.....................................4 4. Kasutusalad.................................................................................................5 5. Kasutuskohad vanasti..................................................................................6 6. Kasutaud Kirjandus.....................................................................................7 Sise- ja välis iseloomustused Puit on ühtlaselt kuldpruun, sageli shokolaadipruunide kuni mustade joontega Suur tiikpuu kasvab looduslikes tingimustes 25-35 meetri körguseks, kuid esineb ka kuni 40 meetri pikkuseid puid. Tema tüve läbimööt ulatub 0,4-1,0 meetrini. Vöra ja oksad algavad maapinnast alles paarikümne meetri körgusel. Elliptilised vöi muna-kujulised lehed on 30-60 cm pikad ja kuni 35 cm laiused. Tiikpuu öitseb ainult vihmaperioodil (juunist kuni septembrini), kuival ajal heidab ta lehed maha. Kasvab troopilistes piirkondades.
Tõrva 2008 Sissejuhatus Väärispuit on hästi töödeldav ning omapärase värvusega ja tekstuuriga tarbepuit. Väärispuitu kasutatakse iluasjade, skulptuuride, muusikariistade, mööbli, meenete valmistamiseks. Väärispuit on oluline ka ehitusel ja isegi kosmeetikas, kus erinevat väärispuitu kasutatakse parfüümide valmistamiseks. Väärispuidu alla kuuluvate liikide nimekiri on pikk. Mõned eksootilisemad neist on tiikpuu, mürobalaant, sandlipuu, paduk, mahagon, akazuu, sapeli, utile, omu, sedreel, okumee, makoree, eebenipuu, jakaranda, ipepuu, grenadill, raudpuu, pokkpuit, kebratso, punapuu, hikkor, plataan, iroko, balsa jt. Eestis loetakse väärispuiduks näiteks kadakat ja pirnipuud. Seoses väärispuiduga on tekkinud väga suur probleem, sest üha rohkem võetakse maha vihmametsi, kus leidub olulist väärispuitu. Järjest enam on troopiliste vihmametsade tagavara seadustevastaste raiete tõttu ohustatud
Puidu niiskussisaldus peaks olema514%. Parimad tulemused saadakse, kui materjal on värskelt ette valmistatud, näiteks hööveldatud. 2. Kanda liim ühele poolele. Tugevama liimivuugi saavutamiseks või siis, kui on tegemist lehtpuiduga ja eksootiliste puiduliikidega kanda liim mõlemale poolele. Suru liimitavad detailid kokku hiljemalt 8 min jooksul (+20 °C). Okaspuidul, näiteks männil, on surveaeg 2030 minutit toatemperatuuril, lehtpuit (tamm, tiikpuu) nõuab pikemat aega. Surveaeg on pikem ka suuremõõtmeliste detailide liimimisel. Puhastamine Liimiga töötamisel tuleb järgida puhtusenõudeid. Töötada hoolikalt, et liimiplekke vältida. Samuti vältida kontakti silmade ja nahaga. Toote sattumisel nahale pesta nahka kohe vee ja seebiga. Töövahendid pesta veega enne liimi kuivamist. Kuivanud liimi saab eemaldada mehaaniliselt. Toote analüüs 159 TDS 7,8 pH tegur 31,5 Kaltsium
Puidust tehakse mööblit, vineeri, Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks, Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm, Puude kuningas, Püsivuse, tugevuse sümbol, Tammeleht-looduskaitse sümbol, Esimene kaitse all olev puu, Tõrud sigade lemmikud, Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet, Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate, Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik, Eriti kallis "must puit" Tammesid kasutati laevaehitusel, Nende all olid kogunemised ja rituaalid, Peamine levitaja pasknäär, 30-35m, Koor noorelt sile, oliivpruun, hiljem krobe ja hallikaspruun, Lehed kuni 12 cm, Õitseb mai lõpul, Eluiga kuni 1000 aastat, Valgusnõudlik, Eesti kõrgeim tamm Sagadi mõisa pargis
50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemisekindel, levinud Põhja-Ameerikas. Ranniksekvoia -lähedane mammutipuule - 112m, kuni 1400 a vana Kõvad okaspuud: · eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas · raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis · mahagonipuu - mööblipuu, kaneel-, punakaspruun, levinud Ladina- Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) Tarbepuud: kusk, mänd Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab Erikasutusega liigid: viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 2. Põllumajandus
50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemiskindel, levinud Põhja-Ameerikas ranniksekvoia (lähedane mammutipuule) - 112m, kuni 1400 a vana 2) KÕVAD LEHTPUUD · eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas · raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis · mahagonipuu - mööblipuu, kaneel-, punakaspruun, levinud Ladina-Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) 3) TARBEOKASPUUD 4) VÄHEVÄÄRTUSLIKUD PUUD Kuusk Mänd Lepp Paju Haab 5) ERIKASUTUSEGA LIIGID - viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinakoorest), Lõuna-Ameerika (Andid)
mln ha Aasia Euroopa Põhja-ja Kesk-Am Lõuna- Aafrika Ameerika Okeaania Tiikpuu istandus Sudaani lõunaosas Analüüsige istutatud metsade pindala muutusi eri regioonides. http://www.fao.org/forestry/fra/62219/en/ http://postconflict.unep.ch/sudanreport/sudan_website/index_photos_2.php?key=forestry Kuidas suurendada puidu väärtust? PABER JA EHITUSDETAI PAPP LID
vetikad. Viimast on põhjustanud populatsiooni kasv, mis nõuab üha rohkem materjale ehituseks ning ruumi elamiseks. Prügiga kaetud oja Manilas 11 Metsamajandus Filipiinidel on 76650km2 metsa, mis moodustab kogu riigi pindalast 26%. Metsaliigiks on troopiliine vihmamets. Levinud puuliigid on mahagon, valge lauan, akaatsia, pili, kookospähklipuu, valge tiikpuu, palisander ja palm. Suuremad metsamassiivid asuvad Luzoni saare põhjaosas, Palawani saarel ning Mindanao saarel. Puitu kasutatakse ehituseks, paberi tootmiseks, kütteks ja osasid vilju toiduks. Puitu ei ekspordita ega impordita. Peamine keskkonnaprobleem, seoses metsandusega, on
Lääne-Paapuas ja on ohustatud illegaalsete metsaraiete pärast (eriti merbau-intsia). Peasisseostjateks on Hiina ja Jaapan. Troopiliste vihmametsade kaitseks rajasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF2, Greenpeace ja NABU sertifikaadi. Teised organisatsioonid: Pro Regenwald, Rettet den Regenwald ja Watch Indonesia edendavad täielikku loobumist troopikapuidust viimaste veel säilinud vihmametsade kaitseks. Troopikapuud on näiteks: mahagon, tiikpuu, balsapuit, Brasiilia dalbergia, bolletrie, azobe, abahhipuu, merbau-intsia, Ramin, afseelia, vengepuu. 5.4. Kodumaised puuliigid Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd ja kuusk on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kavsab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all.
Ekvatoriaalne Mahagon, Brasiilia, sademete vesi imbub läbi kivimite vihmamets eebenipuu Indoneesi pragude. a Lähisekvatoriaa Tiikpuu, Boliivia, III Metsandus Territoriaalv Majandusveed Avaookean lne akaatsia Brasiilia Mets – taastuv maavara, kuid väga aeglaselt eed Lähistroopiline Korgitamm, Kreeka, Metsamaade suurus ≠ metsamaade %
Tai keskosas asub 500 km pikkune Chao Phraya madalik. Riigi kõrgeimad mäed paiknevad loodeosas (kõrgeim tipp on Inthanon, 2595 m). 4 Kirde- ja idaosas on suur Khorati liivakivilavamaa, mis idas ja põhjas külgneb Mekongi jõe oruga ja lõunas Dangreki mägedega. Mets katab 28% territooriumist. Loode- ja põhjaosa mägedes kasvab mitut liiki väärispuudega (tiikpuu, tiibviljak, sandlipuu) ja bambusega troopiline heitlehine mussoonmets. Lääneosa mägedes ja riigi kaguosas on igihaljas laialehine mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove. Tai rahvusloom on india elevant, rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia. 3. Kliima Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi
90 protsenti troopilistest vihmametsade ökosüsteemist on hävinenud aastaks 2020. [9] Foto 4 : Mitmekesine vihmamets Vihmametsade raie Palju põhjusi on , miks vihmametsi maha raiutakse, kuid palju neist põhjustest üks sõna majandus. Nimelt just majanduse parandamiseks hävitatakse väga vajalikku vihmametsa. Erinevate lehtpuude mahraie Erinevate vähemväärtuslikumate ja väärtuslikumate lehtpuude maharaiumine nagu tiikpuu, mahagon, roosipuu ja paljud teised mööbli, ehitusmaterjali, söe ja teiste puu produktide valmistamsieks on tähtis tööstusharu ja toob palju sisse. Osad troopilised lehtpuu liigid eksportitakse enam arenenud riikidesse,näiteks Ameerika Ühendriikidesse, kus nendest tehakse kirste, mis lihtsalt maetakse maa alla või põletatakse. Eeldatakse, et Filipiinidega, Malaisiaga, Elevnadiluu rannikuga, Nigeeriaga ja Taiga juhtub see, et väärtuslike lehtpuude liigse eksportimise tõttu saab
77. Milles seisneb metsade tähtsus? (toodavad fotosünteesi käigus hapniku nign seovad selle käigus süsihappegaasi [puhastavad õhku]; erinevate loomade & lindude elupaik/elukeskkond; küttepuit [energia- ja soojaallikas]; ehitusmaterjal; puit; aitab ära hoida eriosiooni; saab toitu [marjad, seened, ulukid - koriluskeskkond]; puhkepaik [-> turism] 78. MAAILMA METSAVARA - LÄHISEKVATORITAALNE METS -> Austraalia, India, Brasiilia, Peruu -> eebenipuu, akaatsia, tiikpuu -> keskkonnakaitsleine, väike juurdekasv -EKVATORIAALNE VIHMAMETS -> Kongo DV, Brasiilia, Indoneesia -> palmid, mahagon -> kiire juurdekasv, suur liigirikkus -PARASVÖÖTME LEHT- JA SEGAMETS -> Hiina, Poola, USA, Tsehhi, Saksamaa-> tamm, vaher, pöök -> keskmine juurdekasv, liigiliselt mitmekesine -PARASVÖÖTME OKASMETS -> Soome, Venemaa -> (eba)tsuuga, mänd, kuusk -> tähtis tarbepuit, madal juurdekasv, hõre
hõrendikud Brasiilia, Austraalia palm, eukalüpt, 20m3/ha eebenipuu madal tootlikkus puud enamasti kütteks Parasvöötme leht- ja USA, Jaapan, tamm, pöök, saar, lehtmetsad: 5-10m3/ha segametsad Prantsusmaa, tiikpuu segametsad: 2-3m3/ha Saksamaa suurem osa mööblitööstuse puidust Parasvöötme Kanada, Venemaa, Mänd, kuusk, nulg, 1-2m3/ha okasmetsad Rootsi, Soome lehis kasv aeglane, mets hõre
d hõrendikud India, Brasiilia 5-10 m3/ha Lähistroopika Korgitamm, vaher *15-20m3/ha, metsad niisked USA, Hiina okaspuud, kõvad kuivad Austraalia, Vahemeri lehtpuud. *1-2m3/ha Parasvöötme leht ja Hiina, Lõuna-Korea, Kask, tamm, vaher, Leht(5-10) Sega(2-3) segametsad Leedu, Saksamaa pöök, tiikpuu Okas mitmekesisus Parasvöötme Kanada, Venemaa, Kuusk, mänd, nulg, 1-2, vähe liike, okasmetsad Soome, Rootsi seeder tarbepuit, hõredad Millega tegeleb metsemajandus ja millega metsatööstus? Metsamajandus tegeleb metsa eest hoolitsemise; istutamise ja uue metsa külvamisega; kahjurite tõrje ja hooldusraiega. Metsatööstus tegeleb puidu varumise,
Sellisel juhul saab lõhna kasutada ka puiduliigi määramise tunnusena. Ka maltspuidul võib lõhn olla, kuid see pole vastavale puiduliigile iseloomulik, sest harilikult põhjustavad sellist magusat ja spetsiifilist lõhna puidus pesitsevad seened ja piskud. Vaigulõhn on enamus männiliikidel. Palisander- meeldiv magus lõhn, küpressil ja elupuul- hea aromaatne lõhn, euroopa nulg- hapukas lõhn, pokkpuu e quajakipuu- parkainete lõhn, erinevad seedriliigid- aromaatne lõhn, tiikpuu- meenutab vürtsikat toornahka, aafrika dahomal- niiskelt riknenud kala hais. Toorena lõhnab halvati ka aafrika abura ja ilomba (metsik muskaatpähklipuu). Aafrika amarant lõhnab halvasti kui seda töödelda. Aromaatse lõhnaga kadakat kasutati vanasti riidekapides, et ära hoida koisid. Seedrile lähedase lõhnaga lehtpuud sedreelat (e Kuuba-seede või sigariarbipuu) kasutatakse suhkrukastide ja kõrgema sordi sigaretkarpide tegemiseks
(Aastates) mullas Väga nõrk <5 Kask, saar, pöök , lepp Nõrk 5...10 Kuusk, mänd, jalakas Keskmine 10...15 Lehis, ebatsuuga, pähklipuu Hea 15...25 Tamm, hiigeelupuu Väga hea > 25 Tiikpuu Puitu vastupanuvõime suurendamist rikkuvate või hävitavate organismide vastu on aks lihtsat võimalust, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse meetoditega 4.1. Konstruktiivne puidukaitse Konstruktiivse puidukaitse eesmärk on vältida ehitustehniliste vahendite ja õigete konstrukt- sioonide kasutamisega kahjustajatele soodsate tingimuste tekkimist Hoida puidu niiskusesisaldus madal ( 20%) ja muutumatu (ventileerida !);
sealne looduslik mitmekesisus maailmas teisel kohal Brasiilia järel. Indoneesias on väga palju erinevaid taimkatte vorme: troopilised vihmametsad, põhja ja lõuna madalikud, mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud. Seal on umbes 28000 liiki õistaimed Indoneesias, mis koosneb 2500 erinevad orhideed, 6000 traditsioonilisi ravimtaimi kasutatakse Jamu. 122 liigi bambusest, üle 350 liigi rotangist ja 400 liiki Dipterocarpus, Sealhulgas eebenipuu, sandlipuu ja tiikpuu. Indoneesia on koduks ka mõned ebatavaline liigid mt. nagu lihasööjad taimed. Sealne taimestik on lopsakas ja rikas troopiliste liikide poolest. Riigi taimestiku ja loomastiku hulgas on esindatud nii Aasia kui ka Austraalia päritolu liigid, sest see asub kahe mandri vahel. Vulkaanide tõttu on Indoneesias viljakad mullad. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast. Lisaks metsadele on Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige
osadeks, välja arvatud painutatud osad. Pähkelpuu (Juglans sp.) maltspuit on kitsas, hallikasvalge kuni punaka värvusega. Kreeka pähklipuu lülipuit on hallikaspruun kuni pruun, ebaühtlaste tumedate joontega. Musta pähklipuu puit on tumedam pruunikas violetja varjundiga. Hajulisooneline puuliik, jämedate soontega, mis on suuremad kevadpuidus. Puidu heade omaduste tõttu kasutatakse teda mööbli ja sisustustarvete valmistamisel, samuti massiivpuiduna ja vineeri tootmisel. Tiikpuu (Tectona grandis) maltspuit ei leia tööstuslikku kasutust, lülipuit on toorelt rohekaskollane, peale kuivamist muutub mustade triipudega tumepruuniks. Väga dekoratiivse ehitusega puit, millel on rasvane läige. Rõngassooneline puuliik, puidul teatud sarnasused tammepuiduga. Puit sisaldab hulgaliselt mitmesuguseid õlisid, konserveeriva toimega. Kergelt kuivatatav, kuid raske liimida. Puidus leiduv räni annab puule suure kulumiskindluse.
ha) ja - Brasiilias (4,6 mln. ha). Kokku paikneb 62% kiirekasvuliste puuliikide istandustest Aasias (State of the World's Forests, 2001). Kiirekasvuliste (sageli eksootpuuliikide) istanduste puidu aastane juurdekasv on põhjapoolkeral enamasti 1015 tm/ha ning lõunapoolkeral 3040 tm/ha, nende raiering on harilikult alla 30 aasta (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Troopiliste piirkondade puuistandike liigilises koosseisus domineerivad eukalüptid, järgnevad männid, akaatsiad ja suur tiikpuu. Näiteks on eukalüptiistanduste keskmine aastajuurdekasv olenevalt liigist 10 60 tm/ha. Mitmesuguste teiste sh toidusaaduste saamiseks rajatud istandused on näiteks kummipuude, kookos- ning õlipalmide, ameerika pirnlooreberipuu e. avokaado, kaneelipuu, banaanide, teepõõsaste ning kohvipuude kasvatamiseks. Istandustest saadav üha suurenev puidukogus aitab tunduvalt vähendada survet looduslikele metsadele.
Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn, mis jääb ka peale kuivatamist. Toorena võib ka maltspuidul lõhn olla, kuid harilikult põhjustavad sellist magusatlõhna pesitsevad seened ja pisikud. Meil säilitab lõhna kadakas, põõsas. Sisse tootutest säilitab lõhna elupuu. Võõramaised seeder, küpress, eukalüpt, sandlipuu, tiikpuu. Värvus- puiduliikide värvuse skaala ulatub kollakasvalgest pruunini. Mõne puiduliigi malts- ja lülipuiduvahel on selge värvierinevus. Mida ekvaatoripoole, seda tumedama puiduga liike võime kohata. Tumedam pigment on tingitud kaitseks intensiivsema UV- kiirguse vastu. Ühes ja samas puuligis võib värvivaheldus olla nii suur, et raske määrata selle järgi kindlat liiki. Õhu ja päikese toimel tumeneb suuremosa puuliikide puitu (nt mänd). Samuti lepp raiudes peaaegu valge,
on. Näiteks tammel on lülipuit pruun, eebenipuul peaaegu must. Mitmetel puuliikidel nagu remmelgad ei teki lülipuidus parkaineid ja seetõttu on nad ka vastuvõtlikud puitulagundavatele seentele. Seente toimel on vanade remmelgate tüved tihti seest tühjaks mädanenud. Peale parkainete võib mõnede puittaimede lülipuit sisaldada ka mineraalaineid nt. räni. Ränistunud puit on väga vastupidav ja ei mädane vees. Selliseks näiteks on Malaisias kasvav suur tiikpuu (Tectona grandis), mida hinnatakse väga laevaehituses. Ka meie raagremmelgal sisaldub vanas eas puidus üsna palju räni - puud lõigates nüristub saekett. Tüüpilised lülipuidulised puud on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm jt. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad valgeks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolisi värvitu lülipuiduga puuliike küpspuidulisteks. Tüüpiline küpspuiduline puuliik on kuusk, samuti pöök ja pärn.
annaabi.ee 
