Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e. Mõruapelsin · Ugli ·
roosad, vahuveinid, * Pinnpärmi * Sinna kuuluvad rummid, kangestatud veinid viskid jne. NB! Kangestatud veinide alkoholi sialdus võib olla kuni 24%. Vastavalt algtoorainele saab alkohoolsed joogid liigitada järgmiselt: Seemneviljad: Viinamarjad Veinid, brändid, sh konjakid Õunad, pirnid Siidrid, kalvadossid Viinamarja press jäätmed grepp, valmistatakse Itaalias, More valmistatakse Prants. Luuviljalised ploomid Poolas levinud, Slivovitz (ploomi viin), kirsid-Kirch (kirsi viin) levinud Saksamaal, Austrias. Aprikoosid Barack Palinka (aprikoosi viin) Ungari. Pehmedviljad: Maasikad, vaarikad Fraise (maasikaviin) Prantsusmaa, Framboise (vaarikaviin). Teraviljad: Oder õlu, viski (Soti, Iirimaa) Mais Viski (Levinud USA) Nisu õlu (Belgias levinud) , viin Rukkis Viin, viski (Kanada) Riis Sake (Jaapani riisi viin), Arrak (aromaatne rumm) Indoneesia. Muud taimed:
.................................................................................................. 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED................................................................................................................15 5 . RETSEPTID............................................................................................................................17
.................................................................................................. 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED................................................................................................................15 5 . RETSEPTID............................................................................................................................17
Vajalik optimaalse temperatuuri säilitamiseks Vajalik optimaalse õhuniiskuse säilitamiseks Kaubaline naabrus: Ei tohi koos hoida kaupu, mis võivad ühepoolselt või vastastikku kutsuda esile ebasoovitavaid muutusi nende omadustes · Või ja heeringas · Puuvili ja jahu · Erinevad puu- ja köögiviljad (kurk-tomat) tomatid toodavad etüleeni, mis närtsitab kurgi. [õun, pirn, tomat ja luuviljalised toodavad etüleeni] ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD TOIDU SÄILITAMISTEMPERATUURID Põllumajandusministri 5. augusti 2002. a määruse nr 66 «Toidu säilitamisnõuded» lisa TOIDU SÄILITAMISNÕUDED TOIDUGRUPPIDE KAUPA (Täida säilitamistemperatuuri ja säilimisaja lahter)
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja
Parim enne soovituslik, ohutu Kõlblik kuni- kiiresti riknev kaup, ei tohi seda toitu pärast pakendile märgitud kuupäeva tarvitada 21. Iseloomusta Eestis kasvatatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine, Lillkapsas, peakapsas, punane peakapsas, valge peakapsas, hiinakapsas 22. Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine. Oregaano, basiilik, petersell, till, murulauk, piparmünt, meliss 23. Iseloomusta luuviljalisi ja tsitruselisi puuvilju, nende kasutamine. Luuviljalised ploom, avokaado, mango, virsik, nektariin, dattel ( pooleks ja keeran) Tsitruselised sidrun, laim, greip, apelsin, mandariin, kumkvaat 24. Nimeta vähemalt viis põhimaitseainet ehk vürtsi. Nende kasutamine. Nelk, pipar, vaniljekaun, loorberileht, kurkum, ingveri juur, tsilli, muskaat 25. Kirjelda külmade ja külmutatud magustoitude valmistamist, serveerimine Külmad magustoidud tarretis, kissell, magusad kastmed, puuviljasupp
3. 4. jah 5. juurevõsudega 6. puu verev õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Mets õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Ida mari õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Pirnipuu: Aed pirnipuu 1. Roosiõelised 2. 3. Mets pirnipuu 1. roosiõelised 2. viljad väiksed ja kehva maitsega 3. Ussuuri pirnipuu 1. roosiõelised 2. väiksed ,ümarad ning kehva maitsega vili Luuviljalised Aed ploomipuu 1. roosõeliste sugukonda 2. varieerub rohelisest ja kollasest kuni mustjaassiniseni 3. 4. Eip 5. Poogitakse 6. Kreegipuu 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Alota 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Laukapuu 1. Roosiõeliste sugukonda Maguskirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane 3. 4. Ja ( eestis ei kasva looduslikult) 5. pookimine 6. Hapukirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
*Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid. *Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu. *Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks. *Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski. *Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur. Pea kõik puuviljad on kasulikud neis on glükoosi ja fruktoosi. Jaotus vilja ehituse järgi : - Seemneviljalised nagu näiteks õun ja pirn - Luuviljalised nagu näiteks virsik, aprikoos, ploom jne - Tsitruselised nagu näiteks mandariin, lime ja sidrun - Troopilised ja subtroopilised viljad nagu näiteks tähtvili, anona, dattel, guaav Nõuanded : * Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all. * Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale.
- puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu.
2.3.1.1 Võid, margariinid, võided. 1.1.3 Leiva- ja saiatooted 1.1.3.1 Leib, sai 1.1.3.1.1 Leivad, saiad 1.1.3.2 Kondiitritooted 1.1.3.2.1 Taignad ja pooltooted, pirukad, saiakesed, stritslid, kringlid, koogid, rullbiskviidid, tordid, Selveri kondiiter 1.1.4 Puu- ja köögivili 1.1.4.1 Puu- ja köögivili 1.1.4.1.1 Õunad, pirnid, marjad, tsitruselised, luuviljalised, troopilised, eksootilised, köögiviljad, juurviljad, maitsetaimed, seened, idud, eeltöödeldud köögi- ja juurviljad, värsked mahlad ja mahlajoogid. 1.1.5 Valmistoidud 1.1.5.1 Valmistoidud 1.1.5.1.1 Salatid, värsked pastatooted, Selveri jahutatud valmistoidud, soojad valmistoidud, magustoidud, pealauatooted, grilltooted, jahutatud valmistoidud, sushi. 1
37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Aastarõngad erilõiketes: rist-, radiaal-, tangensiaallõikes. Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) 2.Tõmbetugevus: joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas: Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu.
- puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu.
Enamus köögiviljadest (välja arvatud kapsas) ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompostid sobivad kõigile köögiviljadele. Lämmastiku vajaduse järgi jaotatakse kultuurid: • suure vajadusega – peakapsas, lillkapsas, rabarber, kõrvits, seller • keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. • Väikese vajadusega – redis, tippsibul • Ei vaja – hernes, uba Viljapuud Mulla happesuse suhtes on tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku ja reeglina sel aastal täiendavalt ei väetata. Järgnevatel aastatel antakse orgaanilised väetised viljakatel muldadel 2…3 aasta tagant, väheviljakatsel muldadel aga igal aastal. Orgaanilised ja PK väetised viiakse mulda sügisel. Lämmastikväetised antakse kevadel ja noores viljapuuaias mitte varem, kui juuni keskel. Kandeealises viljapuuaias on väetamise
Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus. Tüve mahust moodustavad sooned keskmiselt 25%. Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas). Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, lepp). Hajusooneliste puude aastarõngad kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (kask, luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel). Vaiku on olemas teatud määral kõigis puudes, kuid meie liikidel ei esine vaigukäike, sest vaigu sisaldus sedavõrd väike. Küll aga nt ploomi korpa vigastades eritab ta antud kohast vaiku. Ka säsikiired on olemas kõigil liikidel, kuid silmaga nähtavad on need vaid laia säsikiirega puudel- meil on selleks tamm. Kuna tammel on laiu säsikiiri väga palju, mõjutab see ka ta mehaanilisi om.
Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad mahla jaoks. Apelsinis on rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Laim-Maitselt hapu laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Toatemperatuuril säilib umbes nädala, külmikus 1-2 nädalat. Ereda valguse käes muutub laim kollaseks ja kaotab iseloomuliku hapu maitse. Laim võib sügavkülmutada. Luuviljalised puuviljad kirss, murel, nektariin, ploom, virsik Aprikoosipuu on õitsemise ajal raagus, lehed tulevad peale õitsemist. Aprikoosi viljaliha on väga õrn ega talu hästi transporti. Seetõttu koristatakse nad pooltoorelt ja lastakse sihtkohas järelvalmida. Aprikoos-Kasutamine: Aprikoosid sobivad lihtsalt söömiseks, aga sobivad hästi nii magustoitudesse, kookidesse ja kokteilidesse kui ka kergetesse einetesse, kala- ja liharoogade lisandiks, salatitesse.
paljudes kergetes jookides nagu näiteks limonaadides. Kala, kastmed (hollandi kaste), kuumad joogid, jäätises · Greip - sobib süüa hommikueineks nii suhkruga kui ilma, eelroana koos vähkide ja avokaadoga ning loomulikult sobib see puuviljasalateisse ja teistesse magustoitudesse. · Mandariin - Mandariini kuivatatud ja jahvatatud koortega saab maitsestada küpsetisi ja järelroogi. Puuviljasalatid, tordid. Luuviljalised: · Aprikoos - on õitsemise ajal raagus, lehed tulevad peale õitsemist. Aprikoosi viljaliha on väga õrn ega talu hästi transporti. Seetõttu koristatakse nad pooltoorelt ja lastakse sihtkohas järelvalmida. Aprikoosid sobivad lihtsalt söömiseks, aga sobivad hästi nii magustoitudesse, kookidesse ja kokteilidesse kui ka kergetesse einetesse, kala- ja liharoogade lisandiks, salatitesse.
jäetakse kaetuks kogu suveks, sügisel kaevatakse see orgaanilise väetisena mulda (Mägi, Niiberg, 1999). Olulisimad toitained, mida ploomipuud vajavad on N, P, K ja Ca, lisaks sellele on vajalikud mikroelemendid. Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid, aga sellest ei pruugi piisata. Sel juhul viiakse alates 2.-4. kasvuaastast mulda N-P-K väetist. Mida vähem orgaanilist väetist kasutatakse seda enam tuleb kasutada mineraalväetist. Ploomipuud nagu kõik luuviljalised vajavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda, mulla happelise reaktsiooni korral on takistatud Ca sisenemine taimedesse, sellisel juhul on soovitav mulda lubjata (Mägi, Niiberg, 1999). Ploomipuud hakkavad vilja kandma 4-5 aasta vanuselt, täiskandeiga saabub 7.- 8. aastal. Saagikuse kasvades tõuseb nõudlus ka toitainete ja seega ka väetamise järele. Nii orgaanilised kui P-K väetised antakse sügisel mullaharimise alla (Mägi, Niiberg 1999).
hooajalist saadavust; hinda. Köögiviljade kasutamisvõimalused toidutegemisel on piiramatud. Peaaegu kõiki köögivilju saab toidutegemisel kasutada värskelt, sügavkülmutatult või konserveeritult. Puuviljad. Puuviljad jaotatakse vilja ehituse järgi: 1) seemneviljalised: õun, pirn jne; 50 2) luuviljalised: ploom, kirss, virsik, aprikoos jne; 3) tsitruselised: mandariin, apelsin, greip, sidrun, laim jne; 4) troopilised ja subtroopilised viljad: banaan, dattel, avokaado, tähtvili, guaav jne. Puuviljade valikul tuleb arvestada, et need oleksid: kahjustusteta, st ei tohi olla muljumiskohti ega riknenuid; erksavärvilised ja meeldiva lõhnaga; paraja küpsusastega: mitte liiga kõvad ega liiga pehmed.
Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2. Luuviljalised puuviljad Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Viimased sisaldavad rohkem suhkruid vastavalt 10 ja 12% ning vähem happeid vastavalt 1,3 ja 0,8%. Leidub veel lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid, 15 mg C-vitamiini 100g kohta jt. Hapukirss liigitatakse põõsas- ja tüvikirssideks. Põõsaskirsid jagunevad tumepunase viljaga veiksliteks ja heledama viljaga amarellideks. Tüvikirsid jagunevad tumedaviljalisteks morellideks ja heledavärvilisteks klaaskirssideks.
annaabi.ee 
