Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kindla kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik gaasiga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse. Voolis? Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis. 8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³ 9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³ temperatuuril 25ºC 10.Suhteline niiskus? Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks Kuidas leiame? Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g veeauru (a), aga nimetatud temperatuuril võiks olla kuni 23 g (A25°C), siis ei ole raske välja arvutada, millise osa (mitu %) võimalikust moodustab tegelik
muudmoodi kui tööd tehes, puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga. Teisiti, adiabaatilisel protsessil soojusenergia muutus põhineb mehaanilisel tööl, näiteks jääva hulga gaasi ruumala muutumisel, kus soojus ei kandu süsteemi eralduspinnast läbi. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suhteliselt suurest kiirusest või heast isoleeritusest, looduses gaasi halvast soojusjuhtivusest. 3. 4 Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).[viide?] Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru
Superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. On odav ja kergesti puhastatav; On mitte- toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; On keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat.
n on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn, Põhjustab üldmürgistuse. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, iseloomustab veeauru tihedust. vedel, tahke Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru n gaas-gaas (õhk) osarõhu suhe
ja süttimisoht. 55. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. osarõhu suhe. Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline,
Tuule mõjul (horisontaalsademed) Pritsmetena (ka üles suunas) Veeauruna veeauru rõhkude erinevuse tõttu Veeaur liigub ka konvektiivselt liikuva õhuga kaasa Vee liikumistest ehitises on vajalik omada ülevaadet, et teada, kuidas vähendada vee ja sellega koos liikuvate aineste kahjulikke mõjusid. 15 ... ÕHU VEEAURUSISALDUS avaldatakse mitmel moel: Absoluutniiskus w (veeauru hulk mahuühikus g/m3) Suhteline niiskus RH (veeauru hulk % -na maksimaalsest võimalikust antud temperatuuril). Ühik % Veeauru osarõhk pk (rõhk mida antud kontsentratsiooniga veeaur avaldaks kui ta täidaks üksinda kogu vaadeldava ruumala). Ühik Pa (N/m2) või Hg = 133,3 Pa Näide: Normaalne õhurõhk on 101325 Pa ja veeauru osarõhud selles näiteks temperatuuril -20 kraadi => 102 Pa
Neist olulisimad on päikesekiirgus ja geograafilise piirkonna hüdroloogiline reziim. Õhuniiskus mängib olulist rolli taimkattevööndite tekkimises, näiteks madala õhuniiskusega alal on palju kuivalembeseid taimi (kserofüüdid). Õhuniiskuse karakteristikuid Õhuniiskust iseloomustab hulk karakteristikuid: · absoluutne niiskus · eriniiskus · veeauru osarõhk · kastepunkt · suhteline niiskus Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on vee sisaldus mingit aines. Mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides) või grammides 100 grammi kohta niiske aine juhul. Gaaside absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m 3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Kirjanduses mõeldakse absoluutse niiskuse all sageli absoluutset õhuniiskust.
Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja lülipuidu vahele. Külmast lõhenenud korp koos puukiududega, muutub iga aasta külmadega suuremaks ning lõhekoht on vastuvõtlik mädanikele, seentele, putukate eluks. Pikselõhed- okste vahel Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale, kui absoluutniiskus hakkab langema alla 30% ehk küllastunud niiskus e vabaniiskus lahkub. Vabaniiskus- niiskus, mis täidab rakud ja rakude vahelise ruumi. Aurub puidust kuivamisel kõige enne. Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise. Kuna pealised kihid ja otspinnad kuivavad kiiremini kui seesmised siis tekib eri paigus eri kahanemiskonfitsent. Erinev kahanemiskonfitsent võib esile tuua kaardumise, kõmmeldumise, lõhenemise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
