– Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal. – Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked – Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused. – Koorepesa – koor, mis paikneb täielikult või osaliselt puidus. – Spiraalkiulisus – säsi suhtes spiraalne kiudude suund. – Kaldkiulisus – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest.
materjali pikkuse 1 meetri kohta. Kõveruse mõõtmine A kõveruse kõrgus, B kõveruse läbimõõt Puidu kõverus Salmilisus ehk kisulisus puidukiudude ebakorrapärane, üksteisest läbipõimuv ja laineline kasv. Looge aastarõnga kohalik kõverdumine. Puidu räni aastarängaste ekstsentriline kasv. Kaksiksüdamik kaks või enam säsi puidu ühes ristlõikes. Tulioks oks, mis moodustab tüve teljega väga väikese nurga ning läbib tüve tunduvas pikkuses. Kurmulisus tüve voldiline alumine osa. HAAVANDID ja EBATERVED KIHISTUSED mõjutavad puidu kvaliteeti ja võivad põhjustada puidu kõlbmatust laudsepa ja mööblitöödeks Mehaaniline vigastus osaliselt maharebitud koor, sisseraided jne. Mõlu puidu tüvesse sissekasvanud surnud puit või koor. Kuivkülgsus puu ühel küljel asuv surnud puidupind, mis on tekkinud koore osalise maharebimise tagajärjel. Tõrvasvähk üksikud tugevalt tõrvase ja surnud koorega
väljasaagimisel nende vorm ja kuju kuivatades ebakorrapäraselt muutub. Kõmmeldumise ulatus oleneb eelkõige aastarõngaste suunast puidus. Puidu kujumuutused kuivamisel. A - keerdumine; B - Kõmmeldumine; C - Serva pikkikaardumine; D - Pikkikaardumine 28. Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet. Pahk, kõverus, ovaalsus, kurmulisus. 29. Kuidas liigitatakse puiduseeni ja millist osa puidust need kahjustavad? Tooge näiteid. Puituvärvivad seened rikuvad puidu pinda aga ei hävita, puidu pind omandab sinaka tooni; Puitu lagundavad seen lagundab ligniini, tselluloosi. Puidu mehaanilised omadused kahjustuvad. 30. Selgitage, milliste väliste parameetrite järgi hinnatakse saematerjali kvaliteeti. Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest?
Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus- Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast kuni ladvani, mis ületab 1 cm suurust normaalset koonet 1 m kohta. Tüüakus on ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu või servamata saematerjali laiuse järsk suurenemine, kui tüükalõike läbimõõt (laius) ületab vähemalt 1,2 kordselt tüükalõikest 1 m kaugusel mõõdetud läbimõõdu. Ümartüüakus tüükalõige ringi või sellele lähedase kujuga . Ribitüüakus e. kurmulisus tüükalõige ebakorrapärase tähtjas- sagaralise kujuga. Tüve ovaalsus - vorm, kus ristlõike suurim läbimõõt on vähemalt 1,5 korda vähimast läbimõõdu suurem. Kasvaja e pahk - tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine, millele kaasneb puidu salmilisus. Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel. Kõverus - sortimendi kõverdumine pikisuunas. Paindesuuna järgi eraldatakse liht- ja liitkõverust.
· Lehtpuud on suurema koonilisusega kui okaspuud. · Tihedas metsas kasvavad puud on väiksema koonilisusega kui lagedal kasvavad puud. · Koonilisus põhjustab suuremaid kadusid puidu ümbertöötlemisel ja vähendab detailide tegevust (kiud on kaldu) Tüüakus Tüüakus esineb tüve alumise osa (tavaliselt 1 m pikkuses) läbimõõdu järsu suurenemisena. Tüüakus raskendab tüvede kasutamist ümarmaterjalidena ja suurendab kadusi tüve ümbertöötlemisel. Kurmulisus Kurmilisus on tüüakuse erivorm,kus tüve jämenenud osas esinevad voldid.Mõju puidu kasutamisele on samasugune nagu tüüakusel. Pahk Pahkade tekkimine saab alguse väga mitmesugustest tüvevigastustest. Tüve kasutamist segavad pahad tühisel määral.Seejuures on nad ise keerulise ehituse tõttu hinnatud materjaliks mitmesuguste iluasjade valmistamisel. Puidu ehituse vead Keerdkasv Esineb sagedamini männi,kuuse,lehise ja valgepöögi juures
putukate eluks). Pikselõhed- okste vahel. Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale materjali ebaühtlase kuivamisest tingitud pingete tõttu (see on lahti seletatud niiskuse osas). Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus- puidu kiud pikkisuunaliselt lainelise kasvuga. Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.