docstxt/125767999551375.txt
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat
3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel NaNO3- naatriumnitraat 1. Lämmastikväetis 2. Lähteaine valm. Na2SO4*10h2O-glaubrisool 1. Tekstiili, paberi, klassitööstus. 2. Meditsiin
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape ...
KEEMIA EKSAM 2014 1. Kirjuta nimetused valemina välja: Dilämmastikoksiid – N2O Alimiiniumoksiid –Al2O3 Magneesiumhüdroksiid –Mg(OH)2 Raud (III)oksiid –Fe2O3 Naatriumnitraat –NaS 2. Anna nimetus: H2 S DiVesiniksulfiidhape H 2 C O3 Süsihappe 32−¿ Sulfit SO ¿ −¿ 2 Nitrit NO¿ −¿¿ Jodiid I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿ Cl iooniline side Na iooniline side 4
vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat
Ajatelge pidi vaadates võime sõnavaras eristada järgmisi keelendeid. Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses, infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum’. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste t...
(nahaärritused, põletustunne). Võimendab allergilisi reaktsioone ja astmat. E210 Bensoehape, E212 Kaaliumbensoaat, E213 Kaltsiumbensoaat. Tõstavad laste aktiivsust, võivad tekitada peavalu ning maoärritusi. Võimendavad allergilisi reaktsioone ja astmat. E211 Naatriumbensoaat. Võib põhjustada ja süvendada allergilisi reaktsioone ning astmat, tekitada peavalu ning maoärritusi. E214 Etüül-p-hüdroksübensoaat. Võib tekitada allergiat ning mõjuda sarnaselt bensoehappele. E251 Naatriumnitraat. Tekitab imikute ja väikelaste hapnikupuudust. E280 Propioonhape. Suurendab vähitekke riski. E320 Antioksüdant butüülhüdroksüanisool, E321 Antioksüdant butüülhüdroksütolueen. Suurendavad vähitekke riski. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat. E338 Ortofosforhape. Takistab kaltsiumi imendumist. E407 Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan. Häirib immuunsüsteemi, võib olla soolestikuvaevuste põhjustaja. E421 Mannitool
ja mahlades. 1· Toidus Säilitusaine lisaaineid võib kasutada üksinda või koos teiste meetoditega toidu säilitamiseks . Säilitusained võib mikroobivastaseid säilitusaineid, mis inhibeerivad kasvu bakterid või seened , sh hallituse või antioksüdante nagu hapniku neelajad , mis inhibeerivad oksüdatsiooni toidu koostisosad. Ühine antimikroobsete säilitusained hõlmavad kaltsiumpropionaat , naatriumnitraat , naatriumnitrit , sulfitid ( vääveldioksiid , naatrium bisulfite , kaaliumvesiniktartraat sulfite jne) ja dinaatrium Etüleendiamiintetraäädikhape. Antioksüdandid hulka Butüülhüdroksüanisool(Peamine kasutusalasäilitusainena toidus, toiduainete pakendid, loomasöödas, kosmeetika, kumm ja naftasaadused) ja Butüülhüdroksütolueen(lisaaine kosmeetika , farmaatsia, reaktiivkütused). Muud säilitusained hõlmavad etanooli ja
Lisaainete kasutamine toiduainetes Piimatooted Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. K...
Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti. Üks sagedamini kasutatavaid fosforväetisi superfosfaat sisaldab
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
ning samuti ka niisama maiustamiseks. Sobib pigem valge kui punane vein. Koostis: pastöriseeritud kitsepiim, koriandri- ja lambaläätse seemned, juuretis, mikrobioloogiline laap, sool Toiteväärtus 100g kohta: energia 1459kJ/352kcal, valk 20,3g, rasv 30,1g, sool 1,7g Muu info: E160b - looduslik värvaine, see saadakse ühe troopilise puu viljadest. Kasutatakse enamasti suurtööstuses, et saada ühtlane ja ilus värvitoon kõikide juustude jaoks. E251 - naatriumnitraat, säilitusaine. Seda kasutatakse toote säilivusaja pikendamiseks ning samuti ja toote värvuse hoidmiseks. E-ained on reguleeritud seadustega, seega ei tasu karta et neid kasutatakse ülemäärases koguses igal pool. laap - loomne laap on see, mida saadakse vasika maost, mis on siis naturaalne aine, et juustu laagerdada. Mikrobioloogiline laap on laboris kokku segatud ja annab täpselt sama tulemuse. See on alternatiivmoodus, mis sobib ka näiteks taimetoitlastele.
Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline. Na2So4 naatriumsulfaat Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine. * kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina., NaNo3 naatriumnitraat KNO3 kaaliumnitraat Rahvapärane nimetus: Tsiili ja India salpeeter. * valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained. * kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks. K2CO3 kaaliumkarbonaat Rahvapärane nimetus: potas. * valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. * sisaldub puutuhas * kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. KMnO4 kaaliumpermanganaat
Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüüt- ioone sisaldavaid lahuseid moodustuvaine Mitteelektrolüüt- molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Dissotsioon- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. Ioonseteainete diskosioon- Tugev elektrolüüt dissotseerub lahustumisel täielukult vabadeks ioonideks lahuses. Dissotsioono võrrandid : 1) 2) 3) 4) Elektrolüüt : NaCl- naatriumkloriid NaNO3- naatriumnitraat Mitteelektrolüüt: Orgaanilised ühendid, soolad, haped H2SO4- väävelhape NaCl- naatriumkloriid pH- vesinikioomide konsentrasiooni näitav suurus. Metallid ja mitte metallid Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid: · liitium · naatrium · kaalium · rubiidium · tseesium · frantsium Nimetus leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja - naatriumi ja
org/entry/baking-soda-next-in-fight-against-global-warming ) 4) Na2SO4 naatriumsulfaat Naatriumsulfaadi kristallhüdraati (Na2SO4 * 10H2O) nimetatakse hollandi teadlase J.R. Glauberi järgi glaubrisoolaks. Tegemist on värvusetu, vees hästi lahustuva kristalse tahke ainega, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. 5) NaNO3 naatriumnitraat ja KNO3 kaaliumnitraat Naatriumnitraati ja kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tsiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku.
ohtlikumad lisaained üldse. Needvõivad (kuigi alati ei pruugi) tekitada mõnel inimesel tervisehäireid. Konservandid · Toiduained võivad rikneda kahel viisil. · Esimesel inimesele ohtlikul moel võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. · Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse ja välimuse. · Ühed vanimad konservandid on naatriumnitrit (E 250) ja naatriumnitraat (E 251), mida hakati lihale ja lihatoodetele lisama roosa värvuse andmiseks · Nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. · Nitritid võivad toiduainetes erinevate amiinidega reageerides anda kantserogeenseid nitrosoamiine. · Vaatamata sellele on nitritite kasutamine lubatud, kuna antibakteriaalset toimet peetakseolulisemaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. · Nitrosoamiinide teket püütakse pärssida lihatoodetesse C- ja E- vitamiini lisades
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Säilitusaine · Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 · Dimetüüldikarbonaat E 242 happesuse regulaator Säilitusaine · Propioonhape E 280 Säilitusaine · Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 · Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, Säilitusaine värvifiksaator · Kaltsiumpropionaat E 282 · Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, Säilitusaine Kaaliumpropionaat E värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252 283 Säilitusaine Säilitusaine, värvifiksaator · Boorhape E 284 Säilitusaine · Äädikhape E 260 säilitusaine, · Naatriumtetraboraat (booraks) E happesuse regulaator 285 Säilitusaine · Kaaliumatsetaadid E 261 · Süsinikdioksiid E 290 säilitusaine, happesuse regulaator Pakendusgaas
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütl...
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
ega turvaline. Vaid umbes 50% mustast püssirohust muutub põlemisel kuumadeks gaasideks, ülejäänud pool on enamasti väga peenike põlenud puru. Mustal püssirohul on üks põhiviga - ta süttib staatilisest elektrist. See on väga sant lugu, mis tähendab, et ainet tuleb valmistada puust või savist riistu kasutades. Sellegipoolest võib terrorist kodusel teel alljärgnevalt toda ainet valmistada: MATERJAL: VARUSTUS: kaaliumnitraat 75g. savist uhmer ja uhmrinui (savist) või naatriumnitraat 75g. või puust salatikauss ja puulusikas väävel 10g. 3 plastkotti puusüsi 15g. 300-500 ml mensuur destileeritud vesi. kohvikeedukann või küttekeha. 1) Pange väikeses koguses kaalium- või naatriumnitraat uhmrisse ja hõõruge hästi peeneks pulbriks. Tehke nii kogu kaalium- või naatriumnitraadiga ja koguge saadud pulber ühte plastkotti. 2) Samuti talitage ka väävli ja puusöega, pannes iga kemikaali eraldi plastkotti.
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, naatriumhüdroksiid? Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: KOH, Na2SO4, HBr, H2SO3, Ba(OH)2, Al(NO3)3, FeCl3, AgNO3, K3PO4, H3PO4. Kirjutage molekulaar- ja ioonvõrrandid reaktsioonide kohta, mis praktiliselt toimuvad: kaaliumkarbonaat + kaltsiumkloriid väävelhape + naatriumnitraat kaltsiumkloriid + kaaliumsulfaat kaaliumhüdroksiid + alumiiniumnitraat väävelhape + naatriumhüdroksiid magneesiumfosfaat + kaaliumsilikaat vesinikkloriidhape + baariumhüdroksiid kaltsiumkloriid + kaaliumnitraat divesiniksulfiidhape + naatriumsulfaat raud(III)sulfaat + naatriumhüdroksiid 7 Arvutusülesanded. m - mass M - molaarmass V - ruumala Vm - molaarruumala n - ainehulk
Potaspõldpagu Kaoliniit klaasina (PYREX). Räni On olemas 3 tüüpi põldpagu: Potas (K2O · Al2O3 · SiO2) Sooda (Na2O · Al2O3 · 6 SiO2) Lubi (CaO· Al2O3 · 6 SiO2) Peale põhiliste tooraine komponentide lisatakse keraamikatoodetele sageli teisi mineraale, soolasid, oksiide, et alandada sulamistemperatuuri: Booraks (Na2B4O7 ·10 H2O) Boorhape (H3BO3) Kaltsineeritud sooda (Na2CO3) Naatriumnitraat (NaNO3) Kõige tavalisemad tulekindlate materjalide komponendid on: Alumiiniumoksiid (Al 2O3), Kromiit (FeO · Cr 2O3), Magnesiit (MgCO3), Lubjakivi (CaCO 3), Titaan dioksiid (TiO2) Peenkeraamika toodete valmistamine Tooraineks on eriti puhtad savid (kaoliniidid), mida segatakse temperatuuri alandajatega (flux'idega) ja kuumutatakse ahjus mõõduka temperatuurini (1200-1500 ° C). Portselan on tiheda, klaasja, vett mitteimava
etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt. süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3. 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. •Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt. Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). •NaNO3 – naatriumnitraat •Cr2(SO4)3 – kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. •Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu – need on neutraalsed oksiidid.
märge, sellist väetist ei tohi kasutada katmikkultuuridele. Biureedisisaldus <1% - madal. 3) Kaltsiumnitraat, 15,5%. Koosneb valdavalt nitraatlämmastikust. On füsioloogiliselt aluseline väetis. Väga hügroskoopne, mistõttu seda 13 II VÄETISED hoitakse niiskuskindlates kottides. Kasutatakse põhiliselt aiandusväetisena. 4) Naatriumnitraat, 16,5% N. 5) Ammooniumsulfaat 6) Ammooniumkloriid 7) Kaltsiumtsüaanamiid. Mürgine, ei kasutata. Tahkete lämmastikväetiste kasutamisel tileb arvestada: · Ammoonium seotakse mulla neelavas kompleksis, kus taimed seda kasutavad ja ammooniumlämmastik nitrifitseerub. · N-väetis põllukultuuridel suurendab saaki ja parandab saagi kvaliteeti. Lämmastikuga üleväetamine halvendab saagi kvaliteeti.
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
ainete tootmisel. KNO3 on hea väetis ja musta püssirohu koostisosa. AgNO3, mida rahvapäraselt nimetatakse ,,põrgukiviks", leiab rakendamist meditsiinis ja reaktiivina kloriidioonide määramisel. 8. Lämmastikväetised. Kui lämmastik sisaldub ammooniumirühmas, siis on meil tegemist ammooniumväetistega, kui lämmastikhappse happejäägis, siis--nitraatväetisega. Ammooniumväetis on ammooniumsulfaat {(NH4)2SO4}; nitraatväetised on kaltsium-,kaalium- ja naatriumnitraat. Ammooniumnitraat (NH4NO3) on samaaegselt nii ammoonium- kui ka nitraatväetis. Teistest lämmastikväetistest nimetatakse karbamiidi {CO(NH2)2}, kaltsiumtsüaanamiidi (CaCN2) ja ammoniaagi vesilahust. Lämmastik on valkude ja nukleiinhapete koostiselement. Et õhulämmastiku suudavad omastada vaid vähesed mikroorganismid, siis kasutatakse põllumajanduses laialdaselt lämmastikväetisi. Lämmastikväetisega ühekülgsel väetamisel koguneb taimedesse nitraate.
Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt. süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3. 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt. Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). NaNO3 naatriumnitraat Cr2(SO4)3 kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu need on neutraalsed oksiidid.
Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori. Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks. Füsioloogiliselt happelised väetised on väetised, millest taim omastab katioone. Mulda jääv happejääk reageerib seal olevate vesinikioonidega. Selletõttu tekib taoliste väetiste kasutamisel mulda hape ning muld muutub happelisemaks. Füsioloogiliselt leeliselisteks väetisteks on näiteks naatriumnitraat, mille kasutamisel jääb mulda NaOH. Selliseid väetiseid ei ole soovitatav kasutada happelist pinnast eelistavate taimede väetamiseks, kuna taoliste väetiste kasutamine muudab mulla rekatsiooni neutraalsemaks. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on sellised väetised, millest taimed kasutavad toiduna ära nii aniooni kui ka katiooni. Selliste väetiste kasutamine mulla reaktsioonile mõju ei avalda. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on näiteks kaaliumnitraat, ammooniumnitraat.
Kõige enam hapestab mulda ammooniumsulfaat. Ka pidev karbamiidi kasutamine mõjutab mulla potentsiaalset happesust. 14 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mulda neutraliseerivat mõju avaldavad kaltsiumnitraat ja naatriumnitraat. Väga oluline on ka lämmastikväetistes leiduvate toitainete liikuvus mullas. Ammooniumväetiste ammooniumioonid seotakse mulla neelavas kompleksis (asendusneeldumine), kust taim saab neid kasutada. Seetõttu sobivad ammooniumväetised selliste kultuuride väetamiseks, mis vajavad aeglaselt mõjuvaid väetisi. Nitraatioone iseloomustab aga negatiivne füüsikaline neeldumine, mille tõttu nitraatväetiste lämmastik on väga kiire toimega, sest ta on mullas väga liikuv.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens .............................................................................................
leeliselisust. Nendest ioonidest põhjustatud leeliselisuse summa moodustab vee üldleeliselisuse. Üldleeliselisust saab iseloomustada mitmesuguste mõõtühikute kaudu, nagu leeliselisuse kraadide [0H], mg ekv/l või leeliselisusarvu abil, mis näitab ekvivalentset NaOH sisaldust mg/l. Leeliselisust saab hinnata ka fosfaatarvu (PO43- sisaldus mg/l) ja nitraatarvu (NaNO3 sisaldus mg/l) järgi. Tuleb märkida, et naatriumnitraat NaNO3 on happelise reaktsiooniga ja seega vähendab katlavee üldleeliselisust. NaNO3 kuulub tavaliselt ühe komponendina kesksurvekatelde katlakivivastaste preparaatide koostisesse teraste suhtes agressiivse vaba leelise neutraliseerimiseks, et vältida katlaelementidele eriti ohtlikku kristallidevahelist korrosiooni. Vee reaktsiooni, s.h. ka leeliselisust iseloomustab ka nn. vesinikueksponent pH. Puhtal neutraalsel veel temperatuuril 220 C pH = 7. Leeliseliseline reaktsioon: pH ≤7;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
