suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena. Vääveldioksiid muundub vees lahustumisel väävlishappeks, põhjustades niiviisi sademete muutumist happeliseks tekib happevihm. Vääveldioksiidi peetakse üheks kõige olulisemaks saastegaasiks. Vesinik Vesinik on varvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Ta on ühtlasi kõige
tõmbekapis.sest mürgine ,O2 -katseklaasis ja suu on üles poole ,SO2-tõmbkapis,sest mürgine ja põhi ülespoole ,sest kõige tugevam gaas. 15.Kuidas lahjendada kon.väävelhapet?Peene joana vette 16.Kuidas saab koguda gaase?Lämmastik-õhust veidi kergem klaas põhi ülespoole ,ammoniaak- õhust 2x kergem gaas klaasi põjhi ülespool,lämmastikooks.-mürgine ja peab olema tõmbe kapis. 17.Miks on vaja valget fosforit hoida veekihi all? On süttimis ohtlik. 18.Mis on tikupea koostisosad ? Punane fosfor on tikutoosi süütepinna põhil.koostis aine.Tiku hõõrumisel mõõda süütepinda tekkib veidi valget fosforit ,mis süttides süütab polema ka tiku. 19.Mis on silikageel?Mõõdukal kuumutamisel kaotab sültjas ränihappe sade järk-kärgult vett ,moodustades poorse ane mida nim.silikageeliks.Kas.ainete kuivatamiseks ja õhuniiskuse sidumiseks. 20.Mis on vesiklaas?Naatriumi ja kaaliumi silikaadi kon.vesilahus mida nim.silikakeliks.Kasutatakse
Hüpokloorishape sool kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO) 2 kuulub kloorlubja koostisse. Kloorlubi on kloori lõhnaga valge või hallikas pulber. Kui kloorlupja segada veega, siis tekib pleegitavate omadustega ja mikroorganisme hävitav lahus, mida kasutatakse vee kloorimisel, desinfitseerimiseks, pleegitamiseks jm. Kaaluimkloraati KClO3 nimetatakse ka Berthollet soolaks õpetlase Berthollet nime järgi. See aine on kloorhappe sool. Kloorhapet kasutatakse tuletikkude valmistamisel. Tikupea põhikoostisosadeks on KClO3 ja väävel. KClO3 kuulub ilutulestikus kasutatavate segude koostisse. Kuumutamisel KClO3 laguneb. Kui sellel protsessil kasutada katalüsaatorit MnO2, siis eraldub hapnik. Fluori erakordse aktiivsuse tõttu vesi süttib tema toimel ning vee koostisesse kuuluv hapnik asendub fluoriga: 2H2O + 2F2 = 4HF + O2. Fluori sisaldavatest ainetest võib nimetada fluoroplasti (teflonit), mis on püsiv materjal hapete, aluste, oksüdeerijate ja teiste keemiliste ainete suhtes
miljoni tikutoosi. Tol perioodil olid tikud väga kõrgel tasemel, neid eksponeeriti näitustel ja saadeti igale poole välismaale. Hiljem leiti ka sõjajärgseil perioodil, remontimise käigus mõned toosid, millest mõned ka anti Järvamaa Muuseumile, kus ka praegu neid näha võib. Toodang oli väga kvaliteetne, isegi ületas sõjaaegseid tikke. 1.2 Muutused Masinatehases 1914. aastal algas aga esimene maailmasõda, sel ajal toodang vähenes palju, sest materjali, millest valmistati tikupea vajati ka sõjaväetööstus. Seetõttu vähendati tööliste arvu ja ka toodangut. 1912 aasta 8. juulil võeti kasutusele terve hoonete kompleks. Sinna kuulusid peahoone, katlamaja, saeveski, elektrijõujaam ja valmistoodangu ladu. Mõni aeg hiljem tekkis ka hoone, kus asusid hööveldamismasin, kreissaag, seinersaed ja kappsaed. Lisaks sellele oli ka veel ladu, kus hoiti parafiini, väävlit ja antimoni. 4 1917
lahustutes lahustumatu,tihedus 2,69g/cm³, sulamistemeratuur ülerõhul 1000 °C, sublimeerumistemperatuur429 °C, hea soojusjuht, pooljuht. Keemilised omadused: On keskmiselt väheaktiivne,ei ole isesüttiv ega helenduv. Mürgisus:Mittemürgine. *** Põhja- ja Kesk-Euroopas levinud ohtutute tuletikkude (leiutasid vennad Lundströmid 1855 aastal)karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%),Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor. Valge fosfor. Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt)fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks.Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall.
2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) 2P+5Cl2=2PCl5 (fosforpentakloriid) d). Hapniku liias tekib fosfori oksüdeerimisel tetrafosfordekaoksiid (P4O10), hapniku vajakul tetrafosforheksaoksiid (P4O6): 4P+5O2=P4O10 4P+3O2=P4O6 Nende oksiidide kristallivõre sõlmedes paiknevad molekulid vastavalt P4O10 ja P4O6. 4. Kasutusalad. Valge fosfor leidis kasutamist süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi süütepinna koostisosaks. Tikupea hõõrdumisel vabaneva hõõrdumissoojuse arvel muutub punane fosfor valgeks ja süütab tikupea. Fosforiühendeid tarvitatakse taimekaitsevahenditena, näriliste hävitusvahenditena (Zn3P2) jm, tähtsamaiks kasutusalaks on aga fosforiühendite rakendamine mineraalühenditena. 5. Fosforhapped. Fosfori oksiidide reageerimisel veega tekivad happed P4O6+6H2O=4H3PO3 (fosforishape) Fosforishappe valemit kirjutatakse sageli kujul H2(HPO3), mis osutub, et üks vesinik
fosfori saamiseks valget fosforit, mis ja varem ka süttides süütab põlema süütepommide ka tiku.*** valmistamiseks *** Põhja- ja Kesk-Euroopas levinud ohtutute tuletikkude (leiutasid vennad Lundströmid 1855 aastal) karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%), Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor Valge fosfor (Pildiallikad: http://www.alibaba.com/catalog/10898508/Red_Amorphous_Phosphorus/showimg. html ja http://www.dkimages.com/discover/previews/741/37419.JPG ) Keemilised omadused
Eelkatsed anioonide analüüsil. 1. Määra lahuse pH.Kui lahus on happeline ja lõhnata, siis ei esine S-2, SO3-2 ja NO2-. 2. Kui lahus on neutraalne, siis vii läbi gaaside eraldumise katse.Selleks auruta veidi lahust kuivaks (NB! Väldi kuivjäägi kuumutamist!) Seejärel lisa 1M H2SO4.Kui eraldub värvuseta lõhnata gaas, siis esinebCO3-2.Kui eraldub mädamunalõhnaga gaas, siis esineb S-2.Kui eraldub põleva tikupea lõhnaga gaas, siis esineb SO3-2.Kui eraldub terava lõhnaga punakaspruun gaas, siis esineb NO2-.Kui eraldub samaaegselt mitu gaasi, siis on nende tuvastamine lõhna järgi raskendatud.Sel juhul tuleb arvestada teatud katsete jäjekorraga (vt. altpoolt ioonide määramise juurest; samas on ka reaktsioonivõrrandid). Gaaside eraldumise katset võib teha ka lahusega, kuid siis pole gaaside eraldumine nii hästi märgatav (gaasid lahustuvad vees). 3
nööri otsa. Kinnitage kindlalt teibiga, tikupäid teibiga mitte katta! Veenduge, et nad oleksid kõvasti kinnitatud. Nad ei tohi tõmmates liikuda. 5) Mähkige tikupakend ümber süütenööri kinnitatud tikkude nii, et tikutõmbamise riba oleks tikupeadest all-pool ja jääks tikupeadega vastakuti. Teipige kinni nii, et paber oleks üsna tihedalt tikkude ümber. Ärge kinni-tage seda tikkude ega süütenööri külge. Jätke piisavalt ruumi süütavaks tõmbeks. tikupea tikk teip tikupakend Tikupakend on ümber tikkude mähitud ja teibiga kinnitatud. Tikkud on süütenööri külge teibitud. Kui tiku-pakendit tõmmata, hõõrub tikutõmbamise riba vastu tikupäid. 6) Kasutamiseks tuleb vaid tikupakendi otsast sikutada. See tõmbab hõõrdepaberi üle tikupeade piisava tugevusega, et neid süüdata. Tikud omakorda süütavad süütenööri, kuna see puutub vastu tikupäid. 4.2.2. LÖÖKSÜÜDE. Lööksüüde on suurepärane vahend spontaanseteks terroriaktideks
annaabi.ee 
