liiga aeganõudev, sellest lähtuvalt on vajadus automaatse kastmissüsteemi tegemiseks pooleliolevasse kasvuhoonesse.. Kasvuhoonete kogupindala on 600m2 2. Tehakse tööstusele, kes kasvatab puude istikuid. Põhjuseks on tootmise suurendamine ning uute kasvuhoonete ehitamine. Kasutada saaks olemasolevaid pumpade süsteeme, kus vesi pumbatakse maa alt. Lisaks kasutatakse lähedalasuvat tiiki kui on tarvis rohkem kasta. Istikud kasvavad kasvuhoonetes 2 aastat ning selle aja jooksul kasvavad kuni 30cm pikkusteks. Istutatakse maapinnale, selleks ettenähtud kastidesse, kus on viljakam turbamuld. Kasvuhoone keskpaigas on käimise koht ja sinna ei tohiks vesi sattuda. 3. Nõudeks on, et istikud oleks kastetud 2-3 korda päevas sõltuvalt istikute suurusest ja ilmastikust. teha oleks vaja pritsesüsteem ja süsteem mis annaks impulsi millal kasta. Väline ilm ei mõjuta kastmist. 4
Kuidas toimub meristeempaljundus: Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele Meristeemi ehk algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmisele, mis stimuliseerib juurte kasvu Juurdumissöötmisel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Embrüosiirdamine : Inimesel- 1978. Aastal esimene juhtum. Embrüo- varases arengujärgus loode Munarakk- hormoon, mis sunnib munasarja tootma rohkem munarakke Munarakud eraldatakse munasarjast . Kuntslik viljastamine. Esimesed jagunemised toimuvad katseklaasis ja siis siirdatakse 2-3 embüot emakasse
Õhu relatiivse niiskuse suhtes on okrataime nõudlused enam-vähem samased kasvuhoonekurgi nõudlustega. Istikud tuleks pottides ette kasvatada. Tõusmed tärkavad umbes 10 päevaga. Tärkamise aega saab paari päeva võrra lühendada, kui kõvakestalisi seemneid enne külvi ööpäeva kestel leiges vees leotada. Mulla suhtes okral erilisi nõudeid ei ole, kasvades rahuldavalt samadel pinnastel, millel kurk või tomatki. Kasvukohale istutatakse istikud kasvutüübist olenevalt reavahedega 60-100cm ja taimede vahedega reas 30-60cm. Okrataimed võivad kasvada 0,6-2m kõrguseks. Enamik USAs ja Lõuna-Ameerikas viljeldavaid sorte, mis ilmselt meilgi kasvuhoones kasvatamiseks kõige paremini sobiksid, on kasvukõrgusega 1,2-1,8m. Seega vajavad taimed toestamist analoogselt kasvuhoonekurgi või tomatiga. Kasvuajal peab väga hoolas olema kastmisega. Mulla niiskusevaeguse suhtes on okra väga tundlik ning reageerib
ja väike kapsa liblikas, kapsa öölane Lillkapsas 1-aastane (moodustab Külmakindel (peakapsast Teistest kapsastest Istikud osta aiaärist, Peale juurdumist kobestada Õisikud ma a lõigata, et alla kasvuaastal õisiku) soojanõudlikum) nõudlikum proovida võib ka otsekülvi mulda (soodustab lisajuurte jääks paar-kolm lehte, siis ei
Kasulikkus:1)tõhustab seedimist, 2)aktiveerib immuunsüsteemi, 3)vähendab haigusriske Meristeempaljundus- taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks meetod Etapid: 1)võsust võetakse koetükid ja pannakse kasvusöötmele, 2)meristeemi rakkudest hakkab kasvama uus võrse, 3)mikrovõrsed viiakse juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu, 4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Kasulikkus:1)viirusvabad istikud-suurem saagikus, 2)võimalik saada suur kogus istikuid korraga, 3)hävimisohus liikide kaitse-populatsiooni taastamine Hübridoomitehnoloogia somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks Etapid: 1)hiir immuniseeritakse antigeeniga, 2)hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid, millest osa toodab antikehi, 3)hübridoomide tekkimine, 4)rakud viiakse
mistahes tüüpi rakkudes ja areneda tervikorganismiks, viirusvabad. Meristeempaljunduse kasut: saadakse viirusvabad taimed, raskesti paljundatatavate taimede istutusmaterjali saamiseks (orhidee), hävimisohus taimeliikide kaitseks, kartulid, maasikad, viljapuud, pohlad, nelgi d jne. Meristeempaljundamine: meristeemrakkude võtmine, rakud pannakse kasvama kasvusöötmele, rakkudest kujunenud võrse, võrsed üksikuna toitelahusesse, istikud istututatakse. Hübridoomtehnoloogia: teatud antigeen viiakse hiiresse, hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid, B-l viiakse kokku kasvajarakkudega need on hübridoomid, selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid, nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monokloonsete antikehade kasut: antigeenide määramine, teatud valkude puhtaks eraldamiseks, haiguste avastamiseks, rasedustestis.
lv` lv`- m lv`- lo lo` lo`- õ lo`- m lo`- t lo`- lo õ- õhk m- maa t- taimestik lv- loodusvarad lo- loomastik m`- õ- õhk, hapnik, putukad t`- õ- elu taimes, nii aias kui toas m`- m- keskkond, naturaalsus, huumus t`- m- viljakus , areng m`- t- taimed, elu maapinnas t`-t - puud, põõsad, istikud, taimed m`- lv- loodusvarade teke , maapinna kihistumine t`-lo- toit, elukeskkond m`- lo- loomastiku elu, toit, väetis lo`- õ- elukeskkond, hingamine õ`- õ- elu lo`- m- keskkond, taimed õ`- m- hapnik, elu maapinnal lo`- t- toit, vili õ`- t- elu taimes, hapnik lo`- lo- toaloomad, koduloomad, metsloomad õ`- lo- elu maal, hapnik
keskpaiku ja keskmine kapsas mai lõpul või juuni esimesel poolel. Vahekauguseks jättavarajastel sortidel 50 x 50 cm, keskmistel 60 x 60 cm ja Kasutatakse toidu hilistel 70 x 70 cm. Istudada pilvisel või vihmasel valmistamisel, päeval või siis õhtupoolikul. hapendamiseks Kasvutingimused ja agrotehnika sama, mis valgel Salatite valmistamiseks, peakapsal toitude garneerimiseks Lillkapsa istikud on suhteliselt külmaõrnad. Neid võib avamaale istutada vahekaugusega 50 x 50 cm alles pärast suurte öökülmade möödusmist. Istikud ei tohi olla väljaveninud ega liiga suured, sest siis õisikut ei teki. Lillkapsast tuleb hoolega mullata, anda pealtväetist ja kasta, et ei tekiks kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine
mahuküpsuse leidmine Column I Column J 0 80 90 100 110 120 0 80 90 100 110 120 Kultiveeritud jänesekapsa kuuskik Hind (kr/tk) Ühik (tk) Aastad Tulud (kr) Maapinna ettevalmistamine 1122 1 0 0 Istikud (2700 tk/ha) 4,15 2700 1 0 Istutamine (kr/tk) 0,75 2700 1 0 Kultuuri hooldamine 898 1 1 0 Istikud (600 tk/ha) 4,15 600 2 0
Kurgi kasvatamine avamaal Päritolu ja levik- harilik kurk (Cucumis sativus) kuulub kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) on üks vanemaid köögiviljakultuure maailmas. Tänapäeval avamaal ja katmisalal kasvatatava kurgi esivanemad pärinevad Põhja-India mäestikust. Väljakaevamised hauakambritest viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et kurk levis Egiptusest Kreekasse ja Vana- Rooma riigi aladele. Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt, sellele viitab kurgi venekeelse nime οгурец suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega. Kasvatati lühikeste viljadega kurke, pikaviljalised sordid tekkisid hiljem. Eestis kasvatatakse kurki nii avamaal kui ka katmikala. Keemiline koostis ja kasutamine-kurk sisaldab 96,8...
Rajamiseelne mullaharimine Maatükk istandiku rajamiseks tuleb ette valmistada juba eelmisel suvel. Mulla pideva harimisega surutakse maha mitmeaastataste umbrohtude vohamine. Eriti ebasoovitavad umbrohuliigid on orashein ja piimohakas, mis on hiljem visad kaduma ka külvatavas murus. Istutamine Kevad on kõige parem astelpaju istutamise aeg. Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis-mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi
Tasandatakse sisepuistangud, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk Esmane tasandamine toimub valdavalt draglainiga Järeltasandamine toimub buldooseritega kas vahetult peale esmast tasandamist või hiljem Maapinna stabiliseerumisaeg kuni bioloogilise korrastamiseni 1-2 (3) aastat Bioloogiline korrastamine Ala metsastamisel on põhipuuliigiks harilik mänd, tuleohutuse vööndite rajamisel kask Istutusmaterjaliks vaesel pinnasel eelkasvatatud kaheaastased istikud aastas istutatakse ja ka külvatakse metsa ~170 hektaril Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses Rajatud me ts akultuuride jag une mine puuliig iti Kask TeisedLehis Kuusk 7% 4% 2% 4% Mänd 83%
mulda, seda juhul, kui tegu on lehtedega nõuistikuga. Avamaal on selleks õige aeg pärast öökülmade möödumist, seega juunis. Kütteta kasvuhoonesse saab istutada kuu aega varem, mais. Hooldatud aiamulda võib viinapuu istutada ilma mulda eriliselt ettevalmistamata. Veidi komposti või kõdusõnnikut võib istutusmulla sekka ikka lisada. Kasvuhoone või toatingimustega harjunud istikut tuleb aegamööda harjutada väliste oludega. Sügisel hangitud lehtedeta istikud võib talveks aias, kõrgemas kohas, kuhu ei kogune lumesulavesi, üleni maasse kaevata. Novembri alguses, pärast lehestiku kadumist, lõigatakse ära korgistumata võrseosad. Istikud võib panna mulda koos istutusnõuga. Need asetatakse kraavi kaldu nii, et maapealne osa üleni mulda jääks. Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld
enamikel köögiviljadel on 70-85% väliveemahutavusest. Niiskuse suhtes nõudlikud köögiviljad on: Kapsas Kurk Salat Redis Kaalikas Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju. Niiskuse suhtes vähenõudlikud: Söögipeet Porgand Tomat Paprikas Kõige vastupidavamad kuivusele on kõrvits, aedoad. Kõik köögiviljad nõuavad niiskust seemnete idanemiseks faasis ja istikud juurdumise faasis Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk. Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...)
Siis hakati keskenduma ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on Vääna Puukool OÜ puukooli omanik AS Mustamäe Haljastus. Puukooli kasutuses on 12 ha suurune maa-ala. See suuremalt jaolt kõik istikute all. Hooned: piltide pealt võib näha mitmeid kasvuhooneid, ladu ja nö välikontorit. Enamasti toob Vääna Puukool omale taimed Hollandist ja Saksamaalt- nn. kassett- taimi. Need istikud on võrsunud pistoksadest. Noortaimede kasvatus kuni müügikõlblikuks saamiseni: Väänas istutatakse osad Hollandist ja Saksamaalt toodud taimed potti ja osad mulda. Puukoolis kestab tootmistsükkel 5-7 aastat ja taimed võivad sirguda selle ajaga 4-5- meetristeks. Ma arvan, et antud puukoolis on kuude lõikes kõige suurema mahulisemaks tööks istutamine ja istikute harvendamine. Palju viiakse Vääna taimi Eestist välja
Kauplus on kahe korruseline, avar ja valgusküllane. Kauplusesse sisenedes nii paremat kui vasakut kätt jäävad kassad, otse jääb arvemüük. Arvemüügi kõrval on trepp, mis viib teisele korrusele. Kauplusest on võimlik kaupu tellida ka interneti teel, korraldatud on kojuvedu. Teenustena pakuvad veel värvide toonimist, vaipkatete ääristust, remondi ja paigaldustööd. Koostööd tehakse erinevate sisekujundajatega. Suve perioodil on kaupluse hoovis avatud Taimehoov, kus on müügil: istikud ja taimed, viljapuud ja marjapõõsad, okaspuud, mullad, lillepotid ja tarvikud, aiatööriistad, jne. Kaupade asukoht on kliendi jaoks paigutatud loogiliselt. Esimesele korrusele on paigutatud siseviimistlus tooted põrandkatte materjalid, keraamilised plaadid, värvid, segud ja tööriistad. Teisele korrusele on paigutatud kodu ja sisustustooted, sanitaartehnika, elektrikaubad, seinakatte materjalid tapeedid, liimid. Kauplus on varustatud kaasaegsete seadmetega, mis lihtsustavad
· Kalev - Finest Pralinés valik pralineekompvekke · Pai Pagar - Valeri küpsis Eestis kasvatatud · Mida näitab? Toode on Eestis kasvatatud. Tegemist on kõrge kvaliteediga aiasaadustega. · Kriteeriumid: · Toode peab vastama Euroopa standardi kõrgemate klasside nõuetele ja see omistatakse korraga üheks aastaks. · Kes annab välja? Eesti Aiandusliit. Lisainformatsioon www.aiandusliit.ee. · Tootegrupid: köögiviljad, puuviljad, aiamarjad, lilled, istikud, seemned, toidukartul ja teised aiasaadused (sh mesindussaadused). Ökomärk · Mida näitab? Toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud. · Kriteeriumid: Toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve. · Kes annab välja? Ökomärgi kasutusõiguse saavad mahetootjatena ja töötlejatena riiklikult tunnustatud ja vastavasse registrisse kantud ettevõtted.
Märk: · aitab tarbijal eristada kõrgekvaliteedilsi aiasaadusi; · tagab tarbijate varustamise kvaliteetsema kaubaga; · kohustab tootjaid/pakkijaid pidevalt jälgima müügile saadetava kauba kvaliteeti; · määratleb ekspordi korral Eestit päritolumaana. Näitab, et toode on Eestis kasvatatud kõrge kvaliteediga aiasaadus. Annab välja Eesti Aiandusliit. Tootegrupid: puu- ja köögiviljad, aiamarjad, lilled, istikud, seemned, toidukartul jt aiasaadused (sh mesindussaadused). ,,Mahemärk" Mahemärk on Mahepõllumajanduse seaduse (RT T 1997,51,823) alusel antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärgi kasutusloa väljaandmise õiguse andmise või andmata jätmise üle otsustab põllumajandusminister ja kasutusloa õiguse saamiseks tuleb pöörduda Põllumajandusministeeriumisse. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem
Võraaluse sillutamata ala suurus peab olema vähemalt 1,2 x1,2 m, see peab olema kaetud juurekaitserestiga; (8) Parklasse istutamisel eelistatakse puuliike, mis heidavad rohkem varju, millel ei ole suuri vilju ning mille lehtedelt ei eraldu nestet. (9) Tänavapuule ja I hooldusklassi kuuluvale pargipuule koostatakse hoolduskava. 3. peatükk ISTIKUTE LIIGITUS JA KVALITEEDINÕUDED § 4. Istikute liigitus (1) Liigiomase kõrguse järgi liigitatakse istikud: 1) väikesekasvulised (kasvukõrgus kuni 10 m); Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 3 Avalikule alale puude istutamise kord 2) keskmisekasvulised (10−20 m); 3) suurekasvulised (üle 20 m). (2) Istutuskoha ning sellest sõltuva võratüübi järgi eristatakse kahte tüüpi istikud: 1) tänavapuu istik on vähemalt 2 m kõrguse sirge tüve ja korrapärase võraga lehtpuuistik;
Kuid enne, kui raiet üldse alustada saab, peab taotlema raie loa. Selle kõige tähtsamal kohal ongi uute puude istutamine. Raieluba ei peab taotlema, kui on puu tormi tõttu murdunud, puu on alla 13 sentimeetri pikk või kui on detailplaneeringus ära märgitud, et see puu võetakse maha. Puudel ja ka taimedel on meie elus väga tähtis roll. Nad toodavad hapniku, seega on oluline, et nende raiumise korral istutatakse uued istikud asemele. Mina arvan, et majanduse areng ja looduskaitse saavad küll koos tegutseda, kuigi looduskaitse pidurdab majanduse arengut. Selle tõttu ei ole võimalik majanduse kiiret või järsku arengut. Kuid nii looduskaitse, kui ka majandus on väga olulised. Ilma looduseta on inimesel raske elada. Ka majanduse areng mõjutab inimese elu. Sellest oleneb, töökoht, mida paremal majandusjärjel on riik, seda rohkem töökohti on võimeline riik pakkuma. On leitud
Lisasime erinevatele istikutele etikette ning viisime need kaupluses müügiks.Praktika teisel poolel olime puukooli osakonnas.Seal me istutasime põõsamaranaid ning enelaid. Puhastasime kadakaid ning lisasime neile puukoore multsi ,et nad talveks seisma panna. Viisime puude istikuid kauplusesse.Praktika viimastel nädalatel pakkisime lahti ning loendasime taimi/istikuid,mis saadeti tagasi üle Eesti Bauhoffidest.Pidime viima istikud tagasi puukooli ning üle lugema,kas kõik ka arvuliselt klapib. 3.SWOT analüüs 3.1.Praktikakoha plussid ja miinused Praktikakoha plussid: · Õppisin tundma palju erinevaid taimi ning istikuid · Sain töö kogemuse Praktikakoha miinused: · Ei saanud teha erialast tööd · Pidevalt korduvad tööd · Kollektiivi arusaamatu käitumine ning arusaamatud korraldused 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused.
kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju
Aastaringsed töötajad on oma ala spetsialistid. Firma juhataja Hendrik Ungerson on õppinud Luual metsanust ja Räpinas aiandust. Müügiassistent on tulnud otse Luua metsanduskoolist. Suvised töötajad on enamasti koolidest tulnud praktikandid. 8. Millise päritoluga on firma poolt pakutav toodang, kui suure osa toodangust toob firma sisse väljastpoolt Eestit (Kui firma on nõus avaldama)? Enamasti toob Vääna Puukool omale taimed Hollandist ja Saksamaalt- nn. kassett- taimi. Need istikud on võrsunud pistoksadest. 9. Kuidas on organiseeritud noortaimede kasvatus kuni müügikõlblikuks saamiseni? Väänas istutatakse osad Hollandist ja Saksamaalt toodud taimed potti ja osad mulda. Puukoolis kestab tootmistsükkel 5-7 aastat ja taimed võivad sirguda selle ajaga 4-5- meetristeks 10. Millised tööd võiksid Teie arvates antud puukoolides olla kuude lõikes kõige suurema mahulised? Istutamine ja istikute harvendamine. 11
vms, et vältida kuivamist. · Väljakaevatud võsud istutada kohe kasvukohta või konteinerisse. · Istutatakse 2-3 cm sügavamale kui eelmine kasvukoht. · Istutamisel augu või vao põhja vett panna. · Avamaataime võiks kaitsta päikese eest. 27.04.2016 Marje Kask 63 Juurevõsudega paljundamine 4 · Kui soovitakse paljundusmaterjali varuda tootmisistandusest (näiteks vaarikal), tuleb vaheltharimine lõpetada. · Istikud võib välja võtta septembris. Istikuadraga lõigatakse juurevõsud lahti emataimest vähemalt 20 cm kauguselt. · Seejärel kogutakse istikud kokku, sorteeritakse. Standardile vastavad istikud lähevad müüki, teised istutatakse istikutekooli. · Maapealne osa lõigatakse tagasi 20 cm kõrguselt. · Parem on istandikust varuda istikuid suve esimesel poolel (juunis), sest siis ei ole emataimede haigused jõudnud veel noortele taimedele levida. Sellisel juhul kaevatakse istikud
Fifth level sparglid. Sparglite värvierinevused tulenevad sordist, pinnasest ja kasvatusviisist. Rooskapsaskapsaste kunginganna On tavakapsast tugevama ja pisut isegi mõrkja maitsega. Viimane omadus kaob, kui Click to edit Master text styles oleme teda keevas soolakas vees töödelnud. Second level Pika kasvuajaga, seetõttu on vaja istikud Third level nagu valge peakapsa puhulgi ette kasvatada. Fourth level Kasvuks vajab rooskapsas tublit annust Fifth level orgaanilist väetist, samuti mineraalväetist (lämmastikuga mitte liialdada!) ja niiskust,
3)Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega Taimeviirused - taimi kahjustavad ja haigusi esile kutsuvad viirused on fütopatogeensed viirused. Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu. Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2)kloroos, 3)kärbumine Levimine: 1)putuksiirutajate abil (lehetäid, lehelutikad), 2)mugulatele, seemnetele, istikutele Kuidas vabaneda: 1)viirusvabad istikud, 2)siirutajate hävitamine, 3)viirusvabad seemned Haigus: Tunnused: Levik: Herpesviirused Tuulerõuged Villid nahal Hingamisteede kaudu Ohatis Villid huultel Kontaktnakkus Genitaalherpes Villid suguelunditel Seksuaalkontaktiga
Arenenud riikide algatusel on Metsade kaitseks Kasutusele võetud mitmeid vahendeid ( toetused, maksud, regulatsioonid) Põhilised on viimastel aastatel: 1)Sertifitseerimine ehk märgistamine, selleks et teada, kust metsaga seotud tooted pärit on. 2)Rahvusvaheline süsiniku tasakaalustamine, maksete süsteem 3)Muudatused omandiõiguses Toetused Arenenud riigid hakkasid kartma tarnedefitsiiti (metsasid oli vaja puidu paberitööstuses, ehituses, küttena jne) Levinud toetused on tasuta istikud, finantsabi või juhtimisabi Isegi Tsiili tuntud vabaturumaana, andis finantsabi metsanduse valdkonnas Maksud Maksustamine on põhiliselt era metsamaadele ( nagu maamaks või haigekassa) ( 3 põhilist maksu: Maamaks, metsamaks ja raiemaks) On ka nö. Kännuraha, kuid selle kogumine on osutunud raskeks Regulatsioonid Paljudes riikides on lubatud Raiemaht Metsade taastamise regulatsioon, mis on kahjuks üpris tundmatu Troopilises vöötmes Hinnaregulatsioon v
Valge sõstar Jüterbogi Valge Karusmari Hinnonmäen Keltainen Malahit (suur põõsas) Russki Rae I 5. Istandiku rajamine Sobiv eelvili põldhein. Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised (sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat). Istikud 1-2 aastased 3 oksaga. Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine
• Märchenrosen e. muinasjuturoosid – suureõielised kobarroosid tihedalt täidetud lokkivate romantiliste õitega • Sordid:’Caramella’, ‘Cinderella’, ‘Lions Rose’, ‘Sangerhauser Jubiläumrose’ • Kletter Maxe – uued haigustele vastupidavad väänroosid: ‘Jasmina’, ‘Golden Gate’, ‘Aloha’, ‘Amadeus’ Rooside paljundamine • Silmastamine: selleks vajalikud alused saadakse hariliku või koerkibuvitsa seemnete külvist. 1-2 aastased istikud istutatakse puukooli ridadena, vahekauguseks 60-70 cm, taimede vahe 30-40 cm. Silmastamiseks parim aeg meil on alates augusti algusest. (põuaperioodil kindlasti eelnevalt kasta). Silmastamiseks vajalike pungade saamiseks valime parajalt puitunud võrsed. Silmastamine • Põõsalt pookoksi lõigates jätta alles 1/3 leherootsust (0,8 cm). Kuivamise vältimiseks hoida veeämbris. Roosialuse kooresse tehakse seejärel juurekaela lähedale T-
Aedvaarikas Roosõieline Umbrohuvaba maa Viljakamad, Paljundatakse 2-aastane Vajab otsest huumusrikkad vegetatiivselt Püstine põõsas päikesevalgust Eelviljad: kartul Vaarika istikud Kasvab 1-1,5 (2)m Kardab külmasid tuuli Keskmise raskusega saadakse juurevõsust kõrguseks Niiskuse puuduse huumus ja õhurikkaid Enne istutamist Latv on tavaliselt lookas suhtes on väga tundlik liivsavi- ja kobestada mulda 30cm
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 1. Vegetatsiooni perioodiks nimetatakse aega, mis soojuse ja niiskuse poolest sobib taimede kasvuks. Eestis algab vegetatsioon, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 C. o a) Määrake kliimadiagrammide järgi vegetatsiooniperioodi pikkused Niameys ja Warssavis. Warssavis on vegetatsioonipikkus aprillist oktoobrini, kui temperatuur jääb üle 5 kraadi. Vegetatsiooniperiood on Niameys umbes 3 - 4 kuud, kuna siis muutub seal keskkond liiga kuivaks. b) Kummas linnas on vegetatsiooniperiood pikem? Põhjenda Vegetatsiooniperiood on Warssavis pikem, sest seal on niiskem. Niameys on enamus aega aga kuiv ja palav. 2. Kas toodud väide on õige või väär. Väär väide paranda õigeks. *Vaid 1% maailma kõigist taludest on suuremad kui 50 ha, kuid nende käes on 65% põllumajanduslikust maast.. Tõene *Väiketalunike osatähtsus Eestis väheneb, samuti väheneb nende poolt kasutatava põllumajandusmaa osatähtsus.. T...
2,5m-ga. Paljundatakse peamiselt seemnetega.Seemnetega saab kõige lihtsamini suure hulga istikuid.Külviks sobivad pressimisjäägid.Seemikutest valitakse istutamiseks ainult jämeda juurekaelaga tugevad taimed, mille potensiaalne saagivõime on suurem.Vegetatiivselt võib suurtootmises paljundada haljaspistikutega. Väheste taimede saamiseks sobivad mullalähedased või maasisesed juurdunud võsud, mis vajavad aastast järejkasvatamist, enne kui neist saavad standartsed istikud Suureks plussiks on väga ilus punane sügisvärv. Ka õitsemise ajal on hekk ilus. Kadri Karp Eesti Põllumajandusülikoolist rõhutab, et aroonia puhul on vaat et tähtsaim fakt, et see on täiesti haiguse- ja kahjurivaba. Kannatab suurepäraselt heitgaase. Miinused- raske saada tihedat, ühtlast hekki, nõuab reeglipärast, tugevat lõikamist. Kipub alt jääma hõredaks. Aroonia viljadel on mõned unikaalsed omadused. Nimelt on neis 2...3 korda rohkem joodi, kui teistes
Küüslaugud istutatakse 10 cm vahedega, reavahe olgu 40 cm. Küüned või ette kasvatatud taimed istutakse 58 cm sügavusele. Kui kasvatatakse taliküüslauku, istutatakse küüned kasvukohale juba sügisel. Sügisel istutatakse küüned sügavamale kui kevadel, ning istanduse võib katta paari sentimeetri paksuse aiajäätmekomposti- või koorekattekihiga. (Biolan, 2010) Spargel hakkab saaki andma alles mitme aasta pärast. Taime võib külvata seemnest või istutada peenrale istikud. Istiku kasvatamine enne peenrale istutamist kestab kaks aastat. Taimed istutatakse vakku, mille põhja on pandud huumuserikast komposti. Taimed istutatakse u 40 cm vahedega vähemalt 15 cm sügavusse vao põhja. Istutamisaasta sügisel täidetakse vagu mullaga. (Biolan, 2010) 3.1. Töövahendid taimmaterjali jagamisel Köögiviljade jagamiseks vajalikud töövahendid ei erine oluliselt põhilisest aias kasutatavatest töövahenditest
.........................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad
meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool, käterätik, maadeuurija, meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud. Muus käändes nimisõna – rindapistmine, ellujäänu, erruminek, seenelkäik, hädasolija, peastarvutus, töötatööline. Täiendi kuuluvus määrab õigekirja: (märja turba hunnikud, märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud, tähtsad linnaelanikud). KAASSÕNAD KOKKU LAHKU
Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12. Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas (jämedamas). Lõikan ära ja söön, puhta osa ära. 13. Kimarlehisus (lk 67) Maasikal nt. pilti pole kuskil. Otsi inglise keeles netist. Maasikas jääb kängu. Lehed on imelikud ja väiksed. Ära hävitada, põletada. Lehed on kortsulised. Nakkusvabad istikud. Kahjuri- ja umbrohutõrje. Bakteri ja viirushaiguste tõrjeks hävitamine (nii ei ole vale öelda). Ära lõigata, hävitada ja vaadata, mis edasi toimub. 14. Kõrblaiksus (lk 68) Vaarikal. Vaarikate lõikamise korral lõigatakse ära kõik viljakandnud osad ja nõrgad oksad ja kahjuritest kahjustunud. Kas midagi järgi ka veel jääb? 15. Mustasõstra täidisõielisus (lk72) Täidisõite sarnased. Neid me ei kasvata. 16
ning hakata tegelema kultuurmustikate müügiga. Ta on välja uurinud, et hetkel pole teistel ettevõtjatel sobivaid istikuid pakkuda ning ainus, kelle käest Eestis saaks vajalikus koguses ja sobivat sorti istikuid, on just AS Haljaspuu. Seetõttu sõlmis Ants lepingu AS-iga Haljaspuu 1000 kultuurmustikapõõsa “Northblue” ostuks hinnaga 8000 eurot. Lepingu järgi pidi müüja kahe nädala pärast transportima istikud ostja poolt näidatud aadressile, mille eest Ants pidi lisaks maksma veel 100 eurot. Ants tasus ettemaksuna 3000 eurot. Päeval, mil AS Haljaspuu pidi istikud Antsu tulevase istanduse juurde transportima, seda ei tehtud. Järgmisel päeval helistas Ants AS-i Haljaspuu juhatajale selgituse saamiseks. Juhataja vastas, et kahjuks ei ole võimalik istikuid saata, sest nädal tagasi, kui juhataja oli puhkusel, müüdi Antsule mõeldud istikud ekslikult hoopis OÜ-le Ystvan. Ning
taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed(kõikvõimelised). Meristeempaljunduse skeem: 1)võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele (toitesegu) 2)meristeemirakkudest hakkab kasvama uus võrse. 3)mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu. 4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud. Somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eri liikide rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega ja tekivad hübridoomid. Rakke kasvatatakse söötmel. Hübridoomitehnoloogia-somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Hübridoom toodab antikehi kasutatud antigeeni vastu ja suudab piiramatult paljuneda. Hübridoomkloon
sajandil oli ta lähikonnas üks võimsamaid kuid sõdade tagajärjel on järel vaid mõned seinad. 5. Suislepa - mõis, näljakoobas, Suislepa õun. Jõgeva maakond 1. Palamuse Luts, 1234 Püha Bartholomeuse kirik, apteek, laat, park. 2. Elistvere loomapark külastatavaim koht Jõgevamaal, metsloomad looduslähedases keskkonnas, näriliste hoone, vaatetorn, järv. 3. Tabivere kaunis rand, Vallamuuseum 4. Luua Ludenhofi mõisa järgi nimi, istikud, mõisas ja mõisapargis tegutseb Luua Metsanduskool 5. Kalevipoja teemapark, Kratiküla - Kääpa külas, Kalevipoja muuseumis ülevaade eeposest (1857), Varakambris käsitöö müük, Kratikülas seikluspark. Ka meeskonnatöö õppimine, looduskool. LÄÄNE-EESTI TURISMIREGIOON Pärnu maakond 1. Valgerand Villa Antropoff, golf, seikluspark 2. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal tutvustab tema töid ja tegemisi, restaureeritud
Pikeerimisega tagatakse taimedele parem valgustatus ja pikeerimine parandab taime juure kasvu, sest juureotsa äranäpistamine parandab juure harunemist. · pintseerimine- rohtse võrseotsa äranäpistamine või lõikamine,see pidurdab võrse kasvu ja soodustab puitumist. · seemik- on seemnest kasvanud taim, millel on nii emastaime kui ka isastaime tunnused. · istik- alalisele kasvukohale istutamiseks ettekasvatatud taim . Istikud võivad olla nii omajuursed kui ka poogitud. füsioloogia ja fenoloogia · kasv- mõõtmete muutumine · areng- uue kvaliteedi teke: õitsemine, viljumine, uute pungade moodustumine jms. · transpiratsioon- vee auramine taimkattelt. · hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia.
Masina liikumisega nurga all pööreldes valmistavad reguleeritavad vahekaugusga kettad mineraliseeritud riba, purustades rohukamara või metsakõdu ning peenestades ka langil olevad oksad. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus Labidagaauki istutamine on kasutatav peale lehtpuude ja okaspuudel. Haab on paljasjuurne, seega kasutatakse haava puhul 3-5 aastaste istikute ning heistrite puhul. Augu põhja tehakse huumusmullast madal koonus, millele toetuvad istikud laialiasetatud juured ja neile puistatakse peale samuti head mulda ning seejärel aetakse auk kinni ülejäänud mullaga. Istutamiskoht peab jääma ümbritsevast maapinnast vajumise arvel pisut kõrgemaks, et sinna ei koguneks lume- ega vihmavett. Kuna augu kaevamisel osa mullast ,,ära kaob" , tuleb selle täitmiseks võtta kõrvalt lisamulda. Istutamisel hoitakse istikut ühe käega õiges kõrguses nii, et lõpus oleks haavaistiku juurekael sama sügavalt mullas nagu taimlas
o Viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut o Niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel. o Erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada: o Keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni. o Tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Peamiselt istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: o Seemikud o Istikud o Heistrid Seemikud – 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud puutaimed, neid pole vahepeal ümber istutatud Istikud – puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutatud taimla kooliosakonda, kus nad kasvavad 1-3 aastat Heistrid – üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvanud korduvalt ümberistutatud istikud, kasutatakse peamiselt haljastuses. Koolitamine – taimede ümberistutamine taimlas kooliosakonnas
lastepidu, naistehaigused, meestesokid, noorteõhtu, keeltekool, kiirtepärg, meeltesegadus · Samuti kirj kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimis kindlaks kujunenud ühendeis hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, teadetebütoo, saadikutekoda, vanematekogu · Sageli mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna loengute sari loengusari, lihaste põletik lihase põletik, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud Lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht, nafta ja naftasaaduste eksport Kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika II. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA VÕI MUUTUMATUSÕNA + NIMISÕNA Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnast tavaliselt lahku suur maja, rõõsk koor, omal ajal, tol ajal, sel määral, teist laadi, seda liiki, seda sorti, sama tüüpi
Kuldvihma võib paljundada seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. Mõjub hästi üksikult muru taustal või tumerohelisel taustal harvendatud rühmadena. Istikud võivad ka välja venida ja maha painduda. [5] Kuldvihm paljudeb hästi vegetatiivselt. [6] 1.3 Elujõulisuse suurendamine Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremaid kuldvihmataimi katta . [7] Kuldvihm vajab tuulte eest varjatud päikselist kasvukohta. Pinnas peaks olema viljakas, vett läbilaskev ja mitte happeline. [8] 1.4 "Kosmeetiline" hooldus
o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital) Sõltuvalt maa hulgast: o Füüsiline: istikud, väetised, tõuloomad, hooned Tööjõud – tavaliselt suur vajadus o nt kohvi, riisi kasv vaja palju o Euroopas ei saa kliima tõttu kasvatada tööjõunõudlikke kultuure Turg INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Vajalik vähem Vaja rohkem maad maad Kapitali, tööjõu ja väetisemahukas Suurem saagikus Saagikus pindalaühiku pindalaühiku kohta kohta väike Toodangu kasv – Toodangu kasv: uue
Edasi võib niita uuesti pärast saagiaastat või pärast paari saagiaastat. Peab ainult arvestama, et kui saak moodustub üheaastastel hargnemata okstel, on võimalik koristada saak 'kammiga' või marjakombainiga , mis oluliselt suurendab tööjõudlust. Taimede niitmata jätmisel oksad harunevad ja seetõttu on 'kammiga' korjamine raske. Mustikaistandik on väga pikaealine - üle 40 aasta. Seetõttu on otstarbekas hukkunud või kängu jäänud istikud asendada. 11 Kokkuvõte Valisin referaadi teemaks mustika taime kuna olen juba pikemat aega mõelnud selle kasvatamise peale oma koduaias Saaremaal. Seega oli nüüd ka hea võimalus uurida põhjalikumalt, mida toob kaasa selle kultuuri kasvatamine. Seni olen vaid põgusalt tutvunud mustikate kasvatamisega, kuid ei teadnud täpselt, milliseid
kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud. Näited sõnadest: rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie
o Tootmisse rakendatud vara väärtus kantaksetoodangule üle järk-järgult Põhivarad on: Ehitused Ülekandeseaded ( elektrivõrk, torustik) Seadmed Transpordivahendid Tööriistad Tööloomad Produktiivloomad (põhikarja veised, kõik peale tööloomade) Mitmeaastased istikud Käibevara hulka kuuluvad ettevõtte kasutuses mingil ajahetkel olevad ainelised ja materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad. Suur osa käibevahenditest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna. Tootmis käigus kasutatakse käibevarad täielikult ära ning nende koguväärtus kantakse üle lõpptoodangule. Käibevarad on: Nuumloomad (naha, rasva, villa ja liha saamiseks kasvatatavad) 13
Viirushaigused · e. viroosid koosnevad valgust ja DNA-st või RNA-st · Paljunevad taimerakus sunnivad taimerakku enda jaoks "orjama" · Viirused levivad putuksiirutajate lehetäide, lehelutikate abil, ka mullas olevate nematoodide ja taimehaiguse tekitajatega. Viirused levivad nii taime vegetatiivsete kui ka generatiivsete osadega Viirushaiguste tõrje ja viiruste avaldumine · Viirusvaba seemnematerjal ja istikud (meristeemmeetod) · Putuksiirutajate hävitamine · Viroosid avalduvad taimedel kolroosina, kimar ja keerdlehisusena, nekroositäppide ja triipudena, võivad põhjustada ka taimede kääbuskasvu Viroidid · On RNA molekulid, kes häirivad taimerakus raku elutegevust. Nt. krüsanteemi kääbusjas viroid · Levivad mehh. Kontaktiga, nakatunud taime seemnetega. · Tõrjuda nii nagu viirushaigusi (vt. "viirushaiguste tõrje")
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
