............................................... 4 Aurupilve teke ja süttimine...................................................................................... 5 Allikad......................................................................................................................... 6 Veeldatud gaasid ja nende omadused Veedldatud gaasiks nimetatakse normaaltemperatuuri ja-rõhul gaasilises olekus oleva aine vedelat olekut. Veeldatud gaasid jaotatakse looduslikeks ja keemilisteks gaasideks. Looduslikku gaasi saadakse kas gaasi-või naftaleiukohtades või nafta töötlemise tulemusena. Peamiseks looduslikuks gaasiks on metaan ehk kaevandusgaas. Keemilised gaasid saadakse kas nafta või teiste gaaside keemilisel töötlemisel. IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8C on suurem kui 2,8 baari. Looduslikud gaasid
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust ...................... .
On kehade seisundid Liiguvad kaotiliselt, põrkudes Võnguvad kindlate asendite teiste osakestega ümber Kineetiline energiaon väike Koosnevad molekulidest ning Kineetiline energia on suur aatomitest Potensiaalne energia on suur Sublimatsiooni korral tahked Potensiaalne energia kehad muutuvad gaasideks praktiliselt puudub ning teistpidi gaasid muutuvad tahkedeks kehadeks. Osakesed paiknevad väga Mõlemad võivad olla Osakesed paiknevat väga lähidalt vedelikuks kaugelt Temperatuuri muutumine mõjub neile. Mõned neist võivad olla
silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20-30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks. Mida saaks inimene ise ära teha, et Eestis õhu saastamist ära hoida? Kindlasti on soovitatav kasutada ühistransporti, väiksemaid vahemaid võimalusel läbida jalgsi või jalgrattaga.
käepärastoli rohkem abivägesid. Järgnevatel päevadel üritasid nii prantslased kui inglased korraldada vasturünnakuid. 1. mail toimus veel üks gaasirünnak küngaste juures, mis inglaste jaoks kandsid nimesid kõrgendik 60, Prügimägi ja Kapsauss. See ala asub Ypres'ist lõunas. Veel praegugi õhkub selle lahinguvälja lohkudest ja kühmudest niisugust sünget pahaendelisust. Kõige levinumateks gaasideks olid pisargaas ja lämbumist põhjustav fosgeen. Neid kasutati niisuguses järjekorras, et vaenlase gaasimaskidest poleks abi olnud. Pisargaas pidi sundima vastase jalaväelasi silmade pühkimiseks gaasimaske peast võtma, misjärel fosgeen pidi nad tegema kahjutuks. Gaasimask oli peamine hingamiselundite, näo ja silmade kaitsmise vahend ründemürkide, radioaktiivse tolmu, biorelva, mürgiste aurude, gaaside ja suitsu eest. Gaasimaski
· Tsüklon on madalrõhuala · Antitsüklon on kõrgrõhuala · Front- eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel · Õhuniiskus- õhus olev veeauru sisaldus · Absoluutne õhuniiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass · Suhteline õhuniiskus- veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe · Kasvuhooneefekt 2. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. 3. Positiivne kiirgusbilanss-aluspind kiirgab atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab (öösel) Negatiivne kiirgusbilanss-maalt kiirgab atmosfääri tagasi vähem soojuskiirgust kui maale jõuab (päeval) 4. Õhutsirkulatsiooni põhjused: · Õhurõhkude erinevus · Mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotumine · Maakera pöörlemine 5
sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid, nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulk- aaniline tuhk ning meresool. Atmosfääris leiduvate gaaside suhted Struktuur Õhurõhk ja tihedus atmosfääri kõrguse kasvades väheneb.
omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid: 1 Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 1. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 2. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 3. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 4. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm,
suured õhu hulgad ja õhk puhastub kiiresti. Akende ja uste avamine talvel pikaks ajaks ei ole soovitav, sest soojakulu on liiga suur. Tuulutus on eriti efektiivne, kui üheaegselt saab avada aknad nii tuulepealsel kui tuulealusel küljel. Niisugune tuuletõmme puhastab ruumide õhu eriti kiiresti. Loomalautades vajaliku mikrokliima tagamine on raskem kui elamutes, kuna lautades eraldub peale rohke niiskuse veel suurel määral kahjulikke gaase. Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks: · NH3 - ammoniaak, mis tekib sõnniku lagunemisel. Lubatud kontsentratsioon 0,005%; · CO2- süsihappegaas, mis tekib hingamisel. Normaalses õhus 0,03%; · CO - vingugaas, mis tekib sisepõlemismootorites kütuse põlemisel (laudas traktoriga töötamisel); · H2S - väävelvesinik, mis tekib orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel. Lubatakse kuni 0,001%; · CH4 - metaan, mis tekib sõnniku lagunemisel
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfäär ehk õhkkond on ca 1000 km paksune, täpset piiri ei ole võimalik öelda. Atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest, mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust (78%), hapnikust(21%) ja argoonist(0.93%). Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluorii diühendid, elavhõbe ning väävliühendid. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused .
Eraisikud saavad väiksed kogused ohtlike jäätmeid viia jäätmejaama. Jäätmeid võetakse elanikelt vastu tasuta. Miks tuleb ohtlikke jäätmeid käsitleda hoolikalt? Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette. Kanalisatsiooni sattunud OJ raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. Loodusesse sattunud OJ võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi. Ohtlikest jäätmetest Eestist Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on suurem osa keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega. Lisaks tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid ka veondusega seonduvates
ei ole võimalik neid muutusi tajuda. Küll aga tajub inimkond hetkel asetleidvaid muutusi ning seega ei saaks neid põhjendada Maa orbiidi muutustega. Üheks palju räägitud Maa kliimat mõjutavaks teguriks peetakse ka niinimetatud ,,kasvuhooneefekti". Tegemist pole mitte ainult negatiivse mõjuteguriga. Ilma kasvuhoonegaasideta oleks Maa keskmine temperatuur lähemale -17°C, mis muudaks inimkonna eksistentsi küsitavaks. Kasvuhoone gaasideks on näiteks veeaur, metaan ning süsinikdioksiid. Nendes gaasides neeldub osaliselt maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus. Probleem tekib juhul, kui kasvuhoonegaasid atmosfääris ületavad loodusliku fooni ja tekib niinimetatud inimtekkeline kasvuhooneefekt. Inimtegevuse tagajärjel paiskub loodusesse suurtes kogustes süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi. Suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur Maal. Kui muutused on kiired
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud...
Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme. Transport mõjutab keskkonda järgmiselt: · saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; · saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega;
kiirgus neeldub õhus olevas CO2-s. Selle tulemusena tõuseb aeglaselt Maa temperatuur ja muutub aeglaselt Maa kliimat(võivad sulada polaaralad ja tõuseb merepind). Nimetatud nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Süsihappegaasiga sarnaste omadustega on ka teisi gaase, mida kokku nimetatakse karvuhoonegaasideks. Need gaasid põhjustavadki kasvuhooneefekti. Nende gaaside tõttu õhus tõuseb Maa temperatuur. Kasuvhoone gaasideks on: · Süsihappegaa(CO2) eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel. · Metaan(CH4) eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest · Lämmastikoksiidid(NOx) eraldub auto heitgaasidest, põlluharimisest(väetised) · Freoonid eraldub aerosoolidest, külmikutest jne. ~6~ Kui kliima soojenemine jätkub võib
piimasuhkrut. Et glükoosist ja galaktoosist koosnev liitsuhkur (laktoos) saaks imenduda peen soolest verre ning osaleda ainevahetuses, on vaja see lagundada nimetatud lihtsuhkruteks (glükoosiks ja galaktoosiks). Häired: Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piima suhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse, kõhukorisemise ja -valu. Avaldub see näiteks pärast rõõsa piima joomist, mil võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Mõningatel juhtudel võib ilmneda ka külmatunne ja higistamishoog. Eestis esineb laktoositalumatust umbes 2030% elanikkonnast. Soolegaasid on tavaliselt sooles toidu lagunemisest eraldunud gaasid. Toiduainete vahekord toidus:
Tallina Lilleküla Gümnaasium Raskmetallide sisaldus eesti põllumuldades ja taimedes Uurimustöö Tallinn, 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii 2.2. Kaadmium 2.3. Elavhõbe 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1 Kütmine 3.2. Tööstus 3.3 Liiklus 4. Raskmetallide sisaldus taimedes (sammaldes) 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskkonnale 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin raskemetallide sisalduse eesti põllumuldades ja sammaldes. Need metallid on tervisele väga kahjulikud ning selle teema teavitamine inimestele väga vajalik. Raskmetalle sisaldavad osakesed satuvad õhku kohalikest saasteallikatest, saasteainete kaugkande teel tööstuspiirkondadest ja tuulega edasikantava pinnasetolmuga, aga ka liiklusest. Paljud inimesed ei teagi, et suure liiklusega maanteede ääre...
Näiteks paljudel inimestele, eriti täiseas, on vähe laktoosi hüdrolüüsivat ensüümi laktaasi. Neid, kes rõõska piima ei talu, on eestlaste hulgas ligi kolmandik, lõunapoolsetel rahvastel enamgi. Kui laktaasi on vähe või see puudub üldse, ei saa piimasuhkrut lagundada ning ta ei imendu verre, ja kui imendubki, siis ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ja kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse ning valuhood. Mõningatel juhtudel võivad esineda ka külmatunne ja higistamishoog. On ka selliseid inimesi, kel puudub ensüüm, mis muundab galaktoosi glükoosiks. Sel juhul kuhjub galaktoos verre ja see võib esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid. Mõnel maal eraldatakse piimast laktoos ning asendatakse sahharoosi või maltoosiga. Selline piim on kallim, kuid sobib geneetiliste
29.fossiil ehk kivistis - mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. 30.kilp- ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. 31.jõe langus on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites 32.kasvuhooneefekt-nähtus, kus atmosfääri sattunud kasvuhoonegasid lasevad küll päikesekiirgust Maale, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tagajärjeks on kliima soojenemine. Kasvuhoone gaasideks on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). 33.Tsüklon-madalrõhkkond, Antitsüklon- kõrgrõhkkond
on vastavalt ohtlikkusele jaotatud veel gruppidesse. 1. Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 2. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 3. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 4. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 5. Oksüdeerivad ained
Ohtlikud jäätmed Eestis Mis on ohtlikud jäätmed? Jäätmeseadus § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest ...
Need metaboliseeritakse jämesoole bakterite poolt. Tekivad lühikesed orgaanilised happed (sh ka laktaat) ja gaasid. Need produktid kiirendavad soole motoorikat ja tingivad soolespasme. NB! Inimese seedekulglas ei produtseerita ega sekreteerida ensüüme, mis aitaksid seeduda tselluloosil, hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks. See lõhustamine on oluline: 1. Need ühendid stimuleerivad soole peristaltikat ja seedenõrede eritumist. 2. Oluline osa nendest ühenditest imendub jämesoole limaskesta rakkudesse ja lõhustatakse seal energia saamiseks. Seedimata ja poolseedunud tselluloos ja kiudained muudavad soolte sisu pooltahkeks. Süsivesikute seedimishäired Alaseedimise (maldigestiooni) tingib: * pankrease puudulikkus (amülaasi vähesus),
Teised väärisgaasid on p elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6. Väärisgaaside aatomites on väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne. Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske elektrone välja tõrjuda. Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, Neoon ja Argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks. Väärisgaaside reas väheneb ionisatsioonienergia suunas He>Ne>Ar>Kr>Xe>Rn. Seetõttu esineb rea viimastel elementidel (Kr, Xe, Rn) keemiline aktiivsus elektrone hästi siduvate elementide (F) suhtes. Ksenooni aktiivsus on suurem kui Krüptooni oma. Radooni keemiline aktiivsus on veelgi suurem, kuid Radooni radioaktiivsuse tõttu on tema keemilisi omadusi vähem uuritud. Väärisgaaside aatomid ei ole võimelised omavahel ühinema, mistõttu nad esinevad atomaarsel kujul.
saastatus) Väetiste, eutrofeerumine, muundavad kahjulikud gaasid Õigeaegne väetamine mürkkemikaalide(keskkonnamürgid) katalüsaatorite abil põllumajanduses. Keelata sattumine veekogudesse. Happesademed- loodussõbralikeks gaasideks olme- ja mürkkemakaalde muudavad vee koostist happelisemaks. (H2O, CO2, N2) sattumist looduslikesse Naftasaaduste sattumine veekogudesse. veekogudesse. Merevee Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab distilleerimine. Vee nakkushaiguste levikut
Ph näit. vee aluselisust ja happelisust. Loodus kannatab pigem happelist keskk-a ja madalamat Ph-d. Rabavesi on väga mineraalainete vaene ja madala Ph-ga. Rabavett juues tekib kiiresti soolade kriis. Rabasse minnes peab võtma kaasa sooli. Kõrge PH-ga on veekogud, kus on paekivine pinnas. Veekogu Ph muutus võib mõjuda kahjulikult veekogu elustikule. Happesademed eriti ohtlikud veekogule. Gaaside lahustuvus vees. Olulisus elusloodusele. Atmosfääri põhilisteks gaasideks on lämmastik ja hapnik. Teisi gaase on vähem. Lisaks atmosfääri gaasidele (lämmastik, hapnik, süsihappegaas) võivad vees lahustunud gaasid olla biogeense tekkega ja vulkaanilised. Gaaside lahustuvus vees suureneb t langedes ja rõhu tõustes. Ained hingavad hapnikku ja toituvad süsihappegaasist. Kalad hingavad hapnikku, mis on vees lahustunud lämmastik. VEERINGE, selle kirjeldam. ja toimim. Vesi oma ringluses läbib kahte, kuid võib läbida ka kolme olekut
Kui põleb kapotialune: · Kui põleb kapotialune, tehke auto inimestest tühjaks. Käskige kaassõitjail ohutusse kaugusesse minna. · Mootorikatet ei tohi kohe avada, sest tuli saab lisahapnikku juurde ja põleng läheb hullemaks. · Üritage kustutusainet sisse lasta läbi iluvõre, alt karterikaitse juurest või siis mootorikatet veidike paotades. · Kustutuspulber täidab mootoriruumi, laguneb lämmatavateks gaasideks, isoleerib hapniku juurdepääsu ja moodustab põlevale pinnale ladestuva sulami. · Kuiva pulbri graanulid ammutavad soojusenergiat ja toimivad jahutavalt. Ka süsihappekustuti gaasijuga lämmatab põlengu ja jahutab kuumi pindu takistamaks taassüttimist. Põlemise lõppemisest annab märku valgeks muutunud suits. · Et tuli uuesti ei süttiks, ärge mootorikatet kohe avage. Laske kustutusainel veel mõnda aega mõjuda. Kui auto all on kütuseloik:
Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt öko...
Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme. Kasvuhooneefekt Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja
Gluteenenteropaatia e. tsöliaakia - geneetilise soodumusega talumatus teraviljaproteiini gluteeni suhtes. Gluteen ei lõhustu. Lagundamata ained avaldavad toksilist mõju soole limaskestale, mille põhiliseks sümptomiks on kõhulahtisus. Ravi: eluaegne dieet. Laktoositalumatus ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimasuhkurt. Imendumata piimasuhkur liigub jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Haavandiline koliit - krooniline soole limaskesta haigus, mille puhul soole limaskest haavandub. Vähirisk. Pankreatiit - pankrease e. kõhunäärme põletik. Pankrease poolt toodetav ensüüm on liigselt aktiivne, tekib pankrease koe kahjustus. Ensüüm aktiveerub juba pankreases. Maksapõletikud viirushepatiidid. Fekaaloraalsel teel leviv viirus. Tüsistused - maksatsirroos ja primaarne maksarakuline vähk.
Bensoehape pole kahjulik norm kogustes. Ka see imendub ja kahjutustatakse maksas. Indool, skatool – Trp bakteriaalne desamiinimine annab skatooli (metüülindool). Trüptofaanist seriinijäägi eraldamine annab aga indooli. Mõlemad on toksilised. Nad imenduvad ja oksüdeeruvad maksas indoksüüliks ja skatoksüüliks. Merkaptaanid – Cys bakteriaalne muundumine annab etüül- ja metüülmerkaptaani. Viimane võib lõhustada gaasideks metaaniks ja väävelvesinikuks. 8
· põlevkivi jäägid · tööstusjäägid · ettevõtlus · .... · Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest olmejäätmetest eraldi ja neid käidelda vastavalt · Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette. · Kanalisatsiooni sattunud OJ raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. · Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. · Loodusesse sattunud OJ võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. · Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad. Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid · T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel
Vabaneva energia liigi järgi eristatakse füüsikalist- , keemilist- ja tuumaplahvatust. Tugevaimad plahvatused toimuvad kosmoses noovade ja supernoovade süttides. Maal on tugevaimad plahvatused termotuumaplahvatused ja vulkaanipursked. Plahvatust rakendatakse peamiselt geoloogias, ehituses (näiteks tammiehituses) ja sõjanduses [3]. Keemiline plahvatus on soojusenergia ja gaaside eraldumine ülikiiretes keemilistes reaktsioonides. Tavaliselt on eralduvateks gaasideks süsihappegaas (CO 2), vesinik (H2), hapnik (O2) või lämmastik (N2). Gaaside ruumala on tahketest- ja vedelatest ainetest tunduvalt suurem. Keemilises plahvatuses eralduvad gaasid ülikiirelt, tekitades kõrge rõhu reaktsiooni kohas, ning rõhk paiskub lööklainena laiali [11]. Füüsikaline plahvatus on aine muutumine füüsikaliselt, tekitades kindlas ruumiosas kõrge rõhu, mis paisub ja plahvatab kõrge rõhu tagajärjel (näiteks aurukatla plahvatamine) [11].
väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside ionisatsioonienergiad on tunduvalt suuremad ja afiinsus elektroni suhtes palju madalam kui antud perioodi teistel elementidel. Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, neoon ja argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks. Väärisgaaside reas väheneb ionisatsioonienergia suunas He>Ne>Ar>Kr>Xe>Rn. Seetõttu esineb rea viimastel elementidel (Kr, Xe, Rn) keemiline aktiivsus elektrone hästi siduvate elementide (F) suhtes. Xe aktiivsus on suurem kui Kr oma. Rn keemiline aktiivsus on veelgi suurem, kuid Rn radioaktiivsuse tõttu on tema keemilisi omadusi vähem uuritud. Väärisgaaside aatomid ei ole võimelised omavahel ühinema, mistõttu nad esinevad atomaarsel kujul. Leidumine ja saamine
Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme.
20 Reostunud põhjavee taastumine Pinnases astub reostunud vesi kontakti pinnaseosakeste, mineraalide ja mikroorganismidega. Osa reoaineid seotakse pinnaseosakeste poolt, osa astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ja moodustavad lahustumatuid ühendeid, mis jäävad kivimi pooridesse, kolmas osa ühendeid lagunevad vabadeks ioonideks, veeks ja gaasideks. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega väheneb reostusainete kontsentratsioon. Kui tegemist on olnud ühekordse reostusega, siis toimub lahjenemine maapinnalähedases veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Puhastumist lahjenemise läbi saab kiirendada reostunud vee väljapumpamise abil.
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .......................................................
Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme.
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .........
kergemate gaasidega rikastatuks. Väga suurtel kõrgustel hakkavad lisandgaasid kihistuma vastavalt molekuli massile gravitasioonilise separatsiooni tõttu. Termosfäär Temperatuur termosfääris kasvab kõrgusega ja võib ulatuda 1000 kuni 1500K (727 oC kuni 1227oC). See temperatuuri tõus on tingitud sellest, et mõned järelejäänud hapniku molekulid neelavad intensiivselt päikesekiirgust. 100-200km kõrgusel on peamisteks gaasideks veel lämmastik ja hapnik. Molekulide vaba tee pikkused selles piirakonnas on väga suured (10km-d, kuid Maa lähedal 10-8m). Eksosfäär Eksosfäär on üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel. Tema ülapiir võib ulatuda 960-1000km-ni. Ionosfäär Alumises troposfääris on ioonipaaride arv väike: 500-700 paari/cm3. [Troposfääris praktiliselt vabu elektrone pole (Ne=0)]. 60-70km kõrgusel esimene oluliselt laetud kiht: D kihi alaosa,
Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2). (E-õpe. Õhu saastamine. http://www.e- 11 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
võimalik on ka kõrgem pH. Üldjuhul arvutatakse pH'd järgmiselt pH = log [H+] ja vesinikioonide sisaldust vastavalt: [H+] = 10pH. 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). a. Gaasideks nim. aineid, mille keemistemperatuur normaalrõhul on alla 20°C. Gaasis on molekulidevahelised kaugused suuremad, kui molekulide mõõtmed, kusjuures osakesed liiguvad ruumis vabalt. Gaasidele on iseloomulik, et neid saab paisutada ja kokku suruda, st. neil ei ole kindlat kuju, mistõttu nad täidavad kogu anuma. Samas on gaasi ruumala otseselt sõltuv rõhust ja temperatuurist.
hingamiseks, kuid on kasutuses ka atmosfääri gaasikogumiku üldistamiseks. Kuiv õhk sisaldab ligikaudu 78,09% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,039% süsinikdioksiidi ning väiksemates kogustes teisi gaase. Õhus on ka teatud hulk veeauru. Ainuke teadaoleva sobiva õhu koostise ning rõhuga õhk taimede ja loomade jaoks paikneb Maa troposfääris. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
Kui ühe esimese gaasiveolaeva "Methane Pioneer" mahutavus oli ainult 5000 m 3, siis juba 1964. aastal ehitatud "Methane Princess'i" mahutavus oli 27 400 m 3. Praegu kasutusel olevatest gaasitankeritest on suurimad mahutavusega 137 000 m3. 20 8.3. Veeldatud gaasid ja nende omadused Veeldatud gaasiks nimetatakse normaaltemperatuuril ja -rõhul gaasilises olekus oleva aine vedelat olekut. Veeldatud gaasid jaotatakse looduslikeks ja keemilisteks gaasideks. Looduslikku gaasi saadakse kas gaasi- või naftaleiukohtadest või nafta töötlemise tulemusena. Peamiseks looduslikuks gaasiks on metaan ehk kaevandusgaas. Keemilised gaasid saadakse kas nafta või teiste gaaside keemilisel töötlemisel. IMO määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8 °C on suurem kui 2,8 baari. Allpool antud tabelis on toodud veeldatud gaaside auru rõhk temperatuuril 37,8 oC
suureneb järgnevate puhastusprotsesside efektiivsus. Mehaanilise puhastuse käigus väheneb biokeemiline hapnikutarve (BOD) 20–30% ja heljumi (SS) sisaldus 50–60%. Bioloogiline puhastus Teises etapis toimub reovee bioloogiline puhastus, mille käigus lagundatakse bakterite abil kuni 90% orgaanilisest reostusest. Mikroorganismide elutegevuse tõttu muudetakse lahustunud- võikolloidne orgaaniline aine osaliselt gaasideks, mis vabanevad atmosfääri, või kasutatakse toiduks, mille tulemusel bakterid paljunevad. Aeroobses keskkonnas muudavad bakterid orgaanilise aine vaba hapniku abil süsihappegaasiks, veeks ja biomassiks. Anaeroobses keskkonnas muudavad anaeroobid reoained aga metaaniks, süsihappegaasiks ja biomassiks. Pärast bioloogilist puhastust suunatakse heitvesi järelsetitisse, kus mikroorganismid settivad[11]. Eraldatud biomass ehk liigmuda sisaldab patogeene ja seega vajab edasist käitlemist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
