
    4
    doc

    Hobusekasvatus

    Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest faktoritest Eestis läbi aegade, EW 1919.a. maareformi mõju hobusekasvatusele, hobusekasvatus praeguses Eesti Vabariigis Tori Hobusekasvanduse I tegevusetapil (1856...1880) valitses kaks voolu. Ühed, kelle eestvedajaks oli A. T. Middendorff, pooldasid eesti hobuse parandamist välismaiste tõugudega. Teised, eeskätt talupojad, tõestasid katsete ja näidete varal, et eesti kohalikud

    Loodus õpetus
    Uurimustöö eesti--tori- ja eesti raskeveohobusest
    69
    docx

    Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

    PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused

    Bioloogia
    EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE
    13
    docx

    EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE

    Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE Referaat Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eesti hobune 5 1.1. Eesti hobuse levik 5 2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14 2 Sissejuhatus Hobune oma mitmete liikidega on ühe väga pika evolutsiooni tulemus. Vanim hobuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja nende hobuste turjakõrgus oli vaid 25- 45 cm (Kreen, 2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku esivanema küsimused on tihti vastukäivad, ebaselged ja pole

    Loodus
    Hobusekasvatus
    3
    docx

    Hobusekasvatus

    Hobusekasvatus Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobulaste sugukonda ja hobuse perekonda. Täkud peavad olema alati aasta vanemad kui märad paaritamisel. Muul ei anna järglasi, sest neil on paaritu arv kromosoome. Evolutsioon ja kodustamine · Pärilikkus · Muutlikkus · Looduslik valik Kodustamine Lõuna Prantsusmaal on leitud üle 20000 hobuse skeleti. Hobune kodustati aasia kultuurikolletes kuid ka osaliselt Euroopas. Mesopotaamias 2 at alguses enne meie aja arvamist. Kodustamine võttis aega umbes 500-600 aastat. Mesopotaamias võeti hobune kasutusele vankri ees. 1840. aastatel hakkas talude päriseksostmine. Oli vaja tugevamaid hobuseid, kes jõuaksid künda. 32000 asundustalu. 1 hobune suudab harida 5,5 ha põllumaad. Eestis on kombeks paarisrakendid. 1927 oli kõige suurem hobuste arv ­ 230 000. Das Gebäude ­ tall FILM Noore hobuse hindamine. Ratsah

    Loomakasvatus
    Hobusekasvatus
    6
    docx

    Hobusekasvatus

    Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast hobusest ei saa s

    Hobusekasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun