Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess. Mitu aatomipommi pannakse lõhkema selliselt, et tekitada eriti kõrge temperatuur (100 miljonit kraadi Celsiust), mis on vajalik liitiumdeutriidi (LiD) muutmiseks heeliumiks. Kui liitiumi tuumad põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi energia. Kui detonaator plahvatab, siis kõigi nelja aatomipommi 8 poolkeratäit lõhustuvat ainet lendab teineteise vastu ning tekitab 4 kriitilist massi ja 4 plahvatust. See tõstab liitiumdeutriidi temperatuuri küllalt kiiresti 100 miljoni Celsiuseni (mõned miljardikud sekundit) nii et liitium ei jõua enne laiali lennata kui on juba toimunud ühinemisprotsess. Tulemuseks on vähemalt 1000 korda võimsam plahvatus kui pomm, mis Hiroshimas plahvatas (20 miljonit tonni TNT- d 20 tuhande tonni TNT vastu).
ettearvamatuks, kui palju survet on vaja, et miini plahvataks: puit mädaneb ja putukad võivad puidust kesta ära süüa, mis vähendab vajalikku survet miini plahvatamiseks kuni 3 kg-ni. TMD-B miin sai valmis enne II maailmasõja algust. Miin kujutab endast lihtsalt puidust kesta, mis on täidetud lõhkeainega. Puidust kesta peal oli kolm kõrgendatud tahvlit, mis piisava surve all varisesid kokku, mille tagajärjel MV-5 detonaator plahvatas, ja mis siis pani miini plahvatama. Riidest kandmise käepide paigaldati miini küljele. Käepide oli tavaliselt värvitud roheliseks, halliks või valgeks. Probleemiks oli et, kui miin sai märjaks, siis hakkasid puidust tahvlid paisuma, see asjaolu tegi miini kahjutuks tegemise väga keeruliseks. Probleem lahendati TMD-44 miiniga. TMD-44 oli põhiliselt TMD-B miin, millel oli välja vahetatud keskmine puidust tahvel sütiku korgiga. Kahjutuks tegemise probleem lahenes TMD-B mudeliga
1. kinnita miini alus naelte või rihmaga 2. aseta miin (pilt 3.8) 3. aseta sihik (pilt 3.9) 4. eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles) 5. kinnita löökmehhanism naelte või rihmaga (mitte kaugemale kui 1,5 m) 6. kinnita det.nöör löögimehanismiga. NB! Ära kinnita detonaatorit miini külge (pilt 3.10) 7. sihi miin soovitud punkti (pilt 3.11) 8. moonda miin (ära kata miini eest) 9. keri välja tõmbenöör 10. kinnita detonaator miinile (pilt 3.12) 11. kontrolli, et miin on sihitud soovitud punkti ja veendu, et det. nöör ei kattuks 12. seo nöör splindi külge 13. eemalda kaitsesplint 14. SÜSTEEM ON LAHINGVALMIS (pilt 3.13) Pilt 3.8 137 Pilt 3.9 Pilt 3.10 Pilt 3.11 138 Pilt 3.12 Pilt 3.13 139 KAITSELAENG 2(21) Kaitselaengu kaal 3 kg Laeng (heksotool) 700 gr Haavleid (0,88gr x 6mm) 449 tk
· Vanemõde 1986 · Vürst Trubetsky & J.M.K.E. 1986 · Pahad Päevad 1987 · Röövel Ööbik 1987 · Uus Selektsioon 1987 · Ave Luna 1988 · NS Põrgu 1988 · Onu Bella ja Öörahu 1988 · Pööloy Gläänz 1989 · Tige Kala 1989 (http://et.wikipedia.org/) 30 Lisa 6 Ansamblite loend peale 1990. · Noisemurder 1991 · Psychoterror 1991 · The Tuberkuloited 1991 · Detonaator 1993 · The Belka 1994 · K.A.O.S. 1994 · Operatsioon Õ 1994 · Tüse Asi 1994 · Genialistid 1995 · Idiootsuse Revolutsioon 1995 · Anarch 1996 · Kurjam 1996 · Nahui 1996 · Rooza Öökull 1996 · Delirium Brothers 1997 · Surnud Linnad 1997 · Ainus seadus 1998 · Operaator 1998 · The Flowers of Romance 1999 · Hommikune Vahetus 1999 · Müstika 1999 · Paragrahv 1999
aastate esimesel poolel.53 Intervjuus Rakvere punkari Janek Naaniga õnnestus saada infot ka Rakvere pungikogukonna kohta, millest senistes allikates ega kirjanduses infot pole. Naan, keda teised kohalikud punkarid ka Rakvere pungivanaisaks kutsuvad, oli enda sõnutsi esimene, kes Rakveres juuksed kukeharjasoengusse sättis ning punkbändi Päikesejänku tegema hakkas. Rakvere pungi hiilgeaeg oli Naani hinnangul 1980. viimastel aastatel, mil tegutses muuhulgas ka punkbänd Detonaator, 1990. aastate alguses punkliikumine mõnevõrra vähenes, kuid kindlasti ei lõppenud, jäädes püsima ka Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel. Naan lisab, et Rakvere punkareid polnud küll palju, kui tegu oli väga kokkuhoidva, sõbraliku ja vennaskondliku seltskonnaga.54 Selgekujuline punkliikumine tegutses Tartus 1980. aastate esimesest poolest alates.. Tartu üks esimese laine põhipunkareid Eero Tamm meenutab, et Lõuna-Eestis ei teatud 1970. aastate
Kui leheküljed umbes kolme päeva pärast kuivanud on, tuleb kõvastunud lehekülgedest auk läbi puurida. See on umbes sama, nagu puud puurida. Seejärel tuleb vineersae leht läbi augu ajada ning neljakandiline tükk välja saagida. Järele jääb raamat tühimikuga. Nüüd tuleb allesjäänu hoolikalt raamatu tagumise kaane külge liimida. Pärast pommi valmimist, mis on tavaliselt taimeri või raadiosütikuga varustatud, asetab pommitaja selle raamatusse. Pomm ise ja mistahes kasutatav detonaator tuleks loksumise ja ringilibisemise vältimiseks vahtkummi sisse pakkida. Lõpuks, kui taimer või raadiodetonaator on paika pandud, kleebitakse esikaas kinni ja viiakse pomm sihtkohta. 4.5.6. TELEFONPOMMID. Telefonpomm on seadeldis, mida minevikus kasutati teatud kindla indiviidi tapmiseks või sandistamiseks. Idee on lihtne - ohver võtab toru ja käib pauk. Kui panna väike, kuid tugev kõrgklassi lõhkelaeng koos
annaabi.ee 
