· kui kanalisatsiooni torudesse valatakse ummistuse eemaldamiseks/puhastamiseks või rooste kõrvaldamiseks hapet, eraldub alati sellise tegevuse tagajärjel divesiniksulhiidi H 2S, millel on ebameeldiv mädamunahais, so ka mürgine gaas · happevihmade ajal tekivad kõrgemates õhu kihtides tööstute korstende juures H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2 HAPPE HAPPE nimetus HAPPE HAPPE HAPPELE HAPPELE vastava valem aniooni aniooni vastava oksiidi oksiidi nimetus valem nimetus valem I VI -II väävelhape SO42- sulfaatioon VI -II vääveltrioksiid H2SO4 SO3
ei ole nii olulised Tugevates hapetes lisatud happe konts. on võrdne prootonite konts. Seda korrutatakse aktiivsusteguriga , mis leitakse tabelist. 6 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Elektrokeemia ja keemiline kineetika Konduktomeetriline tiitrimine Esimene graafik kirjeldab potentsiaali muutumist tugevale happele tugeva aluse lisamisel. Prootonite potentsiaal on suurem hüdroksiidide omast. Punkt b tähistab aga ekvivalentruumala väärtust. Teisel on see kalde muutumispunkt ning lisatakse tugevat alust nõrgale happele. Kolmandal on see teine kalde muutumispunkt, ning lisatakse tugevat alust kahe happe segule, millest üks on nõrk. Nernsti võrrand Kineetika potentsiaalide kaudu Kineetika põhipostulaat k-kiiruskonstant; v-reaktsiooni kiirus; x,y-järgud
2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust. Algselt lahus lillakas-roosa, NH4Cl lisamisel värvus muutus hele roosaks. Tasakaal nihkus vasakule, hüdroksiidioonide kontsentratsioon vähenes. Nihutamaks tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada nõrgale happele tugevat alust ja tugevale happele nõrka alust. CH3COOHCH3COO-+H+ [CH 3COO - ][ H + ] K = [CH 3COOH ] h NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] K = [ NH 4OH ] a 3. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud 250 ml koonilisse kolbi 10 ml õppejõult saadud HCl kontroll-lahust(nr.3) ja lisada 2-3 tilka fenoolftaleiini lahust.
polaarne side kahe erineva mittemetalli vaheline side H ja Cl 20. Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik CaO 21. Hape aine mis annab lahuses vesinikioone (H+) H3PO4 22. Alus aine mis annab lahuses hüdroksiidioone (OH-) NaOH 23. Sool koosneb metallist ja happejäägist NaCl 24. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon H3PO4+3NaOH=Na3PO4+3H2O 25. Indikaator aine mis muudab värvust lahusele, happele või alusele lisamisel universaal- 26. Leelis vees lahustuv tugev lahus NaOH 27. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest 28. Lahustuvus näitab aine suurimat kogust grammides, mis lahustub 100 grammis vees 29. Põlemine reaktsioon, kus eraldub soojust ja valgus
Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO3 Fosforhape H3PO4
Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO3 Fosforhape H3PO4
Happed (kordamine) happele happe happe anioon ja selle vastava happe nimetus soola nimetus valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape
(HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO][H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1- )]. Legend: [CH3COOH] = Chape Cdiss = ch - ch = ch(1-); [H+] ja [CH3COO-] = c e. kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S
koliidile ja soolesti- ku vaegustele, või- malikud anafülak- tilised reaktsioonid Puuduvad Pole teada Pole teada Võib tekitada naha- ärritusi, suus põle- tustunnet ja pune- tust suu ümber Võib mõjutada mi- neraalide nagu raua, tsingi ja vase imen- dumist Võib tekitada nõge- selöövet, soolesti- ku probleeme ja peavalu Võib tekitada naha- ärritusi, suus põle- tustunnet ja pune- tust suu ümber Lehekülg 3 Leht1 Sarnane benseo- happele Võib tekitada ham- maste dentiinkihi defekte Pole teada Pole teada Pole teada Võib tekitada naha- ärritusi, suus põle- tustunnet ja pune- tust suu ümber Võib tekitada pea- valu ja migreeni ning maoärritust Pole teada Pole teada Võib tekitada aller- gilist puudutusaurti- kaariat ja medika- mentidesse lisatuna gaase ja kõhulahti- sust Võib tekitada aller- gilisi reaktsioone Võib olla põhjuseks koliidile ja soolesti- ku vaegustele, või- malikud anafülak- tilised reaktsioonid
tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis. · Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku.Samal põhimõttel toimib ka lakkimine. · Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O · Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid. · Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi. · Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega. · Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega (puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid. · Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O
9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik 13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone 14. Happeline oksiid hapnik happele vastav oksiid 15. Hüdratatsioon aineosakeste seostumine vee molekulidega 16. Indikaator aine, mis muudab värvust lahusele või alusele lisamisel 17. Inhibiitor - aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust 18. Ioon aatom või aatomi rähmitus, millel on positiivne või negatiivne laen 19. Isotroobid keemilise elemendi teisendid,millel on ühesugune prootonite arv, kuid erisugune neutronite arv 20. Katalüsaator aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust
tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? H2O + CH3COOH + mp Tekib punane (teraline) lahus. H2O + CH3COOH + mp + CH3COONa CH3COONa = CH3COO- + Na+ K= Pärast tahke naatriumetanaadi lisamist värvub lahus oranziks, järelikult pH suurenes. Happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon alanes.
CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 (lahus oli roosa sai oranziks) Tasakaal nihkub vasakule, vesinikioone kontsentratsioon vähenes NH4 H2O+NH4Cl (NH4 H2O)Cl (lahus oli lillaks sai läbipaistvaks) Tasakaal nihkub molekulide dissotsieerumata suunas, OH ioone ei ole nii palju NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] Ka= [ NH 4OH ] CH3COOHCH3COO-+H+ [CH 3COO - ][ H + ] Kh= [CH 3COOH ] Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada nõrgale happele tugev alus ja tugev happe nõrgale alusel. 3. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 1) V1(NaOH)=7,85ml V2(NaOH)=7,95ml Vkesk(NaOH)=7,80ml 2)V(NaOH)M(NaOH)=V(HCl)Cm(HCl) V ( NaOH )Cm ( NaOH ) 7,80 * 0,0668 mol Cm (HCl)= = = 0,0521 V ( HCl ) 10 l 4. pH mõõtmine ja arvutused. pH1=1,36 pH2=2,24 pH3=2,56 Cm (NaOH)=0,0668M pH=-log aH+ pH=-log0,0668=1,18
𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 ⇄ 𝑁𝐻4 + + 𝑂𝐻 − 0,06 0,06 0,06 -Kontsentratsioonid mol/dm3 𝑁𝐻4 𝐶𝑙 ⇄ 𝑁𝐻4 + + 𝐶𝑙− Hüdroksiidioonide konts. lahuses vähenes, sest tasakaal liikus ammooniumioonide tekke suunas. [𝐾+ ]∗[𝐴− ] 0,06∗0,06 𝐾= 𝐾= = 0,06 [𝐾𝐴] 0,06 Tasakaalu dissotsieerumata molekulide suuna nihutamiseks on nõrgale happele vaja lisada nõrga happe soola; nõrgale alusele Katses 6 tuli katseklaasi valada ~5 mL küllastatud BaCl2 lahust ja lisada kontsentreeritud vesinikkloriidhapet. Katseklaasis toimus sadestumine. Selgitada toimuvat Le Chatelier’ printsiibiga. 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ⇄ 𝐵𝑎2+ + 𝐶𝑙− 𝐵𝑎𝐶𝑙2 + 𝐻𝐶𝑙 ⟶ 𝐻𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ↓ Kloriidioonide kontsentratsioon suurenes, seega vastavalt Le Chatelier’ printsiibile nihkub
Soolhape mõjus tsingile tugevamalt kui etaanhape, kuna HCl on tugev elektrolüüt ning vesilahuses dissotsieerub täielikult, seetõttu mõjub ka tugevamalt. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses Vesinikioonide kontsentratsioon lahuses vähenes. Tasakaal nihkus vasakule. Tasakaal nihkus molekulide dissotsieerumata suunas, hüdroksiidioone ei ole nii palju. Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas, tuleb nõrgale happele lisada tugev alus ja tugev hape nõrgale alusele. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimistel kulunud NaOH mahud: 1. 8,60 mL 2. 8,50 mL 3. 8,65 mL Kulunud NaOH keskmine ruumala: Õppejõult teada saadud õige tulemus: 0,0823 M Veaarvutus: pH mõõtmine ja arvutused Õppejõult saadud kontroll-lahuse pH oli 1,12. 10x lahjendusega kontroll-lahusepH oli 2,08. 100x lahjendusega kontroll-lahuse pH oli 2,98.
furanoosi vormis. Selgitage kuidas tsükliline struktuur formuleerub ja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Selgitage glükogeeni kohta järgmist: a) millisesse ainegruppi kuulub? B) milline on monomeerne koostis, c) milline on molekuli struktuur, d) mis tüüpi glükosiidsidemeid temas esinevad, e) bioloogiline roll. 3. Kirjutage loodusliku 18:3 (kolmnurk: 9, 12;15) rasvhappe struktuurivalem. Andke sellele happele 1)triviaalne ja süstemaatiline nimetus, b) iseloomustage viimane kaksiksideme (oomega) paiknemise aspektist c)isomeerse vormi cis/trans iseloomustus. 4. Iseloomustage järgmiste lipiidi rühmade keemilist ehitust ja kirjutage nende üldistatud struktuurivalemid: a) triatsüülglütseroolid, b)vahad 5. Joonistage biomemebraani fragment, kirjeldage membraani koostiskomponente ja nende paigutust. Iseloomustage membraanivalke
IOONILISED AINED ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seotud ioonilise sidemega. ELEKTROLÜÜDI LAHUS elektrolüüdid on jagunenud ioonideks, juhib elektrivoolu. LAHUSE ELEKTRIJUHTIVUS kui lahuses on ioonid, juhib lahus elektrit. HAPE (aine, mis annab lahusesse vesinikioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil katioonidena moodustuvad üksnes vesinikioonid. HAPPELINE OKSIID mittemetallioksiid, mis vastab mingile happele; alusega reageerides annavad soola ja vee. TUGEV HAPE lahuses täielikult dissotseerumun ioonideks: H2SO4; HNO3; HCl. NÕRK HAPE lahustumisel osaliselt dissotseerub ioonideks: H2S; H2CO3; H4SiO4. ALUS EHK HÜDROKSIID (aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil anioonidena moodustuvad üksnes hüdroksiidioonid. ALUSELINE OKSIID metallioksiid, mis reageerides happega annab soola ja vee. LEELIS vees lahustuv alus
Enterotoksiin Termostabiilne Termolabiilne 14. Miks kasutatakse probiootikume valdavalt piimatoodetes? 1. Piimadooted puhverdavad maos liigse happe, kaitstes seega probiootilisi baktereid maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide adhesiooni takistamine, kiirendatud limaskesta kahjustuste paranemine) 3. Inimpäritolu (liigiomane interaktsioon) On erandeid: näiteks S. cerevisiae ja L. plantarum 4. Dokumenteeritud tervistav toime 5. Ohutus 6. Head tehnoloogilised karakteristikud (stabiilsus, suures hulgas tootmise lihtsus, hapniku taluvus) 16
valdkondades. Tooraineks polüetüleeni saamiseks o gaas eteen. Polüetüleen sünteesitakse madala või kõrge rõhu polümerisatsioonil. Sellepärast on olemas 2 põhi tüüpi: madaltihe polüetüleen ja kõrgtihe poüetüleen, ka lineaarne madal tihe ja ülikõrge molaarmassiga polüetüleenid. 3. Polüetüleen omadused Plastiline materjal hea dielektri omadusega , . Füsioloogiliselt neutraalne, lõhnata Ei reageeri hapega ja Püsiv happele, , solventile, alkoholile, bensiinile, vesile, õlile. Ta laguneb 50% HNO3 lahuse ning samuti vedela ja gaasilise Cl2 ja F2 toimel. Broom ja jood diffundeeruvad polüetüleenist läbi. Polüetüleen ei lahustu orgaanilistes lahustites, vaid piiratult pundub nendes. 4. , 24. , . , . 2 - , , . .
Tihti eemaldan plekke tekstiilmaterjalidelt kõikidele hästi tuttavate meetoditega. Näiteks, närimiskummi eemaldan riidelt tärpentiiniga. Peedimahlaplekist saan üldiselt lahti nii, et valan kohe pleki keeva veega üle. Samamoodi saab hakkama ka teiste värskete vedelate plekkidega. Aga plekkide eemaldajat valides ei tohi muidugi unustada,et erinevad kangad nõuavad erinevaid puhastamisviise. On vaja arvestada kiu keemilisi püsivusomadusi, selle vastupidavust happele, leelistele või muude keemiliste ainete toimele. Jäta meelde, et: Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad. Atsetaat muutub happes sültjaks. Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad. Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele.
). Lahuse värvus muutus kollasemaks, seega pH suurenes, see tähendab et vesiniioonide konts. vähenes, happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule. Kirjutada etaanhappe dissotsiatsiooni reaktsiooni võrrand ja selle reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis. CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- K H CH COO 3 CH 3COOH Mida on vaja lisada nõrgale happele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada ühendid, mis koosneks tugeva aluse ja nõrga happe ioonidest (nõrga happe ioon hüdrolüüsub veega). Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaakhüdraatii ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi ja loksutada.
(HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO] [H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1-)]. Legend: [CH3COOH] = Chape Cdiss = ch - ch = ch(1-); [H+] ja [CH3COO-] = c e. kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O
Happed ja alused. Vesilahused 77. Selgitage tähtsamaid hapete-aluste teooriaid. Tooge näiteid! Määrake keemilistes reaktsioonides Brønstedi ja / või Lewisi happed ja alused. 78. Kirjeldage pH ja pOH skaalat ning nende omavahelist seost. 79. Kirjutage nõrga happe / aluse dissotsiatsioonikonstandi avaldised. 80. Kuidas on seotud happe või aluse tugevus ja sellega konjugeeritud aluse või happe tugevus? Kirjutage konjugeeritud happele ja alusele vastavad võrrandid. Näidake, kuidas happe Ka ja pKa on seotud happega konjugeeritud aluse Kb ja pKb- ga. 81. Selgitage solvendi mõju happe või aluse tugevusele. 82. Ennustage happe suhtelist tugevust, lähtudes selle struktuurist. 84. Arvutage iooni molaarne kontsentratsioon tugeva happe / aluse lahuses. 85. Arvutage tugeva happe / aluse lahuse pH või pOH. 86. Arvutage lahuse pH / pOH kaudu H3O+ / OH- molaarne kontsentratsioon. 87
Kompaktne, praktiline ja kiiresti mõjuv, alati kasutusvalmis. Ühest pakendist piisab ühe sõiduki puhastamiseks. Ei põhjusta allergilisi reaktsioone (järgige kasutusjuhendit). Loctite Hygiene Spray puhastab kiiresti ja seda on lihtne kasutada igat liiki sõidukite salongide puhastamiseks. Sobib ideaalselt ka ruumide kliimaseadmesüsteemide puhastamiseks. Sõidukite kliimaseadmete ja salongide puhastamine: Hävitab tõhusalt paljusid baktereid, happele vastupidavaid pisikuid ja lipofiilseid viirusi (herpes ja gripp) ning pärmiseeni. 1.1.4 Sonax Autosalongi puhastusvahend Sobiv sisustuse plastosadele, ka laekattele. Eemaldab õrnalt kuid põhjalikult ka kõige raskema mustuse. Ei sisalda fosfaati ega lahusteid. Jätab värske, meeldiva lõhna. 1.1.5 SONAX Interior Cleaner Sobiv sisustuse plastosadele, ka laekattele. Eemaldab õrnalt kuid põhjalikult ka kõige raskema mustuse. Ei sisalda fosfaati ega lahusteid
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed
happejääkioon (anioon): Hapete ja aluste tugevus HA D H+ + A Mida suuremad on ionisatsioonikonstantide Kh ja Ka väärtused, seda tugevama happe Kirjutame välja dissotsiatsioonikonstandi avaldise sellele happele: või alusega on tegemist. Tugevate hapete-aluste Kh ja Ka väärtused on suured ning neid tabelites tavaliselt ei tooda (K >> 1). Keskmise tugevusega hapetel 0.1 > Kh > 0.001 ja CH+ * CA- nõrkadel Kh < 0.001 (103)
Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond 1… 1,5 pH ühikut pH väärtuses. Mitmekomponentsetes puhversüsteemides on kasutuspiirkond palju laiem. Arrheniuse teooria: Happed on ained, mis vesilahuses annavad H+-ioone, alused annavad vesilahuses OH‾-ioone. Brønstedi prootonteooria: Happed on prootonidoonorid, alused prootoniaktseptorid. Aluseks võib olla igasugune aine, ühend, mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab siduda prootonit. Igale antud happele vastab mingi kindel alus. Need on omavahel seotud protoneetilise tasakaalu kaudu: AH↔A‾ + H. Selliseid alust ja hapet nimetatakse seostatud alus ja hape ehk konjugeeritud alus ja hape. On selliseid ühendeid, mis olenevalt tingimustest võivad käituda kas happe või alusena: H2O + H+ ⇄ H3O+ käitub nagu alus H2O ⇄ OH‾ + H+ käitub nagu hape Neutralisatsioonireaktsioonis osaleb alati kaks seostunud happe ja aluse paari.
kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP
kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk – monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on
kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP
Aluseks võib Brønstedi teoorias olla iga aine või ühend, mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab sisuda prootoni. Igale antud happele vastab mingi kindel alus; need on omavahel seotud protoneetilise tasakaalu kaudu: +¿ Vere puhversüsteemid -¿+ H ¿ . Sellist aluse ja happe paari nimetatakse pH=7,36 ± 0,03 pH AH A ¿ Vere
Analoogselt väljendatakse hapete tugevust pKa väärtustega, pKa = – log K a , seega vee pKa võrdub 15,7. Lahused pH väärtustega alla 7 on happelised, üle 7 on aluselised, lahused pH väärtusega 7 on neutraalsd. Tugevate hapete pKa väärtused on negatiivsed, näit.kloorvesinikhappe pH = – 7 , suhteliselt nõrgal happel , äädikhappel aga 4,7 . 22 Nagu ülalpool näha, kaasneb happele alati temaga konjugeeritud alus. See võimaldab mugavasti aluste tugevust väljendada samas skaalas. Nimelt aluse tugevus väljendub temaga konjugeeritud happe tugevusena. Nõrga happega on alati konjugeeritud tugev alus ja tugeva happega nõrk alus. Näit. väga nõrga happe ammmoniaagiga NH3 , pKa = 33, on konjugeeritud väga tugev alus amiidioon NH 2 - , samuti on veega kui nõrga
Inimese herpesviirus 1 ja 2 (herpes simplex 1 ja 2) Üldist. Herpesviirused on suured ümbrisega kaheahelalise DNA-ga viirused. Genoom on lineaarne, rekombinatsioon genoomisiseselt, orientatsioonimuutused on võimalikud. Kapsiid on ikosadeltaeedrilise sümmeetriaga, 162-st kapsomeerist. Ümbris sisaldab glükoproteiini. Ümbrise ja kapsiidi vahel on tegument (ruum), milles replikatsiooni alustamist hõlbustavad valgud ja ensüümid. Tundlikud happele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Replikatsiooni algatab viiruse glükoproteiinide ja rakupinnaretseptorite interaktsioon, nukleokapsiid vabaneb ümbrise sulandumisel plasmamembraani; nukleokapsiid kohtub tuumamembraaniga, transkriptsioon ja replikatsioon toimuvad tuumas. HSV-1 ja 2 jagavad koetropismi, homoloogset DNA-d, haigussümptomeid, aga teatavad erinevused on ka. Virulentsus.
Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO3 Fosforhape H3PO4 Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.)
2eàCa2+ Ni0 2eàNi2+2H+2eà2H0àH2h N5++3eàN2+Hapete peamise sarnased ja erinevad omadused: mõlemad on tugevad oksüdeerijad, reageerivad hüdroksiididega, moodustavad soolasid... 40. Aluseks nimet keemilist ühendit, mis sisaldab hüdroksiidrühma –OH ja dissotseerub vesilahuses, moodustades hüdr.ioone. Happega reageerides annab soola. Hapete ja aluste teooria kohaselt on a. aine, mis seob prootoneid või annab teisele happele elektronpaari. Leelisteks nimet. hästi lahustuvaid tugevaid aluseid (NaOH, Ca(OHO)2). Naatriumhüdroksiid: vees ja alkoholides hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne kristalne aine. Sulamistemp. On 322 kraadi, tihedus 2,13 Mg/m3. Tugev alus, neelab õhust CO2-te ja veearu, tema vesilahus söövitab klaasi. N-i saadakse NaCl vesilahust elektrolüüsides (katoodil eraldub vesinik, anoodil kloor, katoodiruumis tekib NaOH).Ammooniumhüdroksiid tekib ammoniaagi lahustumisel vees. On nõrk alus
..10 nukleotiidi Sõltuvalt RNA tüübist 10 -10 Vastupidavus denaturatsioonile (pH, tº) On vastupidavam võrreldes RNA-ga On vähem vastupidavam võrreldes DNA-ga Bioloogiline funktsioon Pärilikkussaine säilitamine ja edasikandmine muutumatul kujul Pärilikkusinfo realiseerimine valgu sünteesi käigus Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Lagundav ensüün DNA-aas e desoksüribonukleaas RNA-aas e ribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas
2.3.1. LÄMMASTIKHAPE. Selle, lõhkeainete valmistamiseks kõige olulisema happe saamiseks on mitmeid teid.Üks neist võimalustest on alljärgnevalt ära toodud. Materjalid: Varustus: naatrium- või kaaliumnitraat; kontsentreeritud reguleeritav põleti; retort; jäävann; segamispulk; väävelhape, destileeritud vesi. sulguriga kogumisnõu. 1) Vala 32 ml. kontsentreeritud väävelhapet retorti. 2) Kaalu hoolikalt 58 g. naatriumnitraati või 68 g. kaaliumnitraati, lisa see aeglaselt happele. Kui see hästi ei segune, sega klaaspulgaga hoolikalt läbi. 3) Ühenda retordi avatud suu kogumisnõuga ja aseta kogumisnõu jäävanni. 4) Alusta retordi kuumutamist madalal temperatuuril. Jätka kuumutamist, kuni vedelik hakkab retordist välja imbuma. Saadud vedelik on lämmastikhape. Kuumutage, kuni põhja settinud sade on peaaegu kuiv, või kuni enam hapet ei moodustu. ETTEVAATUST ! Kui hapet on liiga tugevalt kuumutatud, laguneb lämmastikhape kohe peale moodustumist
Kui leiame k1 ja k2, siis saame välja arvutada, et kui suur peab olema atsetaadi konts teises reaktsioonis, et oleks sama kiiruskonstant kui esimest järku reaktsiooni puhul. [S] Et=13M on atsetaadi konts, mis tagaks võrduse, 13M vaba rühm kompenseeriks aspiriini reaktsioonis katalüütilist rühma. See oli happe-aluse katalüüs. Nukleofiilses katalüüsis on efektiivsed kontsid hoopis kõrgemad. Aspiriini derivaat (estersideme ülekanne, atsüüli ülekanne) atsüül kantakse happele üle Esimest järku reaktsioon, mõõdetud kiiruskonstant k10,02 s-1 . Intramolekulaarne ülekanne Analoogne molekul + anhüdriid...+... Teist järku reaktsioon, mõõdetud kiiruskonstant k210 -10 S-1M-1. Intermolekulaarne ülekanne. Monomolekulaarses rekatsioonis ei lähe entroopiat kaduma. * slaidil tähistab üleminekuolekut ja üleminekuoleku parameetreid. Bimolekulaarnse ja monomolekulaarnse reaktsiooni energia erinevused on eksponendis vms. S bi- ja
annaabi.ee 
