Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e. Mõruapelsin · Ugli ·
roosad, vahuveinid, * Pinnpärmi * Sinna kuuluvad rummid, kangestatud veinid viskid jne. NB! Kangestatud veinide alkoholi sialdus võib olla kuni 24%. Vastavalt algtoorainele saab alkohoolsed joogid liigitada järgmiselt: Seemneviljad: Viinamarjad Veinid, brändid, sh konjakid Õunad, pirnid Siidrid, kalvadossid Viinamarja press jäätmed grepp, valmistatakse Itaalias, More valmistatakse Prants. Luuviljalised ploomid Poolas levinud, Slivovitz (ploomi viin), kirsid-Kirch (kirsi viin) levinud Saksamaal, Austrias. Aprikoosid Barack Palinka (aprikoosi viin) Ungari. Pehmedviljad: Maasikad, vaarikad Fraise (maasikaviin) Prantsusmaa, Framboise (vaarikaviin). Teraviljad: Oder õlu, viski (Soti, Iirimaa) Mais Viski (Levinud USA) Nisu õlu (Belgias levinud) , viin Rukkis Viin, viski (Kanada) Riis Sake (Jaapani riisi viin), Arrak (aromaatne rumm) Indoneesia. Muud taimed:
................................................................................................... 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED................................................................................................................15 5 . RETSEPTID............................................................................................................................17
................................................................................................... 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED................................................................................................................15 5 . RETSEPTID............................................................................................................................17
Vajalik optimaalse temperatuuri säilitamiseks Vajalik optimaalse õhuniiskuse säilitamiseks Kaubaline naabrus: Ei tohi koos hoida kaupu, mis võivad ühepoolselt või vastastikku kutsuda esile ebasoovitavaid muutusi nende omadustes · Või ja heeringas · Puuvili ja jahu · Erinevad puu- ja köögiviljad (kurk-tomat) tomatid toodavad etüleeni, mis närtsitab kurgi. [õun, pirn, tomat ja luuviljalised toodavad etüleeni] ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD TOIDU SÄILITAMISTEMPERATUURID Põllumajandusministri 5. augusti 2002. a määruse nr 66 «Toidu säilitamisnõuded» lisa TOIDU SÄILITAMISNÕUDED TOIDUGRUPPIDE KAUPA (Täida säilitamistemperatuuri ja säilimisaja lahter)
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda e...
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, m...
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
*Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid. *Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu. *Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks. *Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski. *Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur. Pea kõik puuviljad on kasulikud neis on glükoosi ja fruktoosi. Jaotus vilja ehituse järgi : - Seemneviljalised nagu näiteks õun ja pirn - Luuviljalised nagu näiteks virsik, aprikoos, ploom jne - Tsitruselised nagu näiteks mandariin, lime ja sidrun - Troopilised ja subtroopilised viljad nagu näiteks tähtvili, anona, dattel, guaav Nõuanded : * Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all. * Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale.
- puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu.
2.3.1.1 Võid, margariinid, võided. 1.1.3 Leiva- ja saiatooted 1.1.3.1 Leib, sai 1.1.3.1.1 Leivad, saiad 1.1.3.2 Kondiitritooted 1.1.3.2.1 Taignad ja pooltooted, pirukad, saiakesed, stritslid, kringlid, koogid, rullbiskviidid, tordid, Selveri kondiiter 1.1.4 Puu- ja köögivili 1.1.4.1 Puu- ja köögivili 1.1.4.1.1 Õunad, pirnid, marjad, tsitruselised, luuviljalised, troopilised, eksootilised, köögiviljad, juurviljad, maitsetaimed, seened, idud, eeltöödeldud köögi- ja juurviljad, värsked mahlad ja mahlajoogid. 1.1.5 Valmistoidud 1.1.5.1 Valmistoidud 1.1.5.1.1 Salatid, värsked pastatooted, Selveri jahutatud valmistoidud, soojad valmistoidud, magustoidud, pealauatooted, grilltooted, jahutatud valmistoidud, sushi. 1
37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
- puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu.
Enamus köögiviljadest (välja arvatud kapsas) ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompostid sobivad kõigile köögiviljadele. Lämmastiku vajaduse järgi jaotatakse kultuurid: • suure vajadusega – peakapsas, lillkapsas, rabarber, kõrvits, seller • keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. • Väikese vajadusega – redis, tippsibul • Ei vaja – hernes, uba Viljapuud Mulla happesuse suhtes on tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku ja reeglina sel aastal täiendavalt ei väetata. Järgnevatel aastatel antakse orgaanilised väetised viljakatel muldadel 2…3 aasta tagant, väheviljakatsel muldadel aga igal aastal. Orgaanilised ja PK väetised viiakse mulda sügisel. Lämmastikväetised antakse kevadel ja noores viljapuuaias mitte varem, kui juuni keskel. Kandeealises viljapuuaias on väetamise
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saa...
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
paljudes kergetes jookides nagu näiteks limonaadides. Kala, kastmed (hollandi kaste), kuumad joogid, jäätises · Greip - sobib süüa hommikueineks nii suhkruga kui ilma, eelroana koos vähkide ja avokaadoga ning loomulikult sobib see puuviljasalateisse ja teistesse magustoitudesse. · Mandariin - Mandariini kuivatatud ja jahvatatud koortega saab maitsestada küpsetisi ja järelroogi. Puuviljasalatid, tordid. Luuviljalised: · Aprikoos - on õitsemise ajal raagus, lehed tulevad peale õitsemist. Aprikoosi viljaliha on väga õrn ega talu hästi transporti. Seetõttu koristatakse nad pooltoorelt ja lastakse sihtkohas järelvalmida. Aprikoosid sobivad lihtsalt söömiseks, aga sobivad hästi nii magustoitudesse, kookidesse ja kokteilidesse kui ka kergetesse einetesse, kala- ja liharoogade lisandiks, salatitesse.
jäetakse kaetuks kogu suveks, sügisel kaevatakse see orgaanilise väetisena mulda (Mägi, Niiberg, 1999). Olulisimad toitained, mida ploomipuud vajavad on N, P, K ja Ca, lisaks sellele on vajalikud mikroelemendid. Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid, aga sellest ei pruugi piisata. Sel juhul viiakse alates 2.-4. kasvuaastast mulda N-P-K väetist. Mida vähem orgaanilist väetist kasutatakse seda enam tuleb kasutada mineraalväetist. Ploomipuud nagu kõik luuviljalised vajavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda, mulla happelise reaktsiooni korral on takistatud Ca sisenemine taimedesse, sellisel juhul on soovitav mulda lubjata (Mägi, Niiberg, 1999). Ploomipuud hakkavad vilja kandma 4-5 aasta vanuselt, täiskandeiga saabub 7.- 8. aastal. Saagikuse kasvades tõuseb nõudlus ka toitainete ja seega ka väetamise järele. Nii orgaanilised kui P-K väetised antakse sügisel mullaharimise alla (Mägi, Niiberg 1999).
hooajalist saadavust; hinda. Köögiviljade kasutamisvõimalused toidutegemisel on piiramatud. Peaaegu kõiki köögivilju saab toidutegemisel kasutada värskelt, sügavkülmutatult või konserveeritult. Puuviljad. Puuviljad jaotatakse vilja ehituse järgi: 1) seemneviljalised: õun, pirn jne; 50 2) luuviljalised: ploom, kirss, virsik, aprikoos jne; 3) tsitruselised: mandariin, apelsin, greip, sidrun, laim jne; 4) troopilised ja subtroopilised viljad: banaan, dattel, avokaado, tähtvili, guaav jne. Puuviljade valikul tuleb arvestada, et need oleksid: kahjustusteta, st ei tohi olla muljumiskohti ega riknenuid; erksavärvilised ja meeldiva lõhnaga; paraja küpsusastega: mitte liiga kõvad ega liiga pehmed.
Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2. Luuviljalised puuviljad Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Viimased sisaldavad rohkem suhkruid vastavalt 10 ja 12% ning vähem happeid vastavalt 1,3 ja 0,8%. Leidub veel lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid, 15 mg C-vitamiini 100g kohta jt. Hapukirss liigitatakse põõsas- ja tüvikirssideks. Põõsaskirsid jagunevad tumepunase viljaga veiksliteks ja heledama viljaga amarellideks. Tüvikirsid jagunevad tumedaviljalisteks morellideks ja heledavärvilisteks klaaskirssideks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
