8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas) Cu + 4k.HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 (gaas) + 2H2O 8Na + 10k.HNO3 = 8NaNO3 + NH4NO3 + 3H2O 4Mg + 5k.H2SO4= 4MgSO4 + H2S (gaas) + 4H2O 3K + Fe(NO3)3 + 3H2O = 3KNO3 + Fe(OH)3 (sade) + 3H2 (gaas) (pööra sellist tüüpi
Olgugi, et tegemist on loodusliku toiduvärviga, ei näe ma põhjust, miks see ei võiks seal olemata olla. Sellegipoolest kasutan margariini edasi, kuna see on pehmem ning näiteks Taluvõist mugavam leivale määrida. Maitse poolest jääb muidugi viimasele alla. Antud toode on vähemalt pakendi järgi kõige vitamiinirikkam, kuna sisaldab A, D ja E vitamiine. Eesti juust Light (150 g) Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis, laap, keedusool 1,7%, tardaine kaltsiumkloriid, säilitusaine kaaliumnitraat. Rasva kuivaines 26%. 100g toodet sisaldab keskmiselt - energiat 267 kcal / 1116 kJ - valke 33 g - süsivesikuid 0 g - rasva 15 g Analüüs: Tundub suhteliselt ohutu toode, kuid nina võtab krimpsu säilitusainena kasutatav kaaliumnitraat. Näiteks nitraadirikaste taimede kasutamine imikute ja väikelaste toitudes on keelatud, sest imiku hemoglobiin on aldis nitraatide mõjule ja see tekitab organismis hapnikupuudust. Võrreldes ülejäänud nelja tootega on Eesti
Nime lõpp - ioon on ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat SO32- - sulfit H2SO3 - väävlishape Na2SO3 - naatriumsulfit PO43- - fosfaat H3PO4 - fosforhape K3PO4 - kaaliumfosfaat NO3- - nitraat HNO3 - lämmastikhape KNO3 - kaaliumnitraat SiO44- - silikaat H4SiO4 - ränihape Al4 (SiO4)3 - alumiiniumsilikaat CO32- - karbonaat H2CO3 - süsihape CaCO3 - kaltsiumkarbonaat
. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitraadid Must püssirohi - kaaliumnitraat, puusüsi ja väävel ( http://www.keemikud.eu/viewtopic.php?f=15&t=11&p=11&hilit=nitraadid#p11). Ammonaal - ammooniumnitraat ja alumiiniumipulber NITRAATIDE MÕJU KESKKONNALE Nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon on põhjustatud põllumajanduses ja
Võib tekitada peavalu ja migreeni ning maoärritust. Tõstab atoopilisse dermatiiti haigestuvatel lastel sümptomite ägenemist. Aspiriinile ülitundlikud võivad reageerida bentsoaatidele. Ülivilgastel lastel halvendab sümptome. JUUST: Estover "Eesti leibjuust" Koostis: 100g toote toitumisalane teave: Pastöriseetitud piim 351kcal/1454kJ Juuretis Valgud 23,5g Sool (max 2%) Süsivesikud 1g Säilitusaine: kaaliumnitraat Rasvad 25g Tardaine: kaltsiumkloriid Tootes sisalduvad e-ained E509 Kaltsiumkloriid Kasutusala: Dzhemmid, marmelaadid, piimapulber. Omadused: Tardaine. Kõrvalmõjud: Pole teada. Tootes sisalduvad e-ained E252 Kaaliumnitraat Kasutusala: Lihast pooltooted, kala külmsäilitus, suitsukala, juustud. Omadused: Säilitusaine, üks vanimatest. Kõrvalmõjud: Kasutades põllumajanduses liigselt orgaanilist väetist võib taimedesse
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape ...
Happ Happe nimetus Soola Soola valem ja nimetus e nimetus valem HCL Vesinikkloriidhape kloriid Ca2+Cl-2 -kaltsiumkloriid e. soolhaape HBr vesinikbromiidhape bromiid Mg2+Br-2 -magneesiumbromiid HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 ...
g. Leeliseid saadakse vastava metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse reageerimisel leelisega. i. Hapnikhappeid võib saada hapniku reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide hapetega. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide kui ka sooladega. 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a. tetrafosfordekaoksiid, b. kaaliumnitraat, c. magneesiumsulfaat. 9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiinium h
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS LAHUSED 8. Klass Koostanud: Karoliine Algpeus Koostamisel on kasutatud Katrin Soika ja õpiku TUNNI EESMÄRGID: Õpilane: • Teab, mis on lahus; • Oskab välja tuua lahustumise kiirust suurendavad tegurid; • Mõistab, mis on aine lahustuvus; • Teab ainete eraldamise võimalusi segudest. MIS PILTIDEL KUJUTATUD ON? KUIDAS ERALDADA: KRIIDIPURU JA VESI; LIIV JA VESI; LIIV JA RAUAPURU; KEEDUSOOL JA VESI, ETANOOL JA VESI; TOIDUÕLI JA VESI GRAAFIKU LUGEMINE 1.Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? GRAAFIKU LUGEMINE (1) 2. Millal on kaaliumnitraadi (KNO3) ja kaaliumbromiidi (KBr)lahustuvused võrdsed? GRAAFIKU LUGEMINE (2) 3.Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool (NaCl) või Kaaliumnitraat (KNO3)? GRAAFIKU LUGEMINE (4) 4. Moodusta ise küsimus...
JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega konsistentsilt poolkõva, elastne ja kergelt
Lisaainete kasutamine toiduainetes Piimatooted Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. K...
Peale eestimaise kauba, oli sellel nädala meie laual veel Itaalia, Läti, Poola, Bulgaaria, Tsehhi, Saksamaa ja Jamaika päritolu toitu. Toode Päritolumaa Hind E-ained Suitsuvorst Eesti 18,90 E450,E451,E300,E621, E575,E120,E250 Õnne sepik Eesti 6,50 E471,E322,E330, E480 Juust Eesti 22,90 Kaaliumnitraat, kaaliumkloriid Kalapulgad Eesti 13,90 E621 Makaronid Tsehhi 10,50 Majonees Eesti 15,60 Naatriumbensonaat, kaaliumsorbaat, beetakaroteen Peenleib Eesti 12,50 Farmi piim Eesti 9,60 Pelmeenid Eesti 24,90 E621 Jäätis Eesti 14,20 Emulgaatorid E322, E476 Pestud porgand Eesti 14,20 Pizza Saksamaa 13,50 E451
Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti
reageerimisel leelisega(Veega). i. Hapnikhappeid võib saada hapniku(happelise oksiidi) reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide(siis) hapetega, kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide(Hapete) kui ka sooladega(Alustega) 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a. tetrafosfordekaoksiid,-- P+O₂=> P₄O₁₀ / 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O b. kaaliumnitraat, 2K+ 2HNO₃ =>2KNO₃+ H₂ / KOH+ HNO₃=> KNO₃+H₂O c. magneesiumsulfaat. Mg+ H₂SO₄=> MgSO₄+ H₂ / MgO+ H₂SO₄=> MgSO₄+ H₂O 9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10.Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik – 2Cu+O₂=> 2CuO b. väävel + hapnik S+O₂=> SO₂ c. naatrium + väävel 2Na+S=>Na₂S d
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
Aine on hügroskoopne. Kahjulikud lagunemisproduktid: Kuumutamisel ja kontaktis tugevate hapetega tekib Välditavad tingimused: äädikhappe suits. Süttimisallikad, niiskus, kokkusobimatud ained Kokkusobimatud ained: Tugevad oksüdeerijad, lämmastikhape, kaaliumnitraat, fluoriidid. 11.Terviserisk: Akuutsed efektid : Mürgisus loomadel: Suu kaudu: LD 50 =3530 mg/kg rott Sissehingamisel: LC50> 30 g/m³ rott Naha kaudu: LD50> 10 mg/kg küülik Ärritatavus: Nahk : 500 mg/ 24 h küülik Ülitundlikkus: Kantserogeensus: Reproduktiivsus: Lk
4) Na2SO4 naatriumsulfaat Naatriumsulfaadi kristallhüdraati (Na2SO4 * 10H2O) nimetatakse hollandi teadlase J.R. Glauberi järgi glaubrisoolaks. Tegemist on värvusetu, vees hästi lahustuva kristalse tahke ainega, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. 5) NaNO3 naatriumnitraat ja KNO3 kaaliumnitraat Naatriumnitraati ja kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tsiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku.
* valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline. Na2So4 naatriumsulfaat Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine. * kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina., NaNo3 naatriumnitraat KNO3 kaaliumnitraat Rahvapärane nimetus: Tsiili ja India salpeeter. * valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained. * kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks. K2CO3 kaaliumkarbonaat Rahvapärane nimetus: potas. * valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. * sisaldub puutuhas * kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. KMnO4 kaaliumpermanganaat
Ülesanne: 100g= 40g Leia, kui palju vett on vaja 65 oC juures, et x= 5g lahustada 5 grammi keedusoola? Keedusoola 100 g 5 g x= = 12,5 g lahustuvus sellel temperatuuril 40 g on 40 g 100 g 1) Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? 2) Millal on kaaliumnitraadi ja kaaliumbromiidi lahustuvused võrdsed? 3)Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool või kaaliumnitraat? 4) Moodusta ise küsimus kaaliumbromiidi kohta! 5) Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi ja temperatuuri 80 oC kohta. Ülesandeid CuSO4 lahustuvus temperatuuril 60 oC on 40 g · 100 g 100 grammis vees lahustub CuSO4 (40 grammi) · 50 grammis vees lahustub CuSO4 (20 grammi) · 200 grammis vees lahustub CuSO4 (80 grammi) ·
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikb...
juures NO * värvusetu, mürgine gaas, tekib õhus äikese ajal (N2 + O2 äike---> 2NO (neutr oks) * Saamine - Tööstuslikult saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel · 2NO + O2 2NO2 NO2 * Punakaspruun, terava lõhnaga, mürgine gaas, põhjustab happesademeid * Saamine - tööstsuses/looduses 2NO + O2 2NO2. kaaliumnitraat ehk salpeeter, india salpeeter on valge ja lõhnatu, tahke kristalliline Aine ei pôle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega vôib pôhjustada pôlengut. Pôlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Suletud konteinerid vôivad kuumenemisel puruneda. Ärritava toimega.Vôib pôhjustada neerude kahjustust, môjub kahjustavalt vere koostisele.alla neelamisel pôhjustab seedetrakti ärritust, iiveldust, oksendamist
väga levinud sete. Räni on üks maakoore peamine koostisosa. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja ränivetikad. . H2SO4- väävelhape; hape; Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. KNO3- kaaliumnitraat e. salpeeter; sool; tekib nt. lämmastikhappe ja aluse reageerimisel. Segades KNO3 suhkur saab suitsupommi. Aine ei põle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega võib põhjustada põlengut. Põlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Ärritava toimega.Võib põhjustada neerude kahjustust, mõjub kahjustavalt vere koostisele.Võib põhjustada hingamisteede ärritust, sümtomideks köha, hingamistakistused, valus kurk
seejärel mõnda varjulisse kohta minna. Kaaliumnitraati võib saada ka poest ostetud mustast püssirohust, viimane tuleb lihtsalt keevas vees lahustada ning väävel ja puusüsi välja filtreerida. Et saada 68 g. kaaliumnitraati, on vajalik umbes 90 g. musta püssirohtu lahustada umbes 1 liitris vees. Saadud lahus filtreerige läbi filterpaberi lehtri abil kannu, kuni läbi filtri tulev vedelik on selge. Puusüsi ja väävel vees ei lahustu, ning kui vesilahus on aurustunud, jääb kannu kaaliumnitraat. 2.3.2. VÄÄVELHAPE. Väävelhapet on väljaspool laboratooriumi või tööstusliku menetluseta vägagi raske valmistada. Valmiskujul on ta aga saadaval laadimata autoakus. Kes soovib väävelhapet saada, peab lihtsalt aku kaane maha võtma ja happe klaasnõusse valama. Arvatavasti satub sinna ka akust pudenenud tinatükikesi, mis tuleb filtreerimise või keetmise teel eemaldada. Keetmisega on võimalik ka väävelhappe kontsentratsiooni tõsta, väga puhas väävelhape voolab veidi kiiremini
· Dimetüüldikarbonaat E 242 happesuse regulaator Säilitusaine · Propioonhape E 280 Säilitusaine · Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 · Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, Säilitusaine värvifiksaator · Kaltsiumpropionaat E 282 · Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, Säilitusaine Kaaliumpropionaat E värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252 283 Säilitusaine Säilitusaine, värvifiksaator · Boorhape E 284 Säilitusaine · Äädikhape E 260 säilitusaine, · Naatriumtetraboraat (booraks) E happesuse regulaator 285 Säilitusaine · Kaaliumatsetaadid E 261 · Süsinikdioksiid E 290 säilitusaine, happesuse regulaator Pakendusgaas · Naatriumatsetaadid: · Õunhape (DL-) E 296 happesuse
vesinikuühendeid. Võimalik on osta ka soodat sisaldavaid hambapastasid. Pigmendi lõhustamise järel muutub hambapind heledamaks. Näiteks Blend-a-med Medic White. Loomupäraselt tumedat hambakude hambapastaga valgeks muuta ei saa. Suitsetajatele ning intensiivse tee- ja kohvipigmendi eemaldamiseks on pastad Revive, Caffee gel. (Ibid) 2.6 Tundlikele hammastele mõeldud pastad Põhilisteks toimeaineteks on hammaste tundlikkust vähendavad strontium strontsiumkloriid heksahüdraat või kaaliumnitraat. Tundlikkuse vähendamise põhiprintsiip on ära hoida igemete taandumist. Näiteid: Dequel, Oral-B, Sensitive (Ibid). 2.7 Ravimtaimedega hambapastad Üha kasvav arv tervisliku toidu tootjaid on asunud tootma lisaks toidule ka (ravim)taimedega hambapastasid. Tootmisel kasutatakse väga mitmesuguseid taimi. Tootjad väidavad, et need aitavad traditsioonilistele hambapastadele sarnaselt võidelda hambakatu ja igemehaiguste vastu ning värskendada hingeõhku
erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
populaarseks muutunud ka köögiviljade toormahlad, mida toodetakse lisaks kodus valmistamisele ka väiketööstusettevõtetes. Mahladest on võimalik saada väga kõrgeid nitraatide ja nitritite doose, millised sageli ületavad kordades lubatavaid ADI väärtuseid. Kuna nitraat on vees lahustuv, siis peaaegu kõik köögiviljades sisalduvast nitraadist kandub üle mahla. (Elias 2012) Nitraate kasutatakse liha- ja kalatoodetes säilitusainena. Naatrium- ja kaaliumnitraat kannavad kokkuleppelisi numbreid E251 ja E252. Nitraadid võivad vähendada toiteväärtust, vähendades proteiini, rasva ja beeta karotiini assimilatsiooni, põhjustades B grupi vitamiinide lagunemise ja kahandades vitamiin A sisaldust. (Pehme 2012) Kui lastetoite steriliseeritakse, hävineb ensüüm nitraatreduktaas, mis taandab nitraadid nitrititeks. On raporteeritud palju erinevaid juhtumeid, kus piimapulbri lahustamisel
Lahuste ülesannete lahendamisel tuleb muidugi soolas sisalduva veega arvestada M(Na2CO3*10H2O)=46+12+48+10*18=106+180=286 Seega sisaldab kristallsooda ainult 106 / 286 osa see on 37,1% soola (ja 62,9% vett) Kasutatakse klaasitõõstuses ja veepehmendajana. K2CO3 "potas" on puutuha põhikomponent. Nitraadid Väetise ja musta püssirohu koostisosana ( +puusüsi ja väävel) on tuntud kaaliumnitraat e "salpeeter"Leelismetallide nitraatide lagundamisel tekib nitrit 2KNO 3 = 2KNO2 + O2 . NaNO3 "Chile salpeeter" on ainus lämmastiku mineraal, suure hügroskoopsuse tõttu (imab veeauru) püssirohuks ei kõlba Kaaliumpermanganaat KMnO4 lillad, halvasti lahustuvad kristallid. Kasutatakse kodus desinfitseeriva lahuse valmistamiseks, näiteks titevannitamisel.Laboris oksüdeerija Sulab Keeb Tihed leek Levik
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO...
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
ja kiviktaimlataimed. 2) veeslahustuvad täisväetised - pulbrilised või vedelväetised, mida kasutatakse taimede kastmisel või lehtede kaudu väetamisel. Kemira väetistest kuuluvad siia Ferticare ja Hortigrow, mis sisaldavad nii põhi- kui mikrotoitaineid taimedele kergesti kättesaadavate ühenditena. Vajadusel saab veeslahustuvaid täisväetisi kombineerida veeslahustuvate täiendväetistega. 3) veeslahustuvad täiendväetised - siia kuuluvad kaltsiumnitraat, kaaliumnitraat, karbamiid - kastmisväetis, karbamiidfosfaat, magneesiumnitraat, monokaaliumfosfaat, magneesiumsulfaat, maasika leheväetis ja Super leheväetis. Kõiki nimetatud väetisi võib kasutada kas kastmisväetistena või lehe kaudu väetamiseks. 4) kasvuturba väetised - siia kuuluvad dolomiidijahu ja turba üldväetis. Dolomiidijahu on kasutatud aastaid kasvuturba neutraliseerimiseks. Substraadi pH tõuseb, toitainete lahustuvus
kohta (1613). Sõjanduse areng määras otsingute suuna ka metallurgias, keemias ja mehhaanikas. Püssirohi Umbes aastal 850 tegid Hiina alkeemikud katseid kemikaalidega, lootes leida elueliksiiri, kuid avastasid hoopis püssirohu valmistamise saladuse. Sellest ajast on püssirohi või hiljem leiutatud ülejäänud lõhkeained olnud sõjapidamise lahutamatu osa, kirjutas LiveScience. Algne püssirohi koosnes kolmest komponendist salpeeter ehk kaaliumnitraat (75 protsenti), puusüsi (15) ja väävel (10). Kaaliumnitraat annab põlemisreaktsiooni läbiviimiseks vajaliku hapniku ning tagab reaktsiooni kiire toimumise, süsi ja väävel on aga kütuseks. Euroopasse jõudis püssirohi küll alles 13. sajandi keskel, kuid juba mitu sajandit varem said püssirohu hävitavat jõudu tunda Hiinat rünnanud mongolid. Ajaloolaste arvates on püssirohul väga oluline roll selles, et hiinlased suutsid mongolite rünnakutele vastu panna. Ilmselt ei ole
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
Al(NO3)3, FeCl3, AgNO3, K3PO4, H3PO4. Kirjutage molekulaar- ja ioonvõrrandid reaktsioonide kohta, mis praktiliselt toimuvad: kaaliumkarbonaat + kaltsiumkloriid väävelhape + naatriumnitraat kaltsiumkloriid + kaaliumsulfaat kaaliumhüdroksiid + alumiiniumnitraat väävelhape + naatriumhüdroksiid magneesiumfosfaat + kaaliumsilikaat vesinikkloriidhape + baariumhüdroksiid kaltsiumkloriid + kaaliumnitraat divesiniksulfiidhape + naatriumsulfaat raud(III)sulfaat + naatriumhüdroksiid 7 Arvutusülesanded. m - mass M - molaarmass V - ruumala Vm - molaarruumala n - ainehulk N - osakeste arv g dm3 = l mol - n=n==n= Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide: M(H2SO4) = 1*2 + 32 + 16*4 = 98
mitu hüdroksiidi, kus metalli oa on erinev, siis näidatakse sulgudes ära metalli oa nt ferrum(II)oksiid Fe(OH)2. Oksiidid: Nimetused tuletatakse elemendi nimetusest ja sõnast oksiid. Muutuv oa näidatakse sulgudes või kasutatakse arvulist eesliidet nt FeO raud(II) oksiid. Rühma OO sisaldavad oksiidid on peroksiidid. Soolad: Nimetused moodustatakse katiooni ja aniooni nimetustest. Erinev oa näidatakse sulgudes. Valemites eelnevad katioonid anioonidele. Nt KNO3 kaaliumnitraat. 20. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasi isel. Ideaalne gaas. 22
Kompleksväetiste jaotus: 1. Tahked kompleksväetised: a) Liitväetised kokreetse kindla koostisega: * NH4H2PO4 ammooniumdivesinikfosfaat e. ammofoss, 12:22:0, suur fosforisisaldus elemendina. Taimedele vajalikud toiteelemendid kõik ühes molekulis koos. Sobib fosforivaestele muldadele ja kultuuridele, mis vajavad vähe lämmastikku. Fosfor ei leostu. * (NH4)2HPO4 diammofoss, 21:33:0. * KNO3 kaaliumnitraat. Aianduslik väetis, leiab kasutamist hüdropoonikas väetislahuste valmistamiseks. Hüdropoonika mulda ei kasutata, selle asemel mõnda teist substraati. Idee selles, et taimed põhimõtteliselt vajavad ükskõik mis substraati vaid kinnihoidmiseks, toitained antakse kõik kastmisveega. Nt. on Luunja kurgid kasvatatud kivivillal. Substraadiks sobib killustik, liiv, kruus jpmt. b) Kombineeritud väetised - saadud mitmete keemiliste ühendite
kaaliumheksahüdroksiidaluminaat Saamine: 2Na + 2H2O = 2NaOH = H2 Li2O + H2O = 2LiOH CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 6. SOOLAD SOOL ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeanioonidest. Tekib happe ja aluse reageerimisel. 1. Liigitus 1.1 Lihtsoolad KCl NaCl- keedusool Na2CO3- (pesu) sooda KNO3- kaaliumnitraat 1.2 Vesiniksoolad NaHCO3- söögisooda 10 KH2PO4- kaaliumdivesinikfosfaat 1.3 Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl 1.4 Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O KCr(SO4)2*12H2O Struktuurvlemid HON=O Al(NO3)3 O HNO3 Al H O N = O
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
2NO+O22NO2 ja siis 3NO2+H2OHNO3+NO. Kogutoodangust kasut suurem osa NH4NO3 tootmiseks, mida kasut vätisena. Happe baasil toodetakse ka teisi nitraate ja väetisi, aromaatseid nitroühendeid, sh lõhkeaineid, värvaineid, raketikütuseid jpm. · Nitraadid on vees hästilahustuvad. Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Näiteks kaaliumhüdroksiidiga (KOH) toimub reaktsioon HNO3 + KOH KNO3 + H2O Tekib kaaliumnitraat ehk salpeeter (KNO3). Nitraadid tekivad ka metallioksiidide ja sooladega reageerimisel. Näiteks reaktsioon kaltsiumoksiidiga annab kaltsiumnitraadi: 2HNO3 + CaO Ca(NO3)2 + H2O Reaktsioon kaaliumkarbonaadiga annab kaaliumnitraadi: 2HNO3 + K2CO3 2KNO3 + H2O + CO2 . Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid. Valdav enamik neist lahustub väga hästi vees. 38. Fosfori ühend PH3: selle kasutamine ja kirjutage tasakaalustatud tekkereaktsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
