ruumimeetrites). Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred. Puitu aga kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm. Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm. Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi. Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal. Liiper- servamata äärega poolpruss. Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta. Lihtlaud- servamata äärtega laud. Servatudlaud- servatud äärtega laud Saematerjal on aga enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
3. Detaili tehnoloogia 4. Tappseotise eskiis . Puittoodetes kasutatavad detailidjagatakse vastavalt nende kujule mõõtmetele ja proportsioonidele tinglikult järgmiselt : Lauad Prussid Prussikud ehk peenprussid Kilbid Tüüpdetailid, millest puittooted koosnevad : Laud – detaili laius ületab paksuse kaks ja enam korda Pruss – detaili laius ületab paksuse vähem kui kaks korda Prussik ehk peenpruss – detaili paksus ja laius on alla 100mm Kilp – detaili pikkus ja laius on tunduvalt suuremad kui paksus . Kõik detailid võivad olla valmistatud : Monoliitsena ühest tükist ( näit. saematerjalist, plaatmaterjalidest ) Koostatuna osadest kasutades liimühendust (näit., sõrmjätkatud prussid, liimkilp) Konstruktsioodides tuleks eelistada koostatu (liimitud) detaile kuna : Need muudavad vähem oma kuju (kaardumine, kõverdamine) võrreldes