kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Liiva terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus [kg/] arvutatakse valemist 2: (2) kus on m proovi mass, g; vee ruumala mensuuris, ; vee ja liiva ruumala mensuuris, . Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/. Tabel 2. Liiva terade tiheduse määramine.
1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm. Jäägid kaalutakse ja arvutatakse kruusaterade hulk(4…8) liivas osajääk valemiga . Läbi 4mm sõelaläinud liiv kaalutakse 200g ja sõelutakse sõeladega, mille avad on
hinnatakse ning võrreldakse hinnangut tabelis 8.5. tooduganing otsustatakse, milline materjalidest on tarbe-, konstruktsiooni- või eriplast. Täiendatakse tabelit 8.2.Tiheduse määramiseks valemi (8.1) järgi kasutatakse kaalumismeetodit,mis on suhteliselt kiire ja lihtne ning omab ka piisavattäpsust. Tiheduse määramine mahu ja massi järgi: 1) kõigepealt määratakse katsekeha kaal, g; 2) seejärel katsekeha ruumala veega täidetud mensuuri abil, cm3. Selleks fikseerida veega täidetud mensuuri algnäit. Asetataksekatsekeha traadist konksu otsa silindrisse, uputatakse katsekeha täielikult traadi abil. Määratakse mõõteskaalalt vee mahu muutus. Valemi (8.2) järgi arvutatakse katsekeha tihedus. Arvutatud tihedusi võrreldakse tabelis 8.5 toodud andmetega ning selle põhjal tehakse lõplik otsus, millistest polümeeridest on katsekehad valmistatud. Täidetakse tabel 8.3. Plastide kõvadusteim Mõõta antud plastide kõvadus Rockwelli meetodil. Arvutuslik-analüüsivas osas
Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivatera tihedus arvutatakse valemiga (2). Erinevus kahe katse vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3 Valem 2. L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3.
kahest lähimast tulemusest. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1) Valem 1: 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L liiva puistetihedus [kg/m3] m1 liiva ja anuma mass [g] m anuma mass [g] V anuma maht [cm3] 3.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus arvutatakse valemiga (2) Valem 2: L = [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L liiva näivtihedus [kg/m3] V2 vee ruumala mensuuris [cm3] V1 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] m proovi mass [g] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral
Töö käik: Väikesesse tilaga protselankaussi kaalutakse 20 mg vetikapulbrit. Pipetiga või muid lisandeid. lisatakse 4 ml heksaani ja hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Seejärel lastakse 2 minutit settida ning filtritakse läbi tihedast filterpaberist kurdfiltri väikesesse Lahus 2 spektrilt on selgelt näha, et see väljendab klorofüll a pigmenti. Seda võib mensuuri. Sama tegevust korratakse veel 2 korda à 4 ml helksaaniga. Filtrit pestakse järeldada sellest, et katsetulemustes nähtavad piigid langevad küllaltki täpselt kokku 1-2 ml heksaaniga, et saada 10 ml filtraati (Lahus 1). Seejärel lisatakse samasse võrdlusandmetega. Katse käigus saadi klorofüll a maksimaalseks lainepikkuseks portselankaussi 4 ml atsetooni, hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Lastakse (kõrgeim piik) 430,50 nm
CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 500-ml-sse mensuurisse nõusse (materjali tihendamiseks). Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal mensuuri järgi nulli. Puistetihedus määratakse 2 korda, kusjuures iga kord võetakse uue kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). Valem (1) m m 0L 1 1000 V γ0L – puistetihedus [kg/m3] m1 – liiva ja anuma mass [g] m – anuma mass [g]
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks.
V: 1000 cm # Katsetulemused on toodud tabelis g.t. 7.2. Liiva niiiva tiheduse mEliramine N6ivtiheduse ehk terade tiheduse m?iiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele j6iivate tiihikute ruumala. Naivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikuie mahtu. Liiva niiiva tiheduse mii2iramiseks kaalutakse 250 g liiva, mis on l?ibinud s6ela avaga 5 mm. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala miiiiratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe mii6ramise vahel ei tohi ola suurem kui 20 $. sur.r*ate erinevuste korrar viiakse lflbi veel kolmas m?iiiramine ja arvutatakrc urit*.#iline keskmine kahest liihimast fulemusest. Liiva terade tihedus O, l#l arvutatakse jiirgmiselt: p,=ffi.looo l#1,vatem2,
0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m3] m liiva mass [kg] V anuma maht [m3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. Saadud tulemused on näidatud tabelis 8.1.1. 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva kaaluti 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Tabel 8.2.1 on toodud katsete tulemused. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). L=m/(V2-V1)*1000 (2) L liiva terade tihedus [kg/m3] m proovi mass [kg] V1 vee ruumala mensuuris [m2] V2 vee ja liiva ruumala mensuuris [m2] 7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
Detoneerub nii kuumuse kui löögi mõjul, mis muudab ta terroristi jaoks ülimalt väärtuslikuks. Juba ainsa soolakristalli mahapillamine põhjustab plahvatuse. Kes soovib antud materjali valmistada, peaks läbi viima umbkaudu järgneva protsetuuri: MATERJAL: VARUSTUS: elavhõbe (5g.) klaasist segamispulk kontsentreeritud lämmastikhape (35 ml.) 100 ml. mensuur (2 tk.) etüülalkohol (30 ml.) reguleeritav põleti destileeritud vesi. sinine lakmuspaber; lehter ja filterpaber. 1) Segage ühte mensuuri 5 g. elavhõbedat ja 35 ml. konsentreeritud lämmastikhapet, kasutades klaaspulka. 2) Kuumutage segu aeglaselt kuni elavhõbeda lahustumiseni, mis toimub segu roheliseks muutumisel ja keemahakkamisel. 3) Valage 30 ml etüülalkoholi teise mensuuri ja lisage sellele aeglaselt ja ettevaatlikult esimese mensuuri sisu. Tekkivad punased ja/või pruunid aurud. Need on mürgised ja tuleohtlikud. 4) 30-40 minuti pärast muutuvad aurud valgeks, mis näitab, et reaktsioon hakkab lõpule jõudma.
korgiga. Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks. Uhmer – paksuseinaline portselanist anum tahkete ainete peenestamiseks uhmrinuia abil. Piirituslamp – ainete kuumutamiseks koolilaboris. Piirituslamp süüdatakse tikuga ja tema leegi kustutamiseks suletakse see kuplikesega. Piiritus on süttiv vedelik! Vedelike mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit, mensuuri, pipetti. Vajadusel kinnitatakse katsevahendid statiivi külge, kasutades seejuures klambreid ja rõngaid.
= 1349 [kg/m3] 2. katse Anuma mass = 625 g Anuma mass koos liivaga = 7475 g Liiva = 6850 g = 1370 [kg/m3] Arvutan killustiku keskmise puiste tiheduse: = 1360 [kg/m3] 3.2 Liiva näiva tiheduse (terade tiheduse) määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva näiv tihedus [kg/m3] arvutatakse valemist: 1000 [kg/m3] kus G- proovi mass [g] V1- vee ruumala mensuuris [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] G (proovi mass) = 266 g V1 (vee ruumala) = 250 cm3
Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m ] 3 m liiva mass [g] V anuma maht [cm3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. 5.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva kaaluti 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). L=m/(V2-V1)*1000 (2) L liiva terade tihedus [kg/m3] m proovi mass [g] V1 vee ruumala mensuuris [cm2] V2 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm2] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
6 Peenusmoodul FM: Ai i FM = Valem 4.7 100 3 4.4. Liiva huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvus võrreldes etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlbulik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks võetakse 1 kg killustikku ning eraldatakse
, Tabel 7.1 Liiva puistetihedus Liiva ja Anuma mass anuma mass, Anuma Liiva Katse nr m, g m maht V, cm³ puistetihedus 1 1748,8 1543 2 215,6 1759,2 993,5 1554 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g liiva. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on varem valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva terade tihedus L [kg/m³] arvutatakse: (2) 2 Kus m proovi mass, g V1 vee ruumala mensuuris, cm³
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 13K Kaitstud: PULBRI SEDIMENTATSIOONANALÜÜS SKEEM Tööülesanne: Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi Töö käik: Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud
Aparatuuri skeem: Joonis Stopper 1. arretiir 2. tasakaaluosuti 3. tasakaalunäit 4. tasakaalustuskang 5. näit Po 6. konks 7. suspensioon uuritavast pulbrist 8. kaalukauss 10. jalakruvid H sukeldussügavus TÖÖÜLESANNE Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi TÖÖKÄIK Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast
Seejärel suunasin kolbi umbes kahe minuti jooksul taas CO2, sulgesin kolvi ning kaalusin uuesti. Kahe esimese kaalumise tulemused erinesid ainult 0.02 g võrra, seega ei olnud vajalik kolbi taas täita süsihappegaasiga. (oletasin, et 0.01 g suurune muutus võis olla tingitud ka kiiretest liigutustest või kõrval olevate inimeste vehklemistest) Tõmbekapi all eemaldasin korgi ning täitsin kolvi kuni märgini veega, mille hiljem kallasin ümber kahte (250 ml) mensuuri, et välja selgitada kolvi mahtuvust. Peale mõõtesilindrite tühjendamist tegin ära vajalikud arvutused: Katseandmed: m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 135.68 g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 135.86 g (keskmine tulemus peale kaht kaalumist) T (õhutemperatuur) = 294.15 K (temperatuur laboris) 0 T (õhutemp. Normaal.) = 273.15 K P0 (õhurõhk normaal.) = 101.325 kPa P (õhurõhk laboris) = 101.300 kPa
Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin umbes 10 kordse koguse (võrreldes porgani proovi kaalutisega) veevaba Na2SO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile 20 ml portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri 100 ml mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli läbipaistev (muidu kollane). Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (23,5 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter). Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov
Kus: m - anuma mass, g; m1 - liiva ja anuma mass, g; V - anuma maht, cm3. Puistetihedus määrati kaks korda, kusjuures iga kord võeti uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2. Terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaaluti liiva 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemist: m ρ L= V 2−V 1 Kus: m - proovi mass, (g) V1 - vee ruumala mensuuris, (cm3) V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, (cm3) Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3.
- liiva puistetihedus 0L= 1437,7[kg/m3] - liiva mass teist korda G2 = 1520[g] - anuma ruumla V0 = 1060[cm3] - liiva puistetihedus 0L= 1433,9[kg/m3] - liiva puistetiheduste keskmine 0L= 1435,8[kg/m3] Killustik - killustiku mass G = 6440[g] - anuma ruumla V0 = 5000[cm3] - killustiku puistetihedus 0L= 1228[kg/m3] 4. Liiva näiva tiheduse (terade tihedus) määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200- 300g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva näiv tihedus L [kg/m3] arvutatakse valemist 7: L = G/V1- V2 , [Valem 7] kus G- proovi mass, [g] V1- vee ruumala mensuuris, [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris, [cm3] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi Töö tulemuste vormistamine Vee ruumala mensuuris V1 = 250[cm3]
Eelnevalt noaga peenestatud paprika kaalusin ja kaalutis oli 0,48g. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin uhmris nuiaga vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Seejärel lisasin sinna üksikute portsjonite kaupa veevaba Na 2 SO4 kuni saavutasin ühtlase pulbri, mis oli roosaka värvusega. Sellele järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit tihedusega 0,69. Ekstrakti valasin läbi filter paberist lehtri mensuuri. Ekstraheerida tuli mitu korda kuna uurisin karotenoide kvantitatiivselt. Alguses oli raske ekstrakti kätte saada, kuna lisasin vist liiga vähe petrooleetrit. Lõpuks hakkasin veidike rohkem petrooleetrit panema ja sain ekstrakti paremini kätte. Lisasin seni kaua, kuni ekstrakt muutus läbipaistvaks. Eelviimane kord lisasin õppejõu sõnul liiga palju petrooleetrit, millest tuleneb ka vähene karoteeni sisaldus paprikas. Ekstrakti mõõtsin mensuuris ära ja mahuks sain 7 ml
ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,78. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 11ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihetused: 477nm optiline tihedus: 1,182 449nm optiline tihedus: 1,334
massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,69. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 18,5ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 350-650nm. Spektrite lainepikkused : 473,5nm 449 nm 424,0nm
m 1-m 0 L= 1000 [kg/m3] V Antud valemis m anuma mass(g), m1-liiva ja anuma mass(g) ning V- anuma ruumala, cm3. Puistetihedust peab määrama kaks korda ning nende kahe tulemuse vahe ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2 Terade tihedus Liiva terade tiheduse määramiseks tuleb eemaldada puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. 500 ml mensuuri valatakse 250 ml vett ning 200-300 g liiva. Liivaterade ruumala saab märata mensuuride lugemite vahena. Liivaterade tiheduse valem on m L= 1000 [kg/m3] V 2-V 1 Antud valemis m-proovi mass(g), V1- vee ruumala mensuuris(cm3) ning V2- vee ja liiva ruumala mensuuris(cm3) Ka siin ei tohi kahe katsetamise korral vahe suurem kui 20 kg/m3. 4.3 Liiva tühiklikkus Liiva tühiklikkus leitakse puistetiheduse ja näiva tiheduse põhjal. Liiva tühiklikkuse valem on
NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisatakse jäägile keeduklaasis veel veidi destilleeritud vett, segatakse ja filtreeritakse koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi seinad ja liiva jääk pestakse paar korda vähese veega. Ka pesuvesti filtreeritakse läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täidetakse filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valatakse koonilisest kolvist 250 ml mõõtesilindrisse. Mensuuri lisatakse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm 3. (Konkreetses lahuses kasutati liiva väljapesemiseks veidi liiga palju vett, mistõttu oli kogu lahuse maht üle 250 cm 3. Selle tagajärjel oli NaCl mass ja protsendilisus tegelikkusest erinev.) Lahust segatakse hoolikalt, valades see tagasi koonilisse kolbi ja seejärel taas mõõtesilindrisse. Mõõdetakse lahuse tihedust. Selleks kasutatakse areomeetrit, mis viiakse ettevaatlikult lahusesse
- Peenestasin tüki tomatit noaga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,10 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin veevaba NaHSO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli värvitu. Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (29 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter). Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov sisaldas lükopeeni.
U C l U C h1 0,71mm Väljavoolanud vee ruumala V liitmääramatuse leian valemi (5) kaudu: 2 2,0 U C V 2,0 0,95 1 1,6ml 2 3 t = 2,0 (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1), mensuuri lubatud piirhälve ep = 2,0 ml, füüsika praktikumis on usaldatavus (β) tavaliselt 95%, l = 1,0 ml Kasutades valemit (9) leian voolamise kestuse t määramatust: 0,1 UC t 2 0,067 s 3 t = 2,0 (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1), mobiilistopperi lubatud piirhälve ep = 0,1s, füüsika praktikumis on usaldatavus (β) tavaliselt 95% Vee temperatuuri määramatust leian valemi (5) kaudu:
kg/m3 Puistetihedus: Puistetihedus : Yol =1349 kg/m3 Yol =1370 kg/m3 Keskmine killustiku puistetihedus on (1349+1370)/2=1359,5kg/m3 4.Joonis 5 4.Liiva näiva tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Määrata liiva näiva terade tihedus. 2. Töö käik · Kasutada liiva mis on kuivatatud keskmisest proovist ja läbinud 5mm sõela ava · Kaaluda 200-300g vahel · Valada 500ml mensuuri 250 ml vett millele puistada kaalutud liiv · Määran nende järgi liivaterade ruumala · Arvutan liiva näiva tiheduse valemiga Yl=G/V2-V1 x 1000 , kus G=proovi mass , V1=vee ruumala mensuuris ja V2 = vee ja liiva ruumala mensuuris 3.Saadud tulemused Vee ruumala mensuuris : V1=250 cm3 Vee ja liiva ruumala mensuuris : V2=350 cm3 Proovi mass : G= 278 g Liiva tihedus : Yl=278/350-250 x 1000= 2780 kg/m3 4. Joonis 6 5.Liiva tühiklikkuse arvutamine 1. Töö ülesanne
peale panema,raputama peale tuhksuhkrut ja klientide jaoks ära pakkima. Kui majas 7 toimus teater,tantsuõhtu,loeng või muu sarnane pidin komplekteerima müügiks vajalikud asjad ja müüma neid külastajatele. Sellistel üritustel pidi müüma vett, mahla, kohvi, küpsiseid, komme, kooki, likööri ning konjakit. Alkoholi valamine toimus kohapeal ja valamiseks kasutasin mensuuri.Kui majas toimus öömuusika katsin veinilaua ja tordilaua,lõikasin tordi lahti ja serveerisin ning valasin veini välja samuti müüsin ka kohvi. Kohvikus toimus ka üritusi,kus oli vaja lauad ja toolid paigutada,lauale lina panna,laud katta ning portsonidega praed lauda viia. Toimus ka üritusi kus oli vaja peielaua katta. Sellised üritused toimusid tavaliselt peeglisaalis ja me süütasime ka küünlad,et klientidel oleks hubasem
FgT = Fg sin = Fg s l Fh = µ FgN = µ Fg cos = µ Fg s F g h µ l Fg Fg F v= + = (h + µ l) s s s Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on
FgT = Fg sin = Fg s l Fh = µ FgN = µ Fg cos = µ Fg s F g h µ l Fg Fg F v= + = (h + µ l) s s s Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on
väljatõrjutud vedeliku kaaluga. Kui keha tihedus on suurem kui vedeliku tihedus, siis pole vedeliku üleslükkejõud piisav raskusjõu ületamiseks ja keha vajub vees sügavamale (setib, upub), kui keha tihedus on väiksem vedeliku omast, siis lükkab vedelik keha ülespoole. · Cartesiuse tuuker. o Kummikilele vajutades saab suurendada rõhku mensuuri sees, mistõttu väheneb kumminuku ruumala ja tihedus kasvab. Kumminukk vajub sügavamale. Rõhku alandades nukk paisub, tema ruumala suureneb, tihedus väheneb ja nukk tõuseb pinnale. · Jäämägi, laevade veeväljasurve. o Jäämägi mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud. o Veeväljasurve vee kogus, mille ujuv laev välja tõrjub. Sõltub vee tihedusest
annaabi.ee 
