.................... 4. Kirjuta äädikhappe valem ja iseloomusta seda ainet (3p) .................................................. ............................................................................................................... .................................................. ............................................................................................................... .................................................. 5. Mis värvi muutub lilla lakmuspaber happe lahuses? (1p) ................................................... 6. Iseloomusta lühikese süsinikahelaga alkoholide ja karboksüülhapete estreid (omadused, leidmine ja kasutamine) (4p) 7. Mis on amfoteersus? (2p) 8. Millised on aldehüüdide ja ketoonide üldised füüsikalised omadused ja füsioloogiline toime? (3p) 9. 0,8 mooli kaltsiumoksiidi pandi reageerima 1,8 mooli soolhappega (HCl). Mitu mooli ja mitu grammi kaltsiumkloriidi tekib
0 CaCO3 mõju • reageerib mullas leiduva süsihappega • läheb seejärel üle paremini lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks- Ca(HCO3)2 • kaltsiumioonid tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja CaCO3 mõju tekib süsihape, mida ei kuhju mulda suurel hulgal sest ta laguneb veeks ja süsihappegaasiks: H2CO3 → H2O + CO2 vesi ja süsihappegaas on vajalikud taimede kasvuks Happesuse mõõtmine • Lakmuspaber • Universaalindikaator • pH tester • pH meeter Lakmuspaber Universaalindikaator Universaalindikaator pH tester pH meeter Komplekt pH määramiseks www.eurocosm.com/.../soil-ph-tests/WM-257-lg.jpg Agrokeemia labor http://www.mowersplus.com/Pictures/OM2.jpg Kodune ülesanne: • Otsi kirjandusest oma aias kasvava kolme taime nõuded mulla pH suhtes. • Võimalusel külasta aianduskauplusi ja uuri, mida pakutakse mulla pH määramiseks.
SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised oksiidid omadused. · reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ... neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . · Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline Punane . Neutraalne Lilla Aluselises Sinine Metüülorants Happeline Punane Neutraalne Orants Aluseline Orants Fenoolftaleiini värvused Happeline värvusetu Neutraalne Värvusetu Aluseline Punane/roosa Kasutatud materjal · Õpik , · internet , · oma teadmised.
H2S- divesiniksulfiid On värvuseta, mädamunalõhnaga, väga mürgine gaas, mis võib põhjustada juba väikeste koguste sissehingamisel surma. Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega. FeS(t) + HCl(l) _ H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) _H2S (g) + Na2SO4 (l) ohtlikkus, kasutusalad, Viimast valemit kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O _ H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4
Lingvistik ja Peirce'i märgitüpoloogia 3 baasmõistet on indeks, ikoon(inimese semiootik. Kirj artikli värsiteadusest. portree) ja sümbol(rahvuslipp). INDEKS- baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks. IKOONILISED MÄRGID- võivad olla ka ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. *Ikoon baseerub sarnasusel. esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel
loomadele, joogiks, söögiks, olmeks. 20. Lahus lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev segu. Lahustunud aine= lahustunud aine mass : lahuse mass * 100% W=maine *100% mlahus lahuse mass 100% lahustunud aine mass x% Lahustunud aine mass : Lahuse mass: Nt. 21.Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikioonist ja happejäägist. *Hapete olemasolu saab kindlaks teha ainetega,mida nim. indikaatoriteks. Kõige tavalisem indikaator on lakmuspaber. Muutub hapetes alati punaseks. *Happeid saadakse, kui happeline oksiid reageerib veega (see kehtib väävelhappe,väävlishappe,lämmastikhappe,fosforhappe, süsihappe). Nt. *Omadused. 1. Vees lahustuvad happed on hapu maitsega ja muudavad indikaatorite värvust. 2.Vedelad (nt. soolhape,väävelhape) ja kui tahked. 3.Paljud happed on söövitava toimega. 4. Veest raskemad, seepärast tuleb alati hapet vette valada. 5. Reageerivad metallidega ja annavad soola ja eraldub vesinik.
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium Tuntumad ühendid H2S divesiniksulfiid On värvuseta, mädamunalõhnaga, väga mürgine gaas, mis võib põhjustada juba väikeste koguste sissehingamisel surma. Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega. FeS(t) + HCl(l) H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) H2S (g) + Na2SO4 (l) Viimast kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. Universaalindikaatori lahuse punaseks värvumine H2S-is (Pildi allikas http://mattson.creighton.edu/H2S/Photo226.jpeg ) H2S lahustumisel vees moodustub nõrk ja ebapüsiv divesiniksulfiidhape. Kaheprootonilise happena dissotseerub ta lahuses ka kahes astmes. Sel põhjusel vastavad vesiniksulfiidhappele ka kaks rida soolasid sulfiidid ja vesiniksulfiidid.
Katse 2 Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+ määramine alglahusest Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele sageli ammooniumi ühendeid juurde, toimub NH4+-ioonide tõestamine alati alglahusest või tahkest ainest. Leeliselisest lahusest eraldub soojendamisel NH3, mida saab teha kindlaks järgmistel meetoditel: 1) lõhna järgi, 2) indikaatorpaberiga – märga punast lakmuspaberit hoitakse eralduvates aurudes, NH 3 toimel värvub lakmuspaber siniseks, 3) Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] + KOH – eralduva NH3 reageerimisel Nessleri reaktiiviga tekib pruun [NH2Hg2O]I sade. Analüüs: võtta katseklaasi 5-10 tilka analüüsitavat lahust, lisada konts. NaOH lahust kuni leeliselise reaktsioonini (kontrollida indikaatorpaberiga) ning soojendada. Nessleri reaktiiviga märjastatud klaaspulka (tilgutada reaktiivi pipetiga klaaspulgale) hoitakse eralduvates aurudes. NH4+-ioonide olemasolul lahuses tekib klaaspulgale pruun sade.
Peirce: "need, mille seos oma objektiga seisneb nende vastavuses faktile". Tähistaja on piirnev/külgnev tähistatavaga või on selle näidis. Põhjanael kui põhjapooluse indeks. Opositsioonis terminiga sarnasus. Loomade jäljed on indeksilised märgid. Linnud Indicator indicator -- meejuhatajad, viitavad siristamisega. Mesilaste tants (Frish). Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise põhjuslikult sõltumatuks temast. Tõeliste indeksitega seob see, et oma kasutamisaktides on alati seotud selle situatsiooniga, milles asub nende referent. Kuid indeksiteks teeb neid mitte niivõrd see seotus referendiga, kuivõrd võime
algühendeid. Detoneerub nii kuumuse kui löögi mõjul, mis muudab ta terroristi jaoks ülimalt väärtuslikuks. Juba ainsa soolakristalli mahapillamine põhjustab plahvatuse. Kes soovib antud materjali valmistada, peaks läbi viima umbkaudu järgneva protsetuuri: MATERJAL: VARUSTUS: elavhõbe (5g.) klaasist segamispulk kontsentreeritud lämmastikhape (35 ml.) 100 ml. mensuur (2 tk.) etüülalkohol (30 ml.) reguleeritav põleti destileeritud vesi. sinine lakmuspaber; lehter ja filterpaber. 1) Segage ühte mensuuri 5 g. elavhõbedat ja 35 ml. konsentreeritud lämmastikhapet, kasutades klaaspulka. 2) Kuumutage segu aeglaselt kuni elavhõbeda lahustumiseni, mis toimub segu roheliseks muutumisel ja keemahakkamisel. 3) Valage 30 ml etüülalkoholi teise mensuuri ja lisage sellele aeglaselt ja ettevaatlikult esimese mensuuri sisu. Tekkivad punased ja/või pruunid aurud. Need on mürgised ja tuleohtlikud.
Kahjustavad loodust (eriti tundlikud on okaspuud) ja ka mitmesuguseid metallkonstruktsioone, ehitisi, skulptuure jm. - Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH -ioone) Leelis vees hästi lahustuvad tugevad alused. (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiidid). Leidumine: seebilahus, pesupulbrilahus, soodalahus, puhastusvahendid, kaltsiumhüdroksiidi lahus(kustutatud lubi) Indikaator nt lakmuspaber või lahus -> siniseks, fenoolftaleiin -> roosakaspunaseks Omadused: käega katsumisel libedad, söövitava toimega, muudavad lakmuse siniseks Kõik alustele iseloomulikud omadused on tingitud hüdroksiidioonisdest. Ohutusnõuded: Vältida aluste sattumist nahale, riietele, lauale. Vajadusel kasuta kaitsevahendeid, nt kummikindad, kittel. Kui alust satub nahale, siis pesta külma veega ja loputada nõrga äädikhappe lahusega. Ei tohi sattuda silma, võib jääda pimedaks.
ammooniumsooladele leeliseid. // NH4Cl + NaOH NH3*H2O + NaCl Ammoniaaki tuvastatakse lõhna järgi. Selleks tuleb saadud lahust soojendada, mistõttu reaktsooni tulemusena tekkinud ammooniaakhüdraat laguneb teravalõhnaliseks ammoniaagiks. NH4Cl (l) + NaOH (l) NH3 (g) + H2O (v) + NaCl (l) Veel võib ammoniaaki tuvastada märja lakmuspaberi abil, mis asetatakse ammoniaagi aurude kohale. Ammoniaagi aurudes muutub lakmuspaber siniseks. Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Kõrgel temperatuuril ammoniaak põleb õhus // 4NH3 + 3O2 2N2 + 6H2O Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelisel reaktsioonil lämmastikoksiid. See reaktsioon on suure tähtsusega tööstuse jaoks, sest ta on vaheetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O
Nt. Õuna joonis asendab õuna visuaalses mahus, aga ei asenda õuna maitseomadusi ja lõhna. Peirce järgi ei saa märki defineerida. Defineerides märki ei näe me märgi omadusi. Peirce'i märgitüpoloogia 3 baasmõistet on indeks, ikoon(inimese portree) ja sümbol(rahvuslipp) INDEKS baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks. suunavad subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, tema kohta midagi ütlemata. Interpretatsioon võib toimuda vaid keele põhjal. IKOONILISED MÄRGID -
Pliimürgitus on ajaloo eri aegadel olnud levinud oht. Plii ning ka mitmete teiste raskemetallide üledooside üheks esmaseks mõjuks organismis on interaktsioon valkude tioolrühmadega (Cys aminohappe jääk) ning nende valkude normaalse biofunktsiooni nõrgenemine. Võtke katseklaasi 2 ml valgulahust, lisage 1 ml konts. NaOH lahust ja 1 tilk (CH3COO)2Pb lahust. Loksutage ja kuumutage tulel. Sisu värvub aegamööda mustaks (PbS sademe teke). Katseklaasi ava kohal hoitud punane lakmuspaber muutub siniseks eralduva NH3 tõttu. 5. Ksantoproteiini (Mulderi) reaktsioon See reaktsioon on spetsiifiline nendele valkudele, milles esinevad benseenituuma sisaldavad aminohapped (Phe, Tyr, Trp). Kuumutamisel HNO3-ga tekivad kollase värvusega aromaatsed nitroühendid (sellest ka reaktsiooni nimetus -kollane). O O OH +HNO3 -H2O
• Tugiprogramm Mis on indikaator? • Õigekeelsussõnaraamat, 2006: Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. • Keskkonnaindikaator võiks seega näidata, kas mingi keskkonnaga seonduv nähtus on olemas ja võimaldada seda nähtust mõõta. • Mõistet indikaator kasutatakse väga erinevates teadusharudes ja seeläbi on ka selle tähendus kohati mõnevõrra erinev (nt lakmuspaber kui indikaator). Seetõttu tekitab termin keskkonnaindikaator sageli küsimusi. • Indikaatori eesmärk on mõnevõrra lihtsustada informatsiooni, mis peegeldab keerulist nähtust. Selles mõttes on indikaator võrreldav mudeliga – põhinedes reaalsetel andmetel on tegemist siiski tegelikkuse lihtsustatud väljundiga. EEA definitsiooni kohaselt on indikaator kas parameeter vôi parameetritest tuletatav väärtus, mis