Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,,
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilaps...
RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD Referaat Teadustööde aluste õppeaines Juhendaja: lektor Marko Kass Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1.2.2. Koolisõit.................................................................................................. 5 1.2.3. Kolmevõistlus.........................
suunaga hõõrutakse hobust pikikarva võimalikult pikkade tõmmetega. Kõigepealt hõõrutakse hobune kummikammiga, et higi ja mustus lahti saada. Seejärel harjatakse pehme harjaga, mida vahepeal puhastatakse metallkammiga. · Harja hoitakse alati hobuse peapoolses käes. Harja puhastamine tehakse hobusest eemal, et mustus ja tolm ei lendaks hobusele tagasi. Metallkammi koputatakse puhtaks vastu põranadat. Eesti Ratsaspordi Liit 1 Hobuste käsitlemine (Horsemanship) · Kui hobune on mõlemalt poolt puhastatud, harjatakse ettevaatlikult ka pea pehme harjaga. Lakk ja saba harjatakse samuti pehme harjaga. · Lõpuks võib rätikuga pühkida veel karval olev tolmu ja lahtised karvad. Sõõrmed, silmad ja sabaalune puhastatakse niiske pesusvammiga. Kapjade puhastamine · Kapju peab puhastama vähemalt kord päevas, soovitavalt rohkem kui hobune seisab palju tallis.
näiteks mõnda loomatervise käsiraamatut. On see siis välja antud eelmise sajndi lõpus või keskpaigas - suurt vahet pole, sest viimaste aastasadade jooksul pole selles vallas suuri muutusi toimunud. Hobuse kehapiirkonnad. Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. Eesti Ratsaspordi Liit 1 Veterinaaria Hobuse luustik ehk skelett. · Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele kudedele kinnituspunkte ja pakub kaitset olulistele organsüsteemidele (süda, kopsud jne). · Luud on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga, mida nimetatakse periostiks ehk luuümbriseks. Periosti abil kasvavad luud paksuses. Kasvavatel lomadel on luuotsad
......................... 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ...................................................................................... 16 4. UURIMUSTÖÖ ANALÜÜS................................................................................... 18 4.1 Harrastussportlane ratsaspordis ........................................................................ 18 4.2 Ratsaspordi treenerite töökogemused harrastussportlastega ............................ 20 4.3 Võistluste korraldust määratlevate küsimuste analüüs ..................................... 22 5. UURIMUSTULEMUSTE ARUTELU JA JÄRELDUSED .................................... 24 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 29 KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................
Tallinnas võistelnud venelasele Vladimir Beletskiyle. Viimase MK-etapi tulemusega möödus Klettenberg enne neljandat positsiooni hõivanud poolakast Krzyszlof Ludwiczakist. Veel saavutas Klettenberg 140 sentimeetrises parkuuris hobusel Novesta kolmanda ja hobusel Palladium viienda koha ning noorhobuste parkuurides hobusel Sydney 170 kolmanda ja viienda koha. Eesti Ratsaspordi Liidu teatel kuulub tänavuse parima takistussõitja tiitel Gunnar Klettenbergile. Gunnar Klettemberg on enne finaalvõistlusi detsembris ja aprillis Kesk-Euroopa liiga teine. Parimaks Eesti ratsasporti populariseerivaks ürituseks hinnati Tallinn International Horse Show ning Eesti edukaimaks hobuseks rahvusvahelisel areenil perekond Kruudale kuuluv Palladium. Parimaks Eesti ratsasporti populariseerivaks rahvusvaheliseks ürituseks 2003
sa oskad," ning kinkis püssi Artjomile. Neile meeldis ka suusatada. Hädaldamist Stalin ei sallinud ning pärast kukkumist Artjom hädaldada ei julgenudki. Poisid ka tempe suvilas üksi olles sidusid end auto külge ja suusatasid slepis. Stalin ei ütelnud kunagi, et poisid ettevaatlikud peaksid olema. Noorena Stalin oli hea ratsutaja, aga hiljem seda avalikult ei teinud, kuna nõudis endalt perfektsust. Hilisemas elus huvitas teda väga jalgpall ning ta oli ka Nõukogude Liidu Ratsaspordi Föderatsiooni eesotsas. Pärast oktoobrirevolutsiooni kadus spordi mõiste ja asemele tuli kehakultuur st. inimene, kes tahab areneda on kaunis nii hingelt kui keha poolest. Sportimine kui kultuuri osa ning ka sõjaline ettevalmistus muutus tähtsaks. Sõjalist, füüsilist valmisolekut kontrolliti GTO kindlate normide täitmisega. Normide täitmise eest said GTO märgi. Korraldati järjest rohkem spordiüritusi. 1922. toimusid 1. meistrivõistlused jalgpallis. 1939-st aastast on peetud ka
300 400 250 200 200200 250150150 0 Hobuse litsents Juuniorid Teenuse nimetus Kristi Pedanik 10 KONTAKT Eesti Ratsaspordi Liit Merle Männik 5156637 Click to edit Master text styles [email protected] Second level www.palladium.ee Third level Fourth level Fifth level Pressiesindaja Mailis Timmi 56237001 [email protected]
25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. 8% 5 Järvamaa kutsehariduskeskus EESTI HOBUSE KASUTUS Paljude ratsutajate arusaama kohaselt on eesti hobune ratsaspordi jaoks sobimatu oma suutmatuse tõttu pakkuda LääneEuroopast pärinevatele tõugudele piisavat konkurentsi, arvatakse, et ta ei suuda võistelda suurte hobuste klassis. Seda võib järeldada sellest, et suurem osa Eestis takistussõiduga tegelevatest ratsasportlastest pole valinud võistlemiseks eesti hobust. Kuigi suurem osa eesti tõugu hobustest ei suudagi konkureerida suurt kasvu
sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil. Hobuse pea on kuiv, sirge profiiliga, selg sirge, liigesed ja kõõlused reljeefsed, värvustest on sagedasemad kõrb, mustjaskõrb ja must. Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast. Söötmine-pidamine
Olümpial peetud matsh kestis vaid kaks päeva ning praegune Olümpiamängude võitja Inglismaa on seda siiani. Uusaja olümpiamängudel oli ratsutamine esmakordselt kavas just 1900 Pariisis. Kaval oli takistusssõit, kõrgus- ja kaugushüpe. Kahjuks on meie päevini säilinud ainult osalised andmed tagajärgedest. Poloturniiri kolme osavõtjamaa vahel peetakse mitteametlikuks. Rootslased olid need, kes V olümpiamängudel 1912. aastal Stockholmis võtsid ratsaspordi kavva tema nn. Klassikalisel kujul: ratsasõidu kõrgem kool (koolisõit), kolmevõistlus ja takistussõit. Juhtumised Maratonirada muudeti viimasel minutil. Võistlust juhtinud ameeriklane sai autolt löögi. Üks ragbi mats Prantsusmaa ja Saksamaa vahel läks nii ägedaks, et politsei pidi sekkuma. Esimest korda olid olümpiamängude kavas kriket, kroket, elusate tuvide laskmine, takistusujumine (need võeti hiljem kavast välja), golf, ragbi ja jalgpall. Kavast olid välja
11 7. Kasutatud kirjandus 1. Raamatud Briggs, K., Hamilton, S. 2004, Ponid, Egmont Estonia, 39 lk. Briggs, K., Hamilton, S. 2006, Hobused 3, Egmont Estonia, 38 lk. Chamberlin, J.E. 2006, Hobune, Tallinn, Olion, 168 lk. Fitzpatrick, A. 2008, Hobusetõud, Tallinn, Sinisukk, 441 lk. Hermsen, J. 2006, Hobuste entsüklopeedia, Tallinn, Sinisukk, 311 lk. Kollom, R. 2007, Ratsaspordi ABC, Tallinn, Europrint, 72 lk. Kreen, H. 2006, Eesti hobuse välimik ja mõõtmed, Eesti Hobuse Kaitse ühing, Pajo Print, Tallinn, 2006, 89 lk. Ruus, A. Eesti tõugu hobune, Oma Hobu Kevad, Tallinn, AS Pajo, 2006, 69 lk. Randlaht, T. Oktoober. Eesti rahva hobune ja tema päev. Oma Hobu, trükk AS Pajo, Tallinn, 2013, 75 lk. Whitaker, J. Whitelaw, I. 2003. Hobune. Fakte hobustest ja ratsutamisest, Koolibri, Tallinn 2009, 320 lk. 2. Internetis olevad elektroonilised allikad Higguchi, A
Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil. Hobuse pea on kuiv, sirge profiiliga, selg sirge, liigesed ja kõõlused reljeefsed, värvustest on sagedasemad kõrb, mustjaskõrb ja must. Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast. Eesti trakeenikasvatajad tulid Heimtali Hobusekasvanduse kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku 05.08.1999
tõu puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sisestavaks ristamiseks oli säilitus- aretusprogrammi alusel sugulastõugudest lubatud kasutada hannoveri, trakeeni, holsteini ja inglise täisverelise tõu tunnustatud täkke. [2] Alates 2008. aastast on ohustatud tõugude säilitamisel lubatud vaid puhasaretus. Sellega seoses lahutati põlvnemise alusel tori tõu säilitamist vajav osa, tori universaalsuund, siiani rohkem tõu täiustamisele suunatud olnud tori ratsaspordi suunast. Taas on kasutusele võetud erinevad tähised erinevate aretussuundade tähistamiseks: TA tori tõugu hobuste tõuraamatu universaalsuuna tähistamiseks ja TB tori tõugu hobuste tõuraamatu aretussuuna tähistamiseks. Ohustatud tõu staatus on sealjuures vaid tori tõugu hobuste universaalsuuna populatsioonil. [2] Tori hobuse tõuraamatu pidamist alustati aastal 1921.Algselt oli tõu nimetuseks tori - roadster (tõlkes tori-maantehobune)
annaabi.ee 
