Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1. Omavahel kokkuehitatud andurid Piduripedaali anduri signaali järgi reguleeritakse kütuse etteannet pihustitele ja lülitatakse välja püsikiiruse hoidja (kui see on olemas). GAASIPEDAALI ASENDI ANDURID Gaasipedaali asendi andur informeerib mooto-ri juhtarvutit autojuhi vajadusest mootori koormuse ja väntvõlli pöörlemissageduse osas. Õhu etteanne Õhu etteanne Mootori võimsuse suurendamise üheks võimaluseks on nn. silindrite ülelaadimine, mis tähendab seda, et mootori sisselasketakti ajal antakse õhk või küttesegu silindrisse väikese rõhu (1,6...1,8 bar´i) all, samal ajal kui tavamootorites imetakse õhk või küttesegu silindrisse kolvi allaliikumisest tekitatud hõrenduse toimel
oma s baseer stast 20 le ub G 0 olf5 8 M K .3 MK.3 o esm mootori a v tööm skordse alikus o a h u lt 2l n nelik g vedu a mooto Kõik o rid n cc o idele ing on s M aada K.3 m man v ud uaal al 6-käi elitele käig kast gulin Sciro uline ning e DSG 6- võ
Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1. Omavahel kokkuehitatud andurid Piduripedaali anduri signaali järgi reguleeritakse kütuse etteannet pihustitele ja lülitatakse välja püsikiiruse hoidja (kui see on olemas). GAASIPEDAALI ASENDI ANDURID Gaasipedaali asendi andur informeerib mooto-ri juhtarvutit autojuhi vajadusest mootori koormuse ja väntvõlli pöörlemissageduse osas. Õhu etteanne Õhu etteanne Mootori võimsuse suurendamise üheks võimaluseks on nn. silindrite ülelaadimine, mis tähendab seda, et mootori sisselasketakti ajal antakse õhk või küttesegu silindrisse väikese rõhu (1,6...1,8 bar´i) all, samal ajal kui tavamootorites imetakse õhk või küttesegu silindrisse kolvi allaliikumisest tekitatud hõrenduse toimel
Sel ajal silindris valitseva «,4 ... 5- ritakse pöördsiibri või erilaadse plastist membraanklapi abil. 21 20 Ühesilindrilises mootoris järgnevad töötaktid üksteisele teatud ajavahemiku järel, mistõttu väntvõll pöörleb eba- ühtlaselt. Selle puuduse vähendamiseks ehitatakse mooto- rid sageli mitmesilindrilistena. Töötaktide vaheajad on neil lühemad, mis teebki mootori käigu ühtlasemaks. Kodu- maistel mootorratastel on levinud kahesilindrilised mooto- rid nii kähe- kui neljataktilise töötsükliga (vt, joon. 6, d ja e). Sellises kahetaktilises mootoris järgnevad töötaktid väntvõlli iga 180° ja neljataktilises -- 360° suuruse pöör- denurga järel. Pideva töö tagamiseks vajab mootor peale oma põhiosa
suitsu tekitamiseks. See sektsioon põleb kuni raketi apogeesse jõudmiseni. Lõpuni põlenuna süütab ta "purskelaengu", mis on tavaliselt hästi peen must püssirohi. Purskelaengu plahvatus paiskab välja mudelraketi langevarju, kuid seda saab kasutada ka pommi plahvatama panekuks. Rakettmootoritel on neile omane markeeringusüsteem. Tüüpmudelid on 1/4A-2T;1/2A-3T; A8-3;B6-4;C6- 7 ja D12-5. Täht on mootori võmsuse näitaja. "B"-mootorid on "A"-dest kaks korda võimsamad, "C"- mooto-rid kaks korda võimsamad "B"-st jne. Pärast tähte järgnev number näitab mootori ligikaudset survejõudu naeltes, viimane number ja täht näitavad põlemisaega, mis kulub stardist kuni purskelaengu plahvatuseni, "3T" näitab kolmesekundilist põlemisaega. MÄRKUS: väga efektiivse raketikütuse saab valmistada, segades alumiiniumitolmu ammooniumperkloraadi ja väga väikese koguse rauaoksiidiga. Segu sidematerjalina kasu-tatakse epoksüüdvaiku. 6.1.1. HARILIK RAKETTPOMM.
annaabi.ee 
