ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana, laua peal on praetud kana. Õpin luuletusi pähe, hääl mul laulmisest on kähe. Päkapikud käivad juba, ärevust nüüd täis on tuba. Kohe tuleb jõulumees, põhjapõdrad saani ees. "Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ise istub saani sees. Kingitusi saime palju, aisakellahelin valju. Kõigil on nüüd rõõmus meel, lund ju sajab veel ja veel. Jälle käes on jõuluöö, lõppenud on koolitöö. Varsti käes on aasta, uus, sest, et käes detsembrikuu. Kullakallis Jõulumees Maiasmokk on Sinu ees. Kui on loetud laululooke ei ma taha piparkooke! Tahan kinki, mis on toekam, sõiduauto mõni moekam võta välja oma paunast!
Haid Uppumine Veealused hoovused Päikesepiste Keskmiselt 400 turisti aastas sureb TÄHTSAMAD PÜHAD Jõulud Uus aasta Austraalia päev 26. jaanuaril Anzac Day 25. aprillil Suur reede Kuninganna sünnipäev 9. juunil Labour day oktoobri 1. esmaspäeval JÕULUD Päkapikke ei käi Advente pole Käivad mere ääres päevitamas (neil suvi ju) Kingitused 25.12 hommikul Jõululõuna - mereannid, värske salat ning jõulusink Jõuluvana saani juhib 6 valget kängurut SYDNEY OOPERIMAJA ULURU SUUR VALLRAHU SINIMÄED TASMAANIA SAAR http://www.australianhistory.org/other-flags LINGID: http://en.wikipedia.org/wiki/Eureka_Flag#Usage http://www.hot.ee/r/rohelinemanner/kliima.html http://en.wikipedia.org/wiki/Australians http://www.studenttour.eu/est/austraalia-lisainfo/ http://helenameigas.blogspot.com/2013/06/austraalia- toidud.html
Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Viskan sisse viljaõnne, kannan sisse karjaõnne, saagu sul sead siledad. Saagu sul tütrel tuhat kosja, sada saani seisku sauna taha, tuhat saani tare taha. mardid käivad mööda maju, toovad jää ning lumesaju; jalgu lombis ei saa kasta, aga nüüd saab liugu lasta, liugu lasta üle luha. Mardid toovad õnne puha! mardid toovad marjaõnne, kadrid kitsekarja õnne ainult siis,kui meie juku tahab olla pai ja kuku, pahad tujud lükkab lukku ja ei lõhu liisu nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi.
Tütarlaps mõistis alles nüüd, kui hea mees Meding on. Ta läks magama päris hilja, kuid õige varsti kuulis koridoris kobinat. Laura läks vaatama ja leidis eest oma isa, kes sonis midagi mõrtsukast ja Medingist. Ta oli hulluks läinud. Õnneks sai tüdruk kõigest aru ning jooksis kiiresti kohta, kus kuritöö toimuma pidi. Ta kuuliski kohale jõudes saani tulekut, kuid varsti järgnes sellele ka pauk. Tüdruk jooksis nii kiiresti, kui suutis. Doktorit oli tõesti lastud. Laura istus saani ja kihutas sellega härrasmeestemaja ette. Seal palus ta isa end aidata arsti trepist üles kandmisega. Ta küll aitas, kuid tema näol oli kogu aja mingi kummaline naeratus. Ta oligi vaimuhaige. Päevad läksid, kuid Meding sai terveks. Krahvitütar oli teda ravitsenud. Samuti oli neil vaja rääkida. Laura palus mehelt andeks ja teatas, et kui ta ikka veel tema kätt tahab, peab ta seda vaid nõudma. Pärast seda läks ta uksest välja. Doktor aga oli õnnelik, väga õnnelik.
sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis. Kosjalistel olid kaasas käsiraha, kosjakingid, kosjakakk ja kosjaviin, mis pidi kindlasti olema punane. Kui kõik olid kosjaviina rüübanud ja kosjakakku maitsnud, olid kosjad vastu võetud. Peale seda vahetati kingitusi, peiu maksis käsiraha. Kosilastele pakuti süüa, toidulaual pidi kindlasti olema palju keedetud mune. Kosilased lahkusid alles hommikul.
pikem ei jää lihtsalt pähe. ********** Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud. Nägin ainult kingipakke, nüüd ma hüppan rõõmust lakke! ************ Akna peale panen sussi, ootan päkapikujussi. Kui ma olen hea laps, siis ta kommi tooma kraps! ********** Kena kuldne kringel on mul jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid, minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos. Siis, kui lund on taevast maani, jõulutaat toob välja saani. Kuhjab kingikotid reele, asub laste poole teele. Abiks lõbus põhjapõder - jõuluvana parim sõber. ********’*** Karud, siilid, jaaniussid, akna peale panid sussid, aga ise muudkui nad, terve talve magavad. Siis kui möödas lumeiilid, unest ärkavad kõik siilid, kevad - sussid seeni täis, päkapikk ka nendel käis. ******** Päkapikk on tore mees, valge habe rinna ees, peas on müts tal punane, nägu ikka naerune. ********* Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud,
Agu Sihvka annab aru- Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Kuuenda klassi eesti keele õpetaja andis kõigepealt teha kodukirjandi vabal teema.Nad polnud varem veel vabal teemal kirjutand ja nii hakkasidki kõik vinguma ningõppetaja otsstas teha kirjandi Minu koolitee.Kui tunnid läbi said läksid Kiilike ja Agu Sihvka koos koju ja arutasid kuidas kirjandit teha.Kiilike tahtis kirjtada kuidas ta kell seitse hommikl tulema hakkab ja siis 900 korda kirjtada astun,astun,astun jne.Agu otsustas kirjutada kes talle teepeal vast tlevad aga arvasid siiski et see pole hea mõte sest talle oli vastu tuld rätsep oinas kes oli õpetaja sugulane.Kiilike soovitas Agul kirjutada mida ta teepeal mõtleb kuid Aglei tulnud midagi pähe ja kirjutas hoopis sellest mis koolitee ääres on. Kui õppetaja kirjandeid tagasi jagas ei leidnud Sihvka ja Kiilike enda töödelt hinnet.Õpetaja ütles et nad peavad teepeal silmi llahti hoidma ja laskma fan...
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju.
Margus jõuab koju Mari tormab Marguse juurde Margus kirub tuisku ja hunte Vaatluse esimene lõppemise variant Margus on koju jõudnud Hundid tükivad õuest tuppa Margus haarab püssi Margus tulistab hunti Kostub naise karjatus Hundiks osutus Tiina Tiina sureb Vaatlust teine lõppemise variant Margus jõuab koju Tuisus laskis Margus looma kes saani tükkis Kõik on vaikseks jäänus Õuest kostab huntide ulgumist Järsku ilmub haavatud Tiina tuppa Margus oli saanis just teda lasknud Tiina sureb
soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus
Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks.
Elas kord üks väike laps Kes oli muidu virk ja kraps Kuid ta ei uskund imedesse Ega päkapikkudesse Kuid ükskord vaiksel talveööl Siis kui pikud olid tööl Ärkas lapseke unest üles Ning avastas et keegi tema süles See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi Kes lastele teeb üllatusi päkapikud Üks väike armas päkapikk vormib piparkooke. Teine väike päkapikk segab jõulujooke. Kolmas väike päkapikk korjab mandariine, neljas üles kirjutab: "Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana Sulle kirjutab nüüd Kati Istun kodus laua taga Täitsa reipalt...
Aga altari ees ütleb Agnes: “Ei” ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks. KASUTATUD KIRJANDUS:
antud. Kuid erinevalt paljude teelehtede tagasihoidlikest rohelistest kroonlehtedest on keskmise teelehe kroonlehed kaunilt heleroosad. Ilu lisavad veel pikad harali asetsevad lillad tolmukaniidid, mille otsas on nagu nööpnõelapead valged või lillad tolmukapead. Sellised pika varre otsas kasvavad iludused ei ole märkamatuks jäänud ka lastele. Nad on neist valmistanud huvitavaid mängukanne ja korjanud niisamagi ilu pärast. Kogu Eestis on aga tuntud neist punutavad saani meenutavad mänguasjad ja sealt ka saksasaan ning teised saaniga seotud rahvapärased nimed. Vähem märgatavad on keskmise teelehe lehed, mis kasvavad harilikult mitmete kõrreliste ja jumikate varjus. Kuid ka nende järgi on taime hea ära tunda
PUUSEPP (TRIINU): TERVIST POISIKLUTT HÄID JÕULE SULLE! MADIS (KASPAR/ELERI): TEILE KA, TULIN KIRVEST VÕTMA MIS ISA SINU JUURDE JÄTTIS. PUUSEPP (TRIINU): AA.. SEE ON MUL SIIN KUSAGIL, NÄE LEIDSINGI. MADIS (KASPAR/ELERI): AITÄH! PUUSEPP (TRIINU): ILUSAID JÕULE SULLE JA SINU PERELE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS HAKKAS NUKRALT KODU POOLE RUTTAMA, SEST ÕUES OLI VÄGA KÜLM, KUID SIIS KUULIS POISS KULJUSTE HELINAT MIS KOSTIS JUSTKUI TEMA PEAKOHALT. TA SILMAS SAANI MIS TEMA POOLE ÕHUS LENDAS, SEE OLI JÕULUVANA! VANA KOHEV JÕULUVANA MAANDUS SAANIGA MILLE EES OLID SUURED PÕHJAPÕDRAD. TA SAMMUS MADISE POOLE JA ANDIS ÜLE ÜHE VÄIKESE PAKI. MADIS (KASPAR/ELERI): KAS SEE ON MULLE? JÕULUVANA (TRIINU): MUIDUGI SULLE, LUBAN ET JÄRGMISED JÕULUD KÜLASTAN SIND JÄLLE! OLE TUBLI JA HÄID JÕULE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI SÕNATU JA KEPSLES KOJU, TEEL MÕTLES TA, ET JÄTAKS ÕIGE EMALE JA ISALE RÄÄKIMATA JÕULUVANAGA KOHTUMISE. JA NII TA
Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma .Linda aga läks peoriideid selga panema .Kui ta tagasi tuli ,oli ta nii ilus ,et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma-ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles : pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg. Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud ,tuleb tal vendadega liisku heita ,kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale .Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja
elurõõmus naine. · Kalmuneiu- ülekaalukalt kõige pikem teos. Algus on sünge, mehed laulavad. Peeter pani uhked riided selga ja läks naist kosima. Peetakse läbirääkimine mõrsja emaga. Peeter võtab mõrsja vastu. Süngemad kohad, kaanon, üha kiirenev ja uuesti kaanon. Toonilased ja kalmulised kimbutavad Peetrit ja ta lubab igasugu asju. Lõpuks saavad merihobu ja tuliratsu minna. Peeter jõuab koju, ema vaatab nooruki üle, leiab saani seest surnu. Tüdrukut otsitakse taga, olla kõgest soost. Ema hakkab nutma ja muretsema. · Epiloog- tuleb mõista õigesti elada, saadakse armu. Tundub, et lõpp sarnaneb väga proloogiga. Omapoolne arvamus/emotsioon: Emotsioon on hea, teost oli huvitav kuulata, natuke raskendas arusaamist regivärss. Meloodiad lihtsad, korduvad ja meeldejäävad. Mulje jäi väga suursugune, salapärane ja mütoloogiline, võimas
Ellen Niit valget vaikust täis. Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund. Sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Kuulatama jääb siis kodukäija äkki, Mis teeks karu keset tuiske, sahtlisse poeb peitu, kui tal pole suuski, uiske, välgutades päkki. kui tal pole kelku, saani ega saanisõiduplaani?! Pole karul karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaesel metsaasukal on ainult karukasukas. KODUKÄIJA Kalju Kangur Vanaema kummutis elab väike lummutis, väike kodukäijalapsuke, naljakas ja paksuke. Vahel lükkab lahti SUUR VASTUVÕTT mõne sahtli, Eino Sepp piilub, ringi rabistab, Karukellad pauguvad, itsitab ja sabistad. külakoerad hauguvad,
kui kukub siis jääb pruutpaar lasteta. Kui kõik joonud siis visatakse üle jäänud õlu nelja tuule poole või valatakse mõrsjat vedanud hobusele pähe aga seda ei saa teha, sest mõni loomakaitsja võib trahvi kaela tuua. Saaja rong ei sõida sisse väravast (selle kaudu viidi surnuid) vaid lõhutakse osa aiast maha või kasutatakse mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong peatub õues tõmbab peiu isa hobuselt looga ühe korraga maha ja viskab katusele. Peiu ema laotab saani ette kasuka või siis villase vaiba, millele mõrsja astub või tõsteti., Sellest loodetakse head lambaõnne või mõrsja lepliku südant või üksmeelset elu. Mõrsja heidab kas vaibale või kasukale vöö. Majja mõrsja kas talutatakse (talutajaks isamees või peiu ema) või kantakse (kandjaks peiupoiss või peiu). Mõrsja ees astub isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Oma uude kodusse ei tohi mõrsja astuda vasaku jalaga
Tantsu saatis selline laulukild: ,,Mart ei tantsi muidu,mart see tantsib maksu eest,ühe tüki maugu eest,tüki lambaliha eest.." Mardilaulud Tuppa visati herneid või viljateri ja öeldi: Viskan sisse viljaõnne, Kannan sisse karjaõnne, Saagu sul sead siledad, Saagu sul lambad ladusad! Saagu sul tütrel tuhat kosja, Sada saani seisku sanna takah, Tuhat saani tare takah. Noortele sooviti head peiu-ja pruudiõnne. Mardid kogusid pererahvalt ande. Pererahvas andis martidele lambaliha või sealiha,pool seapead,seajalgu, herneid või ube,õunu ja juurvilju,verikäkki.. Ära minnes tänasid mardid pererahvast: Aitäh pereisale, Aitäh pereemale, Aitäh mardid tänavad.
Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati
33. "Kes kannatab, see kaua elab". 34. "Häda ajab härja kaevu", 35. "Tasa sõidad (sõuad), kaugemale jõuad"). 36. Käbi ei kuku kännust kaugele. 37. Julge pealehakkamine on pool võitu. 38. Igaüks on oma õnne sepp. 39. Keelatud vili on magus. 40. Tervis on parem kui rikkus. 41. Kus suitsu, seal tuld. 42. Silm on hinge peegel. 43. Silm on südame aken. 44. Laisal päev pikk. 45. Kuri keel on teravam kui nuga. 46. Tühi kõht on kõige parem kokk. 47. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. 48. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. 49. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 50. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. 51. Aus nimi on enam kui raha. 52. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. 53. Pool vaest isata, üsna vaene emata. 54. Kõik, mis teed, tee hästi. 55. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. 56. Sõpra tuntakse hädas. 57. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! 58. Töö kardab tegijat. 59. Argpüks kardab ka oma varju. 60
end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Justusel tekib tunne, et peab politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu.Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.Istub kohvikus, joob. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12. Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit, mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa
Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks. ............................. TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen
mahavaikimist, ei oma see enam üldsegi tähtsust. Peamine on kuulsus. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Mitja Kuldarov tormab oma vanemate korterisse ning jookseb erutatuna kõik toad läbi. Sõlmitlus: ,,"Kust sa tuled?" imestasid vanemad." Teemaarendus: 1. Mitja naerab laginal ja rõõmustab. 2. Mitja räägib perele, et ta on nüüd kuulus ja palub isal ajalehest artikli ette lugeda. 3. Isa loeb, et Mitja oli ebakaines olekus hobuse ja saani alla jäänud. Kulminatsioon: ,,Nüüd läheb üle kogu Venemaa!" Puänt: Mitja haarab ajalehe ja jookseb rõõmustades välja, et minna ka teistele teatama oma kuulsusest. MIS JUHTUS? Kuulsuse otsimine ükskõik, kas hea või halb kuulsus. 4. Inimene ja inimsuhted. Millegi pärast on inimeste elu eesmärgiks kujunenud õnne leidmine. See avaldub siis näiteks perekonna, jõukuse või kõrge karjääriredeli astme näol. Ja tegelikult nii just õige ongi, sest
Daamid ja Härrad me ei lähe reklaamipausile ja see vastus on muidugi õige. Palju Õnne. ! Lõpuks vali ka endale oma viimane pinginaaber ja teema . Aadolf Josie ja Inimese õp . Saatejuht Taavi oli sel aastal pahapoiss, ega saanud jõulumehelt kinki, ta oli kohmakas, ja kukkus kogemata ninuli. Tema ninaluu läks katki. Miks läks Taavi katkise ninaluuga haiglasse. Jõuluvana Aadolf see on väga oluline, küsimus, Kui sa õigesti vastad oled võitnud 1 000 000 kr ja uue ülikiire saani. Aadolf Kuna mul on kõik kaks õlekõrt otsas siis, pakun kõige loogilisemat vastust. Kuna ma juba ennist rääkisin et ma ei olnud koolis just kõige parem õpilane, siis ma pakun seda, et Taavi nina on ju muidu lössis ja mõtle kui kohutav on kui poiss tuleb jõulumehe juurde ja poisi nina on nagu panniga laiaks löödud. Saatejuht - No palun , vasta nüüd kiiremini, meie saateaeg hakkab lõppema. Aadolf - Noh, ta nina oli lössis, sestap läkski arsti juurde.
Nõuti mõrsjat näha. Pruuditüdrukud ja mõrsja istusid kõrvuti ning saaja esindaja pidi mõrsja ära tundma. Kui mõrsja oli leitud ja peiu kõrvale toodud algas söömine. Seejärel saabus mõrsjal aeg lahkuda vanematekodust. See toimus alati pimedas. Mõrsja asus teele, nägu kinnikaetud: pähe oli seotud suur õlgadeni ulatuv ja eest kolme sõlega kinnitatud rätt. Nägu kaeti, et miski kuri ei hakkaks mõrsja külge. Isamees viis mõrsja süles saani. Teised järgnesid hiljem. Mõrsjat sõidutas kas või pruudivend või peiupoiss. Sõidutaja püüdis mõrsjat "ära ajada", vastaspoole pulmapoiss aga seda takistada. Kui äraajamine õnnestus, pidi teise poole pulmapoiss mõrsja välja lunastama. Nagu tuldi, nii ka lahkuti suure müraga püsside paugutamise ja hõiskamisega - lärm pidi eemale hoidma kõik kurjad olevused. Arvati, et kui mõrsja pulmarongis tagasi vaatas, sündisid lapsed tema nägu; jõest ülesõitmisel
palju kulus neil aega koos minnes? 8. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 9. Ühes peres on 3 venda. Neil igaühel on üks õde. Mitu last on selles perekonnas? 10. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 11. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 12. Kaks poissi leidsid metsast kolm kivipuravikku. Mitu puravikku oleks leidnud neli poissi? 13. Kolm hobust saani ees läbisid 30 km. Mitu kilomeetrit läbis üks hobune? 14. Millal liigub jalgratas sama kiiresti kui lennuk? 15. Kuidas on võimalik kustutada viis tähte kaheksatähelisest arvsõnast nii, et järele jääb üks? 16. Priidul on kolm autot vähem kui Tiidul. Mitu autot oleks Priidul vaja, et tal oleks kaks autot rohkem kui Tiidul? 17. Kaks isa ja kaks poega ostsid kolm jalgratast nii, et igaüks sai ühe jalgratta. Kuidas oli see võimalik? 18
Nikko oli ka majadele l�hedale j�udnud. Ta teadis, et �hes neist toimetavad p�kapikud ja m�nes teises tegutseb j�uluvana. Edasi j�udis Nikko valgustatus teerajale. See oli lai ning lumest puhtaks p�hitud rada. Nikko k�ndis m��da seda rada, lootes veel midagi leida. �kki vuhises midagi �le ta pea. Kas t�esti? Kas Nikko n�gi �igesti? Jah, kindlasti n�gi Nikko k�ike �igelt. Saan oli vuhisenud �le Nikko. Muidugi mitte tavaline. Seda saani juhtisid lendavad p�hjap�drad ning selles istus j�uluvana. See paistis tore. Nikko ei olnud oma isa siiski leidnud. Ja kuna rada l�ppes, keeras v�ike p�der end �mber. J�llegi majade suunas. Nikko n�gi kedagi kaugelt tulemas. Tal ei olnud aimugi, kes sealt tuli. P�hjap�der vaatas pigem kauneid maju ning vajus m�ttesse. Ta m�tles oma emast ja kuidas too tema p�rast muretseda v�ib. Siiski ei oleks Nikko emale saanud r��kida, et plaanib minna isa vaatama.
Siiski pühad tulevad Siis kui õues sajab lund ja pärast uurida seda ka ja kuusel küünlad säravad magab karu talveund --- --- sest et karu, sest et karu Jõulumeest on saatnud edu Juba valge vaip on maas talvemõnust ei saa aru tema põdral nelivedu valged majad, valge laas --- saani peal on nahkne tool helbeid täis on aknaklaas Vaata vaata jõulumees ABS ja rallirool vaata! vaata mind ja sõbrakest --- ära ainult akent pühi, sulle täna laulan ma Jõuluvanal habe ees seal on kirjas: "Häid pühi" sulle püüan tantsida ise paksu mantli sees ---
pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. Levinud tava oli võimalikult paljude esemete "varastamine", kaasa võtmine saajarongiga. "Varastasid" peiupoisid, seda püüdsid takistada pruudivennad. Mõrsja asus teele, nägu kinnikaetud: pähe oli seotud suur õlgadeni ulatuv ja eest kolme sõlega kinnitatud rätt. Nägu kaeti, et miski kuri ei hakkaks mõrsja külge. Isamees viis mõrsja süles saani. Kohati mängiti naise "tõmbamist": mõrsja istus pruudivendade vahel, kes teda hoidsid. Peiupoisid pidid mõrsja lausa jõuga lahti kiskuma ja ära viima. Teisal on saajarahvale pakutud õige mõrsja asemel ebamõrsjad. Põhja-Eestis sõitis vakarahvas koos mõrsjaga peiukoju. Ilmselt vanem on Lääne- ja Lõuna-Eestis püsinud tava, et mõrsjaga koos läksid ainult kaasanaine, pruuttüdrukud ja pruudivennad. Teised järgnesid hiljem: kui mõrsja
oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema kartis, et tema on tütre surmas süüdi, sest ka nemad olid sel päeval tülitsenud. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist. Justusel tekib tunne, et peab ühe vana tuttava üles otsima, politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu, kuid teab ,et inspektor kahtlustab teda millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab ikka temaga magada, ajab segast juttu koguaeg endamisi. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud. Istub kohvikus, joob
oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema kartis, et tema on tütre surmas süüdi, sest ka nemad olid sel päeval tülitsenud. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist. Justusel tekib tunne, et peab ühe vana tuttava üles otsima, politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu, kuid teab ,et inspektor kahtlustab teda millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab ikka temaga magada, ajab segast juttu koguaeg endamisi. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud. Istub kohvikus, joob
Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema arvas, et tema ongi süüdi, miks Isebel end ära tappis kuna nad olid sel päeval tülitsenud ja ta räägib sellest Justusele. Justus külastab kõiki kohti, kus nad vanasti Isebeliga käisid. Ta kohtub vana ehitusmeistriga, kellega ta räägib Isebelist. Ta tunneb, et vajab kedagi, kellega sellest rääkida. Otsib üles politseiuurija Märt Saani. Nad joovad õlut ja räägivad sellest. Inspektor küsib Justuselt käel oleva haava kohta, mis oli takjast, aga Justus valetab ja ütleb, et see oli naelast. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.. Seega läheb kohvikusse, joob. Kuulab muusikat ja kritiseerib seda, lahkub vihasena ja kärsituna, tahab magama minna, aga ei saa, sest laes on kapsaussi kookon
poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. Levinud tava oli võimalikult paljude esemete "varastamine", kaasa võtmine saajarongiga. "Varastasid" peiupoisid, seda püüdsid takistada pruudivennad. Mõrsja asus teele, nägu kinnikaetud: pähe oli seotud suur õlgadeni ulatuv ja eest kolme sõlega kinnitatud rätt. Nägu kaeti, et miski kuri ei hakkaks mõrsja külge. Isamees viis mõrsja süles saani. Kohati mängiti naise "tõmbamist": mõrsja istus pruudivendade vahel, kes teda hoidsid. Peiupoisid pidid mõrsja lausa jõuga lahti kiskuma ja ära viima. Teisal on saajarahvale pakutud õige mõrsja asemel ebamõrsjad. Põhja-Eestis sõitis vakarahvas koos mõrsjaga peiukoju. Teised järgnesid hiljem: kui mõrsja lahkus õhtul, siis järgmisel hommikul; kui mõrsja lahkus hommikul, siis lõuna ajal. Vanem on olnud ilmselt seegi tava, et peig ja mõrsja ei sõitnud sama hobusega ja samas
Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks. Jah, orjastamise kohta küll oli, kuid see teema polnud põhiline
vanematekodust. Pulmarongiga on seoses mitmesuguseid uskumusi: kui mõrja tagasi vaata, siis sündisid lapsed tema nägu; ristteest üle sõites pidi mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kaju ei sünniks; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast, vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Peiu ema laotas saani ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Sellest loodeti head lambaõnne või mõrsja leplikku südant või üksmeelset elu. Mõrsja heitis vaibale või kasukale vöö. Majja mõrsja kas talutati või kanti. Mõrsja ees astus isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga samuti pidid majja astudes tuled põlema
Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid hilisemal ajal võis selleks olla ka hea naaber. Kosja minnes oli äärmiselt olulisel kohal aeg. Enamasti sõideti kosja teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul ning soovitatavalt noore kuuga, kuna see pidavat õnne ja viljakust tooma. Kosja sõideti tavaliselt saani või vankriga, mis oli ehitud kellade ja kuljustega, et kosjade saabumine kaugele kuulda oleks. Kosjasõidu hobune pidi olema täkk, halvemal juhul ka ruun, parimaks peeti valget hobust, kuid must ei tohtinud kindlasti olla. Kosilastel pidi kaasas olema viinapudel, ilma selleta ei olnud kosjaskäik üldse mõeldav. Kui kosjaviin vastu võeti ning pudel avati, sobisid ka kosjad. Peale viinapudelite olid kosilasel kaasas ka kingitused: kihlad või pandid, mida hakati jagama peale sööki.
ajakirjanik teda päästma ja kukub ka ise vette,mille tagajärjel ta grippi haigestub. 12.)AASTAPÄEVAKONTSERDI NURJAMINE:Õpetaja käskis kirjutada kirjandi oma kooliteest.Kiilike ja Sihvka kirjandid olid igavad ja õpetaja käskis neil uued kirjutada ning fantaasiat kasutada.Nii nad siis mõtlesid kuidas kooliteed põnevamaks muuta,et oleks millest kirjutada.Kui nad nägid hobust tee peal kõndimas,sidusid nad oma tõukekelgu nööriga saani külge,et kergema vaevaga edasi pääseda.Pealegi pidi see seik hästi kirjandisse sobima.Kuid neile tundus,et hobune liigub liiga aeglaselt ja nad otsustasid pasunat puhuda,et see hobust veidi ehmataks ja kiiremini liikuma paneks.Pasun oli koolikotis,sest seda oli tarvis ka kodus harjutada,et kontserdil hästi esineds.Hobune ehmatas,pistis jooksu nii,et poisid koos kelguga lumehange lendasid.Sinna lendas ka koolile
Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid hilisemal ajal võis selleks olla ka hea naaber. Kosja minnes oli äärmiselt olulisel kohal aeg. Enamasti sõideti kosja teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul ning soovitatavalt noore kuuga, kuna see pidavat õnne ja viljakust tooma. Kosja sõideti tavaliselt saani või vankriga, mis oli ehitud kellade ja kuljustega, et kosjade saabumine kaugele kuulda oleks. Kosjasõidu hobune pidi olema täkk, halvemal juhul ka ruun, parimaks peeti valget hobust, kuid must ei tohtinud kindlasti olla. Kosilastel pidi kaasas olema viinapudel, ilma selleta ei olnud kosjaskäik üldse mõeldav. 3 Kui kosjaviin vastu võeti ning pudel avati, sobisid ka kosjad. Peale viinapudelite olid kosilasel kaasas ka kingitused: kihlad või pandid, mida hakati jagama peale sööki.
surmas, sest oli eelneval päeval tütarlapsega tülitsenud Kadrioru korterisse kaasa minemise pärast. · Martin Justusel on sisekriis seoses Isebeli surmaga, ta arutleb asjade üle, mida oleks võinud teha teisiti näiteks pakkuda neiule armastust ja abielu, kuid üldiselt ei süüdista mees end naise surmas, vaid üritab kõike mõistuslikult seletada. Martin tunneb, et tahab kellegagi vestelda, seetõttu otsib ta üles endise kolleegi, kriminaalametnik Märt Saani. Martin arutab Märdiga Isebeli surma üle, mainib ka, et tundis tütarlast kui ammust tuttavat ja oleks teda aidanud, kui ta vaid oleks teadnud tütarlapse halbu kavatsusi. Märt arvab, et inimest ei ole võimalik täisealisena muuta ning mõistab nö. Justuse õigeks. · Martin soovib kohtuda kellegagi, kes on naissoost. Ta läheb Laia tänava juuksuriärisse, et kohtuda Peterburi aegse armukese Lydia Kaseoruga, kes aga pisikese lapsega puhkusel on
SISSEJUHATUS Läbi aegade on inimesed üksteise vastu armastust näidanud erinevalt. Varemalt oli kombeks pruudirööv ja kosjas käimine. Tänapäeval on enne kihlumist ja pulmi niinimetatud ,,kohtamise" aeg, mil noored inimesed üksteist tundma õpivad ning otsustavad kas inimene kellega nad praegu on koos, on ka see inimene, kellega veeta kogu oma elu. Minu referaat käsitleb kihlumise ja pulmade traditsioone, ning nende muutumist läbi aja. 1. KIHLUS Mis on kihlus? Adventistide koguduse elu käsiraamat "Koguduse kord" (Kristliku elu normid - Kihlus ja abielu) defineerib kihluse lihtsalt ja selgelt: "Kihluse (kurameerimise) all mõeldakse plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aega, mille jooksul mees ja naine, kes on juba vastastikku armunud, õpivad teineteist täielikumalt tundma." 1.1 Ajaloolised kombed Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima. Määrati kindla...
saani, nad hüppasid hirmust tee äärde, nabani lume sisse. Ühest saanist löödi neile piitsaga järele, ja Mihkel sai selle otsaga vastu silma, alles tüki aja pärast näitas ta oma punetavat silmalaugu Jaanile, kuid Jaan sai neile saanidele vaid rusikat näidata, mida aga keegi tähelegi ei pannud. Sõitjate hulk hakkas aegamööda vähenema ja nad said mõni aeg rahulikult mööda teed käia. Viimaks lähenes neile kahe hobusega vene mundris habemik kutsariga. Saani sees istusid kaks kallite kasukate sisse mähitud inimest, kongus nina ja pikkade vurrudega mõisnik ja looritud näoga noor daam. Jaan ja Mihkel astusid teelt kõrvale, kui saan neist möödus, tunti vaid üks neist ära, et saanis oli Naarikvere noor parun. Neist möödunud saan sõitis kellelegi otsa, Jaan ja Mihkel läksid vaatama. Hall vanamees istus lumes, oietas ja kirus nutuse häälega. Mehe kõrval oli suur kott, mis tal seljast maha oli kukkunud. Jaan aitas mehe püsti,
Põline tava oli viia jõuluõlut sõpradele ja naabritele. Seda tegi peremees, sest tähendas head, kui esimesel jõulu- või uusaastapäeval tuli kõigepealt meesterahvas külla häid pühi soovima. Juhtus esimesena tulema naisterahvas, peeti teda õnnetuse majjatoojaks. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. 6 Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused rakendati saani ette ja aisakellade helinal saadeti jõulud ära. Päevad kuni vana-aastaõhtul köeti uuesti sauna, valmistuti uue aasta vastuvõtuks. Saunas võis kimbutamas käia ka jõuluhani. See on maskeeritud loomadeks meesterahvas. Loomad käisid siis jõuluõhtul või nääripäeva varahommikul talust talusse. Võis olla ka terve maskeraadi jagu loomi, kes käisid karjasega perest peresse nalja tegemas ja häid pühi või head uut aastat soovimas. Lahkumisel kirjutasid nad maja uksele uue aastanumbri.
söödad ja kogused: *) heina vähemalt 1-3 kg 100 kg kohta (500kg hobune ~5-8kg) *) jõusööta päevas tavaliselt 2-4kg *) mahlakat sööta 10-15kg *) normaalse seedimise tagamiseks on vaja 500kg kaaluvale tööhobusele anda vähemalt 5kg koresööta päevas LK 8 19. Mära ind avaldub 7-10 päeva pärast varssumist, see avaldub kõige paremini varsma kõhulahtisusega. Miks on kõige parem sälgusid välja õpetada talvel ree või raske saani ees (vähemalt 3 põhjust): see õpetab ja rahustab. selle pärast, et talvel on teed libedad, siis saan jookseb paremini, hobusel kergem vedada, rakmed ei rõhu nii väga. üks tüüp istub saanil, saab hobust sealt juhtida, teine tüüp on alguses hobuse kõrval, juhib teda sealt. Miks peavad talli aknad olema võimalikult kõrgel lae või räästa all (vähemalt 3 põhjust): 1)et valgus paremini leviks 2) et valgus hobusele otse silma ei paistaks 3) külm õhk
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. 20 Karu talvelaul Ellen Niit Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund, sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Mis teeks karu keset tuiske? Karul pole suuski, uiske. Pole karul kelku, saani ega saanisõiduplaani. Pole tal ka karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaene koopaasukas, tal ainult karukasukas! Kevadkuul Ellen Niit Kippadi-kõppadi kuldsed kingad, sihva-sahva siidist saba: paistab päike, tantsib tuul kevadkuul, kevadkuul. 21 Printsessi voodikohendaja päevaraamat Sulev Oll Kui me kohtusime, olin ametis
loomadele kahju ei sünniks. Jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et
lastel ei oleks veesurma kartust.
järgmise päeva hommikul pruut pidi lahkuma pimedas. Mõrsja ehiti ja viidi kambrisse noormehe juurde. Enne sõitu võeti veel hetkeks istet ja kui siis pruut tõusis, poetas peigmees tema istmele raha tänutäheks naise emale tolle kasvatamise eest. Peigmehe koju minnes pidi neiu nägu taaskord kaetud olema, ujuga kurjade vaimude peletamiseks ja ka selleks, et pruut enam teed koju üles ei leiaks. Peiupoiss või isamees viis pruudi saani ja ta sõitis seal ilma oma kaasata. Sõideti kiiresti, valju kisaga ja lasti püssist pauku taaskord kurjade vaimude peletamiseks. Kui pruut teel tagasi, kodu poole vaatas, pidid sündima tema, mitte peigmehe nägu lapsed. Samuti andis pruut vastutulijatele leiba ja viskas mitmele poole ande. See pidi uues kodus ja elus tagama jõukuse ja hea elu. Enne noormehe majja jõudmist peatuti taaskord ja peiupoiss läks nooriku tulekust teadet viima
Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega. Vaeva nähti vast rohkem soiste ja mägistel aladel paiknenud radadega. Hooldamise all võis mõista võsast ja murdunud okstest või puudest puhastamist ja mõne ebamugava kivi välja kangutamist. Kaubanduse arenedes ja inimeste konsentreerumisel arenes ka teede ehitamine ja korrashoid. Algsete ja primitiivsete sõiduvahendite nagu lohisti ja saani kasutuselevõtmine ~5000 ema ajendas pöörama tähelepanu teede läbitavusele ja sellega ka suunatud tegevusele teede rajamisel. Arvatavasti keraamika töötlemiseks leiutatud ratta muu otstarbe avastamine Mesopotaamias 5000 ema andis ka tõuke teedeehitusele. Primitiivsed kaherattalised eesli taha rakendatud kärud arvatakse tekkivat Mesopotaamias 3000 ema ja kodarratas 2000 ema Siberis. Kogu see veonduse areng kasvatas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
