Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plahvatused kodustes tingimustes (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

------------------------
Plahvatused kodustes tingimustes
Õpilasuurimus
Autor:
klass
Juhendaja :
2008
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. PLAHVATUS 4
5
2. POMMID 6
3. LÕHKEAINED 7
3.1. LÕHKEAINE LIIGID 7
3.2. LEVINUMAD LÕHKEAINED 8
4. PLAHVATUSKATSED KODUSTES TINGIMUSTES 11
5. KATSETE ARUTELU JA ANALÜÜS 14
KOKKUVÕTTE 23
KASUTATUD MATERJALID 24







SISSEJUHATUS


Tänapäeval leiab internetist palju
õpetusi kuidas teha plahvatust kodustes tingimustes. Katse
kirjeldusi leiab enamasti foorumitest. Noortel õpilastel, eriti
poistel tekib kiusatus neid katsed järgi proovida. Unustada ei
tohiks seda, et internet ei ole kõige usaldusväärsem allikas ning
tihtipeale puuduvad seal katsete jaoks vajaminevate ainete täpsed kogused . Kõik see võib kaasa tuua õnnetusi. Plahvatused kodustes
tingimustes on küllaltki huvitav teema, aga sellest hoolimata ei ole
autori teada seda ennem uuritud.
Töö eesmärgiks on välja uurida,
mida kujutab endast plahvatus, leida lihtsamalt teostatavaid
plahvatuskatseid ning selgitada nende katsete lähteainete
kättesaadavust. Toetudes keemia teadmistele selgitatakse välja
milles seisnevad nende plahvatuste põhimõtted ja analüüsitakse
veel katsete reaktsiooni käiku ning tuuakse välja katsete
ohutusnõuded.
Uurimustöö teaduslik materjal
pärineb kirjandusest, katseid on aga saadud internetist ja reaalsest
elust.
Uurimustöö võib jagada viide suuremasse peatükki, kus esimeses peatükis kirjeldatakse
plahvatusest üldiselt. Teine peatükk hõlmab võimsamaid pomme.
Kolmas aga koosneb lõhkeaine liikidest ja enim kasutavate
lõhkeainete iseloomustusest. Neljandas peatükis saame teada
milliseid võimalikke energilisemaid katseid on võimalik kodus teha
ning viiendas on katsete arutelu ja analüüs.
Siinkohal tänatakse abi osutajat ---

Vasakule Paremale
Plahvatused kodustes tingimustes #1 Plahvatused kodustes tingimustes #2 Plahvatused kodustes tingimustes #3 Plahvatused kodustes tingimustes #4 Plahvatused kodustes tingimustes #5 Plahvatused kodustes tingimustes #6 Plahvatused kodustes tingimustes #7 Plahvatused kodustes tingimustes #8 Plahvatused kodustes tingimustes #9 Plahvatused kodustes tingimustes #10 Plahvatused kodustes tingimustes #11 Plahvatused kodustes tingimustes #12 Plahvatused kodustes tingimustes #13 Plahvatused kodustes tingimustes #14 Plahvatused kodustes tingimustes #15 Plahvatused kodustes tingimustes #16 Plahvatused kodustes tingimustes #17 Plahvatused kodustes tingimustes #18 Plahvatused kodustes tingimustes #19 Plahvatused kodustes tingimustes #20 Plahvatused kodustes tingimustes #21 Plahvatused kodustes tingimustes #22 Plahvatused kodustes tingimustes #23 Plahvatused kodustes tingimustes #24 Plahvatused kodustes tingimustes #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Cotcilla Õppematerjali autor
Uurimustöö annab ülevaate pommidest, plahvatustest, lõhkeainetest ja energilisematest katsetest mida on võimalik kodus teha, katsete arutelu ja analüüs.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

ka kergelt eri suurusega. Musta püssirohu graanulite suurus sõltub kasutatava relva kaliibrist - liiga peen püssirohi v?ib vale galiibri puhul liialt kiiresti läbi põleda. Reegel on lihtne mida peenem pulber, seda kiirem põlemisaste. 2.0.1. MUST PÜSSIROHI. Tavaliselt esineb see kolmes erinevas liigis. Nagu juba eelpool mainitud - mida peenem on pulber, seda kiiremini ta läbi põleb. Pommide puhul on põlemisaste eriti tähtis. Kuna plahvatus kujutab endast järsku gaasirõhu tõusu piiratud keskkonnas, siis on selle tekitamiseks soovitav kasutada just kiirestipõlevat püssirohtu. Allpool on ära toodud kolm enimlevinud musta püssirohu marki koos tavaliselt sama margiga FFF. Ka teised margid ja nende kasutamine olgu ära toodud: MARK KALIIBER VASTAV TULIRELV F 50 v?i suurem mudelkahur, mõned vintpüssid FF 36 - 50 suured püstolid FFF 36 v?i väiksem püstolid, derringerid (tilluke, väiksekaliibriline püstol, sageli

Keemia
thumbnail
11
doc

Praktikumi lõputöö, etüülbensoaat benseohappest, protokoll

Mürgine sissehingamisel või naha kaudu absorbeerununa. Aurud võivad põhjustada uimasust või lämmatada. Kokkupuude võib tekitada silmade ärrituse või naha põletuse. Tules võivad tekkida ärritava toimega ja/või mürgised gaasid. Kaaliumpermanganaat Tugev oksüdeerija. Koos väävelhappe või glütseriiniga on isesüttiv. Tahkete orgaaniliste ainetega annab plahvatavaid segusid ning tulekahju korral võimendab tulekahjut. Koos väävli või fosforiga tekib plahvatus. Tolm ja lahus ärritavad tugevalt nahka, hingamisteid ja neelu. Tugeva lahusena või tahkena põhjustab põletust. Verre imendatuna kahjustab verevärvnikku, kesknärvisüsteemi, maksa, neere. Kokkupuude võib tekitada nahal ja silmades põletuse. Aurud või tolm võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja nahaärritust. Tules võivad tekkida ärritava toimega või mürgised gaasid. 3. Füüsikaliste konstantide tabel (lähteained ja produktid)

Orgaaniline keemia ii
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsive

Orgaaniline keemia
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

4FeS2+11O2=2Fe2O3+8SO2 4. Kasutusalad. Hapnikku ja hapnikuga rikastatud õhku kasutatakse nii keemiliste protsesside kui ka kütuste põlemisprotsesside intensiivistamiseks, näiteks väävel- ja lämmastikhappe tootmisel, kõrgahjuprotsessides jm.. Põlevate gaaside põletamisel hapnikuks saadakse kõrge temperatuuriga leek, mida rakendatakse metallide keevitamisel. Keevitamistöödeks vajalikku hapniku säilitatakse siniseks värvitud terasballoonides suure rõhu all (150 at). Tingimustes, kus ümbritsevas õhus puudub hingamiseks vajalik hapnik või on seda vähe, kasutatakse hapnikumaske (lendurid, mäeronijad, tuukrid, tuletõrjujad). Puhast hapnikku antakse sissehingamiseks ka mitmesuguste südame- ja kopsuhaoguste puhul ning gaasimürgituste raviks. 5. Trihapnik. Ehk osoon on hapniku allotroopne teisend. Tavalise hapniku (dihapniku) molekul koosneb kahest aatomist, trihapniku molekul aga kolmest. O3 on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga plahvatav gaas, mis

Keemia
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

peadselt lillaka leegiga põlema. (Pildiallikas: autori erakogu) Tseesiumi reageerimine veega (Pildiallikas: http://dfsworldwidellc.wordpress.com/2008/02/08/metalic-cesium ) 4) Reageerimine hapetega Leelismetallide reageerimine hapetega toimub palju energilisemalt kui veega, kusjuures sellega võivad kaasneda plahvatused ja metalli süttimine. Sõltuvalt katsetingimustest (happe kontsentratsioon, reagee- Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 5 rivate ainete vahekord, temperatuur, happe iseloom, leelismetalli asetud pingereas jt.) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik.

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p ­ lahuse tihedus, m ­ lahuse mass, V ­ lahuse ruumala). Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 10 astmes ­7 kuni 10 astmes ­5 (1 kuni 100 nm), on tegemist kolloidlahusega (taimemahlad, veri). Nad erinevad tõelistest lahustest oma suuruse poolest, valgusvihu nähtavuse poolest lahuses, teatud tingimustes võivad kolloidlahuse moodustada ka vees halvasti lahustunud alused, happed või soolad. Sarnanevad selle poolest, et pihustunud aine osakesed on väga väikesed, hästi püsivad, filtrimisel ei saa eraldada pihustunud ainet. Segusid, milles üks aine on teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi)

Keemia
thumbnail
5
doc

Lämmastik

LÄMMASTIK ­ N (ld.k. nitrogenium- salpeetri tekitaja) Leidumine Lämmastik esineb looduses nii lihtainena kui ühendites. Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 %. Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates mineraalides, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites (NaNO3 ­ tsiili, KNO3 ­ india). Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur on veidi madalam kui hapnikul, siis sellel erinevusel põhineb ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2

Keemia




Meedia

Kommentaarid (4)

Jacobi110 profiilipilt
Jacobi110: Nii hea ja asjalik jutt, et tekkis isegi hirm materjali lugemise abil pahanduste tegemise suhtes. Don`try it at home :)
18:01 22-08-2013
Scrife profiilipilt
The Scrife: Suht hea isegi. Aitas palju

11:37 15-05-2011
Deffy profiilipilt
Aili P: Plahvatusest päris hea jutt!
11:21 03-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun