temperatuuridel 70 kraadi ja 100 kraadi ning 150 kraadi. Ligikaudselt kajastub E70 mootorti töös samamoodi kui t10 ja E100 mootori töös samamoodi kui t50. 15. Mootoribensiinide fraktsioonkoostise iseloomustavad näitajad: * keemise algus- iseloomustab mootoribensiinides leiduvaid kõige madalama keemistemperatuuriga ühendeid. Madal keemise algus soodustab mootori käivitumist, kuid põhjustab suuremat mootoribensiini kadusid tema säilitamisel. * 10mahu% aurustunud t10 aurustunud 70 kraadi juures- E70- iseloomustavad mootoribensiini käivitusomadusi. Mida madalam on t10, seda rohkem sisaldab bensiin kergelt lenduvaid osiseid ning seda kergemini õnnestub ka külma mootori käivitus *50mahu% aurustunud-t50 aurustunud 100 kraadi juures-E100- iseloomustavad mootoribensiini omadust tagada mootori kiire soojenemise ja kiire ülemineku ühelt tööreziimilt teisele. Sellejärgi hinnatakse mootori soojenemise kiirust ja tööstabiilsust pärast
1-leheline 3,84cm 2-leheline 6,2cm 3-leheline 8,74cm 4-leheline 9,3cm Kokkuvõte kogutud andmetest: Katse tulemused on üllatavad. Ma arvasin ,et vett aurustub rohkem kokkuvõttes. Minu väide, et rohkemate lehtede arvuga oksast aurustub veet rohkem pidas paika. Nimelt on aurustunud enim vett nelja lehega elupuu oksast ja suurusjärgult teisena on aurustunud vett 3-lehelise oksaga pudelist. Loomulikult katse tulemused olenevad ka keskkonnast, seega võib üleüldine vähene vee aurustumine tuleneda aastajast: väljas on talv, päevad on pimedad ja katse on üles seatud siseruumis ning seega ei olegi nendel okstel võimalik palju fotosünteesida. Katse tulemusi võis mõjutada ka fakt, et katse on sooritatud koduste vahendite abil. Katse oli
AINE OMADUSED Aine omadusteks nimetatakse aine teatud kindlaid tunnuseid. Igal puhtal ainel on kindlad fsikalised omadused, ei sltu teiste ainete mjust antud ainele. 1.VRVUS 2.LHN 3.OLEK Olekuid on 3: tahke, gaasiline ja vedel.( vesi esineb jna, veena ja veeauruna) 4.KEEMIS TEMPERATUUR. Puhta aine keemisel psib temperatuur muutumatuna, kuni kogu aine on aurustunud. Temperatuur sltub hust. keemis temperatuur on 100 kraadi. 5.SULAMIS TEMPERATUUR puhta aine sulmaisel psib temperatuur muutumatuna kuni kogu aine on sulanud. 6.AINE TIHEDUS Tihedus nitab, kui suur on hikulise ruumalaga aine koguse mass. 7.AINE KVADUS Aine kvadus nitab aine vastupidavust likamise ja kriimustamise suhtes. 8.AINE TUGEVUS Aine tugevus nitab vastupidavust painutamise ja venitamise suhtes. 9.ELEKTRI JUHTIVUS Elektri juhtivus nitab aine vimet juhtida elektrit. 10
Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi. Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine Jood on ainuke halogeen, kes suudab sublimeeruda Teeb seda tahkes olekus ja kuumutamisel. Kui jood on aurustunud, moodustuvad aurude jahtumisel uuesti tahke aine kristallid. Füüsikalised omadused Hallikasmust värvus Terava lõhnaga Sööbiva toimega Mürgine Saamine Joodi saadakse merevee töötlemisel klooriga 2I + Cl = 2Cl + I Laboris saadakse I konts. väävelhappe toimel vastavalt NaBr-st või NaI-st Kasutamine meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks
uurimismeetodil 98 min 98 95 min 95 91 min 91 max 50 EN ISO 20847 Väävlisisaldus mg/kg väävlivaba EN ISO 20846 max 10 EN ISO 20884 Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Aurustunud 70 °C juures EN 12177 suvine mahu% 20...48 EN 14517 talvine mahu% 22...50 Aurustunud 100 °C juures mahu% 46..71 Aurustunud 150 °C juures mahu% min 75 Keemise lpptemperatuur °C max 210 Jääk mahu% max 2 Auruluku indeks suvine ei normita talvine 1200 Solvent-uhutud vaikude
Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis.
Probleemid, mida põhjustab/on põhjustanud Araali mere kuivamine 1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv ...
HÜDROSFÄÄR asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Veeringeks nimetame vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus Infiltratsioon – sademed, mis imbuvad läbi pinnase Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu selline sadu põhjavett nii palju juurde ei tekita.
SADEMED Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk ...
Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris? Koondensaatoris toimub külmutusagentsi jahtumine mille tulemusel soojenevad köetavad pinnad. Külmutusagentsi jahtudes muutub ta uuesti vedelikuks. 10. Mis toimub paisuventiilis? Paisuventiil suunab külmutusagentsi edasi aurustisse kus läheb ta jälle madala rõhu alla 11. Mis seisus on külmutusagents aurustisse jõudes?
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe
Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad korrapäratult ringi ja täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad. Aine sulamis ning keemistemperatuur Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. Puhta aine sulamisel püsib temperatuur muutumatuna. Puhta aine keemisel püsib temperatuur muutumatuna, kuni kogu aine on aurustunud. Puhas aine Ainete segu Koosneb ainult ühe aine osakesest. On Koosneb mitme aine osakesest. Kindel kindla koostise ja kindlate omadustega. koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. Aine omadusi Värvus, lõhn iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada
CHCl3/C2H5OH (9:1) ning vaadeldi UV valguse käes. Pliiatsiga joonistati plaadile plekkide asukohad ning seejärel plaat ilmutati. Eraldatud ainete koguse määramiseks kaaluti tühi keeduklaas analüütilistel kaaludel, seejärel valati ühendatud kloroformi lahus ettevaatlikult keeduklaasi. Keeduklaas asetati tõmbekapi all pliidile ning aurutati kloroform ära. Kuiv keeduklaas kaaluti ning asetati uuesti pliidile umbes kümneks minutiks veendumaks, et kloroform oleks täielikult aurustunud. Seejärel kaaluti uuesti. Tulemused TLC plaadil ilmunud plekkide järgi identifitseeriti teest ekstraheeritud ühendid, milleks olid kofeiin ja teobromiin, kusjuures kofeiini oli päris palju ja teobromiini vähe. Võrreldes proovi plekke standardite plekkidega, hinnati kofeiini sisaldust ekstraktis ligikaudu 1,8 mg/ml, kuna tee ekstraheeriti 12ml on kofeiini hulk tees on ligikaudu12*1,8 = 21,6 mg ehk 1,5%. Peale kloroformi aurustumist saadi ksantiini derivaatide kaalutis 24,1 mg
populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel. 2 FeTiO3 + 7 Cl2 + 6 C 2 TiCl4 + 2 FeCl3 + 6 CO (900 °C) TiCl4 + 2 Mg 2 MgCl2 + Ti (1100 °C) Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku
· VEDELIKU AURUMISES- VÕI MUUL JÄÄVAL TEMPERATUURIL VAJALIK ENERGIAKOGUS (SOOJUSHULK Q) ON VÕRDELINE VEDELIKU MASIIGA (M) NING SÕLTUB VEDELIKU MATERJALIST Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? auth=dGFza3V0YXJr Q=L m · Q aine poolt keemise ajal saadav soojushulk, mõõtüh · L keemissoojus keevale ainele iseloomulik suurus · m keemisel aurustunud aine mass, mõõtühik 1kg Vedeliku keemissoojus (L) on soojushulk, mis on vajalik 1kg antud aine aurustamiseks tema keemistemperatuuril. Keemissoojuse mõõtühik on 1J/kg Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr NÄITED ELUST: · KEETMISEL HUKUVAD VEES LEIDUVAD MIKROORGANISMID JA SADESTUVAD VÄLJA MINERAALID NING LENDUVAD GAASID · KUUMADE JOOKIDE VALMISTAMINE · SÖÖGI VALMISTAMINE KULINAARSED EESMÄRGID
• osakesed liiguvad korrapäratult ringi • täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad Aine sulamis- ning keemistemperatuur Kõikidel tahketel ainetel ja vedelikel on kindel sulamis-ja keemistemperatuur. Vedelike soojendamisel hakkavad osakesed energia kasvu tõttu järjest tugevamini võnkuma ning ühtlasi ka kohti vahetama, kuni lõpuks hakkab vedelik keema, s.t läheb üle gaasilisse olekusse. Keemise ajal keemistemperatuur ei muutu, kuni kogu vesi on aurustunud. Aine keemistemperatuur sõltub rõhust: mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur. Aine tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tihedust tähistatakse kreeka tähega ρ (roo) ja selle põhiühikuks on kg/m3 . Mingi uuritava aine tiheduse arvutamiseks on vaja teada vaadeldava ainekoguse massi (m) ja ruumala (V). Aine kõvadus ja tugevus Kõvadus on omadus, mis iseloomustab tahkeid aineid. Kõvadus näitab aine vastupidavust
SULAMINE * Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. * Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass) Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse...
kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on.
kiiresti keema ja keeta kaane all, tasasel tulel. II viis: Riisi keetmine kuuma veega tasasel tulel, kuni kogu vedelik on imendunud riisi. Täistera riisi keetmine: * Leotada riisi 1h ja panna koos leoveega 35 minutiks keema, lasta riisil seista 10 min. RIISI VALMISTAMINE Imamise teel keedetud riis: *Pesta riisi vett vahetades. Panna riis potti ja lisada riisiga u sama kogus vett. Keeta keskmisel kuumusel segamata, kuni riisi pinnale tekivad väiksed süvendid siis on vesi aurustunud ja riis niiske. Vähendage kuumust ja lasta 15 min. kaetult haududa. (hiljem mitte segada) Basmati riisi keetmine: *Leotada riisi 30 min 0,5 l vees, nõrutada ja seista 10 min. Lisada vesi ja keeta nõrgal kuumusel kaane all(20 min). Lasta seista(10min.) RIISI KASUTAMINE Riisi lisatakse suppidesse, kotlettidesse, liha ja köögiviljatäidistesse, salatitesse, pudingutesse, tortidesse ja kookidesse. Riis on risoto, pilafi, paella ja karritoitude peamine koostisosa.
töövõimetuks muutvaid psühhokeemilisi mürke, pisaravoolust tektitavaid mürke ja ülemisi hingamisteid ärritavaid mürke. 1915. aasta jaanuaris kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi venelaste vastu. Kasutatav aine, mida sakslased nimetasid T-Stoffi-iks, ei olnud surmav, vaid üksnes pisaraid tekitav. See ei põhjustanud venelastele mingeid vaevusi, sest välitemperatuur oli nii madal, et kemikaal külmus ega aurustunud. 1915. aasta aprillis oli sakslaste käsutuses juba suur kogus väga surmava toimega kloori. See põhjustas lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku ülehulga tõttu. 22. aprillil Ypres'i lähedal hakkas sakslaste poolt prantslaste kaevikute suunas hõljuma hallikasroheline pilv, millele järgnes äge tulistamine suurtükkidest ning varsti põgenesid tuhanded laskurid tagala poole, kõrist kramplikult kinni hoides, köhides, vaarudes ja näost siniseks muutudes
kvaliteetselt viimistleda, hööveldada ja liimida. Samuti hakkab märg puit kuiva ruumi paigutatuna kiiresti kuivama, mistõttu tekivad puitu kuivamislõhed. Puidu niiskuse mõõtmisel on järgnevad võimalused: - laboratoorne mõõtmine, kus katsekeha kaalutakse ja seejärel kuivatatakse 100...105°C juures ahjus. Kuivanuks loetakse katsekeha, mille kaal kuivamisel enam ei vähene. Niiskussisaldus leitakse aurustunud vee kaalu suhtena kuiva katsekehasse. - Kalle Pilt kirjutab puidu niiskuse mõõtmise kohta järgmiselt: ,,Teadlased on välja töötanud mitmeid puitkonstruktsioone mittepurustava uurimise seadmeid. Peab rõhutama asjaolu, et seadmetega saadavad näidud ei anna meile midagi. Iga seadme ja iga metoodika juurde kuulub näitude seletamine (analüüs). Parimad tulemused saadakse erinevate seadmete näitude omavahelisel võrdlemisel ning meetodite kogenud kasutamisel
ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. Gyproc-kipsplaadid on klassifitseeritud tulepüsivusklassidesse ja konstruktsioonid tüpiseeritud: Gyproc OÜ juhend: "Sertifitseeritud Gyprockonstruktsioonid. Tulepüsivus." · Süttivustundlikusklass 1 · Tulelevikuklass 1 · Tulepüsivusaeg: 9 mm plaat 10 min. 13 mm plaat 15 min. 2x6 mm plaat 15 min. 2x13 mm plaat 30 min.
*Keemistemp sõltub õhurõhust ( rõhu vähenedes ka keemistemperatuur väheneb). 6. Mis on kolmikpunkt, joonesta graafik? ' Kolmikpunkt see on rõhu ja temperatuuri väärtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7. Millal on gaasiline faas aur, millal gaas? Aur:TväiksemTk, õhus olev vesi on aur Gaas: TsuuremTk, õhus olev lämmastik on gaas 8. Millal on aur küllastunud ja kuidas see sõltub küllastunud auru rõhust? Küllastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv ajaühikus on võrdne. Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.. Mäe näide 10. Mida näitab absoluutne niiskus, miks tekib välja hingamisel mõnikord " hingeaur "? Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. 11
R Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus E P J W R= = [ R] = 1 2 = 1 2 t ×S S sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neel...
Sellest saame järeldada seda, et see on reaalselt võimalik, et välgulöögi tagajärjel tekib keemiline reaktsioon, mille tulemusena moodustub puhas räni. Puhas räni aurustub kiiresti ning samas hakkab kohe ja kiiresti jahtuma [2] [3]. John Abrahamson ja James Dinniss tekitasid laboris ühe pisikese välgulöögi, mis oli umbes 20 kilovoldise pingega. See välgunool lõi alusele asetatud pinnaseproovi. Sellest pisikesest tabamusest piisas, et tekitada puhast räni. Aurustunud räni aga koguti kokku ühele klaasfiibrile ning saaduid näidiseid uuriti mikroskoopiliselt. Tuli välja see, et aurustunud ning kiirelt jahtunud räni moodustas nanoosakestest pikki kette. Nende kettide läbimõõt oli umbes 100 nanomeetrit, kuid pikkuselt olid need kümneid mikromeetreid. Uurides ei täheldatud mingit helendust ning kui suurendati välgulöögi võimsust, siis tulemuseks oli ainult pinnaseproovi plahvatuslik laiali lendamine.
Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt. Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus. Kuivamine kestab kuni peaaegu kogu savimassis olev vesi on aurustunud. Kuivamisega vähenevad savi mass (kuni kolmandiku võrra) ja savikeha mõõtmed (kuni kümnendiku võrra). Savist ja õlgedest tellised kuivamas Savi kuivamist mõjutavad tegurid Savi kuivamise kiirust mõjutavad: · savikeha ümbritseva õhu niiskus mida väiksem on õhuniiskus, seda kiiremini toimub kuivamine. · savikeha ümbritseva õhu temperatuur mida kõrgem on õhutemperatuur, seda kiiremini kuivamine toimub.
Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab vee peale sattudes valutama. Järve lõunaosas asuvad kuumavee allikad ja rammusa musta muda tiigid, millel on raviv jõud. Turismi arenedes ehitati siia spetsiaalne hotellikett, et külastajad saaksid nautida mudavanne konditsioneeridega ruumides. Surnumere kaldad on omapärased. Kohati on vesi ära aurustunud ja järele on jäänud suured pannkoogitaolised soolakoorikuga kaetud lõhestunud maa-alad, mille tagant kerkivad sakilised kuivad pruunid mäed tolmuste tippudega. Kaugemal põhjas muutuvad kuivad mäed punasemaks, võttes pealelõunases päikeses ka lillakaspunaseid toone. Järve lõunatipus on aga näha seismas soolasambaid. Surnumeri on imeliku õhustikuga koht: seal on vaikne, linnulaulu kuuleb vähe või üldse mitte. Pidev aurustumine mähib järve salapärasesse uttu
17,1 13,8 573,3 25 21, 80,9 9 1) Seadme soojusbilanss: Süsteemi sisenev soojushulk = süsteemist väljuv soojushulk A = Q1 + Q2 + Qkadu, kus A- Tarbitud elektrienergia Q1 – auruga vaakumsüsteemi lahkunud soojushulk Q2 – jahutusveele üleantud soojushulk Qkadu – soojuskadu 2) Aurustunud vee kulu W = F – L , kus F – lahuse algmass F = 0,049*( 941-223) = 35,18 g L – lahuse lõppmass L = 0,055*(351-276) = 4,125 g xF – lahuse algkontsentratsioon – 4,9% xL – lahuse lõppkontsentratsioon – 5,5% W = F –L = 35,18 – 4,125 = 31,05 g 3) Auru kogus, mis lahkus vaakumsüsteemi Wkadu = W – Wteg = 31,05 – [(896-252) – (351 – 276)] = -537,95 g = -0,538 kg 4) Soojushulk Q1 : Q1 = Wkadu * J = 0,538 kg * 2547,2 kJ/kg = 1370,4 kJ
max 50 EN ISO 20847 Väävlisisaldus mg/kg väävlivaba max EN ISO 20846 10 EN ISO 20884 Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Aurustunud 70 °C juures EN 12177 suvine mahu% 20...48 EN 14517 talvine mahu% 22...50 Aurustunud 100 °C juures mahu% 46..71 Aurustunud 150 °C juures mahu% min 75 Keemise lpptemperatuur °C max 210
tunginud vesi jm. Liimid Liimid võivad olla pöörduvad või pöördumatud. Peaaegu alati on liimi koostiseks mõni polümeer. Pöörduvad liimid kujutavad endast liimiva aine lahust mõnes lahustis. Liimivaks aineks on mõni termoplastne polümeer*, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Liim kõveneb, sest lahusti aurab ära. Lahusti molekulid peaksid väljumiseks liikuma liimitava pinna ääre poole: kui nad seda teha ei jõua, jäävad aurustunud lahuti mullid liimikihi alla ja ühendus ei tule tugev. Pöörduvaks teeb kõnealuse liimühenduse see, et hilisemal kokkupuutel samalaadse lahustiga hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul. Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud. Vesilahustena kasutatakse peamiselt paberi- ja puiduliime, seal on polümeeriks mõni sahhariid (tärklis, dekstriin) või valk (kaseiin, kollageen). Tuntuim on PVA-liim ehk PolüVinüülAtsetaat
keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt. Kui paigutada energiaakumulaator näiteks õue ja jahutusradiaator tuppa, siis kantakse
KS 14 Dana Makejenko Ülevaade viimase ajatrendide kohta toitude valmistamisel. «» 20. sajandil lõpus oli omaette haru - molekulaarse gastronoomia, on kohaldanud keemia ja füüsika teadmisi toode juurde. Molekulaarse gastronoomia ja toiduvalmistamise asutajad olid Prantsuse teadlane Herv Tees (Herve This) ja Oxfordist füüsika professor Nikolas Kurti (Nicholas Kurti). 1999. aastal, Heston Blumental (Heston Blumenthal), kuulsam inglise Fat Duck restorani peakokk, valmistas esimene "molekulaarne rooga" restorani jaoks - kalamarja vahtu ja valge sokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005. aastal Reimsil (Prantsusmaa) pühitseti maitse, gastronoomia ja kulinaaria kunsti suunaga instituut, (Institute for Advanced Studies on Flavour, Gastronomy and the Culinary Arts), ühendas juhtivaid peakokad maailmas. Meie toidus kõik koosneb peamiselt veest, olgu taimerakke või loomade kudedega, nii v...
300 g Kõrvits 1 tk Õun 1 tk Sibul 1 küüs Küüslauk 1 klaas Risotoriis 1 klaas Valge vein 1 tl Suhkur 1 sl Või 1 sl Riivjuust Lõika kõrvits kuubikuteks ja õun sektoriteks. Kuumuta potipõhjas õli, lisa peeneks hakitud sibul ja küüslauk ning prae 23 minutit. Lisa kõrvits ja õun ning prae veel umbes 3 minutit. Siis lisa riis ja prae veel 34 minutit. Vala juurde vein ja hauta vaiksel tulel umbes 15 minutit, kuni vedelik on aurustunud ja riis peaaegu valmis. Maitsesta suhkruga, mõne aja pärast ka soola ja musta pipraga. Kui risoto on valmis, lisa riivjuust ja või. Juustu võid ka lihtsalt peale puistata. -6- Kõrvitsasupp suitsujuustuga Kõrvitsapüreesuppi serveeri riivitud suitsujuustu, röstitud kõrvitsaseemnete ja koriandriga. Kogus Koostis- ja maitseained 250 g kooritud ja puhastatud kõrvits 1.88 dl vesi 0.25 tk puljongikuubik 1 tk keskmine kartul 1 tk hapu õun
Aurustumine Vedeliku keemistemperatuur oleneb vedeliku keemilistest omadustest ja välis rõhust. Koosvälis rõhu suurenemisega suureneb ka vedeliku keemistemperatuur. Küllastunud aur suletud anumas vedeliku keetmisel hakkab rõhk anumas ja koos sellega keemistemperatuur suurenema. Ühel hetkel saavutatakse kriitiline olek, kus uue auru tekkimine on võimatu ilma, et osa aurust ei muutuks vedelikuks tagasi. Peale seda, kui koguvedelik on aurustunud aga anumat endiselt kuumutatakse hakkab auru temperatuur suurenema. Auru, mille temperatuur on suurem küllastunud auru temperatuurist nimetatakse ülekuumenenud auruks. Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaine aur kõrge rõhuall kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaine aur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru seda võrd, et külmutus aine veeldub ja veeldumisel ehk kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbib välisõhk
Erinevad soolad ja suhkrud Soolad Mis on sool ? Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist. Erinevad soolad : Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast ülejäänud 83 elementi ja järele jääb naatrium. Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) tagasi, kuid lõpptulemus on elusolenditele siiski kahjulik. Naatrium ajab jooma ja te...
Eluks vajalikud kk tingimused Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan, väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja bakterid jt saavad sealt energiat. Fotosüntees on teistele vajaliku energia allika saamis protsess. Kõik, sõltub järelikult päikeseenergiast. Vesi on tahkes olekus poolustel. Kõrbes (vesi aurustunud, kui üldse). Organismide mitmekesisus on ajutine. Nt üks liik asustab terve maakera. Kuna see pole aga universaalne liik, siis ta ei pea vastu kas iseäralikule temp-le, niiskusele jms-le. Seega on levik väike. Seega me maa on asustatud tohut arv liikide poolt. Nende levik pole juhuslik, erinevates piirkondades on erinev kooslus, asutus. · Enamus liike ei esine enamuses piirkondades enamuse osa ajast! Järelikult me ei pea
1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult
niiskuse difundeerimine materjali pinnale ja aurustumine sealt. Tootest suuremahuline vee eemaldamine loob tootes füsioloogilise kuivuse mis katkestab mikroorganismide elutegevuse jaaeglustab biokeemilisi protsesse. Olenevalt soojuse ülekandeviisist materjalile võib eristada konvektiiv- ja kontaktkuivatamist. Konvektiivkuivatamisel on materjal vahetus kontaktis kuuma kuivatusagensiga (gaasiga, milleks on õhk või suitsugaas), mis annab materjalile otseselt soojust, materjalist aurustunud niiskus eraldatakse koos kuivatusagensiga. Konvektiivne kuivatamine toimub tavaliselt atmosfäärirõhul. Kui materjal ei tohi pikemat aega olla kontaktis kuuma gaasiga, kasutatakse kontaktkuivatust. Kontaktkuivatusel antakse soojus materjalile läbi küttepinna, mis eraldab kuivatatavat materjali soojuskandjast või soojusallikast. Protsessi efektiivsuse määrab siin suuresti kuivatatava materjali hea kontakt küttepinnaga. Seejuures
toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini. Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb. Järeldusi saab teha vaid siis, kui lahusti on aurustunud ja paber on kuiv, sest niiske paber ka ilma lipiidideta on läbipaistvam kui kuivana. Töö käik: Uurida 2 tahket materjali, üks nendest sisaldab lipiide. Võtta 2 kuiva katseklaasi, millesse panna umbes 1 g tahket ainet. Lisada mõlemasse katseklaasi ubes 0,5 ml atsetooni ning loksutada hoolikalt ja lasta 5 minutit settimise jaoks seista. Mõlemast katseklaasist kantakse tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata
Viimase meetodiga lähtutakse teadmisest, et ümber tähe tiirlev planeet nihutab gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu veidi selle kiirguse spektrit. Avastatud on erinevaid eksoplaneete. Oletavad kirjeldused eritüüpi eksoplaneetidest: Esimesena anti nimi Kuumadele Jupiteridele. Jupietrid on massiivsed planeedid, tavaliselt Jupiterist seitse korda suuremad. Need on väga lähedal oma ematähele. Kuumad Maad on kivised planeedid, mis on nii lähedal oma tähele, et maapinna kivid on aurustunud. Planeedi pööramisel sajab taevast kivist lumehelbeid. Vahtpolümeeri maailma planeedid on nii kerged, et tekib küsimus miks nad oma gravitatsiooni all kokku ei varise. Multitähe planeedid pöörlevad kuni nelja tähe ümber. Need süsteemid paeksid dünaamiliselt võimatud olema. Teemant maailm pöörleb ümber tähe 55 Cancri, mis on päikesest väiksem ja jahedam. Oletatavalt on 55 Cancri üheksa korda suurema massisga kui Maa ja kaks korda suurema raadiusega
Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel. Vesi on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest). Veekogud on ka head puhkuse veetmise paigad. Üldist
Pannkoogid asendamiseks ei sobi, sest on moekate suupistete jaoks liiga rasvased, ka pole kookide tekstuur ja maitse "see õige". Küllaltki head ja huvitava maitsega tortiljad saad siin antud retsepti järgi. Küpsetamiseks oleks parim malmpann, mida saab ka ilma rasvata ajada nii tuliseks, et sellele tilgutatud vesi enam ei aurustu, vaid hakkab "tantsima". Paksupõhjalisele teflonpannile kalla mõne millimeetri paksune veekiht ja hoia panni keskmisest kõrgemal kuumusel, kuni kogu vesi on aurustunud. Võta esimene tortilja juba valmis ning toimeta välkkiirelt kuivale pannile, et kuumus ei jõuaks teflonit kahjustada. Suurepäraselt sobib ka Soome toode muurinpohjapannu - suur ja lame kahe käepidemega ümmargune plaat, mida müüakse grillpanni või -plaadi nime all.
Kui molekulide koguarv N ja teatud kiirustevahemikus ..v liikuvate molekulide arv ..N. Suhe ..N/..v, so ühikulisse kiirusevahemikku kuuluvate molekulide arv 1)Temp tõstmisel nihkub jaotuskõvera maksimum paremale, st kiirus suureneb 2)Temp tõstmisel väheneb väga väikese ja väga suure kiirusega liikuvate molekulide arv 3)Et N ei muutu, jääb kõigi kõverate ja abstsisstelje vaheline pindala samaks Sterni katse: =0 Anum täitub aurustunud hõbeda aatomitega. Osa aatomeid lendub läbi pilu C ja sadestub punkti A ümbrusesse >0 selgu, et nüüd hõbeda molekulid sadestuvad punkti B ümbruses See tõestab, et kõik hõbeda molekulid ei liigu ühe ja sama kiirusega http://www.abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud
kartulid ja suitsuribi, praetud seened ja sibul ning keeta, kuni toiduained pehmed. Supile panna peale või anda eraldi kausis juurde hapukoor. Kukeseene-kohupiimakaste 300 g kukeseeni, 1 sl võid, 100 g kohupiima, 0,5 dl piima, 1 sibul, soola, hakitud maitserohelist Kohupiim ajada läbi sõela, lisada piima ja segada ühtlaseks. Lisada hakitud sibul, maitsestada soolaga. Või sulatada pannil, lisada tükeldatud kukeseened ja kuumutada, kuni seentest välja imbunud vedelik on aurustunud. Kukeseened segada kohupiima hulka, peale riputada hakitud maitserohelist. Juurde keedukartuleid. Kartuli-tangupuder seentega 1 l kooritud kartuleid, 1 l vett, soola, 1 dl tangu, 3 sl rasvainet, 300 g seeni, 1 sibul Kartulid tükeldada ja keeta soolaga maitsestatud vees poolpehmeks. Kartulite peale panna kuuma veega pestud tangud, putru ei segata. Keeta tasasel tulel kaane all pehmeks. Seened ja sibul hakkida ning praadida rasvaines. Seene-sibulasegu lisada pudrule, segada ja
Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev...
Sulamissoojus näitab, kui Q suur soojushulk kulub 1 kg kristalltahkise sulatamiseks. m Aurustumis-soojus Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Q L Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul. m
Jälgi, et vedelik liigselt ära ei aura (siis läheb põhja) Maitsesta lõplikult Strooganov Tükelduskuju – kang Lõika ribadeks liha (5-6cm*-1cm), kurk (3*0,5) ja sibul (3*0,2) Kuumuta pannil rasvaine ja lisa liha. Priinista liha ja lisa maitseained (sool, pipar) Lisa sibul ja kuumuta läbi. Lisa natuke vett (nii et panni põhi oleks kaetud õhukese kihiga) ja haita kaane all peaaegu valmis. Selleks ajaks peab vesi olema aurustunud. Lisa kons. kurk. Lisa jahu ja sega hoolikalt läbi, lisa külm vesi ja sega hoolega, et tükke ei tekiks. Keeta madalal kuumusel kuni liha on pehme Peale hapukoore lisamist mitte keeta. Maitsestada. Praretud liharoad: Suuretükilised 5 Toiduvalmistamine suurköögis o Seapraad o Rostbiif Rostbiif ehk veisepraad Veise kintsu sisemisest osast, välisfileest
nähtav mustus. Mis põhjustab: - kopitanud lõhna – puhastustöövahendeid ei ole pestud või kuivatatud hoolikalt - hallituse lõhna – kuskil on hallitanud toiduained või muid hallitavaid esemeid või pindasi. - mädanemise lõhna – kuskil on riknenud liha, lihajäätmed või muu roiskunud valgurikas toiduaine - kanalisatsioonihaisu – kuskil on seisma jäänud roiskvett või põranda äravoolutrapi haisulukuna toimiv vesi aurustunud - väikseid puuvilja- ja äädikakärbseid – kuskil on mädanev taimne materjal. - rottide ja hiirte väljaheiteid või närimisjälgi – viitab kahjuritele. 22. Kuidas ennetada toitlustusettevõtte ruumides kahjurite teket? Uksed aknad kinni hoida, tooted jahutatakse ja säilitatakse ettenähtud kohas , mitte ukse taga või akna peal. Jäätmed eemaldatakse tööruumidest võimalikult kiiresti. Puhastus ja heakorrastus on tähtsaimad kahjurite ennetumise tegurid. 23
Millest.. · Ülejäänud 1% millest · 60% järvedes · 35% mullas · 0,5% jõgedes · 4,5% veeaur atmosfääris VEERINGE · Vesi on maakeral pidevas liikumises ja moodustab veeringe. · Veeringe on pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. VEERINGE · Väike veeringe- vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna ka tagasi. 81% vihmast sajab ookeanide ja merede kohal. · Suur veeringe- merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. MAGE VESI · Puhas vesi on hinnaline loodusvara, mida peab kaitsma · Kasutatavat magedat vett saadakse jõgedest, järvedest ja põhjaveekihtidest. · Paljudes maakera piirkondades valitseb suur veepuudus. · 25% inimkonnastkannatab veepuuduse käes. · Mageda vee tarbimine jaguneb põhiliselt kolmeks: 1. Põllumajandus 90%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
