Aromaatsed ühendid 1 (1) 1) Ftaalhape Kasutatakse värviainete tootmisel, lakitööstuses 2) Aspiriin/atsetüülsalitsüülhape Väiksed valged kristallid Lõhnata Nõrga hapuka maitsega Halvasti lahustub vees 3) Bensoehape Valge kristalne aine Lahustub vees Külmalt lõhnatu 4) Paratsetamool Valge või roosakas pulber Lõhnatu Halvasti lahustub vees 5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) ...
Tänu oma madalale sulamistemperatuurile kasutatakse teda laialdaselt lahingumoonas, nii puhtal kujul, kui ka segudes teiste lõhkeainetega. Trotüüli sulatamisel eralduvad mürgised gaasid. Käsitsemiselt on ta ohutu ja teda võib saagida, puurida või lõigata. Valatud trotüül vajab plahvatamiseks teist lõhkeainelaengut [11]. Pikriinhape e. Trinitrofenool C6H2(NO2)3OH on kollakat värvi kristalne pulber. Omab häid värvivaid omadusi ja on maitselt väga kibe. Lõhkeomadustelt ületab pikriinhape trotüüli. Teda kasutatakse sulatatult ja pressitult. Pressitud pikriinhape detonatsioonikiirus on 7200 m/s. Niiskuse juuresolekul reageerib metallidega ja moodustab väga ohtlikke kergestiplahvatavaid sooli, mida nimetatakse pikraatideks. Pikriinhape on mürgine [11]. 9 Nitroglütseriin on vedel õlitaoline lõhkeaine. Puhas nitroglütseriin on värvitu, tehniliselt aga kergelt kollaka värvusega
9 3.1.3 Nitroglütseriin LK. 10 3.1.4 Pikraadid LK. 11 3.2. MADALAMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 11 3.2.1 Must püssirohi LK. 11 3.2.2 Nitrotselluloos LK. 12 3.2.3 Kütus+oksüdeeruvad segud LK. 12 3.2.4 Perkloorhapped LK. 13 3.3. KÕRGEMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 13 3.3.1 R.D.X.(tsükloniit) LK. 13 3.3.2 Ammooniumnitraat LK. 14 3.3.3 Anfod LK. 15 3.3.4 T.N.T.(trinitrotüül) LK. 15 3.3.5 Kaaliumkloraat LK. 15 3.3.6 Dünamiit LK. 15 3.3.7 Nitrotärkliselised lõhkeained LK. 15 3.3.8 Pikriinhape LK. 16 3.3.9 Ammooniumpikraat (D-lõhkeaine) LK. 16 3.3.10 Nitrogeen-trikloriid LK. 16 3.3.11 Lead Azide LK. 17 3.4. TEISED "LÕHKEAINED" LK. 17 3.4.1 Termiit LK. 17 3.4.2 Molotovi kokteil LK. 17 3.4.3 Keemiline süütepudel LK. 18 3.4.4 Pudelgaaspommid LK. 18 4.0. LÕHKEAINETE KASUTAMINE LK. 19 4.1. OHUTUSNÕUDED LK. 19 4.2. SÜÜTESEADMED LK. 19 4.2.1 Süütenöörid LK. 19 4.2.2 Lööksüüde LK. 20 4.2.3 Elektriline süüde LK. 20 4.2.4 Elektromehaaniline süüde LK. 21 4.2
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
