Hobusekasvatus (0)

1 Hindamata

Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM)

Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt)
Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused – 1)koduhobune 2)Preževalski hobune 3)Tarpan
Eeslid – 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel
Eeslikud- 1) kulaan 2)Kiang 3) Onager
Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra
Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist
Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist.

Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest faktoritest Eestis läbi aegade, EW 1919.a. maareformi mõju hobusekasvatusele, hobusekasvatus praeguses Eesti Vabariigis
Tori Hobusekasvanduse I tegevusetapil (1856...1880) valitses kaks voolu. Ühed, kelle eestvedajaks oli A. T. Middendorff , pooldasid eesti hobuse parandamist välismaiste tõugudega. Teised, eeskätt talupojad, tõestasid katsete ja näidete varal, et eesti kohalikud hobused on vähenõudlikud, tugevad ja vastupidavad ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. Plaanitud katsed parandada eesti hobust soome, araabia ning hiljem ardenni ja norra hobuse abil ei andnud puhasaretusest paremaid tulemusi.
Hobuste veojõu üle otsustati vaid välimuse, st. suuruse järgi, ja ei osatud arvatagi, et ka väikesel hobusel võib olla imestamisväärselt suur veojõud.
Tori Hobusekasvanduse II perioodil (1880...1908) mindi Toris sõjaväe tellimuse kohaselt üle ratsahobuste aretamisele, kelle eest tsaarivalitsus maksis kõrget hinda. Kohalikke märasid paaritati orlovi traavli, anglo-araabia, täisverelise ratsahobuse, idapreisi jt. täkkudega, kes paraku ei muutnud kohalikku hobust sobivaks põllutööhobuseks.
Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri täkku Hetman , kelle järglasi sai kasutada nii ratsasõiduks kui ka põllutöödeks ja raskuste veoks.
Tori tõu loomise III perioodil – 1908…1920–kinnistati norfolk-roadsterite omadusi ja kasutati nende sugulastõugu – idafriisi tõugu, mis aga ei teinud tori tõurühma paremaks. Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud kaose tõttu oli hobuste arv Eestis 1920. aastaks langenud 167,5 tuhandele. Seoses maareformiga kahekordistus 1920. aastate alguses talude arv keskmike ja väiketalude arvel.
Seega oli antud sotsiaalne tellimus hobuste arvu tõusuks, eriti aga universaalse kasutustarbega tori tõu edasiarendamiseks.
Maaeralduse põhimõte oli – ühe perekonna ja kahe hobuse töönormi suuruses silmas pidades maa headust-seisupaika ja muid kohalikke olusid. Eestile on olnud kombeks 2 hobust paarisrakendis maad harimas. Ühe hobuse kohta tuli meil 1926a. 5,6 ha põllumaad ja 5,3 elanikku. Seega pidi rajatava asundustalu suurus olema vähemalt 10 ha haritavat maad+3-4 ha heinamaad kodust kaugematel jõelammidel. Selliseid kahehobusetalusid tehti üle 32 tuhande, peale selle veel üle 23 tuh ühehobusetalu nn. käsitöölistele (kingsepad, rätsepad, kooliõpetajad jt.). Seoses maareformiga tõusis hobuste arv Vabadussõjaaegsest 167 tuhandelt 230 tuhandeni (1927), viidi lõpule universaalse tori hobusetõu aretus, kahekordistus talude arv, koos üksikmajapidamiste arvuga tõusis see 1940.aastaks 140 tuhandeni.
Tori tõu IV periood (1936… 1959 ).
Seoses soode ülesharimisega vajati 30ndatel tugevamatüübilist, universaalset hobust. Selleks osteti 1936. a. lõpus M. Ilmjärve eestvõtmisel Prantsusmaalt viis postjee-bretooni täkku, kes said hiljem tori tõus uuteks liinialustajateks.
Tori tõu V periood (1960…1972). Hobuste massiline likvideerimine algas 1950/60. aastatel, kus mehhaniseerimise-kemiseerimise ettekäändel korraldati neile plaanilisi tapatalguid. See viis hobuste järsule vähenemisele.
Tori tõu VII periood (1991…2002). Algas Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel inglise täisvereliste täkkude enama kasutusega ning kergematüübiliste kaasaegsete hannoveri täkkude Premiumi ja Hermelini saabumisega 1994.a
Tori tõu VIII periood (2003…tänaseni).
Seoses riigi keskkonnatoetuste rahade lubamisega osadele tori tõugu kasvatajatele peab hobusekasvataja otsustama, kas ta järgib tori tõugu hobustele EHSi tõukomisjoni lubatud aretusprogrammi, või nn. riigihuvidest tulenevat säilitusprogrammi.
1946- 173000 hobust
1956- 113000 hobust
1966- 40000 hobust
1981 – 13000 hobust
Praegu ca 700 hobust

Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad
Hobuste eksterjöör (väline ilme, peamised kehaehituse vormid) formeeritakse genotüübi poolt ja keskkonnatingimuste poolt.
Interjööri alla mõistetakse sisemisi morfofüüsioloogilisi ja biokeemilisi omadusi olenevalt hobuse töövõimest.
Konstitutsioonid – tugev, õrn, toores.
Söötmine: enne sööki tuleb joota, sööki tuleb ette anda kuni 2 kg korraga ja 3 korda päevas. Kaerad tuleb teha keeva kuuma veega, N: lõunased kaerad teed hommikul valmis. Hobune sööb veel peale kaera ka heina, juurvilju, jne. Antakse ka jõusööta.
Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar , lõuats, piht , eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne.
I Skelett ja lihased – Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5-6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad.
II Karvkate ja nahk – kaitse funkts ja soojusregulatsioon . Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine.
III hingamiselundkond - Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L.
IV Verevarustus – Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist
V magu – 7-15 L

Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi ), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti!
Maailmas on üle 300 hobusetõu. Kasutusel kolm klassikalist printsiipi. Klassikaliselt hobuseid tüpiseeritakse ja tõugusid klassifitseeritakse zooloogiliste, ökoloogiliste ja zootehnilise printsiibi järgi. Neist B.Franki järgi jaotatakse: idamaine rühm ja läänemaine rühm. K.Edwardi järgi 1)stepihobused 2)kiltmaahobused, 3)metsahobused. Zootehnilise klassifikatsiooni alusel jaotatakse tõud vastavalt nende leemiseks kulutatud mõtestatud inimtöö hulgale. C. Darwin järgi – primitiivsed kohalikud e. Aborigeensed, ülemineku e parandatud ja kultuur ehk tallitõud. A. Middendorffi klassifikatsioon põhineb hobuse põhiallüürile, liikumisviisile ja selle adekvaatsele eksterjöörile. Ta jagas –sammu ja kiirushobusteks.

Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi
1)Värvus must-kattekarvad mustad-jõhvkarvad mustad. 2)värvus hiirjas-kattekarvad hiirhallid, jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 3)värvus tuhkur -kattekarvad: hallide hulgas pruune karvu-jõhvkarvad mustad. 4)värvus võik-kattekarvad kollased , jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 5)värvus kõrb-kattekarvad pruunid , jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 6)värvus raudjas-kattekarvad rauaroostetoonilised pruunid-jõhvkarvad mustad. 7)värvus punane-kattekarvad ja jõhvkarvad punased. 8)värvus kollane-kattekarvad ja jõhvkarvad kollased. 9)värvus hall-kattekarvad ja jõhvkarvad valged ja mustad segamini. 10)värvus kimmel-kattekarvad valged. 11)värvus kirju-kattekarvad ja jõhvkarvad valged laigud põhivärvuse taustal. 12)tiigerkirju. 13)valge.
Märgiste all mõistetakse hobusel olevaid valgeid alasi . On peamärgised ja jalamärgised. Otsmikul ja ninal võivad olla: *kriips, * kitsas lauk , *harilik lauk, *lai lauk, *päits, *kübe, *täht, *täpp, *laik.
Hobuse vanuse määramiseks hammaste järgi on vaja teada, kun hobusel tekivad piimahambad , kuna need vahetuvad püsihammastevastu, kuna kuluvad erinevatel paaridel lohud . Piimahammastele kuluvad lohud 12 kuud. Püsihambad kuluvad hõõrdepinnal keskmiselt 2 mm aastas, niisama palju kasvavad nad hambajuurest juurde. Alalõualuu hammaste lohud on keskmiselt 6mm sügavad, ülalõualuu hammastel 12 mm sügavad. Alalõualuude lohud kuluvad 3 aastat, ülalõualuudel samuti 3 aastat. Ülalõualuu hammaste lohud kuluvad siiski kaunis ebareeglipäraselt.

Allüürid ja allüüride korrapärasus
Allüür on hobuse liikumise viis. Jagatakse: *loomulik- samm, traav , küliskäik, galopp , hüpe. Loomulikke allüüre ei pea hobusele õpetama, sest nad oskavad neid juba sünnipäraselt.; *kunstlik- passaaz, piruett, jne. Neid peab hobusele õpetama. Samm peab olema avar, ning traav hoogne. *Seotud samm- on viga, ehk korrapärasuse hälve. Allüüri vead: *seisuvead; *liikumisvead. Kerimine, sõudmine.

Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud
Veojõu all mõistetakse jõudu, millega hobune veab haagist. Eristatakse: *tegelik veojõud; *normaalne veojõud; *maksimaalne veojõud. Veojõudu mõjutavad tegurid on: *hobuse tüüp, *kliima ja ilmastik, *teetingimused, *tõusud ja langused, * rakmed , *liikumiskiirus, *töö hulk. Veojõudu arvutatakse: C=P/Q, kus C-veotakistuse koefitsent, P-veojõud kG, Q- koorma mass

Hobuste välimiku hindamise üldpõhimõtted ja tõuhobuste hindamise eeskiri Eesti Vabariigis (EV Valitsuse määrus Riigi Teataja Lisa nr.36-38)
Hobuse välimiku hindamise üldpõhimõtted - I hindamisel on Pea, kael , kere: 1)pea, lõuapärade vahe, kael. 2)turi, piht. 3)selg, nimme . 4)laudjas. 5) rinnakorv , ebaroided. II hinnatakse jäsemeid: 1)esijalgade seis. 2) Ehitus: küünarvars, ranne, kämmal, sõrgatsid. 3)tagajalgade seis. 4) Ehitus: säär, kannaliigesed, pöid, sõrgatsiliigesed, sõrgatsid.
Tõuhobuste hindamise eeskiri EV-s: On paika pandud üldsätted. Tähtsamad nendest on:1)Hobusetõugude hindamise eesmärgiks on tõuhobuste aretusväärtuse määramine. 2)Hindamist teostab EHS. 3) Hinnatakse ainult tõuhobuseid. 4)Tõud on EHS-i poolt kindlaks määratud. 5)Hobust hinnatakse valikutunnuste põhjal. *Hinnatakse punktiskaalal 1-10.

Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel, hobuste ettevalmistamine ja hooldus enne ratsutamist või rakendisõitu
Hobune on pigem inimese ja sea seedimisega, kui mäletseja omaga. Seedetrakt on 30m. Hobusel on tundlikud mokad , tugev keel, tugevad lõikehambad- need tegurid soodustavad söömist.

Tallide ehitus ja sisustus

Täisverelised tõud
1)inglise täisvereline ratsahobune . 2)araabia täisvereline ratsahobune. 3)anglo-araabia täisvereline ratsahobune. Täisverelised on märgitud suletud tõuraamatusse, s.t sinna märgitakse vaid neid järglasi, kellede esivanemad on juba kord sinna märgitud

Poolverelised tõud
Kui üks vanematest on täisvereline ja teine mitte, siis nimetatakse poolvereliseks tõuks. hannover , holstein, oldenburg , trakeen, budjonnõi

Ratsahobuste tõud
Araabia ja inglise täisverelised ratsahobused

Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused
Ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid

Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud
*belgias- ardenn ja brabansoon; *prantsusmaal-peršera ja fostjae bretoon; *inglismaal-šaie, klaidsteil, suffolk. Ponid - šetland

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helluuuuuu Õppematerjali autor

kordamisküsimuste vastused

hobune hobusekasvatus equus ratsahobused

Sarnased õppematerjalid

doc

Hobusekasvatuse ülevaade

1. Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised: Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha haritava maa kohta 3, 5 hobust.

Loomakasvatus

doc

Hobusekasvatuse loengud

Suvine timuthein 4 4 4kg haljassegatis 10 15 15 Kaer 2 3 4 Karjamaa rohi 20 20 20kg keedusool 50 50 50 Hobusekasvatus H. Peterson I loeng 30.01.07 Hobuse eksterjöör, interjöör, konstitustsoon ja toitumus Hobuseeksterjöör on tema väline ilme. Pealmised kehaehitus vormid mis formeetitakse e moodustatakse genotüübi poolt ja tema arenedes vastavates keskkonna tingimustes. Välimiku kaudu pärandatakse suure eeldusega hobuse head jõudlusomadused: 1. Kiirus 2. veojõud

Hobusekasvatus

doc

Hobune

Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik

Bioloogia

doc

Hobusekasvatus eksam

1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-1

Hobusekasvatus

docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on E

Bioloogia

docx

Trakeeni hobusetõug

Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus............................................................................

Bioloogia

docx

Hobusekasvatus

Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast hobusest ei saa s

Hobusekasvatus

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus

Rohkem sarnaseid