Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"happele" - 38 õppematerjali

thumbnail
1
doc

8.kl materjal HAPPED konspekt

· kui kanalisatsiooni torudesse valatakse ummistuse eemaldamiseks/puhastamiseks või rooste kõrvaldamiseks hapet, eraldub alati sellise tegevuse tagajärjel divesiniksulhiidi H 2S, millel on ebameeldiv mädamunahais, so ka mürgine gaas · happevihmade ajal tekivad kõrgemates õhu kihtides tööstute korstende juures H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2 HAPPE HAPPE nimetus HAPPE HAPPE HAPPELE HAPPELE vastava valem aniooni aniooni vastava oksiidi oksiidi nimetus valem nimetus valem I VI -II väävelhape SO42- sulfaatioon VI -II vääveltrioksiid H2SO4 SO3

Keemia → Keemia
115 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsikaline keemia TTÜ lühikonspekt

ei ole nii olulised Tugevates hapetes ­ lisatud happe konts. on võrdne prootonite konts. Seda korrutatakse aktiivsusteguriga , mis leitakse tabelist. 6 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis ­ Kalju Lott Elektrokeemia ja keemiline kineetika Konduktomeetriline tiitrimine Esimene graafik kirjeldab potentsiaali muutumist tugevale happele tugeva aluse lisamisel. Prootonite potentsiaal on suurem hüdroksiidide omast. Punkt b tähistab aga ekvivalentruumala väärtust. Teisel on see kalde muutumispunkt ning lisatakse tugevat alust nõrgale happele. Kolmandal on see teine kalde muutumispunkt, ning lisatakse tugevat alust kahe happe segule, millest üks on nõrk. Nernsti võrrand Kineetika potentsiaalide kaudu Kineetika põhipostulaat k-kiiruskonstant; v-reaktsiooni kiirus; x,y-järgud

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
211 allalaadimist
thumbnail
5
docx

pH mõõtmine, hüdrolüüs, elektrolüütide lahused

2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust. Algselt lahus lillakas-roosa, NH4Cl lisamisel värvus muutus hele roosaks. Tasakaal nihkus vasakule, hüdroksiidioonide kontsentratsioon vähenes. Nihutamaks tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada nõrgale happele tugevat alust ja tugevale happele nõrka alust. CH3COOHCH3COO-+H+ [CH 3COO - ][ H + ] K = [CH 3COOH ] h NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] K = [ NH 4OH ] a 3. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud 250 ml koonilisse kolbi 10 ml õppejõult saadud HCl kontroll-lahust(nr.3) ja lisada 2-3 tilka fenoolftaleiini lahust.

Keemia → Anorgaaniline keemia
80 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keemia mõisted

polaarne side ­ kahe erineva mittemetalli vaheline side H ja Cl 20. Oksiid ­ koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik CaO 21. Hape ­ aine mis annab lahuses vesinikioone (H+) H3PO4 22. Alus ­ aine mis annab lahuses hüdroksiidioone (OH-) NaOH 23. Sool ­ koosneb metallist ja happejäägist NaCl 24. Neutralisatsioonireaktsioon ­ happe ja aluse vaheline reaktsioon H3PO4+3NaOH=Na3PO4+3H2O 25. Indikaator ­ aine mis muudab värvust lahusele, happele või alusele lisamisel universaal- 26. Leelis ­ vees lahustuv tugev lahus NaOH 27. Lahus ­ ühtlane segu, mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest 28. Lahustuvus ­ näitab aine suurimat kogust grammides, mis lahustub 100 grammis vees 29. Põlemine ­ reaktsioon, kus eraldub soojust ja valgus

Keemia → Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Happed spikker - väävlishape, äädikhape

Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape ­ HCl Divesiniksulfiidhape ­ H2S Lämmastikhape ­ HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape ­ H2SO3 Süsihape ­ H2CO3 Fosforhape ­ H3PO4

Keemia → rekursiooni- ja...
122 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemia - Happed

Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape ­ HCl Divesiniksulfiidhape ­ H2S Lämmastikhape ­ HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape ­ H2SO3 Süsihape ­ H2CO3 Fosforhape ­ H3PO4

Keemia → Biokeemia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keemia happed, soolad, kordamisküsimused

Happed (kordamine) happele happe happe anioon ja selle vastava happe nimetus soola nimetus valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrolüüt

(HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal ­ kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant ­ on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO][H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1- )]. Legend: [CH3COOH] = Chape ­ Cdiss = ch - ch = ch(1-); [H+] ja [CH3COO-] = c e. kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul ­ [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus ­ lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon ­ protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S

Keemia → Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
4
ods

E-ained poest saadavates toidukaupades, ning nende E-ainete võimalikud kõrvalmõjud.

Leht1 Toiduaine E-ained Nimi Kasutusotstarve Grand Multivitamii- E414 Kummiaraabik Stabilisaator ni jook E445 Kampoli glütseroolestrid Emulgaator Rakvere Viru sink E1422 Ditärklisadipaat Pole teada E407 Karrageen Stabilisaator E301 Naatriumaskorbaat Antioksüdant E451 Trifosfaat Happesuse regulaator E621 Naatriumvesinikglutamaat Lõhna- ja maitse- tugevdaja E250 Naatriumnitrit Säilitusaine Sokolaadisüdamed E420 Sorbitool Niiskusesäilitaja E160a Karoteen ...

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tarbekeemia

tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis. · Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku.Samal põhimõttel toimib ka lakkimine. · Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O · Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid. · Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi. · Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega. · Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega (puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid. · Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O

Keemia → Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia mõistete seletused

juhib elektrit 9. Emulusioon ­ pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon ­ energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid ­ valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees ­ roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik 13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone 14. Happeline oksiid ­ hapnik happele vastav oksiid 15. Hüdratatsioon ­ aineosakeste seostumine vee molekulidega 16. Indikaator ­ aine, mis muudab värvust lahusele või alusele lisamisel 17. Inhibiitor - aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust 18. Ioon ­ aatom või aatomi rähmitus, millel on positiivne või negatiivne laen 19. Isotroobid ­ keemilise elemendi teisendid,millel on ühesugune prootonite arv, kuid erisugune neutronite arv 20. Katalüsaator ­ aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust 21

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Anorgaaniline keemia III protokoll

Eksperimentaalne töö Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid: 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, Indikaatorid: · universaalindikaatorpaber ­ pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil, · fenoolftaleiin (ff) ­ pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), · metüülpunane (mp) ­ pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3,...

Keemia → Anorgaaniline keemia
270 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 (lahus oli roosa sai oranziks) Tasakaal nihkub vasakule, vesinikioone kontsentratsioon vähenes NH4 H2O+NH4Cl (NH4 H2O)Cl (lahus oli lillaks sai läbipaistvaks) Tasakaal nihkub molekulide dissotsieerumata suunas, OH ioone ei ole nii palju NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] Ka= [ NH 4OH ] CH3COOHCH3COO-+H+ [CH 3COO - ][ H + ] Kh= [CH 3COOH ] Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada nõrgale happele tugev alus ja tugev happe nõrgale alusel. 3. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 1) V1(NaOH)=7,85ml V2(NaOH)=7,95ml Vkesk(NaOH)=7,80ml 2)V(NaOH)M(NaOH)=V(HCl)Cm(HCl) V ( NaOH )Cm ( NaOH ) 7,80 * 0,0668 mol Cm (HCl)= = = 0,0521 V ( HCl ) 10 l 4. pH mõõtmine ja arvutused. pH1=1,36 pH2=2,24 pH3=2,56 Cm (NaOH)=0,0668M pH=-log aH+ pH=-log0,0668=1,18 1

Keemia → Anorgaaniline keemia
498 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Elektrolüütiline dissotsiatsioon

𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 ⇄ 𝑁𝐻4 + + 𝑂𝐻 − 0,06 0,06 0,06 -Kontsentratsioonid mol/dm3 𝑁𝐻4 𝐶𝑙 ⇄ 𝑁𝐻4 + + 𝐶𝑙− Hüdroksiidioonide konts. lahuses vähenes, sest tasakaal liikus ammooniumioonide tekke suunas. [𝐾+ ]∗[𝐴− ] 0,06∗0,06 𝐾= 𝐾= = 0,06 [𝐾𝐴] 0,06 Tasakaalu dissotsieerumata molekulide suuna nihutamiseks on nõrgale happele vaja lisada nõrga happe soola; nõrgale alusele Katses 6 tuli katseklaasi valada ~5 mL küllastatud BaCl2 lahust ja lisada kontsentreeritud vesinikkloriidhapet. Katseklaasis toimus sadestumine.  Selgitada toimuvat Le Chatelier’ printsiibiga. 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ⇄ 𝐵𝑎2+ + 𝐶𝑙− 𝐵𝑎𝐶𝑙2 + 𝐻𝐶𝑙 ⟶ 𝐻𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ↓ Kloriidioonide kontsentratsioon suurenes, seega vastavalt Le Chatelier’ printsiibile nihkub

Keemia → Keemia
144 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektrolüütide lahused, pH

Soolhape mõjus tsingile tugevamalt kui etaanhape, kuna HCl on tugev elektrolüüt ning vesilahuses dissotsieerub täielikult, seetõttu mõjub ka tugevamalt. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses Vesinikioonide kontsentratsioon lahuses vähenes. Tasakaal nihkus vasakule. Tasakaal nihkus molekulide dissotsieerumata suunas, hüdroksiidioone ei ole nii palju. Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas, tuleb nõrgale happele lisada tugev alus ja tugev hape nõrgale alusele. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimistel kulunud NaOH mahud: 1. 8,60 mL 2. 8,50 mL 3. 8,65 mL Kulunud NaOH keskmine ruumala: Õppejõult teada saadud õige tulemus: 0,0823 M Veaarvutus: pH mõõtmine ja arvutused Õppejõult saadud kontroll-lahuse pH oli 1,12. 10x lahjendusega kontroll-lahusepH oli 2,08. 100x lahjendusega kontroll-lahuse pH oli 2,98.

Keemia → Anorgaaniline keemia
218 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Biokeemia II test

furanoosi vormis. Selgitage kuidas tsükliline struktuur formuleerub ja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Selgitage glükogeeni kohta järgmist: a) millisesse ainegruppi kuulub? B) milline on monomeerne koostis, c) milline on molekuli struktuur, d) mis tüüpi glükosiidsidemeid temas esinevad, e) bioloogiline roll. 3. Kirjutage loodusliku 18:3 (kolmnurk: 9, 12;15) rasvhappe struktuurivalem. Andke sellele happele 1)triviaalne ja süstemaatiline nimetus, b) iseloomustage viimane kaksiksideme (oomega) paiknemise aspektist c)isomeerse vormi cis/trans iseloomustus. 4. Iseloomustage järgmiste lipiidi rühmade keemilist ehitust ja kirjutage nende üldistatud struktuurivalemid: a) triatsüülglütseroolid, b)vahad 5. Joonistage biomemebraani fragment, kirjeldage membraani koostiskomponente ja nende paigutust. Iseloomustage membraanivalke

Keemia → Biokeemia
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikid...

Keemia → Keemia
311 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Toiduainete mikrobioloogia kordamisküsimused ja -vastused

Enterotoksiin Termostabiilne Termolabiilne 14. Miks kasutatakse probiootikume valdavalt piimatoodetes? 1. Piimadooted puhverdavad maos liigse happe, kaitstes seega probiootilisi baktereid maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis ­ Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide adhesiooni takistamine, kiirendatud limaskesta kahjustuste paranemine) 3. Inimpäritolu (liigiomane interaktsioon) On erandeid: näiteks S. cerevisiae ja L. plantarum 4. Dokumenteeritud tervistav toime 5. Ohutus 6. Head tehnoloogilised karakteristikud (stabiilsus, suures hulgas tootmise lihtsus, hapniku taluvus) 16

Toit → Toiduainete mikrobioloogia
105 allalaadimist
thumbnail
8
doc

PE composite

valdkondades. Tooraineks polüetüleeni saamiseks o gaas eteen. Polüetüleen sünteesitakse madala või kõrge rõhu polümerisatsioonil. Sellepärast on olemas 2 põhi tüüpi: madaltihe polüetüleen ja kõrgtihe poüetüleen, ka lineaarne madal tihe ja ülikõrge molaarmassiga polüetüleenid. 3. Polüetüleen ­ omadused Plastiline materjal hea dielektri omadusega , . Füsioloogiliselt neutraalne, lõhnata Ei reageeri hapega ja Püsiv happele, , solventile, alkoholile, bensiinile, vesile, õlile. Ta laguneb 50% HNO3 lahuse ning samuti vedela ja gaasilise Cl2 ja F2 toimel. Broom ja jood diffundeeruvad polüetüleenist läbi. Polüetüleen ei lahustu orgaanilistes lahustites, vaid piiratult pundub nendes. 4. ­ , 24. , . , . 2 - , , . .

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Plekkide eemaldamine tekstiilmaterjalidelt

Tihti eemaldan plekke tekstiilmaterjalidelt kõikidele hästi tuttavate meetoditega. Näiteks, närimiskummi eemaldan riidelt tärpentiiniga. Peedimahlaplekist saan üldiselt lahti nii, et valan kohe pleki keeva veega üle. Samamoodi saab hakkama ka teiste värskete vedelate plekkidega. Aga plekkide eemaldajat valides ei tohi muidugi unustada,et erinevad kangad nõuavad erinevaid puhastamisviise. On vaja arvestada kiu keemilisi püsivusomadusi, selle vastupidavust happele, leelistele või muude keemiliste ainete toimele. Jäta meelde, et:  Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad. Atsetaat muutub happes sültjaks.  Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad.  Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele.

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

). Lahuse värvus muutus kollasemaks, seega pH suurenes, see tähendab et vesiniioonide konts. vähenes, happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule. Kirjutada etaanhappe dissotsiatsiooni reaktsiooni võrrand ja selle reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis. CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- K  H   CH COO   3   CH 3COOH  Mida on vaja lisada nõrgale happele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada ühendid, mis koosneks tugeva aluse ja nõrga happe ioonidest (nõrga happe ioon hüdrolüüsub veega). Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaakhüdraatii ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi ja loksutada.

Keemia → Anorgaaniline keemia
86 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt

(HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal ­ kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant ­ on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO] [H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1-)]. Legend: [CH3COOH] = Chape ­ Cdiss = ch - ch = ch(1-); [H+] ja [CH3COO-] = c e. kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul ­ [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus ­ lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon ­ protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O

Keemia → Keemia alused
146 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia alused: Termodünaamika

Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! ­ Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! ­ Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid ­ süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku ...

Keemia → Keemia alused
14 allalaadimist
thumbnail
22
doc

AUTOHOOLDUSVAHENDID, TÖÖSTUSKAUBA REFERAAT

Kompaktne, praktiline ja kiiresti mõjuv, alati kasutusvalmis. Ühest pakendist piisab ühe sõiduki puhastamiseks. Ei põhjusta allergilisi reaktsioone (järgige kasutusjuhendit). Loctite Hygiene Spray puhastab kiiresti ja seda on lihtne kasutada igat liiki sõidukite salongide puhastamiseks. Sobib ideaalselt ka ruumide kliimaseadmesüsteemide puhastamiseks. Sõidukite kliimaseadmete ja salongide puhastamine: Hävitab tõhusalt paljusid baktereid, happele vastupidavaid pisikuid ja lipofiilseid viirusi (herpes ja gripp) ning pärmiseeni. 1.1.4 Sonax Autosalongi puhastusvahend Sobiv sisustuse plastosadele, ka laekattele. Eemaldab õrnalt kuid põhjalikult ka kõige raskema mustuse. Ei sisalda fosfaati ega lahusteid. Jätab värske, meeldiva lõhna. 1.1.5 SONAX Interior Cleaner Sobiv sisustuse plastosadele, ka laekattele. Eemaldab õrnalt kuid põhjalikult ka kõige raskema mustuse. Ei sisalda fosfaati ega lahusteid

Majandus → Kaubandus ökonoomika
40 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kordamisküsimuste vastused aines "Rakenduskeemia"

Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed

Keemia → Rakenduskeemia
27 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

LAHUSED

happejääkioon (anioon): Hapete ja aluste tugevus HA D H+ + A­ Mida suuremad on ionisatsioonikonstantide Kh ja Ka väärtused, seda tugevama happe Kirjutame välja dissotsiatsioonikonstandi avaldise sellele happele: või alusega on tegemist. Tugevate hapete-aluste Kh ja Ka väärtused on suured ning neid tabelites tavaliselt ei tooda (K >> 1). Keskmise tugevusega hapetel 0.1 > Kh > 0.001 ja CH+ * CA- nõrkadel Kh < 0.001 (10­3)

Varia → Kategoriseerimata
27 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Füüsikaline keemia

Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond 1… 1,5 pH ühikut pH väärtuses. Mitmekomponentsetes puhversüsteemides on kasutuspiirkond palju laiem. Arrheniuse teooria: Happed on ained, mis vesilahuses annavad H+-ioone, alused annavad vesilahuses OH‾-ioone. Brønstedi prootonteooria: Happed on prootonidoonorid, alused prootoniaktseptorid. Aluseks võib olla igasugune aine, ühend, mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab siduda prootonit. Igale antud happele vastab mingi kindel alus. Need on omavahel seotud protoneetilise tasakaalu kaudu: AH↔A‾ + H. Selliseid alust ja hapet nimetatakse seostatud alus ja hape ehk konjugeeritud alus ja hape. On selliseid ühendeid, mis olenevalt tingimustest võivad käituda kas happe või alusena: H2O + H+ ⇄ H3O+ käitub nagu alus H2O ⇄ OH‾ + H+ käitub nagu hape Neutralisatsioonireaktsioonis osaleb alati kaks seostunud happe ja aluse paari.

Keemia → Füüsikaline keemia
43 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...

Keemia → Biokeemia
329 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest:  valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin;  see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...

Keemia → Biokeemia
11 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

Aluseks võib Brønstedi teoorias olla iga aine või ühend, mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab sisuda prootoni. Igale antud happele vastab mingi kindel alus; need on omavahel seotud protoneetilise tasakaalu kaudu: +¿ Vere puhversüsteemid -¿+ H ¿ . Sellist aluse ja happe paari nimetatakse pH=7,36 ± 0,03 pH AH A ¿ Vere

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Keemia ja teaduslik meetod

Analoogselt väljendatakse hapete tugevust pKa väärtustega, pKa = – log K a , seega vee pKa võrdub 15,7. Lahused pH väärtustega alla 7 on happelised, üle 7 on aluselised, lahused pH väärtusega 7 on neutraalsd. Tugevate hapete pKa väärtused on negatiivsed, näit.kloorvesinikhappe pH = – 7 , suhteliselt nõrgal happel , äädikhappel aga 4,7 . 22 Nagu ülalpool näha, kaasneb happele alati temaga konjugeeritud alus. See võimaldab mugavasti aluste tugevust väljendada samas skaalas. Nimelt aluse tugevus väljendub temaga konjugeeritud happe tugevusena. Nõrga happega on alati konjugeeritud tugev alus ja tugeva happega nõrk alus. Näit. väga nõrga happe ammmoniaagiga NH3 , pKa = 33, on konjugeeritud väga tugev alus amiidioon NH 2 - , samuti on veega kui nõrga

Keemia → Üldkeemia
7 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Viirused

Inimese herpesviirus 1 ja 2 (herpes simplex 1 ja 2) Üldist. Herpesviirused on suured ümbrisega kaheahelalise DNA-ga viirused. Genoom on lineaarne, rekombinatsioon genoomisiseselt, orientatsioonimuutused on võimalikud. Kapsiid on ikosadeltaeedrilise sümmeetriaga, 162-st kapsomeerist. Ümbris sisaldab glükoproteiini. Ümbrise ja kapsiidi vahel on tegument (ruum), milles replikatsiooni alustamist hõlbustavad valgud ja ensüümid. Tundlikud happele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Replikatsiooni algatab viiruse glükoproteiinide ja rakupinnaretseptorite interaktsioon, nukleokapsiid vabaneb ümbrise sulandumisel plasmamembraani; nukleokapsiid kohtub tuumamembraaniga, transkriptsioon ja replikatsioon toimuvad tuumas. HSV-1 ja 2 jagavad koetropismi, homoloogset DNA-d, haigussümptomeid, aga teatavad erinevused on ka. Virulentsus.

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...

Keemia → Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keemia ja meterjaliõpetuse mõisted 1

2eàCa2+ Ni0 2eàNi2+2H+2eà2H0àH2h N5++3eàN2+Hapete peamise sarnased ja erinevad omadused: mõlemad on tugevad oksüdeerijad, reageerivad hüdroksiididega, moodustavad soolasid... 40. Aluseks nimet keemilist ühendit, mis sisaldab hüdroksiidrühma –OH ja dissotseerub vesilahuses, moodustades hüdr.ioone. Happega reageerides annab soola. Hapete ja aluste teooria kohaselt on a. aine, mis seob prootoneid või annab teisele happele elektronpaari. Leelisteks nimet. hästi lahustuvaid tugevaid aluseid (NaOH, Ca(OHO)2). Naatriumhüdroksiid: vees ja alkoholides hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne kristalne aine. Sulamistemp. On 322 kraadi, tihedus 2,13 Mg/m3. Tugev alus, neelab õhust CO2-te ja veearu, tema vesilahus söövitab klaasi. N-i saadakse NaCl vesilahust elektrolüüsides (katoodil eraldub vesinik, anoodil kloor, katoodiruumis tekib NaOH).Ammooniumhüdroksiid tekib ammoniaagi lahustumisel vees. On nõrk alus

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia

1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...

Sport → Spordibiokeemia
19 allalaadimist
thumbnail
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

2.3.1. LÄMMASTIKHAPE. Selle, lõhkeainete valmistamiseks kõige olulisema happe saamiseks on mitmeid teid.Üks neist võimalustest on alljärgnevalt ära toodud. Materjalid: Varustus: naatrium- või kaaliumnitraat; kontsentreeritud reguleeritav põleti; retort; jäävann; segamispulk; väävelhape, destileeritud vesi. sulguriga kogumisnõu. 1) Vala 32 ml. kontsentreeritud väävelhapet retorti. 2) Kaalu hoolikalt 58 g. naatriumnitraati või 68 g. kaaliumnitraati, lisa see aeglaselt happele. Kui see hästi ei segune, sega klaaspulgaga hoolikalt läbi. 3) Ühenda retordi avatud suu kogumisnõuga ja aseta kogumisnõu jäävanni. 4) Alusta retordi kuumutamist madalal temperatuuril. Jätka kuumutamist, kuni vedelik hakkab retordist välja imbuma. Saadud vedelik on lämmastikhape. Kuumutage, kuni põhja settinud sade on peaaegu kuiv, või kuni enam hapet ei moodustu. ETTEVAATUST ! Kui hapet on liiga tugevalt kuumutatud, laguneb lämmastikhape kohe peale moodustumist

Keemia → Keemia
186 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Ensümoloogia

Kui leiame k1 ja k2, siis saame välja arvutada, et kui suur peab olema atsetaadi konts teises reaktsioonis, et oleks sama kiiruskonstant kui esimest järku reaktsiooni puhul. [S] Et=13M on atsetaadi konts, mis tagaks võrduse, 13M vaba rühm kompenseeriks aspiriini reaktsioonis katalüütilist rühma. See oli happe-aluse katalüüs. Nukleofiilses katalüüsis on efektiivsed kontsid hoopis kõrgemad. Aspiriini derivaat (estersideme ülekanne, atsüüli ülekanne) atsüül kantakse happele üle Esimest järku reaktsioon, mõõdetud kiiruskonstant k10,02 s-1 . Intramolekulaarne ülekanne Analoogne molekul + anhüdriid...+... Teist järku reaktsioon, mõõdetud kiiruskonstant k210 -10 S-1M-1. Intermolekulaarne ülekanne. Monomolekulaarses rekatsioonis ei lähe entroopiat kaduma. * slaidil tähistab üleminekuolekut ja üleminekuoleku parameetreid. Bimolekulaarnse ja monomolekulaarnse reaktsiooni energia erinevused on eksponendis vms. S bi- ja

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun