(Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Terpeenid Beeta-karoteeni molekul on tekkinud kaheksa isopreeni liitumisel. Limoneeni molekul on tekkinud ühe isopreeni liitumisel. Pineeni leidub lehtpuidus. Limoneeni leidub apelsinides. Farneseeni sisaldavad kartulid. Beeta-karoteeni sisaldavad kartulid, porgandid, kõrvitsad. Mürtseeni sisaldavad petersell, osad teesordid, humala.
Mitmete maltspuiduliste liikide tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks väärlülipuiduks. 5. Kuidas võiks seletada nähtust, et lehise puidus väga sageli on puidus piki aastarõngaid ringlõhed (puidu kihid on üksteise küljest lahti), kuid männi puidus sellist ilmingut kohtab suhteliselt harva? ( ? )Ei leidnud vastust Võib olla see on seotud sellega, et okaspuidu aastarõngad on kitsamad, kui lehtpuidus. 6. Milline ehituse erinevus on laiadel ja väärlaiadel säsikiirtel? Eristatakse kolme tüüpi kiirgust (laiuse tüüpi) : väga kitsad, kitsad ja laiad. Laiad kiiret võivad olla tõelised() või väärad (). Laiad; (koosnevad paljudest rakuridadest). Need säsikiired on palja silmaga nähtavad kõigil lõigetel. Väärlaiad : Mõnede liikide väga kitsad säsikiired on grupeerunud nn. väärlaiadeks sel juhul on säsikiirte vahel puidu tugirakud. 7
kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks, tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride vahel rõhuvahe, sel juhul surutakse toorus poori avause vastu. Okaspuidus ühendavad omavahel puidu trahheiide, lehtpuidus leidub neid soontes. Kevadpuidus on ümmargused ja suured, sügispuidus elliptilised ja väiksed. 19. Aastarõngad ja kasvurõngad. Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad (KP)- ja sügispuidust (SP). 20. Kuidas eristada puiduliike, näiteks: tamm – saar; kask – mustlepp, lehis
Puitaine tihedus on rakuseina materjali tihedus ilma tühimiketa. Kõigil liikidel ~1,53 g/cm 3. Meetoditeks on: stereomeetriline, kaalumismeeter. Stereomeetriline Võetakse mõõtmed, kaal ja tihedus. Kaal põhineb üleslükkejõul. Üleslükke jõud võrdub massiga. 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Okaspuidus sõltub sügispuidu osakaalust aastarõngastes. Lehtpuidus sõltub libriformikiudude suhtelisest seinapaksusest (seetähendab seinapaksuse ja üldise diameetri suhet). 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Puidu tiheduse kasv suurendab järgmisi omadusi: tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist/kahanemist. Tihedust mõjutab vaid seotud vesi kuni 30%-se sisalduseni
..21,4 MJ/kg turvas 23 MJ/kg masuut 40 MJ/kg 20 MJ = 20 000 kJ / 3600 s = 5,15 kWh Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest tselluloos 40...50% hemitselluloos 25...35% ligniin (e puitaine) 20...30% Tselluloos- polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks e polümeriseerunud e liitunud. Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 2000...10 000. Tselluloosi on okaspuidus 53..54%, lehtpuidus 43...45%. Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab tselluloos laialdast kasutamist. Seda kasutati ja kasutatakse paberi, tehissiidi, lõhkeaine, tselluloidi, nitrotsellulooslakkide ja paljude toodete valmistamiseks. Rahvakeeli on aga tselluloos puuvill.
1. ümarmaterjali saetööstuse jaoks 2. ümarmaterjalid vineeri ja tikutööstuse jaoks 3. ümarmaterjalid paberi ja keemiatööstuse jaoks 4. ümarmaterjalid mis lähevad kasutusele palkidena nagu n.vaiad siseelektri postid,laevamastid jne. 5. Ümarmaterjalid kaevaduse tugipostideks Okaspuidust ümarmaterjalid ladva otsast läbimõõdu järgi :peeneteks 60-130 mm keskmisteks 140-240 mm jämedateks alates 260 mm.piikus kõigub 0,5m tavapäraselt 6 meetrini .lehtpuidus ümarmaterjalid on peened läbimõõduga 80 130 mm.keskmiselt 140-240 mm jämedad üle 260 mm.ümarmaterjali hulka arvestatakse hulka tm.ja tükiviisiliselt.mahulisel määramisel võetakse keskmine läbimõõt ja pikkus ning arvutatakse nagu silindri ruumala.arvestamise kergendamiseks on koostatud tabelid kus ladva läbimõõdu järgi ja pikkuse kaudu saab palgi mahu teada Saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide saagimisel,saeveskistest ehk sae tööstustest.saematerjalid on
b – astmeline perforatsioon, c – seinapaksend soone seinas, d – tüllid: • 1 – soone sein, 2 – tüll, e – libriformi kiud, f – säsikiir lehtpuidus; • 1 – lamavad rakud, • 2 – püstjad rakud, g –puidu parenhüüm Sooned • Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. Soone lülide vahel asetseb vahesein, mis on lehtpuu liigiti erinev.
Rõngassoonelised aga tamm, jalakas ja saar. Joonis 32. Hajulisooneline ja rõngassooneline lehtpuu ristlõikes _____________________________A. Roos______________________________ 18 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuidu salvestuskude koosneb lühikestest ja õhukeseseinalistest parenhüümrakkudest, mis säilitavad toitainete tagavara. Tüve põikisuunas kulgevad parenhüümrakke nimetatakse säsikiirteks. Säsikiired lehtpuidus jooksevad radiaalselt nagu okaspuiduski, kuid neil on tunduvalt suurem vormiküllus. Säsikiired omavad suurt tähtsust puiduliigi määramisel. Okaspuidus esinevad nad peamiselt üherealisena, lehtpuudel paiknevad aga mitme rea laiusena, paistes tangentsiaallõikes läätsekujuliste moodustistena. Joonis 33. Troopilised lehtpuud. Vasakul ja paremal rõngassooneline, keskel hajulisooneline lehtpuu 4.1 Kodumaised puuliigid
Seenkahjustused: Seened on mikroskoopilised kehad, mis valmides vabanevad viljakehast ja kantakse õhu või putukate osalusel laiali. Sootsates kasvutingimustes areneb mütseel e seeneniidistik. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Puitu mittelagundavad seened: Sinetus- ja hallitusseened põhjustavad puidu värvimuutust, kuid ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust (sinavus iseloomulik männi maltspuidule). Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab). Hallitusseened sageli värvusetud ja eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib alergiat põhjustada. Puitu lagundavad seened: Majavamm- võib mõne kuuga kahjustada tugevalt puitkonstruktsioone, areneb ka kivipindadel. Kaitseks selle seene eest peaks puitkonstruktsioon olema hästi õhutatud. Kui vamm aga konstruktsiooni sisse saanud, on temast vabanemis võimaluseks vaid kõva tuli.
annaabi.ee 
