Sissejuhatus Abrasiiv on suure kõvadusega kristalne aine. Kokkupuutes pehmemate materjalidega toimivad teravate servadega abrasiivosakesed korrapärase kujuta tervikutena, mille mõõtmed võivad ulatuda kümnendikest millimeetritest mikromeetri murdosadeni. See omadus põhjustab abrasiivide tugeva kulutava toime. Abrasiivide kasutamise neli kõige tähtsamat omadust on odavus, kergelt vahetatavus, üli suur töötlustäpsus ja kõike saab töödelda. Looduslikud abrasiivid Korund on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid. Korundi iseloomustab suur kõvadus. Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone. Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks. Suuremad kaevandused on Venemaal, Zimbabwes ja Indias. Smirgel e peenekristalne korund on ebapuhas korund, Al2O3 25−60%. Värvilt tumeh...
Ekstsentriklihvmasin Ekstsentriklihvmasina lihvtalla ekstsentrilisele liikumisele antakse parema töötulemuse saavutamiseks ka pöörlev liikumine. Iseloomulikuks tunnuseks on ümar lihvtald. Lihvpaber kinnitatakse tallale takjakinnitusega. Tarvikud lihvmasinatele Lihvimistarvikuteks on erineva jämedusega lihvriided ja paberid. Takjakinnitusega lihvimistarvikud on valmistatud fiiberkiust. Võib eristada kolme põhisuurust: 1. 40, 60, 80 jämedateralised abrasiivmaterjalid 2. 100, 120, 150, 180 keskmise jämedusega abrasiivmaterjalid 3. 220, 240, 280 jne peeneteralised abrasiivmaterjalid Lihvimismasinatel kasutatavad lihvimispaberid jagunevad värvi järgi erinevalt. Firma ,,Bosch pakutavad lihvpaberid: 1.Valged värvide, lakkide, pahtlite lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. Hõredam abrasiivkate ja spetsiaalne kattekiht vähendavad lihvpaberi ummistumist. 2.Punased puidu lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. 3.Sinised metalli lihvimiseks
· Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine · Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? · Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. · Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
• Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine • Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss • Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? • Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. • Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Määrdeained............................................................................................................. 14 Määrdeainete liigitus............................................................................................. 14 Ohud...................................................................................................................... 14 Abrasiivmaterjalid..................................................................................................... 15 Looduslikud abrasiivid........................................................................................... 15 Tehisabrasiivid....................................................................................................... 15 Abrasiivi omadused ja kasutamine........................................................................16 Hooldusmaterjalid..........................
51. Mis on lumekihi kriitiline paksus Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. 52. Mis on lumetõrje Lume eemaldamine teelt. 53. Mis on ohtlik koht Järk lang, järsk tõus, liiklusmärkidega tähistatud langustel olevad kurvid, raudteeületuskoht, teekitsendid, liiklusmärgiga tähistatud muud ohud. 54. Mis on puistematerjal Libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud cloriididega ja kloriidide vesilahused. 55. Mis on seisunditaseme kehtivusaeg Ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 56. Mis on talihooldus Libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 57. Mis on haardetegur Teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret.
Vastavalt kasutatavatele lihvimispinkidele jaguneb lihvimine ümarlihvimiseks (väline ja sisemine ümarlihvimine), tasalihvimiseks ja tsentriteta lihvimiseks. Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt. Käia täielikul iseloomustamisel näidatakse peale abrasiivmaterjali ja sideaine veel käia teralisust, kõvadust, kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju. Joonis 5.1
klaasi component) ja tehniline - valuvormid, puistmaterjal teedel, dielektrikkiled jnejne SiO2 o Pruunikad, kollakad liivad sisaldavad raua v teisi lisandeid o Valged liivad puhtad o Tehnikas toorainena väärtuslikumad puhtamad liivad o Looduslik liiv: Betooni komponent, koos saviga tellistes, toidunõude valmistamiseks fajanss, abrasiivmaterjalid (liivapaber tuleneb sellest, aga tänapäeval karbiidsed need), keskkonnahoius õlilekke takistamiseks o Töödeldud kujul: ehk täiesti puhas SiO2. Murdumisnäitaja 1,5 see määrab ka klaasi murdumisnäitaja. Tehnilised rakendused: mikroelektroonikaseadmetes, räni peal tihe õhuke oksiidikiht, mida saab paksendada temperatuuritõstmisega mikroelektroonikas
eemaldatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt. Lihvimine on vajalik : Eelneva mehhaanilise töötlemise saagimise freesimine jne. Tasandamiseks ehk tasanduslihvimine Detailide paksus ühtlustamiseks ehk kalibreerimine Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimisel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : Looduslikud mineraalid – korund, smirgel, kvarts, räni, pimss Sünteetilised mineraalid – räbikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al203) Abrasiivmaterjalide omadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega : Kõvadus Teralisus Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja 10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab
308. Lumekihi kriitiline paksus lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel lumesaju või tuisu ajal. 309. Mis on lumetõrje- lume eemaldamine teelt. 310. Ohtlik koht liiklusmärkidega tähistatud tõus või langus kaldega üle 4% (,,järsk lang" ,,järsk tõus"), ohtlikud kurvid, raudteeületuskoht rööpa teljest 50 m ulatuses, teekitsend jm. 311. Puistematerjal libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused. 312. Seisunditaseme kehtivusaeg- ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 313. Talihooldus libedustõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 26 314
309. Mis on lumekihi kriitiline paksus Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. 310. Mis on lumetõrje Lume eemaldamine teelt. 311. Mis on ohtlik koht Järk lang, järsk tõus, liiklusmärkidega tähistatud langustel olevad kurvid, raudteeületuskoht, teekitsendid, liiklusmärgiga tähistatud muud ohud. 312. Mis on puistematerjal Libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud cloriididega ja kloriidide vesilahused. 313. Mis on seisunditaseme kehtivusaeg Ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 314. Mis on talihooldus Libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 315. Mis on haardetegur Teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret
Veekindel vineer (SFS) saadakse kattes fenoolikihiga(filmikihiga) keskmise niiskuskindlusega kase vineeri(FK) ja servad värvida ilmastikukindla värviga. F/F- mõlemalt poolt sileda pinnaga. F/W- üks pool sile, teine mustriga. Dekoratiivvineer- pealmised kihid on väärispuuspoonist. Laekavineer- kõikide kihtide suund on sama, kasutatakse lehtpuitu laeka külgede tegemisel täispuidu asendamiseks. (kõverapinnalisi detaili, hokikeppe) 3.Lihvmaterjalid e abrasiivmaterjalid- kasutatakse pinna silumiseks, viimistluskihtide karestamiseks ja vahelihvimiseks. Jämeda teralisi materjale kasutatakse ka kalibreerimiseks e paksuse mahahööveldamiseks. Kuigi juba ammu ei kasutata lihvpaberite valmistamiseks liiva, nim neid siiani rahvasuus liivapaberiteks. Tänapäeva abrasiivmaterjalid on kõik sünteetilised ning märksa tõhusamad kunagisest liivapaberist. Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on
grafiit tekkida. Vana värvkatte eemaldamine. Mida kvaliteetsem värvikiht on seda raskem on seda eemaldada, pöörduvad värvid punduvad lahustites ja kergesti eemaldatavad mehaaniliselt, pöördumatute värvide jaoks on mehhaanilised võtted: liivapaber, liivaprits. Värvi saab eemaldada ka kuumutades, külmutades. Saab eemaldada ka keemiliselt, aktiivlahustitega ja ka mehaaniliste võtetega või siis igasuguste värviärastamissegudega Pilet 17 Mis on abrasiivmaterjalid, nende omadused ja rakendamine? abrasiivmaterjal on suure kõvadusega (Üldiselt Mohsi skaalal 7 ja rohkem) teraline kristalne aine (tihti mineraal), mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda. Näiteks viilid ei ole abrasiividega seotud, see töötab samal põhimõttel, mis saag. Lisks kõvadusele on tähtis osakese teravus, keemiline stabiilsus hapete,
27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ; · volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur
27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ; · volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur
2000ºC B2O3 + 2NH3 2BN + 3H2O γ -BN saadakse α -vormist taval. lööklainelise survega rõhul p›13 GPa (1GPa = 109 Pa; taval. õhurõhk ca 1,01( 105 Pa). Sarnaneb protsessiga grafiit → teemant Kasut.: α -BN: kõrgtulekindlad materjalid kuumuskindlad kiud kuivmääre (“valge grafiit”) pooljuhi või dielektrikuna ß-BN ja γ-BN: ülitugevad abrasiivmaterjalid (struktuur sarnaneb teemantile, kuid tugevuselt ületab selle) 3.2.2.3. Oksiidid ja karbiidid Oksiididest levinuim (tähtsaim) B2O3 diboortrioksiid värvitu kristallil. või klaasjas aine Saadakse H3BO3 dehüdreerimisel (~ 235°C) Termiliselt püsiv, ei redutseeru söega (C) isegi 1000° juures (kuid taandub akt. metallidega, → B) Gaasifaasis moodustuvad B2O3-st:
annaabi.ee 
