Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peenpruss" - 2 õppematerjali

peenpruss - kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm. Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Tisleri eriala eksam
59
doc

Tisleri eriala eksam

ruumimeetrites). Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred. Puitu aga kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm. Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm. Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi. Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal. Liiper- servamata äärega poolpruss. Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta. Lihtlaud- servamata äärtega laud. Servatudlaud- servatud äärtega laud Saematerjal on aga enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.

Ametid → Tisleri eriala
133 allalaadimist
Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

3. Detaili tehnoloogia 4. Tappseotise eskiis .  Puittoodetes kasutatavad detailidjagatakse vastavalt nende kujule mõõtmetele ja proportsioonidele tinglikult järgmiselt :  Lauad  Prussid  Prussikud ehk peenprussid  Kilbid  Tüüpdetailid, millest puittooted koosnevad :  Laud – detaili laius ületab paksuse kaks ja enam korda  Pruss – detaili laius ületab paksuse vähem kui kaks korda  Prussik ehk peenpruss – detaili paksus ja laius on alla 100mm  Kilp – detaili pikkus ja laius on tunduvalt suuremad kui paksus .  Kõik detailid võivad olla valmistatud :  Monoliitsena ühest tükist ( näit. saematerjalist, plaatmaterjalidest )  Koostatuna osadest kasutades liimühendust (näit., sõrmjätkatud prussid, liimkilp)  Konstruktsioodides tuleks eelistada koostatu (liimitud) detaile kuna :  Need muudavad vähem oma kuju (kaardumine, kõverdamine) võrreldes

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
79 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun