Plokikaane remont Põhilised vead , mis esinevad on : 1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga
Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklis puu kasvamiseks. · Rasvad esinevad põhiliselt seemnetes. Sarapuul ja pärnal ka puidus, enam okste puidus. · Suhkrute näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. 19. Puidu füüsikalised omadused jagunevad : Välised omadused : · Värvus · Läige · Tekstuur · Lõhn Seesmised omadused : · Niiskus · Tihedus · Kuivamine · Kahanemine · Paisumine · Kaardumine · Elektrilised omadused · Akustilised omadused · Soojusomadused 20. Puidu niiskuseks nim. seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Kui väljendada protsentides absoluutse kuivapuidu massi kohta absoluutne niiskussisaldus ; kui kui niiske puidu massist suhtelise e. Relatiivse niiskuse. Vabaks niiskuseks e. Kappillaarseks nimetatakse niiskust, mille juurdejuhtimisel üle küllastusastme, koguneb vesi soontesse, luumenisse ning õõnsustesse.
Liidete tugevus suureneb, materjali käsitlemine lihtsustub, võimaldab käsitleda kemikaalidega. Parandab ja laiendab pinnakäsitlemisvõimalusi. 52. Kuivatamisvõimsus Kuivatusvõimsus= puidu tegelik niiskus/keskkonna tasakaaluniiskus. Kuivatusvõimsus näitab kui võrdne 1 on tasakaal-kuivamist ei toimud, alla 1 siis on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine. 53. Millise puidu niiskuseini kuivab puit loomulikus keskkonnas vaju all 15-20% 54. Saematerjali kaardumine Kaardumine on saetud materjali kõverdumine saagimisel, kuivamisel või säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine. Küljekõverus mõõdetakse enim kaardunud 2m lõigul millimeetrites. 55. Saematerjali keerdumine Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest. 56
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...
PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised
osades suurenevad pinged, mille tulemusena detailid deformeeruvad või purunevad. Elastsuskadu ... Esineb keerd ja lehtvedrud, .... Mis töötavad dünaamilise koormuse ja temperatuurimuutuste olukorras Nõgi ja katlakivi .. Takistavad detailide jahutamist ja rikuvad nende soojusolukorda. Katlakivi soojusjuhtivus on 50..1000 korda väiksem kui metallil. Katlakivi põhjustab detailide ebaühtlast kuumenemist, mille tagajärjeks on plokikaane ja muude detailide kaardumine pragunemine. Detailid kattuvad nõega kütte- ja määrdeainete mittetäieliku põlemise tõttu või nende ainete kokkupuutumisel väga kuumade detailidega Tõrgete tekkimist kiirendavad Kasutuseeskirjade mittetäitmine (töötamine ülekoormusel, õlitus-, toite ja jahutustingimiste rikkumine), mitteõigeaegne ja lohakas tehnohooldus või remont, hoolduseeskirjade rikkumine jne. Masina konstruktsiooni ja valmistamise tehnoloogia puudulikkus (tööpindade väike
suvel. * tärklis säilib säsikiirte välimistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklist puu kasvamiseks. * rasvad esinevad põhiliselt seemnetes, sarapuul ja pärnal ka puidus, okste puidus enam. * Suhkrute kujukaks näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. Puidu füüsikalised omadused: Välised omadused: värvus, läige, tekstuur, lõhn. Seesmised omadused: niiskus, tihedus, kuivamine, kahanemine, paisumine, kaardumine, elektrilised omadused, akustilised omadused, soojusomadused. Niiskus puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsendides tema massist. Absoluutne niiskus ja suhteline niiskus. Kui seda väljendada protsentides absoluutselt kuivapuidu massi kohta, saame absoluutse niiskuse sisalduse, kui niiske puidu massist, siis on tegemist suhtelise e. Relatiivse niiskusega. W abs = A B / B * 100 W suht = A B / A * 100 A niiske puidu mass. B absol. Kuivapuidu mass
kasvamiseks; c) rasvad esinevad põhiliselt seemnetes, sarapuul ja pärnal ka puidus, okste puidus enam; d) suhkrute kujukaks näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. Puidu füüsikalised omadused. Füüsikalised omadused jagunevad: · Välised omadused: värvus läige tekstuur lõhn · Seesmised omadused niiskus tihedus kuivamine kahanemine paisumine kaardumine elektrilised omadused akustilised omadused soojusomadused Niiskus · Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. absoluutne niiskus suhteline niiskus Kui seda väljendada protsentides absoluutselt kuivapuidu massi kohta, saame absoluutse niiskuse sisalduse, kui niiske puidu massist, siis on tegemist suhtelise e. relatiivse niiskusega.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 3 ÜLDHAIGUSTEGA SEOTUD KÜÜNEMUUTUSED Üldhaigustega kaasneb mitmeid küünedeformatsioone. Need jäävad tavaliselt tähelepanuta, kuid mõnikord võivad olla siiski headeks diagnostilisteks vihjeteks. 3.1 Küünedüstroofia Arterioskleroosi korral küüs pakseneb ja muutub otsast rabedaks. Muutus haarab tasapisi kogu küüne. Teine küüne düstroofia vorm on selle liigne kaardumine ja paindumine lateraalsetesse küünevallidesse. Vanurite küünemuutused on sageli just ateroskleroosist tingitud. 3.2 Küünte kollasus Küüne lümfodeem, Sammani sündroom. Lümfodeemi tõttu muutuvad küüned kollakaks, kõvaks ja pikisuunas kaardunuks. Nende kasv on märgatavalt aeglustunud. Küüne 11 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e
kõvadus väheneb tunduvalt. Mida kõrgem on lõõmutustemperatuur, seda intensiivsemalt kulgeb graffitiseerimisprotsess. Väikseid lihtsa kujuga valandeid võib kuumutada 1050-1150-ni kuumutatud soolavannides. Sellel temperetuuril piisab lühiaegsest(mõni minut) detalli vannis hoidmisest selleks, et tsementiit laguneks ja kõvadus väheneks. Keerukama kujuga, õhukeste seinte ja erineva seinapaksusega valandite korral ei saa nii kõrgeid temperatuure kasutada, sest siis tekib paratamatult kaardumine. Kaardumiskalduvustega detaile tuleb lõõmutada madalamatel temperatuuridel (800-850°), kusjuures sellel temperatuuri hoidmise aeg, pikeneb märgatavalt 5 (kuni 2-5 tundi). Koos ahjuga jahutatakse valandeid kuni 400-500° -ni. Mõnedel juhtudel loobutakse 1õõmutamisest üldse. Kõvaduse vähendamise eesmärgil ei tohi malmvalandite lõõmutamisega liialdada. Asi seisab selles, et lõõmutamisel väheneb koos kõvadusega ka tugevus
Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, ...
Riketeks loetakse selliseid kürvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad metsamaterjali kvaliteedi alla lubatud normi. Tavalisemad rikked on: 1) puu kasvamisel tekkinud kõverus, kasvaja, okslikkus jt, 1) puu kasvamise ja puitmaterjali säilitamiseajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused tõugurikked, puidumädanikud, külmalõhed jt, 2) puidu niiskussisalduse muutusmisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine jt, 3) puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked. Soodsates tingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kerkesti häviv tooraine. Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need tekivad
10 mm Paksuses : ca 6…8 mmmoodust töölemisvaru Operatsioonide töölemisvarud kab operatsioon Töötlemisvaru jaguneb erinevate töötlemise operatsioonide vahel Igal operatsioonil eemaldatav materjali kiht moodustab operatsiooni töötlemisvaru Opertatsioonide töötlemisvarud kokku moodustavad üldise summaarse töölemisvaru .’ Vajalik töötlemisvaru suurus sõltub : Toormaterjali omadustest ja kvaliteedist (niiskus, kaardumine, pinnakaredus) Kasutadaolevate seadmete tehnoloogilistest võimalustest Detaili mõõtudest (suuremal detailil vajatakse reeglina suuremaid töötlemisvarusid) Konkreetse töötlemisvaru suuruse iga operatsiooni kohta määrab tehnoloog kes antud toote tehnoloogilist protsessi välja töötab Töötlemisvarude suurused fikseeritakse tehnoloogilistel kaartidel . Väljatuleku protsent .
Nende hulka kuuluvad keevitumatus, lõikumine, läbipõletus, laiendid, kraatrid, õmbluse mõõtmete vähenemine jne. Nende teket põhjustavad vale tehnoloogiline protsess või keevitusrežiim, rikkis seadmed, elektroodi vale asend õmbluse suhtes, keevitatavate detailide halb ettevalmistamine või koostamine, keevitaja vähesed oskused, halvad keevitustingimused jne. Defektide hulka arvatakse ka üksikute elementide või kogu keevituskonstruktsiooni kaardumine. Defektid keevisõmbluses jagunevad kaheks: sisemised ja välimised. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektid on: räbupesad, sisselõiked ja pealesulatised. Räbupesad Räbupesad (Joon. 22) võivad olla õmbluse sisesed ja õmbluse pinnale ulatuvad. Õmbluse pinnale ulatuvad räbupesad tulevad nähtavale peale šlaki eemaldamist keevisõmbluselt. Need on silmaga
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide....
Nende hulka kuuluvad keevitumatus, lõikumine, läbipõletus, laiendid, kraatrid, õmbluse mõõtmete vähenemine jne. Nende teket põhjustavad vale tehnoloogiline protsess või keevitusrežiim, rikkis seadmed, elektroodi vale asend õmbluse suhtes, keevitatavate detailide halb ettevalmistamine või koostamine, keevitaja vähesed oskused, halvad keevitustingimused jne. Defektide hulka arvatakse ka üksikute elementide või kogu keevituskonstruktsiooni kaardumine. Kristalliseerumispraod: Kristalliseerumispraod tekivad sulametalli kristalliseerumisel, kui metalli temperatuur on hapruse temperatuuri vahemikus. Kristalliseerumise ajal mõjuvad õmblusmetallile tõmbepinged, mis tekivad keevitatava metalli ebaühtlase kuumenemise ja jahutamise tõttu. Pingete teket soodustavad ka jäigad rakised, mis takistavad metalli kahanemist. Tõmbepingete tõttu õmblusmetall deformeerub plastselt ning põhjustab kristallide vahel pragusid.
Tavalaadimisel O2 ei eraldu. Gaaside eraldumine viib vee kadumisele elektrolüüdist, selle taseme alanemisele. Kui dest. vett ei lisata õigeaegselt viib see plaatide kuivamisele. Geel ja AGM tüüpi akud on eriti tundlikud ülelaadimisest põhjustatud plaatide ärakuivamisele. Kui aktiivaine lasta ära kuivada, on ta akule pöördumatult kadunud. Seega ülelaadimine võib akule olla sama kahjulik kui alalaadimine. Pundumine pliiplaatide kaardumine kuumenemise tõttu. Akudel on sisetakistus, mis kasvab temperatuuri kasvades laadimise käigus ja mida enam voolu läbib akut, seda enam sel takistusel eraldub soojust, mis viib pliiplaatide deformeerumise ja plaatidevahelise separaatori purunemiseni ja lõpuks omavahelise kokkupuuteni ja kohaliku lühiseni plaatide vahel, ,,tappes" lühistunud akupurgi ja lõpuks kogu aku. Separaatori elektrolüüti läbilaskevate omadustega materjal on väga oluline akude
Mööbli, sisustuse, parketi jne jaoks toatemperatuuril, mille juures õhu suhteline niiskus on 30...40%, on sobivpuiduniiskus 6...8%. Akende ja välisuste, suhteline õhuniiskus 70... 80%, jaoks on sobiv puiduniiskus 12... 15%. Pidevalt välisõhu käes seisva, vihma eest kaitstud puidu, suhteline õhuniiskus 80...90%, jaoks on sobiv puiduniiskus 14... 18%. Puidu kuivamisel ja kahanemisel käivad kaasas ka mitmesugused pahed, nagu pakatamine, kõmmeldumine, kaardumine jne. Ettevaatamatu ja kiire kuivatamisega võivad laudade/plankude otsad niiskuse intensiivse eemaldumise tõttu lõheneda ja see vähendab tunduvalt puidu väärtust. Otstarbekas on pärast palgi lahtisaagimist katta saematerjali otspinnad värviga, et vältida nende liiga kiiret kuivamist. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. ...
Mööbli, sisustuse, parketi jne jaoks toatemperatuuril, mille juures õhu suhteline niiskus on 30...40%, on sobiv puiduniiskus 6...8%. Akende ja välisuste, suhteline õhuniiskus 70...80%, jaoks on sobiv puiduniiskus 12...15%. Pidevalt välisõhu käes seisva, vihma eest kaitstud puidu, suhteline õhuniiskus 80...90%, jaoks on sobiv puiduniiskus 14...18%. Puidu kuivamisel ja kahanemisel käivad kaasas ka mitmesugused pahed, nagu pakatamine, kõmmeldumine, kaardumine jne. Ettevaatamatu ja kiire kuivatamisega võivad laudade/plankude otsad niiskuse intensiivse eemaldumise tõttu lõheneda ja see vähendab tunduvalt puidu väärtust. Otstarbekas on pärast palgi lahtisaagimist katta saematerjali otsapinnad värviga, et vältida nende liiga kiiret kuivamist. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse
tüüpe. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad: pöök, pärn, keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk). Kaardumine on pikisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu sisepingetest (malts- ja lülipuidu erinevast kuivamis-kahanemisest), aastarõngaste suurusest, suunast saematerjalis või materjali ebaõigest virnastamisest. Kõmmeldumine on puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel, mis on põhjustatud kokkukuivamise erinevustest radiaal- ja tangentsiaalsuunas. Kahanemine on põhjuseks, miks palgist täisnurkse või ümmarguse läbilõikega laua või lati
puiduliigid n:kuusk,nulg,pappel,paju,lepp,kadaks.2)keskmised kuivavad n:mänd ,seeder,tamm,saar,vaher,haab.3 · Muitmaterjali kokkukuivamist,paisumist arvutatakse järmise valemina ykuavtisent k saadakse vastavatest tabelistest,arvestatakse radiaal kui ka tangelsiaal suunas.n:kuusel radiaalsuunas 0,17 k ,tangelsiaalsuunas 0,31 ja lehisel radiaalsuunas 0,2 tangelsiaalsuunas 0,39 Puidu kõmmeldumine ja kaardumine · Kõmmeldumine on puitmaterjali ristlõike kuju muutumine kuivamisel või niiskumisel hüdroskoopsuse piirides milleks on 0-35 kõmmeldumine on põhjustatud kokku kuivamisel või ka paisumiselerinevustest radiaal ja tangelsiaalsuunas. · Mõningaid näiteid kõmmendumisel kuivamise korral. · Kaardumine on puitmaterjali pikisuunaline kuju muutumine.kaardumise erinorvormiks on propelleri taolised laudmaterjalid ehk väändunud puiitmaterjalid.
katki,tugeva survepinge korral kiud paind ja nihkuvad kõrvale.Survetugev on kasutuskõlbmatuks. 1)puu kasvamisel tekkinud kõverus, salmiliseus, kasvaja jt. 2)puu kasvamise ja materjali säilitamise ajal seente, kahjurite, või ilmastiku tekitatud kahjustused: mädanikud, külmalõhed, rõugurikked. 3) puidu niiskusesisalduse muutus:lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. 4) töötlemisel tekkivad rikked. Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. Umboks on tekkinud eemaldunud oksa tüüka ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ei ulatu pinnale, aga on näha haavandlaikude või puhetistena. Piklik oks on läbi lõigatud piki oma pikitelge. Piklikku oksa, mis läbib sortimendi külje kogu laiuses, nim põikoksaks. Külgoks on laua küljele ulatuv oks
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
kaitse mädanike vastu. Kattekiht peab olema: hea nakkumisega elastne (kuna puidu niiskussisalduse muutumise käigus paisudes, kahanedes viimistluskiht ei praguneks) kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti; võib tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed) suure päikesekiirguse kindel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid).
Laigud ja kohati ebanormaalsed värvused- mis tekinud erinevatest mõjudest. Võõrkehad- ebaloomulike kehade esinem puidus (kivid, naelad, traat, liiv jt) Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks. Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. 3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist. Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast. Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga).
4. Plaatide lagunemine Aktiivaine langeb välja teatud määral igal laadimis-tühjenemistsükli jooksul. Väljalangemist põhjustab veel rappumine, suure vooluga tühjenemine. Eriti lagunevad + plaadid. Lagundamist soodustab suurlaadimisvool, ülelaadimine, plaatide sulfateerumine, elektrolüüdi külmumine. 5. Praod anumas Põhjus: halb kinnitus, tuulutusavade ummistumine, elektrolüüdi külmumine. 6. Plaatide kaardumine Põhjused: suur laadimis-tühjendusvool, lühis, plaatide sulfateerumine. 7. Klemmide mustumine Kaitsemäärdeta klemmid oksüdeeruvad. Akude hooldamine, säilitamine, laadimine 1. Elektrolüüdi taseme kontrollimine Tase peab ulatuma 10...15 mm üle plaatide kaitsevõrgu. Kui tase on madalam ettenähtust, tuleb lisada akusse destilleeritud vett. NB! Elektrolüüsi toimel eraldub akust vesinik ja hapnik. Eralduv vesinik võib moodustada paukgaasi. Akule on lahtise tule lähendamine keelatud
71, mõõde a6). 28. Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet Tavalised puidurikked on: • puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus jt., • puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked jt., • puidu niiskusesisalduse muutumisega tekkivad rikked – lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine jt., • puidu töötlemisel tekkivad rikked – killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. (Lisa: enamikku puidurikkeid saab vältida või vähendada metsa hooldades ja puidu töötlemisel ning säilitamisel õiget tehnoloogiat rakendades.) Tüve kuju rikked (vali 3): • ovaalsus (ovality) – ümarpuidu ristlõige, mida iseloomustab suurema ja väiksema läbimõõdu märgatav erinevus (> 1,5 korda).
Laigud ja kohati ebanormaalsed värvused- mis tekinud erinevatest mõjudest. Võõrkehad- ebaloomulike kehade esinem puidus (kivid, naelad, traat, liiv jt) Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks. Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. Puidu keemiline koostis: Põhikomponendid- tselluloos (u 40-50%), hemitselluloos e polüsahhariidid (u 25-35 %),ligniin e puitaine (u 20-30 %). Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest, mille koostisse kuulub u 50% süsiniku, 43% hapniku, 6% vesiniku, 0,1% lämmastikku.
muutumiskiirusest. Kui elektriahelas on piisava võimsusega toiteallikas, läheb sädelahendus seejärel üle elektrikaarlahenduseks e lühemalt elektrikaareks. Elektrikaar on sõltumatu elektrilahendus, mida iseloomustab lahenduskanali suhteliselt suur läbimõõt (ulatub mitme sentimeetrini), tugev valguskiirgus peamiselt spektri punases ja kollases osas, väike pingelang kaare pikkusühiku kohta, ajaline püsivus, kõrge temperatuur ja vaba lahenduskanali kaardumine üles läbi kaare ülespoole liikuvate kuumenenud gaaside tõttu. Kui elektrikaart läbib vool tugevusega üle paarisaja ampri, võib see vabas õhus elektroodide eemaldumisel teineteisest enne katkemist venida isegi 10 või enama meetri pikkuseks. Kuna lülitusseadmete kontaktide lahutamine sellistele vahekaugustele on praktikas võimatu, siis ei ole näiteks alalisvoolu elektrikaare katkestamine kõrgepingetel võimalik. Alalisvoolulülitid saavad toimida näiteks nii, et
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
Täpsematel mõõtmistel võtta arvesse invar-riba temperatuuriparand. LATID Jaotiste vead. Nõuetekohane kontroll ning kalibreerimine. Tänapäeval on võimalik teha automatiseeritud kontroll iga jaotise pikkuse kohta. · Lati kalle Vesilood või teised meetmed kalde elimineerimiseks (edasi-tagasi kõigutamine). NIVELLIIRID Vajumine pehmes pinnases (kuuma päevaga asfalt ebastabiilne!) või statiivi jalgade kaardumine. Kompensaatorite vead magnetiseerumine) · Parallaks· Optika puudujäägid lugemite võtmisel 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat reljeefi ja selleks on võimlik kasutada geomeetrilist nivelleerimist ja mõtteks on määrata hästi paljude maapinna punktide kõrgused ning niimoodi saada täpne ettekujutus reljeefist. Pinna
Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Klapi ebatiheda sulgumise tõttu voolab gaas madalrõhukambrisse, mistõttu kambris ja voolikutes tõuseb rõhk ning mittekorras kaitseklapi korral võib membraan või voolikud puruneda. Põhjuseks võib olla kõrvaliste osakeste (tagi, laastud, puru jne.) sattumine klapi alla, klapi ebatasane pind, klapivedru murdumine või järeleandmine, klapi sööbimine juhtsoontesse, klapi pinna kaardumine. Gaasilekke vältimiseks tuleb reduktoreid hoolega käsitleda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Ebatiheduste avastamiseks tuleb katta kõik ühenduskohad, balloonist põletini, seebiveega - lekkekohtadesse ilmuvad siis seebimullid, näidates ära, kus on lekkekohad. Manomeetrit kasutatakse gaasi ülerõhu mõõtmiseks ja kasutatakse peamiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
