docstxt/1271777632107172.txt
Ei sõjale Sõjad on need mis on muutnud meie maailma, tihtipeale on need kõige huvitavamad sündmused ajaloos ja just neid lugusi oli kõige põnevam kuulata kui vanaisa nendest rääkis. Aga miks peame ütlema sõdadele ei, kui ka Eesti Vabariik sai oma vabaduse sõdides? Esiteks on Sõjapidamine on väga laastav ja tänapäeval on hävitustöö ülikiire kiire ning massiline, kuna külma sõja ajal arendati võimsaid massihävitusrelvi, hävituslennukeid ning pomme. Kui kaks suurriiki nüüdisajal nagu näiteks USA ja Venemaa peaksid minema sõtta, oleks see aastaga läbi ning kummatski riigist poleks tõenäoliselt midagi alles. Või kui tuleks kolmas maailmasõda, siis see oleks ka viimane sõda sellel planeedil. Teiseks kulutavad riigid sõjapidamisele väga palju raha, mida saaks hoopis kasutada infrastruktuuri arendamiseks või millekski muuks vajalikuks. Sõjas osalemine võib põhjustada riigle ka suuri võlgu nagu näit...
docstxt/14188649908119.txt
Eesti keele iseseisev töö 1) Lünktekst Oraakli surm Eesti Ulmeühingu auhind Stalker 1999 Oraakel kartis hu(ll;l)upööra, sest iga järgmine etteaste oli raskem kui eelmine ja nii juba aastaid. Aeg, mi(l;ll) ta kasvavale pingele vastu ei suuda seista ja murdub, oli hirmuäratavalt lähedal vahest ehk mitte veel järgmine kord aga juba õige pea. Ta tajus surma lähedust, tundis selle hin(k;g)eõhku otse kuklas, endal lii(k;g)med jäisest hingusest kangestumas. Vaikse vihkamisega vaatas Oraakel lossiõuel seisvat platvormi: kitsast torni keset suurt lõvip(uu;u)ri. Ebakindlalt kõikuvale platvormile mahtus üks inimene hädavaevu seisma ja sinna pääses ainult mööda allalastavat silda. Kui kindlust külastas mõni rändrüütel, lasti lõvitorni rippsild alla ja Oraakel viidi platvormile. Iga kord, kui Oraakel ennustuse lõpetas ja rüütel mineviku kohta kuuldu õigeks tunnistas, lasti rippsild uuesti ...
ago-agis-agere-egi-actum-tegema,toimima audio-audis-audire-audivi-auditum-kuulama capio-capis-capere-cepi-captum-haarama circumvenio-c.venis-c.venire-c.veni-c.ventum-mber piirama debeo-debes-debere-debui-debitum-kohustatud olema dico-dicis-dicere-dixi-dictum-tlema do-das-dare-dedi-datum-andma duco-ducis-ducere-duxi-ductum-juhtima eo-is-ire-ii-itum-minema facio-facis-facere-feci-factum-tegema fero-fers-ferre-tuli-latum-kandma fugio-fugis-fugere-fugi-fugitum-pgenema habeo-habes-habere-habui-habitum-omama invenio-invenis-invenire-inveni-inventum-leidma iubeo-iubes-iubere-iussi-iussum-kskima lego-legis-legere-legi-lectum-lugema libero-liberas-liberare-liberavi-liberatum-vabastama mitto-mittis-mittere-misi-missum-saatma occupo-occupas-occupare-occupavi-occupatum-hivama paro-paras-parare-paravi-paratum-valmistama pono-ponis-ponere-posui-positum-paigutama pugno-pugnas-pugnare-pugnavi-pugnatum-vitlema puto-putas-putare-putavi-putatum-arvama rec...
Müüja roll - müügisuhtleja Mida pean Mida pean Tegema? Mida juba Mida ma Kust saan teadma oskama? oskan? veel ei oska? oskused ja sellest? teadmised? Kaubast, Hea veenmisoskus, suh- Viisakas, Kehakeele Koolist, hinnast, tlema, viisakas (tere, abivalmis, valitsemine, praktika, klientidest, hüvastijätt, naeratus, sõbralik, kehtestmine, koolitus, ääletoon), abivalmis ja kuulamine, konfliktide elukool, hea palkadest, sõbralik olema. Tagasi- motiveerimine, juhtimine, raamat, firma, side (pos ja neg). Töö- osata ei öelda, videotreening,
"Headus ja kurjus" Headus on kui keegi teeb kellelegi midagi head. kurjus on kui keegi teeb kellelegile kurja.Kurja saab teha ka snadega.Niteks:sa oled kole,nme ja kasutab teisi selliseid snu. Kui teeb kttega vi jalgadega siis on valusam mni kord. Niteks:annab peksa,viskab millegiga,tuleb lb. Snadega halba teha on mnel inimesel lihtne aga mnel mitte.Inimene on harjunud teistele halvasti tlema,siis on tal kergem teisi kurjasti ra kasutada. Mned nited:kui sa seda ei tee,siis ma hakkan sind norima,kui sa sd enda peale ei vta siis ma hakkan sind kigi ees norima. Ktega on lihtsam teha kui inimene on halvast inimesest nrgem.Niteks:viienda klassi laps on nrgem kui kaheksanda klassi laps. Lia vib palja kega,vib toikaga ja teiste asjatega.Niteks:puu toikaga,tassiga,ja paljude teiste asjadega. Headus ja kurjus on erinevad. Headusega teed midagi head ja aitad kedagi
Anworten-vastama Arbeiten-töötama Basteln-meisterdama Bluten-veritsema Brauchen-vajama Buchen-broneerima Danken-tänama Faxen-faksima Fehlen-puuduma Feiern-tähistama Fragen-küsima Frühstücken-hommikust sööma Füttern-toitma Häkeln-heegeldama Heiraten-abielluma Holen-tooma Hören-kuulama Kaufen-ostma Klingeln-helistama Kosten-maksma Landen-maanduma Lernen-õppima Machen-tegema Malen-maalima Meinen-arvama Mieten-üürima Nähen-õmblema Öffnen-arvama Packen-pakkima Parken-parkima Planen-plaanima Putzen-puhastama Rechnen-arvutama Regnen-vihma sadama Reisen-reisima Sagen-ütlema Sammeln-koguma Schaffen-jõudma Schätzen-hindama Schicken-saatma Schmecken-maitsema Sparen-kokku hoidma Spielen-mängima Stelllen-panema Stimmen-sobima Stören-segama Stricken-kuduma Suchen-otsima Tanken-tankima Üben-harjutama Wandern-matkama Warten-ootama Wechseln-vahetama Weinen-nutma Wohen-elama Wünschen-soovima Zahlen-tasuma Zeichnen-joonistama Besuchen-külastama Bezahlen-t...
Kuidas elad eestimaa laps? Tere Isa ! Kirjutan sulle praegu sest igatsen sind, pole ammu sind näinud ja tahan lihtsalt öelda kuidas mul läheb. Kuidas ma siis elan kui eestimaa laps? Peaksin vist ütlema, et mul läheb hästi ja kõik on kõige paremas korras aga me mõlemad teaksime, et see tegelikult ei ole nii. Lihtsalt üks väide, mis tekitab hea tunde sest kõik on ju korras! Kõik ei ole korras, ma ikka igatsen sind, kus sa ka ei oleks, soovin, et oleksid siin minu juures kuid tean, et see ei saa nii olla. Tean põhjusi, miks sa lahkusid ja saan neist aru aga see ei peata mind unistamast. Kuid samuti mõistan et ka sinu juures elada ma ei saaks sest ei oska ma ju võõrast keelt. Minuga alati räägid minu emakeeles aga kuidas siis mina sinuga saan rääkida kui teist keelt ei oska? Ei mõista ma sind hukka sellepärast et sa lahkusid. Vaid kiidan sest meid ikka meeles pidasid. Isegi kui me enam koos...
Nad valivad vlja inimese, kellel on eluisu otsas ja teevad tehngu, et kui Mephistofeles suudab ta nnelikuks teha(lbi mnes mttes halbade asjade), siis see inimene lheb prgusse(Mephistofeles saab ta hinge endale), kui inimene ei lhe kurjusega kaasa saab ta taevasse. Valivad vlja Fausti, see on viimases masenduses. 2)Epiloog teatris 3) I osa M muudab end puudliks ja hakkab viibima Fausti lheduses, Lpuks teeb Faustile ettepaneku, et kui suudab F nnelikkuks teha(F peab tlema lause, Oh ilus hetk, sa kesta veel), sel juhul lheb Faust prgusse. Kuid Faust on kindel, et miski ei tee teda nnelikuks, seega vtab pakkumise vastu. Kurat teenib F-i maapeal, F teenib Kuradit prgus. Kigepealt viib M Fausti llekeldrisse, s.o kge labasem viis inimest nnelikuks teha, Faustile ei meeldi ruskavad inimesed ja alkohol, tunneb end seal ebamugavalt. Jrgmiseks viib M Fausti niakki, et teda nooremaks teha. Faust tehakse 20-30 aastat nooremaks, talle jvad ta teadmised ja kogemused alles
Humbert Humbert. Humbert Humbert oli kena mees kes muutis kik naised nrgaks oma vlimusega. Ta sai endale naiseks oma armastatu ema kuna teine liiga noor, et endale naiseks vtta ! Ta ise arvas, et tema perverssuses on sdi see , et ta noorena Annabelliga (noorplve armastus) ei saanud koos oma unistusi tide viia. Ja muidugi mjutas tema elu noor Dolores kellesse ta koheselt armus. Dolores ehk Lolita tles tema kohta:" Sa oled pervertne vanamees ja vgistasid minu." See lause peaks paljugi tlema. Kige rohkem mjutasid tema otsused Lolitat kuna tema ju pidi prast ema surma Humbetiga jma ning teda taluma. Mulle ei meeldinud tema perverssus ja see et ta Lolitat koguaeg ahistas vi kskis ta midagi teha, kuid kui poleks seda olnud poleks sellel raamtul mtet olnud. Muidu oli kik korras. Temast tegi teose thtsama tegelase see , et tema kirjutas selle raamatu Lolita ja enda le- elamistest. Muidugi seda raamtut saime me alles lugeda siis kui ta oli juba surnud.
laps ja pavad neid ratada. "iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." miseb Varka ja neb end juba pimedas umbse huga tares. Prandal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei ne teda, aga kuuleb, kuidas ta veerleb valu prast mda prandat ja oigab. Talle on, nagu ta tleb, song kallale psenud. Valu on nii kange, et ta ei saa htegi sna lausuda, tmbab ainult hku endasse ning lgistab hambaid: "Bu- bu- bu- bu..." Ema Pelageja on jooksnud misasse, hrrastele tlema, et Jefim on suremas. Ta lks juba ammugi ja tal oleks juba aeg tagasi juda. Varka lamab ahjul, ei maga ja kuulab isa hammaste lginat. Viimaks on kuulda, et keegi sidab tare ette. Hrrased on saatnud noore arsti, kes oli neile linnast klla tulnud. Arst astub tarre; teda pole pimedas nha, aga on kuulda, kuidas ta khib ja ukse klpsatades suleb. "Tehke valgust," tleb ta. "Bu- bu- bu..." vastab Jefim. Pelageja sstab ahju juurde ja hakkab otsima potikildu, mille peal on tuletikud
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
⇒註 ⇒謂 参考 白川字統 ⇒詐 ⇒ 音音 ALUMINE OSA ON 言 参考 反対 ⇒詔 ⇒黙 参考 部首 ⇒詩 ⇒ 説 1 u¨ tlema, selgelt v¨alja u¨ tlema 4 siin v. mina, esimese isiku ases˜ona 2 s˜ona, v¨alja o¨ eldu 5 J: sotsiaalses lingvistikas LANG 3 s˜onade hulk m˜oiste 夜 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 8 255 100 114
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
202. Iga heategu on tehtus iseendale, lihtsalt enamasti saavad sellest kasu ka teised 203. Mida rohkem seadusi luuakse seda rohkem rikkujaid meil on 204. On palju suurte teadmistega inimesi, kes ei ole ometi targad 205. kaheldes juame teni 206. Elu on lhikene, kui kuulsus igavene 207. Inimese elu juhib harjumus 208. Targad rgivad selleprast, et neil on midagi elda; rumalad seeprast, nad ei suuda vaiki olla 209. Mul on keegi, kelle nimel olen valmis kigile kindla ei tlema 210. Kes mtleb , ei saa iial igavust tunda 211. Otsige iseendas ja te laiate kik, ka vead 212. Pole olemas muret, mida aeg ei vhenda ega pehmenda 213. Igal hel on oma vikese varba valu thtsam kui maailmannetused 214. Inimene eksib surmani 215. Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud 216. Ajaloo valged laigud on sageli tumbed vitu 217. usu armastusse esimesest silmailgust 218. vahel vib nn olla see, kui sa ei saavuta seda, mida ihaldasid 219
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
