Lõhkeaine Lõhkeained on individuaalsed ained või segud, milles võib toimuda väga kiire reaktsioon, kus eraldub palju soojust ja gaasilisi saadusi. Lõhke ained on enamasti tahke ja vedela aine segud või siis lihtsalt tahked. Lõhkeained ei vaja põlemiseks õhku, hapnik on nende koostises juba olemas. Suurem osa lõhkeaineid on orgaanilised ained, mis sisaldavad palju hapnikurikkaid nitrorühmi või nitraatrühmi. Lõhkeaine plahvatusel vabanev energia on suhteliselt väike (4...6 MJ/kg). Samasuguse hulga vedelkütuse põlemisel vabaneb palju rohkem energiat (30...40 MJ7kg). Lõhkeaine oleks võrdlemisi kehv kütus. Lõhkeainele annab aga purustusjõu suur võimsus energia vallandub väga lühikese ajavahemiku vältel, sest põlemiseks vajaminev hapniku ei ole vaja kaugelt võtta, seegas sarnaneblõhkeaine plahvatus mingil määral põlemisega. Lõhkeaine plahvatus läbib kolm etappi. Esimeseks etapiks loetakese aine võrdlemisi aeglast lagunemis - või oksudatsioo...
3.Mis on masuut? Raske küttõli, mis koosneb mitmesugustest destilleerimise ja töötlemise jääkidest 4.Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu, nafta ja asfalt 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab 6.Millest koosneb keemiliselt vedelgaas? propaanidest ja butaanidest 7.Millest koosneb keemiliselt bensiin? AUTOKÜTUSED 1.Milliseid mootoreid kasutatakse autodes? diiselmootoreid või ottomootoreid ehk bensiinimootoreid 2.Mis on detonatsioon ja miks ta on mootorile ohtlik? küttesegu plahvatus mootoris, ohtlik, sest põhjustab detailide kiiret kulumist või isegi purunemist 3.Mida iseloomustab oktaanarv? Millise oktaanarvuga on bensiinijaamades müüdav bensiin? Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust, 95 ja 98 on bensiinijaamades 4. Milliseid aineid on kasutatud kütuse detonatsioonikindluse tõstmiseks? heptaani ja isooktaani 5.Mikson nüüd keelatud antidetonaatorina tetreetüülpliid? Sest neid sisaldavate kütuste
Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(vähekvali teetne bens). Katalüütiline krakkimine võimaldab suunata lagunemis protsesse.Kreformimise käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelatega või ka tsüklilisteks ühenditeks. Kõrge rõhu juures põleb liiga kiiresti ja tekib plahvatus e detonatsioon. Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad
Ei ole ühtset keemis- ega sulamistemp. Mahumõõtühik on barrel. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Erinevate kütuste põlemisel eraldub erinev hulk soojust.Mida rohkem soojust on sama koguse kütuse põletamisel võimalik saada,seda parem ja väärtuslikum on kütus. Kütteväärtus-hulk soojust ehk soojushulk, mis vabaned 1kg kütuse põlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin,petroolium,diislikütus,masuut. 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Automootori silindritesse pritsitakse naftat/bensiini, mis surutakse kokku silindire poolt, mis liiguvad üles ning tekib suur temperatuuri tõus, mille tõttu tekib detonatsioon ning silindrid liiguvad jälle alla. 10.Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Bensiini puhtust. Mida suurem on oktaaniarv, seda puhtam/kvaliteetsem on kütus. 11.Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Nim
Kütteväärtus on üsna kõrge - 43,5-46,0 MJ/kg. Kütteväärtus on kütuseid iseloomustav suurus, mis näitab, kui palju energiat saadakse mingi kindla kütuseühiku kohta põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Nafta põhifraktsioonid: Küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Oktaaniarv iseloomustab: kütuse detonatsiooni kindlust. Oktaaniarv on suurus, millega mõõdetakse autobensiini plahvatuskindlust, s.o võimet isesüttimisele vastu seista.Detonatsioon- kõrge rõhu juures võib küttesegu liiga kiiresti põlema minna ja põlemine asendub pahvatusega. selle korral on mootoris kuulda klirisevat klõrinat ehk nn kloppimist.Mootorile on detonatsioon ohtlik, põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist ja lisaks langeb mootori võimsus ja kütuse kulu suureneb. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi(te)ga. Peamiselt vedelikud või tahked ained.*ei lahustu vees e. hüdrofoobsed
Põlemine Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga.Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Osoon Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust
Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi. Nafta destilleermine nafta kuumutamine, mille kaudu saadakse erinevaid saaduseid nende keemistemperatuuril. Detonatsioon liiga kõrge temperatuuri juures põlemine, mis asendub plahvatusega. Oktaaniarv näitab isooktaani arvu destillatsioonis. TEP tetraetüülplii ehk antidetanaator. Bituumen destilleerimise jääkaine, asfaldi tegemiseks vajalik. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aine osakeste arvu ühes massiühikus (n).
vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
seisneb fotodioodi omdusel valguse toimel avaneda. Valgusdiood on valgusallikas ja pöörlev ketas katkestab valgusvoo. Induktiivandur Induktiivandur koosneb hammasrootorist, anduri mähisest ja püsimagnetist. Magnetvälja tugevus sõltub pöörleva hammasrootori asendist. Magnetvälja tugevuse muutus tekitab anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur *Gaasipedaali asend *Õhu temperatuur *Välisõhu rõhk *Detonatsioon Detonatsioon on iseeneselik küttesegu põlemine kõrgerõhu ja temperatuuriga . Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetriline küttesegu 1kg/14,7kg Bensiin Õhk Lambda = 1 =m-tegelik / m-teoreetiline Pritsesüsteeme võib jada pritsekohtade arvu järgi: *Keskpritse (mono pritse) *Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisse läinud sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967.a) kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris . Põlemine
3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi viga. Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga. Tunnused: 5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult. 5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused:
ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust (Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine). Mida suurem on oktaanarv, seda hiljem tekid detanatsioon. Nafta saadusteks on: toornafta, naftagaas,madala keemispunktiga nafta, madala keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin, madala
· Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel. · Mis on mootori ülekuumenemise tunnus? Jahutusvedeliku termomeeter näitab ülekuumenemist. Mootori võimsus võib väheneda. Mootoris tekib detonatsioon. · Raudteed ületades peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast või liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees. · Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil. · Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane
PETROOLEETER C5-C7 30-100 BENSIIN C5-C10 40-210 PETROOLEUM C10-C18 150-320 DIISEL C12-C20 200-350 KÜTTEÕLI C14-C22 230-360 SOLAARÕLI C20-C30 300-400 2)Krakkimine Pikkade ahelatega molekulid jagunevad kõrge rõhu, temperatuuri ja katalüsaatori juures väiksemateks. Sellega suurendatakse bensiini saagist. Autokütusega seonduv: Detonatsioon- kõrge rõhu juures hakkab küttesegu liiga kiiresti põlema ja asendub plahvatusega. Mootoris on kuulda klõbinat , nn kloppimist. Selle tulemusena langeb moorori võimsus, suureneb kütuse kulu. Oktaaniarv- väljendab bensiini detonatsioonikindlust. Mõõdetakse vahemikus 0-100. Heptaan- oktaaniarv 0 (väga väike detonatsioonikindlus) 2,2,4-trimetüülpentaan- oktaaniarv 100 (väga kõrge detonatsioonikindlus) Et oktaaniarvu suurendada, kasutatakse antidetonaatoreid
Mootorielektroonika Süütehetke mõjutavad tegurid: *mootori pöörlemissagedus *mootori koormus *mootori temperatuur *gaasipedaali asend *õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine
Moodus Pulbriosakeste kiirus Termomõju Nake alus- 1kg materjali m/s alusmaterjalidele materjaliga pealekandmise suhteline maksumus Leekpihustus 40...80 Kuumeneb vähe Halb 1,25 o (kuni150 C) Detonatsioon- 700...900 Ei kuumene Keskmine 3,0 pihustus Plasmapihustus 100....200 Kuumeneb Vähene 2,5 (kuni 800 oC) Kaarpihustus 40...60 Kuumeneb vähe Halb 1,0 19. Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina alalisvoolu (c) 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna
Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt. 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab? Bensiini saagise suurendamiseks. Pikad süsivesinikahelad lõhutakse lühemateks. 6. Millest koosneb keemiliselt vedelgaas? Propaanidest ja butaanidest. 7. Millest koosneb keemiliselt bensiin? Erinevatest alkaanidest. AUTOKÜTUSED 1. Milliseid mootoreid kasutatakse autodes? Diiselmootoreid või ottomootoreid (bensiinimootoreid). 2. Mis on detonatsioon ja miks ta on mootorile ohtlik? Küttesegu plahvatus mootoris. See on ohtlik, sest põhjustab detailide kiiret kulumist või isegi purunemist. 3. Mida iseloomustab oktaanarv? Millise oktaanarvuga on bensiinijaamades müüdav bensiin? Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust. Bensiinijaamades müüdav bensiin on 95 ja 98 oktaanarvuga. 4. Milliseid aineid on kasutatud kütuse detonatsioonikindluse tõstmiseks? Heptaani ja isooktaani. 5
Ühesilindriliste mootorite süütesüsteemis jagaja puudub ning pingeimpulss saadakse magneetolt. Nukkvõll on nukkidega võll, mida kasutatakse masinates perioodiliselt korduvate protsesside juhtimiseks. Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate markidega, ongi võitlus detonatsiooni vältimisega, erineva surveastmega mootorites. (soovimatu) Hõõgsüüde tekkib kütusesegu ise-eneslikul süttimisel silindris,
on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedelikena kasutatakse tänapäeval etüleenglükooli baasil valmistatud antifriise. Nende omadused: · külmakindlad · mürgised · suure paisumisteguriga · suure lekkimisvõimega
Sellised põlemiskambrid on enamikul 11 väikeautode mootoritel. Suure töömahuga mootorite põlemiskambrid on kiilukujulised. Nendes tagatakse kütuse kiire põlemine keeristega. Kiilukujulisi põlemlskanbreid eelistatakse mootori pehmema töötamise pärast. Detonatslooni vältimiseks paigutatakse süüteküünal kõige kuumemasse ossa, väljalaskeklapi lähedale. Detonatsioon. Põlemise käigus tõuseb rõhk ja temperatuur ka põlemiskambri selles osas, kuhu leek ei ole veel levinud. Seetõttu kulgevad kõikjal põlemiseelsed reaktsioonid. Suurte rõhkude korral muutuvad sellised reaktsioonid põlemiskambri mõnes osas nii kiireks, et ilmuvad süttimiskolded, millest levivadki kütuse põlemiseks ette valmistatud osas detonatsioonilained. Nende kiirus ulatub üle 2000 m/s. Põlemiskambri seintelt peegeldunud
Jahutussüsteem eemaldab mootorist liigse soojuse, tagab mootori kiire soojenemise ja temperatuuri püsimise igasuguse ilmaga n-ö töötemperatuuril (80-90 kraadi C). Paisupaagist kontrollitakse jahutusvedeliku taset, mis peaks olema märkide MAX ja MIN vahel. Näidik armatuurlaual näitab jahutusvedeliku temperatuuri. Jahutusvedelikku lisatakse paisupaagi kaudu. Mootori ülekuumenemist näitab jahutusvedeliku termomeeter. Ülekuumenemise tagajärjel võib väheneda mootori võimsus ja tekkida detonatsioon. Töösooja mootori radiaatorikorki ei tohi avada, sest rõhu alanemisel hakkab jahutusvedelik keema madalama temperatuuril, paiskub välja ja võib põhjustada põletushaavu. Külmumiskindel jahutusvedelik (antifriis) on peamiselt etüleen- või propüleenglükooli ja vee segu, mida ei pea talvel mootorist välja laskma. Seda kasutades peab olema äärmiselt ettevaatlik, sest antifriis on surmavalt mürgine. Antifriisi ei tohi sattuda suhu ega limaskestadele ning teda ei tohi suuga imeda
Et hapnik ise reageerib paljude orgaaniliste ühenditega , on ta paljudele anaeroobsetele organsimidele mürgine. Aeroobsed organismid vajavad hapniku oma elutegevuseks.Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Väävel on tuntud mittemetall , lisaks on tal rohkelt allotroopseid vorme ,ta esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades
6. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiinimootoreid. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet, mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nim. detonatsiooniks. Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on bensiinijaamades bensiinid oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust
tööpõhimõte. Õhu ja kütuse segu juhitakse põlemiskambrisse. Pärast selle kokkusurumist süütab selle säde, et segu süttiks, peab see olema kindla koostisega. http://www.youtube.com/watch?v=ikeUOtW Drkk Bensiini koostis. Bensiin koosneb: paljudest hargnevatest süsivesinikest – üle 500. Peamised süsivesinikud – alkaanid, tsükloalkaanid, areenid, alkeenid ja tsükloalkeenid. Hapnikuhendid: alkohol, eetrid jt. Kütuse detonatsioon. Kütuse ülikiire plahvatuslik põlemine. Bensiinimargid. Bensiinimargid: 95, 98. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. R Bensiinilisandid. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on
kulumist. Kütuse viskoossus oleneb temperatuurist, mida madalam temperatuur, seda suurem viskoossus. Bensiin Kasutatakse karburaatorite ja pritse mootorite kütteks. Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik, kahjuliku lisandina sisaldab väävlit. Bensiini tähtsaim kvaliteedi näitaja on detonatsiooni kindlus mida iseloomustab oktaaniarv. Mida suurem on oktaanarv seda suurem on detonatsiooni kindlus. Detonatsioon Kütuse ülikiire põlemine kuni 2000m/s. Tavaline kuni 30m/s. Detonatsiooniga kaasneb kloppimine, mootori ülekuumenemine, musta suitsu väljumine sumbutajast, detonatsioon põhjustab kolbide ja väljalaske klappide põlemist ja purunemist. Bensiini detonatsiooni kindlust saab tõsta lisandite kasutamisega. Bensiini stabiilsus iseloomustab teda kestva säilitamise seisukohalt. Määrdeained Jagunevad mootoriõlideks, transmisiooniõlideks ja konstidentseteks määreteks.
hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Oksülikviite moodustab ka asfalt kui poorne orgaaniline aine. Need on mehhaaniliselt tundlikud, nii et vedela hapnikuga märjaks saanud asfalt võib detoneeruda ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel. Et hapniku keemistemperatuur on
Õli tuleb vahetada vastavalt hooldus välbale, kuid vähemalt korra aastas. Ermeetilistes tingimustes säilib õli 3aastat, kuid karter ei ole ermeetiline. Õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksüdeerumise protsessi. Erinevaid õlisi ei tohi omavahel segada va. sünteetilised õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. Seda määratakse kas mootori (RON) või uurimis meetodil(MON). Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsiooni kindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv seda väiksem on detonatsiooni oht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks kuulda on heledat mettalset kloppimist. Mootori detailid võivad puruneda. Hõõgsüüde Võib ka kaasneda detonatsiooniga kuid reeglina on eraldi. Mootor kuumeneb üle kui süüde on hilisem, põlemiskamber tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest
pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastikusoojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Oksülikviite moodustab ka asfalt kui poorne orgaaniline aine. Need on mehhaaniliselt tundlikud, nii et vedela hapnikuga märjaks saanud asfalt võib detoneeruda ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel
seotud. Sellepärast kasutatakse kulumiskindluse tõstmiseks selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindamist, termokeemilist töötlemist ja pindkarastamist. Läbilegeerimine on vähem tõhus (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), kõige efektiivsem on eri pindamismoodustega kõvade pinnete pealekandmine (leek-, plasmapihustamine-, detonatsioon- ja pealesulatamine, sadestamise pealekeevitamine jms.) Kulumiskindlate terastena kasutatakse legeerterastest tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega mangaani, kroomi, volframi ja teiste elementidega legeeritud teraseid. Tuntuimad on mangaanterased. 1.1.3 Kuumuskindlad terased Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased
Õli tuleb vahetada vastavalt hooldusvälbale, kuid vähemalt korra aastas. Hermeetilistes tingimustes säilib õli kolm aastat, kuid karter pole hermeetiline, õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi. Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Kuulda on heledat metalset kloppimist.(klõbinat) Mootoridetailid võivad puruneda. Hõõgsüüde vüib kaasneda detonatsiooniga, kuid reeglina siiski eraldi. Mootor kuumeneb üle, kui süüde on hilisem, põlemiskamber on tahmunud ja
TULI VÕI PLAHVATUS: Põlev või kergestisüttiv aine. Võib süttida kuumusest, leegist või sädemest. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja leek võib lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahjukuumuses lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ning kanalisatsioonis. Kanalisatsiooni sattudes tekitab süttimis- või plahvatusohu. Omadused aurustub kiiresti, süttib kiiresti, plahvatab. Põlemiskiirus 20/50 m/s Detonatsioon- 2 km/h Kaal 800g/m3 Värvus sinine, roheline, punane, kollane. Talvine ja Suvine. Koostis C, H, S 1.2 Diisel Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185 suvine kg/m3 820...845 EN ISO 3675 talvine kg/m3 800...845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264
Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5- atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Oksülikviite moodustab ka asfalt kui poorne orgaaniline aine. Need on mehhaaniliselt tundlikud, nii et vedela hapnikuga märjaks saanud asfalt võib detoneeruda ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel. Et hapniku keemistemperatuur on
Selle ajaga peab olema lahendatud täiendava jahutusvee saamise küsimus. On ilmselge, et inimlik faktor jääb ka uue põlvkonna reaktorite käitlemises mängima oma osa, kuid ohud on viidud miinimumini panustades kõige tavalisematele loodusseadustele. Muide teadmiseks, et nii Tshernobõli kui Fukushima tuumajaamades toimunud plahvatused polnud inimestes hirmu tekitanud tuumaplahvatused vaid hoopiski paukgaasi ehk vesiniku ja hapniku teatava kontsentratsiooni juures tekkiv iseeneseslik detonatsioon. Vesinik tekib kui reaktor jääb jahutuseta ja kõrgel temperatuuril reageerib kütusevarrastes kasutatav tsirkoonium(Zr) ja ka uraan(U)veeauruga. Oht on just selles,et need plahvatused paiskavad suurema osa reaktoris olevast ainesegust taevasse ja sealt ka radiatsioonisaaste ümbritsevale keskkonnale. Tuumajaamade reaktorid ei saa aga mitte mingil tingimusel pommilaadselt plahvatada. Nimelt on tuumakütuses
põlemissoojus. Mootoribensiini normaalne põlemisprotsess peaks kulgema selliselt, et põlemise lõppsaadusteks on neutraalsed süsinikoksiidid ja veeaur. Tegelikkuses on mootoribensiini põlemisprotsess hoopis keerukam ja kulgeb üle rea vaheastmete. Normaalsel põlemisel saavutab põlemissegu põlemiskiiruse 10...40m/s, kuid üleminekul ebareeglipäraseks põlemiseks, mida tuntakse detonatsioonina, on põlemiskiirus 1500...2500m/s. Seega detonatsioon on põlemissegu ülikiire, s.o plahvatuslik isesüttimine, mis võib olla esile kutsutud erinevatest põhjustest nagu kõrge rõhu ja temperatuuri toimel tekkinud ebapüsivad ühendid jt. Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid. Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile, kepsule ja väntvõllile
põlemise teel, oksüdeerumsprotsess. Kaasneb kõrge temperatuur ja rõhk ning tekivad mitmed uued ühendid, lisanduvad uued elemendid! Mõtle, mis on õhk! Kas hapniku ja õhu vahele saab panna võrdusmärgi? Kütused: autobensiinid - Oktaanarv- kahekohaline arvude kombinatsioon,mis kokkuvõttes iseloomustab kütuse põlemist.Näiteks A 76, A 92, A 95, A 98. Mida suurem arv , seda parem. Kuid mitte lõpmatuseni! Detonatsioon- kütuse ülikiire, plahvatuslik põlemine, kiirus 2000 m/s, arvuta km/h-sse. Normaalne põlemine 70 km/h, (19 m/s) Antidetonaator- spetsiaalne lisand bensiini oktaanarvu tõstmiseks, võimaldab kasutada sellist bensiini kõrge surveastmega mootorites. Näiteks tetraetüülplii, Pb(C2H5)4 , tumepruun õlitaoline vedelik. Et Pb on inimorganismile ohtlik, akumuleerub pikema aja jooksul ja tekitab vähkkasvajat, on need bensiinid "värvilised": roosa, sinine, roheline.
Arusaadavalt kasvab vajalik eelsüütenurk pöörete kasvades, kuna siis peab kõik toimuma veelgi kiiremini. Näiteks tüüpilistel muskelautomootoritel muutub eelsüütenurk tühikäigu 12 kraadist (initial advance) maksimumpöörete ligi 40 kraadini (total advance). Tänapäeval on põlemiskambri kujus nii palju edusamme tehtud, et sageli piisab maksimumvõimsuse juures kuni 25-kraadisest eelsüütenurgast. Eelsüütenurgaga on seotud ka detonatsioon, mille tagajärgi sai lühidalt puudutatud ühes varasemas artiklis. Tegemist on segu ebaloomulikult kiire põlemisega, mis tekib iseeneslikult silindri küünlast kõige kaugemas osas ning põhjustab pikka aega kestes suurt hävingut. 27 Detonatsioon tekkib ka liiga varajase süüte puhul (täpsemalt veel süttimata segu liiga suure rõhu tõttu, mida tekitavad ühelt poolt üles liikuv kolb ja teiselt poolt juba süüdatud segu
nimetatakse põlemiskambri mahu ja töömahu summat. Kuupsentimeetrites mõõdetav töömaht on mootorsaemootoritel 30-100 cm3 ja enam. Gaasi kokkusurutusmäära silindris enne süütehetke iseloomustatakse surveastmega. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe, praegusaja mootorsaemootoritel on surveaste vahemikus 7-10. Mida suurem on surveaste, seda suurem on küttesegu põlemisel tekkiv gaasirõhk. Surveastet piirab küttesegu isesüttivus ja plahvatuslik põlemine ehk detonatsioon. Detonatsioon on mootorile kahjulik ja lühendab tunduvalt tema tööiga. Mootori surveaste määrab kasutatava bensiini margi. Mootori võimsuseks nimetatakse ajaühikus tehtud töö hulka, mõõtühikuks on kilovatt (kW). Sae tehnilistes andmetes võib võimsus olla antud paralleelselt kilovatiga ka hobujõududes (hj). Mootori töötamisel ei ole võimsus suurim väntvõlli maksimaalse pöörlemissagedusel, vaid sellest ligikaudu poole väiksemal pöörlemissagedusel. Nimipöörlemissagedus
Liikluskahju põhjustanud mootorsõiduki juht oli joobeseisundis. Liikluskahju põhjustati tundmatu sõidukiga. Liikluskahju põhjustati mopeediga. 8. Millisel juhul nimetatutest peab sõitja autos kinnitama turvavöö? Jääteel sõites. Sõites asulas takso tagaistmel. Asulasõidul, kui sõiduk liigub õuealal. 9. Millised võivad olla tagajärjed mootori ülеkооrmаmisel? Löökkооrmus jõuülekandes. Detonatsioon. Veojõu vähenemine. 11. Mis tähega noole suunas tohib sõitа asulavälisel teel? Noole А suunas. Noole В suunas. Noole С suunas, kui minu kõrval paremal sõidab auto. 13. Te tahate mööda sõita põllumajanduslikust sõidukist, millel on taha külge haagitud kaugele väljaulatuv seade. Millele tuleb tähelepanu pöörata? Eelpool nimetatud sõidukist võib selle väikese kiiruse tõttu alati ohutult mööda sõita.
Kuna selline paisumine toimub väga äkiliselt, paisatakse laienevate gaaside poolt eemale suured õhumassid. Kuna see laiendamine ületab tunduvalt helikiiruse, tekib helibarjääri ületamine. Sellega on seletatavad plahvatus- järgsed mehhaanilised tegurid. Lõhkeained toimivad erineval moel: kõrgeklassilised detoneeruvad, madala- klassilised põlevad ja süütelaengud, toimivad mõlemal viisil. Kõrgeklassilised lõhkeained detoneeruvad. Vaid nendes esineb detonatsioon. Tavaliselt kutsub detonatsiooni esile lõhkeainemassi läbiv lööklaine. Lööklaine lõhub aine aatomite vahelised molekulaarsidemed, kui umbes helikiirusel liikuv löök ainet läbib. Kõrgklassilises lõhkeaines on kütus ja oksüdeeria keemiliselt seotud, löök-laine lõhub need sidemed ning kombineerib kaks ainet ümber, mille tulemusena tekib hulgaliselt gaase. T.N.T. , ammooniumnitraat ja R.D.X. on näiteks kõrgklassi lõhkeained.
kuuldavalt ebaühtlaselt, siis kulutab ta kütust kuni 30% rohkem. Mittetöötavas silindris põlemata jäävast küttesegust eralduv bensiin halvendab silindriseinte määrimist. Mootori ebaühtlane töö põhjustab vibratsiooni ja kahjustab kogu mootoriga käitatavat masinat. Küttesegu süütamine peab toimuma õigel hetkel. Hiline süütamine põhjustab kütuse ülekulu ning mootori võimsuse langust, liig varane aga detonatsiooni mootori silindris. Pidev detonatsioon kahjustab kõigepealt kolbi ja pikemal mõjumisel põhjustab selle purunemise. Süütesüsteemi arengus saab eristada mitut etappi. Esimene etapp oli magneetosüütesüsteem, mis koosnes magneetost, jaoturist, süüteküünaldest ja kõrgepingejuhtmetest. Teine etapp oli lihtsüütesüsteem: Kasutusele võeti aku, katkestijaotur ja alalisvoolugeneraaator. See süsteem on oma ehituselt lihtne ja leiab kasutamist veel tänapäevalgi. Lihtsüütesüstem koosneb
Abrasiivide iseloomulikud (vajalikud) füüsikalised-keemilised omadused. Peavad olema kõvad, teravate osakestega, termiliselt stabiilsed, keemiliselt stabiilsed hapete, leeliste, vee ja solventide suhtes, Pilet 29 Oktaaniarv. Seos bensiini komponentide struktuuriga. Oktaaniarv iseloomustab detonatsioonikindlust, mis on bensiinide üheks tähtsaimaks omaduseks. Kui rõhk ja temp silindris on võrdlemisi kõrged, võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema käitub lõhkeainena, detonatsioon aga lõhub mootoreid. Väga detonatsioonikindel on 2,2,4- trimetüülpentaan(isooktaan), mille oktaaniarv on 100. Väga väikese detonatsioonikindlusega on aga heptaan, mille oktaaniarv on 0. Nii saadakse skaala, kus segades heptaani ja isooktaani erinevates vahekordades, saadakse ka vastav oktaaniarv. Oktaaniarvu saab tõsta reformimisel, mille käigus sirge ahelaga alkaanid muutuvad hargnevaks, ehk oktaaniarv sõltub komponentide hargnevusest. Veel saab oktaaniarvu tõsta mitmesuguste
Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (polüamiidid), vormis polümeriseerimine (PMMA), kuum pressimine koos täiteainetega (resoolvaikud), ekstrusioon, läbi vastava ava pressimine( Lintide ja torude valmistamine) ning suruõhu ja vaakum vormimine. Kui rõhk ja temperatuur silindris on võrdlemisi kõrged ning bensiin madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata Iiiga kiiresti põlema. Võib juhtuda detonatsioon(plahvatus) aga see lõhub mootorit ning püütakse teha võimalikult detonatsioonikindlaid bensiine. Detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv on näiteks 2,2,4- trimetüülpentaanil 100 aga heptaanil 0. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Oktaaniarvu suurendamiseks lisatakse bensiinile antidetonaatoreid, mis hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ning odavaim on tetraetüülplii, kuid see on keskkonnale ning organismidele kahjulik. Pilet 5
reguleerimisjuhendis märgitud ajahetkel. Diiselmootori jäiga töötamise põhjustab ka see, kui suvist diislikütust vedeldatakse talvekütuseks bensiini või metanooliga. Bensiinil on tsetaaniarv 10 ja metanoolil 3. Bensiini ja diislikütuse isesüttimise omadused peavad olema vastupidised: bensiini isesüttimistemperatuur peab olema kõrge ja diislikütusel suhteliselt madal. Juhul, kui bensiini isesüttimistemperatuur on normist madalam, tekib ottomootoris detonatsioon. Bensiini sattumine diislikütusesse põhjustab isesüttimistemperatuuri tõusu ja diiselmootori jäiga töötamise, diislikütuse sattumine bensiini hulka põhjustab mootoris detonatsiooni, sest isesüttimistemperatuur langeb. Diislikütuste margid Väävlisisaldus tähistatakse kütuse margis. Klimaatiliste tingimuste ja sesoonsuse järgi jagunevad SRÜ kütused: Suvised, tähis 0,4 40 ( viimane arv näitab leektemperatuuri).Talvised, tähis
reguleerimisjuhendis märgitud ajahetkel. Diiselmootori jäiga töötamise põhjustab ka see, kui suvist diislikütust vedeldatakse talvekütuseks bensiini või metanooliga. Bensiinil on tsetaaniarv 10 ja metanoolil 3. Bensiini ja diislikütuse isesüttimise omadused peavad olema vastupidised: bensiini isesüttimistemperatuur peab olema kõrge ja diislikütusel suhteliselt madal. Juhul, kui bensiini isesüttimistemperatuur on normist madalam, tekib ottomootoris detonatsioon. Bensiini sattumine diislikütusesse põhjustab isesüttimistemperatuuri tõusu ja diiselmootori jäiga töötamise, diislikütuse sattumine bensiini hulka põhjustab mootoris detonatsiooni, sest isesüttimistemperatuur langeb. Diislikütuste margid Väävlisisaldus tähistatakse kütuse margis. Klimaatiliste tingimuste ja sesoonsuse järgi jagunevad SRÜ kütused: Suvised, tähis 0,4 40 ( viimane arv näitab leektemperatuuri).Talvised, tähis
korda normaalsest suurem rõhu tõus, mis avaldub heleda siin ei ole. Reeglina peab bensiini oktaaniarv olema seda metalse kloppinüsena. Mootor kuumeneb üle, võimsus lan- suurem, mida kõrgem on mootori surveaste. Orienteerivalt geb ning summutist, väljub korrapäratute puhangutena võib bensiini A-66 soovitada mootoritele, mille surveaste musta suitsu. Detonatsioon on mootorile kahjulik, sest on 6,5 ... 7,0; A-72 -- surveastmel 7,0 ... 7,5; A-76 -- sur- 172 173 veastmel 7,5.... 8fO ja bensiine AM-93 ning AM-98 -- sur- Otid veastmel 8. . . 9. Tehase poolt ettenähtust märgatavalt kõrgema oktaani- Õlide iseloomustus, õlide kvaliteedi ja sobivuse üle saab
annaabi.ee 
