Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria tisleri eriala - 22 õppematerjali

Ametid >> Tisleri eriala
59
doc

Tisleri eriala eksam

1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõik...

Tisleri eriala - Kutsekool
101 allalaadimist
21
rtf

Tisleri lõputöö

Rakvere Ametikool Egert Moones Tisleri eriala AKNALENG Lõputöö Juhendaja: Riho Mäe Rakvere 2009 Rakvere Ametikool Egert Moones Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem...

Tisleri eriala - Kutsekool
205 allalaadimist
16
pptx

Nitrolahusti esitlus

09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (20­25 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur:...

Tisleri eriala - Kutsekool
13 allalaadimist
7
odt

Viimistlemine

Kirjelda käsitsi lakkimist. 2. Pihustuskambrid. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine. 4. Madalsurvega pihustamine. 5. Kõrgsurvega pihustamine. 6. Airmix-tüüpi pihustamine. 7. Elektrostaatiline pihustamine. 8. Kuumpihustamine. 9. Kahekomponendiline pihustamine. 10. Automaatpihustamine. 11. Valtsidega pealekandmine. 12. Valumasinaga pealekandmine. 13. Jugadega pealekandmine. 14. Trummelviimistlus. 15. Õhk- ja kamberkuivatus. 16. Nimeta erinevaid kuivatamise viise. 17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd). VASTUSED: 1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõningaid v...

Tisleri eriala - Kutsekool
89 allalaadimist
9
ppt

Ohutusvarustus

· On olulised märgid ja muu varustus et hoida tööpiirkond ohutu. Seal võivad olla ohutusmärgid igat liiki tööolukordade jaoks-mõned isegi kahes keeles- ja seadmed, nagu esmaabi ja silma pesu komplektid ja taskulambid, et hoida keskkond ohutu kõikidele töötajatele. Miks ohutus seadmed · Ohutus seadmed on olulised sinu kaitseks, samuti mugavdada sinu töökeskkonda. Ohutus seadmed on mõeldud just töökeskkonna jaoks, näiteks ohutuse riietus võib olla isoleeritud või jahutatud, hea nähtavus, põlemist takistava ainega, või keemilise vastupidavusega. Valitud ohutusvarustuse eesmärk on ka just oma tööstus töökeskkonda, kas töö tehases või ehitusel. ohutusvahendid · Millist ohutusvarustust peaks kandma töötav tisler. · Mõnikord kaitseprille ja tolmumaski, kuulmiskaitsevahe...

Tisleri eriala - Kutsekool
33 allalaadimist
1
wps

Ümarmaterjalid ja saematerjalid

Kokkuvõte ümarmaterjalist, saematerjalist, immutatud saematerjalist, höövelmaterjalist...

Tisleri eriala - Kutsekool
82 allalaadimist
36
doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest ­ HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest ­ HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 ­ 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga ­ HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide ­ volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest ­ BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tu...

Tisleri eriala - Kutsekool
177 allalaadimist
6
doc

Referaat: Värvikeskus Sadolin

Sisukord..........................................................................................1 2. Firmast............................................................................................2 3. Ajalugu...........................................................................................3 4. Koostööpartnerid..............................................................................4-5 5. Kasutatud materjal..............................................................................6 Firmast Sadolini Värvikeskus on viimistlusmaterjalide müügile spetsialiseerunud firma. Nad tahavad pakkuda oma ala parimat ja asjatundlikumat teenindust. Soovivad olla Eesti juhtiv värvimüüja, usaldusväärne ja kindel partner oma klientidele. Ainult läbi kitsa spetsialiseerumise saavad oma klientidele pakkuda parimat. Sadolini Värvikeskuse kliendid on ehitus- ja viimistlusfirmad,...

Tisleri eriala - Kutsekool
17 allalaadimist
5
doc

Puidu vahad

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tehnikaosakond Nimi Perekonnanimi PUIDUVAHAD Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD 2 KASUTUSVALDKONNAD Puiduvaha sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha tulemust. Vaha...

Tisleri eriala - Kutsekool
32 allalaadimist
10
docx

Puidu immutamine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Tambet Laan Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutu...

Tisleri eriala - Kutsekool
41 allalaadimist
9
pptx

Termopuidu töötlemine

referaat puidu termilisest töötlemisest, mis see on ja milleks seda tehakse. puiduimmutamise liigid...

Tisleri eriala - Kutsekool
32 allalaadimist
39
ppt

Freespingid

Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud või k...

Tisleri eriala - Kutsekool
96 allalaadimist
8
doc

Puidutöö masinaohutusjuhendid

3 Paksushöövelmasin.........................................................................................................4 Mitmekülgsed höövelmasinad.........................................................................................4 Töö ajal............................................................................................................................4 Pärast tööd.......................................................................................................................5 TÖÖOHUTUS FREESPINGIL Töö ajal............................................................................................................................6 Pärast tööd...

Tisleri eriala - Kutsekool
105 allalaadimist
2
docx

CNC töötluskeskused

Eelised - Eestikeelne programm - Freesimisulatus Y-telje suunal 1550 mm - Laserkiire juhtimisel vabalt positsioneeritavad vaakumtallad - Standardvarustuses 24 vaakumtalda - Standardvarustuses teine rida detailide sõrm 0-punkte - Kõigi piirajate elektrooniline järelevalve - Puuriplokk 18 puuriga (12 vertikaalset/6 horisontaalset) - Patenteeritud puuride kiirkinnitussüsteem - Patenteeritud automaatne spindli lukustuse mehhanism - Soonesaag (0°/90°) - Peaspindel 9 kW - 8-kohaline tööriistamagasin ja lõikeinstrumentide etteandeüksus - Kaks Z-telge - Tarkvarapakett - Komplekt lõikeinstrumente "Starter Kit" - Energiasäästu pakett Tehniline informatsioon Töödeldava detaili pikkus 3130 mm Töödeldava detaili laius 1250 mm Töödeldava detaili paksus 100 mm Pendeltöötluse laius 1000 mm Seadme kaal ca 3700 kg...

Tisleri eriala - Kutsekool
30 allalaadimist
21
pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaa...

Tisleri eriala - Kutsekool
23 allalaadimist
10
pptx

MDF (Medium-density fiberboard)

Keskmise tihedusega puitkiudplaat) Mis on MDF? MDF on üks puitkiudplaatide ja puitlaastplaatide vahepealsetest liikidest, mida tehakse puidukiudude kokkuliimimisel kuumuse ja surve all, mis annab ühtlase struktuuri. MDF -e on erineva paksusega: 6, 8, 10, 12, 16, 18, 19, 22, 25, 28, 30 mm. MDF plaate on ka mitmes erinevas värvitoonis. MDF head ja halvad omadused MDF ­i tootmine 1. MDF -i tooraineks on ümarpuit, mis peenestatakse laastudeks või saeveskite tootmisjäätmed. 2. Defibröörmeetodit kasutades soojendatakse defibrööri survesilindris laaste auru käes. Pärast laastude pehmendamist eraldatakse nendest puidukiud. Kui kiudusid on vaja veelgi peenestada, toimub see pärast vee juurdelisamist rafinööris. 3. Spetsiaalses tünnis segatakse kiumass erinevate keemiliste ainetega (liimi ja vahaga, seda protsessi nimetatakse ka vaigutamiseks) 4....

Tisleri eriala - Kutsekool
21 allalaadimist
7
pptx

Servapealistusseadmed

Servapealistusseadmed Servapealistusseadmed ja nende kasutus § Mobiilsed servapealistusmasinad (Bernardo EBM-50, Holzmann KAM 40 PROFI, Edge Schulz Maschinen Kantenprofi, ADAMIK MANUAL Speed, FELDER Forka 200 jpt). § Automaatsed servapealistusmasinad e. Kandimasinad (BRANDT KD56, ROVER C EDGE, RVD MA80, Manea M80, NEY KDP-111, SCM Contura, SCM P4L jpt). § Manuaalsed servapealistusmasinad (JET JEB-1, Biesse Artech SPEEDY, BCR mod. K 75, smf-515b jpt) § Servapealistusmale saab juurde osta transportija konveieri, mis toob valmis materjali tagasi. § Servapealistusseadmeid kasutatakse puitmaterjali nagu näiteks vineeri, puitlaastplaadi, MDF jne materjalide nagu näiteks PVC, ABS, akrüüli, melamiini, puidu, vineeri ja muu sellisega puitmaterjali katmata äärte katmiseks. § Servapealistusmasin lihtsutab, kiirendab ja teeb töö puhtamalt ära kui käsitsi. Servapealistusmasina...

Tisleri eriala - Kutsekool
20 allalaadimist
7
pptx

Mitmekettalised lahkamissaagpingid

Mitmekettalised lahkamissaagpingid ehk pikilõikesaagpingid PikilõIKEsaagpingid Mõned pikilõikesaagpingid: MRS-300A, CPT GRS-300, CPT GRS-320, CPT GRS-320S (on mõeldud väiksema paksusega saematerjalile), Pinheiro AMA2-410, Pinheiro AMA2-314A, Prem 261, Shanghai Fuma MJ145, Shanghai Fuma MJ153 jpt. Mitmekettalisi lahkamissaagpingid on ette nähtud saematerjalide pikijuurdelõikamiseks peenprussideks, liistudeks või ribideks. Mööblitööstuses kasutatakse neid parkett ja laminaad toodete valmistamiseks, uste poolvalmis detailide tegemiseks, ukseraamide ja kergete paneelide tegemiseks. Pikilõikesaagpinke on mitmesuguseid: Ühe saelehe või saekettaga, mitme saelehe või saekettaga, liikuvate ja fikseeritud saeketastega, arvutiteel või käsitsi kontrollitavad jne. Pikilõikesaepingi tootlikus sõltub järgmistest tingimustest: 1. Etteande ja väljastus automaatikast 2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4. Puidu...

Tisleri eriala - Kutsekool
25 allalaadimist
4
docx

Kasutusjuhend Lööktrell

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutöötlemise tehnoloogia Maarek Laine Tp-11 Lööktrell Puidulõiketeooria alused Juhendaja õpetaja: Jörgen Dobris Väimela 2012 Sisukord: Kasutusjuhend Lööktrell Ohutusnõuded: Enne tööd hoidke tööala puhtana tööpingid ära kasuta tööriista suhtes jõud. Töötamisel trelliga soovitame kanda kaitseprille, respiraatorit, eriti ülespoole puurimisel - Vältige sõlmede teket juhtmesse, juhtme pingutamist ja vigastamist teravate või kuumade esemete vastu - Jälgige, et juhe ei satuks trelli töötsooni - Kõki reguleerimistöid ja puuride vahetamist tehke ainult pärast pistiku eemaldamist vooluvõrgust - Enne töö alustamist veenduge, et puuritav materjal on kindlalt kinnitatud - Vajutage trelli ühtlaselt, see on ohutum ja pikendab trelli tööiga. Tööde lõpetamisel eemaldage pistik vooluvõrgust. 1-2 minutit tööd, 2-3 minutit vaheaeg...

Tisleri eriala - Kutsekool
16 allalaadimist
6
docx

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused

Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon, ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask. Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindade lihvimisel...

Tisleri eriala - Kutsekool
20 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun