Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Vamm,Seened Referaat Juhendaja: Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Maja vamm Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu
lipaas pesupulbri koostises) · farmaatsias antibiootikumide tootmiseks (penitsiliin) · toiduks · kompost Seente kahjulikkus: · seenhaigused (nt. küüneseen => nahamükoos- organismi peal) · mükotoksiin mürgised ained, mida seened toodavad => mükotoksioos- hallitusseen põhjustab · põhjustavad mürgitusi- (nt. punane kärbseseen) · põhjustavad toiduainete hallitamist · lagundavad ehitisi (nt. majavamm) · tekitavad allergiat (nt. vamm) · mükoos seennakkushaigus => süvamükoos- organismi sees (nt.pärmseen) 4 hõimkonda: 1) Ikkeseened mütseelis enamasti vaheseinad puuduvad paljunevad sporangiumites valminud eoste e. koniidide abil sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad
Kasulikkus: lagundajad, kui toituvad surnud org.ainest. (saprotroof) taimsematerjali lagundatajatena on head. Sümbiontidena- sümbioosis elavad teiste organismidega. Nt. puravikud,riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid
*Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine
Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad
Igal putukal on oma seeneliik, kes tema peal elab. Kandseened- kandseente hulka kuuluvad enamus söögiseened ja nad on enamasti toitumiselt biotroofid(kas sümbiondid või parasiidid). Viljakehadel tekivad eoskannad ja eoslavad. NT: prk juurepähkel, prk maatäht, prk pilvik, prk riisikas(enamasti elavad sümbioosis puudega), harilik põdramokk, prk servik(lagundajaseen), prk tanuseen, prk tatik, prk taelik, prk tuletael, prk väävlik, prk vamm, prk kõrrerooste(vaheperemeheks kukerpuu). · Kodus võimalik kasvatada austerservikut(toitub saepurust) ja sampinjone(harusampinjon- hobusesõnnik). · Seened on sümbiondid ja neil läheb enamasti eluks vaja puid vms, seega ei saa neid kodus üldiselt kasvatada. · Seened võivad olla sümbiondid! · Esimene antibiootikum. Seened eraldavad toksiine, mis hävitavad baktereid. · Samblikud: Lihhenoloogia- teadus, mis uurib samblike
Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad
kõrgema taime juurestikuga Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad Samblikud – liitorganism, mis (alkaloidid) moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest Parasiidid – toituvad teiste arvelt võivad Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine) tekitada haigusi (mükoos). Nt: Tungaltera, kõrrerooste, majavamm Kahjulikud kõrrelistele taimedele Kahjustavad puuehitisi (vamm) Tunnus Loomarak Taimerak Seenerak k k k 1. Tsentrosoom On Ei ole Ei ole 2. Osmoregulato Ei ole On Ei ole orne vakuool 3. Rakukest Ei ole Tselluloosi Kitiinist st 4. Kuju Ei ole On On 5. Plastiidid Ei ole On Ei ole 6
Perekond juurepähkel (kasvavad maa sees, trühvel seentega sarnased kuid nad on mürgised, näeva välja natuke nagu kartulid) ja maatäht(mis on väga haruldane). Perekond Pilvik: täpset jaotust saab teha eoste kuju järgi. Perek. Riisikas: ainult sooriisikas on mürgine. Perek. Servik: seened mida inimene saab ise kasvatada, nad on saprotroofid, kes lagundavad surnud puitu. Perek. Taelik (puuseened) on kuni 4 aastat vanad.Perekond Väevlik on väga oranz, kasvab samuti puudel. Perekond Vamm (majavamm) totiub surnud orgaanilisest ainest, puidust. Perek. Tremella on väga ilusad puudel kasvavad seened, sinised ja oranzid. Perek. Kõrrerooste on põhiline kõrreliste kahjustaja ja vajab oma arenguks vaheperemeest (kukerpuu). Perek. Nõgiseened: on kaks liiki kõvanõed (õõnestavad viljakeha) ja lendnõed (hävitavad ära kogu viljapea). Viburseened : seened mis vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett ja eosed on varustatud viburitega
Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened). Kandseened. Eosed valmivad spetsiaalsetel eoslehtedel (nt pilvik, kukeseen), torukeste (nt puravik) või narmaste (nt põdramokk) spetsiaalsetel eoskandadel. Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost. Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib diploidne kromosoomistik. veel näiteid: juurepähkel, maatäht, riisikas, servik, vamm, ehitusmükoloogia uurib ehitusmaterjalides levinud seeni Viburseened. * mikroskoopilised vees elavad seened Seente ohtlikkus. * seente mürgitused - mürkseente sissesöömisel võimalik saada * mükotoksiinid seenemürgid, mis levivad hallitusseentega * mükoosihaigused: - süvamükoos organismis sees, lõpeb surmaga (krüptokokkoos) - nahamükoos * seened kui allergia põhjustajad
Seen roomab mööda põrandaid ning levib teistesse ruumidesse mööda aknaraame, puidust talasid ja poste. Seenenöörid võivad kasvada ka üle kivi- või plekkpinna, kuni leiavad uuesti puitu. Hariliku majavammi eripära seisab selles, et tema seeneniidid suudavad erinevalt teistest seentest transportida vett. Just see võime teebki vammi eriti ohtlikuks. Nii suudab seen ise reguleerida oma niiskusreziimi ja hoida see endale vajalikul tasemel. Tselluloosi lagundades eritab vamm jääkproduktina vett. Nii "väänab" ta isegi suhteliselt kuivast puidust viimsegi niiskuse välja, teeb naabruses oleva kuiva puidu niiskeks ja nakatab ka selle. Liialt märja puidu seen kuivatab, eritades vett suurte tilkadena. Siiski peab niiskusel olema algallikas, et seen saaks arenema hakata. Majavamm sööb kõiki materjale, mis sisaldavad tselluloosi (puit, paber, tapeet jne.), ja lagundab kõiki materjale, mis on aluselised.
1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.).
HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.)
vastutab müüja. Müüja peab ostjat teavitama kõigist puudustest, millest ta on teadlik- siin tuleks vaadata kas müüja on hoolsuskohustust täitnud st kas 5 korraldas asja ülevaatluse enne müüki eksperdi poolt ja mida on kinnitanud lepingus (nt rikub lepingut, kui kirjas et maja vastab lepingutingimustele elamiseks, ülendmis-vastuvõtmis akt on puhas, kuid majas on vamm). Müüja võib nõuda kahjusumma vähendamist §139 lg 1 alusel kui ka ostja on süüdi. Kahjusumma määratakse kohase ja mittekohase täitmise vahe järgi st tuleb määrata asja hind kohasel ja mittekohasel täitmisel. Näide: eraisikust ostja võib müügilepingust taganeda, kui ostab maja elamiseks, kuid küttesüsteemid ei tööta ja müüja ei teavitanud ostjat puudustest. Ostja peab mõistliku aja jooksul (aeg võib olla sätestatud
hallitamine) molekule Nt: Tungaltera, kõrrerooste, Vesikeskkonnas elavatel bakteritel on gaasivakuoolid – aitavad majavamm organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse Kahjulikud kõrrelistele taimedele Kahjustavad puuehitisi kihtidesse liikuda (vamm) Bakterite elutegevuse iseärasused Paljunevad pooldumise teel Eukarüootsete rakkude võrdlus Mittesobivas keskkonnas võivad moodustada spoore – vesi
Hoonetes toimuv kõrval, kõvad ja rabedad. Hümenofoor looduslik ventilatsioon ei tapa majavammi ebatasane ja pruunikas. Sageli valkja vaid levitab eoseid. Majavammi tõrjet tuleb kirmega kaetud. Põhjustab segatüüpi alustada siis kui kõik tema kolded on mädanikku. Nakatub klassikaliselt, puit avastatud ja likvideeritud. 90% on värvub punakaks või pruuniks. Esineb maksimaalne niiskussisaldus, mida vamm puutüve keskosas. Esineb parkides ja surnud veel kannatab. 0-5 kraadi algab areng. Tõrje: puidul. Pajutaelik kübarad resubinaatsed, termiline meetod-vahesein ümbritsetakse poolringjad, piklikud. Ülakülg on kuuma taluva kihiga ja sinna pumbatakse lõhestunud vöödiline, sammaldub vahel. kuuma õhku 7 päeva. Euroopas looduses ei Seeneliha kõva, kaneelpruun. Poorid esine.viljakehad tekivad keldri lakke ja pruunid
poolt. Nende ohvriks langevad pika ealiselt halbades tingimutes puit konstruktsiloonid. Näiteks niiskus, seisev ohk, vajalik temperatuur. · Algul muutub puidu värvus hallikas pruuniks, hiljem tekkib pragude võrk ja puit laguneb kuubikuteks. Sageli tekkib puidu pinnale hallitus kirme. · Selline puit on väga ohtlikuks nakkus allikaks teistele puit konstruktsionnidele. · Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm. Maa sees asuvate konstruktsioonides naq näiteks liiprid, postid, vundamendid, aga nnn keldri seened. · Mööbli puidus lubatakse esineda ainult ebaterveid värvusi, läbipaistat katteesipindadel võivad nad olla ainult tumeda viimistluse puhul. Puidu kaitsmine mädanikke vastu · Kõige lihtsamaks kaitse abinõuks on puitainete säilitamine mädaniku tekkitavate seente elutegevuseks ebasobivates tingimustes. · 1) ümarmaterjali säilitamine vee sees ja basseinides
Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab). Hallitusseened sageli värvusetud ja eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib alergiat põhjustada. Puitu lagundavad seened: Majavamm- võib mõne kuuga kahjustada tugevalt puitkonstruktsioone, areneb ka kivipindadel. Kaitseks selle seene eest peaks puitkonstruktsioon olema hästi õhutatud. Kui vamm aga konstruktsiooni sisse saanud, on temast vabanemis võimaluseks vaid kõva tuli. Mustjas kõrbik- kahjustab okaspuu puitu ja ka männi lülipuitu (esineb eriti rohkelt nt aknapuidus). Antiseptimine on puidu immutamine või üle võõpamine keemiliste seeni hävitavate ainetega. Seene eosed ja niidstik kasutavad elutegevuseks tselluloosainet, sellle tulemusena muutub puit pruuniks, kaotab oma tugevuse ja kõduneb.
(sinavus iseloomulik männi maltspuidule). Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab). Hallitusseened sageli värvusetud ja eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib alergiat põhjustada. Puitu lagundavad seened: Majavamm- võib mõne kuuga kahjustada tugevalt puitkonstruktsioone, areneb ka kivipindadel. Kaitseks selle seene eest peaks puitkonstruktsioon olema hästi õhutatud. Kui vamm aga konstruktsiooni sisse saanud, on temast vabanemis võimaluseks vaid kõva tuli. Mustjas kõrbik- kahjustab okaspuu puitu ja ka männi lülipuitu (esineb eriti rohkelt nt aknapuidus). Bakterikahjustused: Bakter- üherakuline, tuumata, paljuneb pooldudes. Kahjustab nt alusmüüri vaiasid, või vees seisvaid palke- kahjustuvad säsikiired ja rakuõõnsuste sulgkiled (puidu vedeliku läbilaskvus pikkisuunas tõuseb). Putukkahjustused:
annaabi.ee 
