docstxt/125767999551375.txt
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat
3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel NaNO3- naatriumnitraat 1. Lämmastikväetis 2. Lähteaine valm. Na2SO4*10h2O-glaubrisool 1. Tekstiili, paberi, klassitööstus. 2. Meditsiin
Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis CaSO4 x 2H2O- on valem, mille järgi saab teha kipsi, kaltsiumsulfaat * kaks vee molekuli.Kips on kasutusel ehitusel ja ka meditsiinis NH3*H2O on valem millest saadakse nuuskpiiritust
KEEMIA EKSAM 2014 1. Kirjuta nimetused valemina välja: Dilämmastikoksiid – N2O Alimiiniumoksiid –Al2O3 Magneesiumhüdroksiid –Mg(OH)2 Raud (III)oksiid –Fe2O3 Naatriumnitraat –NaS 2. Anna nimetus: H2 S DiVesiniksulfiidhape H 2 C O3 Süsihappe 32−¿ Sulfit SO ¿ −¿ 2 Nitrit NO¿ −¿¿ Jodiid I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿ Cl iooniline side Na iooniline side 4
vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat
saadikud on Nõukogude aja anakronism: tollal olid ülemnõukogu saadikud, praegu on riigikogu liikmed. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Nt heris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise-vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (= auramine), ümmargune kuhi (= koonus), kandiline kuhi (= püramiid), võimustetu saadik (= volinik), ohatus (= hädaoht), läigitaja (= arst). Arhaismid on nüüdisinimesele võõrad. Küll aga on talle harilikult teada vanamoelised sõnad ja niisuguste sõnade tähendus. Nt trehter (= lehter), triiphoone (= kasvuhoone), tritsutama (=
(nahaärritused, põletustunne). Võimendab allergilisi reaktsioone ja astmat. E210 Bensoehape, E212 Kaaliumbensoaat, E213 Kaltsiumbensoaat. Tõstavad laste aktiivsust, võivad tekitada peavalu ning maoärritusi. Võimendavad allergilisi reaktsioone ja astmat. E211 Naatriumbensoaat. Võib põhjustada ja süvendada allergilisi reaktsioone ning astmat, tekitada peavalu ning maoärritusi. E214 Etüül-p-hüdroksübensoaat. Võib tekitada allergiat ning mõjuda sarnaselt bensoehappele. E251 Naatriumnitraat. Tekitab imikute ja väikelaste hapnikupuudust. E280 Propioonhape. Suurendab vähitekke riski. E320 Antioksüdant butüülhüdroksüanisool, E321 Antioksüdant butüülhüdroksütolueen. Suurendavad vähitekke riski. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat. E338 Ortofosforhape. Takistab kaltsiumi imendumist. E407 Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan. Häirib immuunsüsteemi, võib olla soolestikuvaevuste põhjustaja. E421 Mannitool
ja mahlades. 1· Toidus Säilitusaine lisaaineid võib kasutada üksinda või koos teiste meetoditega toidu säilitamiseks . Säilitusained võib mikroobivastaseid säilitusaineid, mis inhibeerivad kasvu bakterid või seened , sh hallituse või antioksüdante nagu hapniku neelajad , mis inhibeerivad oksüdatsiooni toidu koostisosad. Ühine antimikroobsete säilitusained hõlmavad kaltsiumpropionaat , naatriumnitraat , naatriumnitrit , sulfitid ( vääveldioksiid , naatrium bisulfite , kaaliumvesiniktartraat sulfite jne) ja dinaatrium Etüleendiamiintetraäädikhape. Antioksüdandid hulka Butüülhüdroksüanisool(Peamine kasutusalasäilitusainena toidus, toiduainete pakendid, loomasöödas, kosmeetika, kumm ja naftasaadused) ja Butüülhüdroksütolueen(lisaaine kosmeetika , farmaatsia, reaktiivkütused). Muud säilitusained hõlmavad etanooli ja
moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid. Juust Juust on valgurikas toiduaine, mida valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu võib valmistada ükskõik millise looma piimast. Meie lettidel on peamiselt lehmapiimajuustud. Lamba- ja kitsepiimajuustude valik on väiksem. Leitud lisaained toodetes Natamütsiin E 235- säilitusaine Naatriumnitraat E 251- säilitusaine, värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252- säilitusaine Sorbiinhape E 200- säilitusaine Karoteenid E 160a- toiduvärv Annaato E 160b- toiduvärv Naatriumaskorbaat E 301- antioksüdant Sidrunhape E 330- happesuse regulaator, antioksüdant, sekvestrant Askorbiinhape E 300- antioksüdant Naatriumfosfaadid E339- happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja Leitud lisaained toodetes Pektiin kaltsiumdivesinikdifosfaat E 450- emulgaator,
Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti. Üks sagedamini kasutatavaid fosforväetisi superfosfaat sisaldab
*madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena *Na2SO4-naatriumsulfaat- kasut. lahtistina ja ravimite koostises. *NaCl- naatriumkloriid- kasut. toidu valmistamisel, K ühendid- kontsereerimisel ja kloori saamiseks. *KCl-kaaliumkloriid- kasut. väetisena. *NaOH- naatriumhüdroksiid e. seebikivi- kasut. seebi ja
ning samuti ka niisama maiustamiseks. Sobib pigem valge kui punane vein. Koostis: pastöriseeritud kitsepiim, koriandri- ja lambaläätse seemned, juuretis, mikrobioloogiline laap, sool Toiteväärtus 100g kohta: energia 1459kJ/352kcal, valk 20,3g, rasv 30,1g, sool 1,7g Muu info: E160b - looduslik värvaine, see saadakse ühe troopilise puu viljadest. Kasutatakse enamasti suurtööstuses, et saada ühtlane ja ilus värvitoon kõikide juustude jaoks. E251 - naatriumnitraat, säilitusaine. Seda kasutatakse toote säilivusaja pikendamiseks ning samuti ja toote värvuse hoidmiseks. E-ained on reguleeritud seadustega, seega ei tasu karta et neid kasutatakse ülemäärases koguses igal pool. laap - loomne laap on see, mida saadakse vasika maost, mis on siis naturaalne aine, et juustu laagerdada. Mikrobioloogiline laap on laboris kokku segatud ja annab täpselt sama tulemuse. See on alternatiivmoodus, mis sobib ka näiteks taimetoitlastele.
Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline. Na2So4 naatriumsulfaat Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine. * kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina., NaNo3 naatriumnitraat KNO3 kaaliumnitraat Rahvapärane nimetus: Tsiili ja India salpeeter. * valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained. * kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks. K2CO3 kaaliumkarbonaat Rahvapärane nimetus: potas. * valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. * sisaldub puutuhas * kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. KMnO4 kaaliumpermanganaat
Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüüt- ioone sisaldavaid lahuseid moodustuvaine Mitteelektrolüüt- molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Dissotsioon- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. Ioonseteainete diskosioon- Tugev elektrolüüt dissotseerub lahustumisel täielukult vabadeks ioonideks lahuses. Dissotsioono võrrandid : 1) 2) 3) 4) Elektrolüüt : NaCl- naatriumkloriid NaNO3- naatriumnitraat Mitteelektrolüüt: Orgaanilised ühendid, soolad, haped H2SO4- väävelhape NaCl- naatriumkloriid pH- vesinikioomide konsentrasiooni näitav suurus. Metallid ja mitte metallid Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid: · liitium · naatrium · kaalium · rubiidium · tseesium · frantsium Nimetus leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja - naatriumi ja
org/entry/baking-soda-next-in-fight-against-global-warming ) 4) Na2SO4 naatriumsulfaat Naatriumsulfaadi kristallhüdraati (Na2SO4 * 10H2O) nimetatakse hollandi teadlase J.R. Glauberi järgi glaubrisoolaks. Tegemist on värvusetu, vees hästi lahustuva kristalse tahke ainega, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. 5) NaNO3 naatriumnitraat ja KNO3 kaaliumnitraat Naatriumnitraati ja kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tsiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku.
ohtlikumad lisaained üldse. Needvõivad (kuigi alati ei pruugi) tekitada mõnel inimesel tervisehäireid. Konservandid · Toiduained võivad rikneda kahel viisil. · Esimesel inimesele ohtlikul moel võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. · Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse ja välimuse. · Ühed vanimad konservandid on naatriumnitrit (E 250) ja naatriumnitraat (E 251), mida hakati lihale ja lihatoodetele lisama roosa värvuse andmiseks · Nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. · Nitritid võivad toiduainetes erinevate amiinidega reageerides anda kantserogeenseid nitrosoamiine. · Vaatamata sellele on nitritite kasutamine lubatud, kuna antibakteriaalset toimet peetakseolulisemaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. · Nitrosoamiinide teket püütakse pärssida
sissehingamisel: Auru sissehingamine võib põhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Kontakt nahaga võib põhjustada ärritust, võimalikud põletused. Ärritav silmadele. Põhjustadab tõsist ärritust ja põletust. Tulemuseks võib olla sarvkesta kahjustus. Pikaajaline kontakt võib põhjustada nina verejooksu, valu rinnus, bronhiiti. NaNO3- naatriumnitraat; sool; Ei ole tuleohtlik, kuid olles on tugev oksüdeerija võib kuumutamisel või kokkupuutel redutseerivate või kergestisüttivate ainetega põhjustada süttimist. Plahvatusohtlik kuumutamise, löögi või hõõrdumise tagajärjel. Laguneb plahvatuslikult kuumutamisel üle 538 ° C . Tundlik mehaanilise mõjutamise suhtes. Kahjulik allaneelamisel, võib põhjustada ärritust nahale, silmadele ja hingamisteedele. Võib põhjustada seedekulgla põletikku, kõhuvalu, iiveldust
Säilitusaine · Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 · Dimetüüldikarbonaat E 242 happesuse regulaator Säilitusaine · Propioonhape E 280 Säilitusaine · Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 · Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, Säilitusaine värvifiksaator · Kaltsiumpropionaat E 282 · Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, Säilitusaine Kaaliumpropionaat E värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252 283 Säilitusaine Säilitusaine, värvifiksaator · Boorhape E 284 Säilitusaine · Äädikhape E 260 säilitusaine, · Naatriumtetraboraat (booraks) E happesuse regulaator 285 Säilitusaine · Kaaliumatsetaadid E 261 · Süsinikdioksiid E 290 säilitusaine, happesuse regulaator Pakendusgaas
Osad hüdroksiidid lahustuvad vees ja osad mitte. Leelisteks nim. vees lahustuvaid hüdroksiide. Leeliseline keskkond tähendab, et vees lahustunud aineks on leelis. 6 Hape +1 -2 väävelhape H2SO4 +2 +1 väävlishape H2SO3 lämmastikhape HNO3 +1 -2 süsihape H2CO3 vesinikkloriidhape HCl ehk soolhape Sool +1 -2 sulfaat Na2SO4 naatriumsulfiit Na2SO3 naatriumnitraat NaNO3 naatriumkarbonaat Na2CO3 naatriumkloriid NaCl Orgaanilised ained C +6| 2)4) Tänu 4b rühmale võib ta juurde võtta või ära anda. H-Cl O=O Orgaanilised ühendid on ained, mis kindlasti sisaldavad 4valentseid süsiniku aatomeid. 4valentne süsinik tähendab, et süsiniku aatom moodustab kindlasti kovalentset 4sidet teiste aatomitega. Teisteks aatomiteks on kas teised süsiniku aatomid, vesinikud, hapnikud, harvem lämmastiku aatomid
Kaaliumvesiniksulfit E 228 Ortofenüülfenool E 231 Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Nisiin E 234 Natamütsiin E 235 Heksametüleentetraamiin E 239 Dimetüüldikarbonaat E 242 Kaaliumnitrit E 249 Naatriumnitrit E 250 Naatriumnitraat E 251 Kaaliumnitraat E 252 Äädikhape E 260 Kaaliumatsetaadid E 261 Naatriumatsetaadid: 1) naatriumatsetaat 2) naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks E 262 Kaltsiumatsetaat E 263 Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 happesuse regulaator Propioonhape E 280
romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Ntheris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise- vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (= auramine), ümmargune kuhi (= koonus), kandiline kuhi (= püramiid),võimustetu saadik (= volinik), ohatus (= hädaoht), läigitaja (= arst). 9. Murdesõnavara, slängisõnavara, hinnangusõnad Keele sõnavaras võime osi eraldada veel kasutajaskonna territoriaalse ja sotsiaalse jagunemise järgi. Ruumiteljel võime näha, et eri paikkondade kohamurdeis ehk
poed. nitroksiid survestatud vahukreemid pidutsemisvahendite kauplused. magneesium tulesüütajad matkatarvete poed. letsitiin vitamiinid farmaatsia; apteegid. mineraalõlid küpsetamine; lahustid supermarketid; apteegid. 3 elavhõbe elavhõbedatermomeetrid supermarketid; tööriistapoed. väävelhape laadimata autoakud autokauplused. glütseriin fotonduses farmaatsias; apteegid; fotopoed. väävel aiandus aiandus-; tööriistapoed. puusüsi puusöegrillid supermarketid; aianduskauplused. naatriumnitraat väetis aianduskauplused. tselluloos (puuvill) esmaabi apteegid; med. varustuskauplused. strontsiumnitraat signaaltuled autokauplused. kütteõli petrooliumikeetjad matkatarvete kauplused. balloonigaas propaanil töötavad pliidid; ahjud matkatarvete kauplused. kaaliumpermaganaat veepuhastusseadmed apteegid; puhastusjaamad. heksamiin või methenamiin heksamiinahjud (matkamine) matkatarvete kauplused. 4 lämmastikhape trükiplaatide puhastamiseks trükikojad; apteegid. 5 jood esmaabi apteegid.
Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine Nisiin E 234 Säilitusaine Natamütsiin E 235 Säilitusaine Heksametüleentetraamiin E 239 Säilitusaine Dimetüüldikarbonaat E 242 Säilitusaine Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, värvifiksaator Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252 Säilitusaine, värvifiksaator Äädikhape E 260 säilitusaine, happesuse regulaator Kaaliumatsetaadid E 261 säilitusaine, happesuse regulaator Naatriumatsetaadid: E 262 Säilitusaine, happesuse regulaator, 1) naatriumatsetaat sekvestrant
Nisiin E 234 Säilitusaine Natamütsiin E 235 Säilitusaine Heksametüleentetraamiin E 239 Säilitusaine Dimetüüldikarbonaat E 242 Säilitusaine Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, värvifiksaator 19 Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252 Säilitusaine, värvifiksaator Äädikhape E 260 säilitusaine, happesuse regulaator Kaaliumatsetaadid E 261 säilitusaine, happesuse regulaator Naatriumatsetaadid: 1) naatriumatsetaat 2) naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks E 262 Säilitusaine,
millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, naatriumhüdroksiid? Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: KOH, Na2SO4, HBr, H2SO3, Ba(OH)2, Al(NO3)3, FeCl3, AgNO3, K3PO4, H3PO4. Kirjutage molekulaar- ja ioonvõrrandid reaktsioonide kohta, mis praktiliselt toimuvad: kaaliumkarbonaat + kaltsiumkloriid väävelhape + naatriumnitraat kaltsiumkloriid + kaaliumsulfaat kaaliumhüdroksiid + alumiiniumnitraat väävelhape + naatriumhüdroksiid magneesiumfosfaat + kaaliumsilikaat vesinikkloriidhape + baariumhüdroksiid kaltsiumkloriid + kaaliumnitraat divesiniksulfiidhape + naatriumsulfaat raud(III)sulfaat + naatriumhüdroksiid 7 Arvutusülesanded. m - mass M - molaarmass V - ruumala Vm - molaarruumala n - ainehulk
Potaspõldpagu Kaoliniit klaasina (PYREX). Räni On olemas 3 tüüpi põldpagu: Potas (K2O · Al2O3 · SiO2) Sooda (Na2O · Al2O3 · 6 SiO2) Lubi (CaO· Al2O3 · 6 SiO2) Peale põhiliste tooraine komponentide lisatakse keraamikatoodetele sageli teisi mineraale, soolasid, oksiide, et alandada sulamistemperatuuri: Booraks (Na2B4O7 ·10 H2O) Boorhape (H3BO3) Kaltsineeritud sooda (Na2CO3) Naatriumnitraat (NaNO3) Kõige tavalisemad tulekindlate materjalide komponendid on: Alumiiniumoksiid (Al 2O3), Kromiit (FeO · Cr 2O3), Magnesiit (MgCO3), Lubjakivi (CaCO 3), Titaan dioksiid (TiO2) Peenkeraamika toodete valmistamine Tooraineks on eriti puhtad savid (kaoliniidid), mida segatakse temperatuuri alandajatega (flux'idega) ja kuumutatakse ahjus mõõduka temperatuurini (1200-1500 ° C). Portselan on tiheda, klaasja, vett mitteimava
etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt. süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3. 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. •Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt. Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). •NaNO3 – naatriumnitraat •Cr2(SO4)3 – kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. •Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu – need on neutraalsed oksiidid.
märge, sellist väetist ei tohi kasutada katmikkultuuridele. Biureedisisaldus <1% - madal. 3) Kaltsiumnitraat, 15,5%. Koosneb valdavalt nitraatlämmastikust. On füsioloogiliselt aluseline väetis. Väga hügroskoopne, mistõttu seda 13 II VÄETISED hoitakse niiskuskindlates kottides. Kasutatakse põhiliselt aiandusväetisena. 4) Naatriumnitraat, 16,5% N. 5) Ammooniumsulfaat 6) Ammooniumkloriid 7) Kaltsiumtsüaanamiid. Mürgine, ei kasutata. Tahkete lämmastikväetiste kasutamisel tileb arvestada: · Ammoonium seotakse mulla neelavas kompleksis, kus taimed seda kasutavad ja ammooniumlämmastik nitrifitseerub. · N-väetis põllukultuuridel suurendab saaki ja parandab saagi kvaliteeti. Lämmastikuga üleväetamine halvendab saagi kvaliteeti.
(broom). ·On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). ·Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). 7. Osata määrata etteantud ühendite aineklassi (kas tegemist soola, oksiidi, hüdroksiidi või happega). Aineklassid: *Soolad: Koosneb metalli katioonist ja happe anioonist ehk happejäägist. Nt. NaNO3-naatriumnitraat; CaSO4- katsiumsulfaat. *Oksiidid: Koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Jaotatakse: aluselised, happelised, neutraalsed ja amfoteernsed. Nt. H2O- vesi; Al2O3- alumiiniumoksiid; CaO- kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. *Hüdroksiidid: Koosneb metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -). Jaotatakse leelised(lahustuvad vees) ja nõrgad alused(ei lahustu). Nt. Ca(OH) 2- kaltsiumhüdroksiid; KOH-kaaliumhüdroksiid; NaOH- naatriumhüdroksiid. *Happed: Annab lahusesse vesinikioone
ainete tootmisel. KNO3 on hea väetis ja musta püssirohu koostisosa. AgNO3, mida rahvapäraselt nimetatakse ,,põrgukiviks", leiab rakendamist meditsiinis ja reaktiivina kloriidioonide määramisel. 8. Lämmastikväetised. Kui lämmastik sisaldub ammooniumirühmas, siis on meil tegemist ammooniumväetistega, kui lämmastikhappse happejäägis, siis--nitraatväetisega. Ammooniumväetis on ammooniumsulfaat {(NH4)2SO4}; nitraatväetised on kaltsium-,kaalium- ja naatriumnitraat. Ammooniumnitraat (NH4NO3) on samaaegselt nii ammoonium- kui ka nitraatväetis. Teistest lämmastikväetistest nimetatakse karbamiidi {CO(NH2)2}, kaltsiumtsüaanamiidi (CaCN2) ja ammoniaagi vesilahust. Lämmastik on valkude ja nukleiinhapete koostiselement. Et õhulämmastiku suudavad omastada vaid vähesed mikroorganismid, siis kasutatakse põllumajanduses laialdaselt lämmastikväetisi. Lämmastikväetisega ühekülgsel väetamisel koguneb taimedesse nitraate.
Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt. süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3. 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt. Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). NaNO3 naatriumnitraat Cr2(SO4)3 kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu need on neutraalsed oksiidid.
Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori. Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks. Füsioloogiliselt happelised väetised on väetised, millest taim omastab katioone. Mulda jääv happejääk reageerib seal olevate vesinikioonidega. Selletõttu tekib taoliste väetiste kasutamisel mulda hape ning muld muutub happelisemaks. Füsioloogiliselt leeliselisteks väetisteks on näiteks naatriumnitraat, mille kasutamisel jääb mulda NaOH. Selliseid väetiseid ei ole soovitatav kasutada happelist pinnast eelistavate taimede väetamiseks, kuna taoliste väetiste kasutamine muudab mulla rekatsiooni neutraalsemaks. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on sellised väetised, millest taimed kasutavad toiduna ära nii aniooni kui ka katiooni. Selliste väetiste kasutamine mulla reaktsioonile mõju ei avalda. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on näiteks kaaliumnitraat, ammooniumnitraat.
Kõige enam hapestab mulda ammooniumsulfaat. Ka pidev karbamiidi kasutamine mõjutab mulla potentsiaalset happesust. 14 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mulda neutraliseerivat mõju avaldavad kaltsiumnitraat ja naatriumnitraat. Väga oluline on ka lämmastikväetistes leiduvate toitainete liikuvus mullas. Ammooniumväetiste ammooniumioonid seotakse mulla neelavas kompleksis (asendusneeldumine), kust taim saab neid kasutada. Seetõttu sobivad ammooniumväetised selliste kultuuride väetamiseks, mis vajavad aeglaselt mõjuvaid väetisi. Nitraatioone iseloomustab aga negatiivne füüsikaline neeldumine, mille tõttu nitraatväetiste lämmastik on väga kiire toimega, sest ta on mullas väga liikuv.
et ilupuud vajavad rohkem fosforit ja kaaliumi (Sarapuu, 1983). Kui puu kasvab tänava ääres ja lumetõrjeks on kasutatud kaaliumkloriidi, pole kaaliumväetisi üldse tarvis anda. Eriti kergetele liivmuldadele ja lubjarikastele või neutraalse reaktsiooniga muldadele sobib eriti hästi ammooniumsulfaat, mis on pikaldase toimega ja mullast aeglaselt väljauhutav väetis. Raskemate ja happeliste muldade väetamiseks sobib enam füsioloogiliselt leeliseline naatriumsalpeeter (naatriumnitraat). See lahustub kergesti vees ja on mullas väga liikuv (Sarapuu, 2000). Haigused, metsloomad ja linnud Kuigi mägimänd on üldiselt hea vastupanuga putukkahjustustele ja haigustele, on peamiseks ohuks okaspuu võrsevähk ja tuulepesad. Vähi tunnuseks on pruunistunud okkad ja hukkunud pungad. Samas võivad aga kõrval kasvavad põõsad olla täiesti terved (Laas, 2004). Haiguse tõrjeks
leeliselisust. Nendest ioonidest põhjustatud leeliselisuse summa moodustab vee üldleeliselisuse. Üldleeliselisust saab iseloomustada mitmesuguste mõõtühikute kaudu, nagu leeliselisuse kraadide [0H], mg ekv/l või leeliselisusarvu abil, mis näitab ekvivalentset NaOH sisaldust mg/l. Leeliselisust saab hinnata ka fosfaatarvu (PO43- sisaldus mg/l) ja nitraatarvu (NaNO3 sisaldus mg/l) järgi. Tuleb märkida, et naatriumnitraat NaNO3 on happelise reaktsiooniga ja seega vähendab katlavee üldleeliselisust. NaNO3 kuulub tavaliselt ühe komponendina kesksurvekatelde katlakivivastaste preparaatide koostisesse teraste suhtes agressiivse vaba leelise neutraliseerimiseks, et vältida katlaelementidele eriti ohtlikku kristallidevahelist korrosiooni. Vee reaktsiooni, s.h. ka leeliselisust iseloomustab ka nn. vesinikueksponent pH. Puhtal neutraalsel veel temperatuuril 220 C pH = 7. Leeliseliseline reaktsioon: pH ≤7;
annaabi.ee 
