Elavast ja surnud keelest Essee on kirjutatud 1936. Tammsaare käsitleb eelkõige keskkoolilõpetajate keeleoskust ja seda, kuidas keel muutub teadlaste tõttu. Professorite uuringud näitasid, et ehkki õpilased oskavad emakeelt halvasti, on õpetajate keeleoskus veelgi kehvem. Põhjuseks on teadlaste loodud reeglite üleküllus, mis keelt tapavad ja keeleosadest muumiaid loovad. Täiuslikkuseni jõudnud keel on surnud keel, nagu Cicero ladina keel. Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ühelt poolt mummifitseeritakse seda reeglite abil, teisest küljest luuakse uusi elutuid ja juriidilisi sõnu, mida üritatakse elavale keelele külge pookida. Kui neid sõnu hakataksegi kasutama näiteks kohtuasjades, peavad professorid varsti imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmise...
Soomaa Rahvuspark Esitlus Loodusõpetuses Johann Ortin Õun 6. b klass Tallinn 2011 Eluta Loodus Soomaa looduspargis on palju vett ja rabasid, kõige tuntum ongi see just üleujutuste poolest. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 78 kilomeetrini! Pinnas on märg ning soine. Valgust on küllaldaselt, kuna on palju soid ning seal on üsna valge. Taimed Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju puhmalisi, nt hanevits. Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Siberi Võhumõõk Kuulub sugukonda võhu mõõgalised. Kuulub looduskaitse alla. Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle meetri. BerndH, 2003 Kahelehine käokeel...
Abi Zeider 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Esimesed andmed juutidest on 1333. aastast Tallinnas. Arvukam juudi kogukond tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse Tallinna Uus sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna Juudi Kooli hoone ja Juudi Kogukonna Keskus. Efraim Shmuel Kot on eesti pearabi. Abi Zeider sündis 31. augustil 1920 aastal Valgas lihtsasse juudi peresse kolmanda pojana. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet, mida esialgu tuli proovida salaja. Omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end selliste sil...
Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Eestis on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki.Elavad peamised mage- harva riimvees.Kaanide klassi kuuluvad loomad on sõltuvalt ohvri suurusest kas kiskjad või parasiidid.Kõige ohustatum on neist väikeste kinnikasvate järvede elanik,kirjukaan e. apteegikaan.See liik kuulus nii esimesse (ohualdaste ja
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda.
1.Mnd,samblad,tarnad,kanarbik,pilliroog,sookail-.............................. ... 2.Mnd,pohl,mustikas,kanarbik-................................................. ..... 8.Miks tnapeva looduskaitse pole enam haruldaste ksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse? Too nide. .................................................... 9.Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna- ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes? .................................................... Too nide Eestis elavast objektist, mis kuulub UNESCO maailma kultuuriprandi nimistusse. ....................................................
Tuglase novelliauhinna Mehis Heinsaare pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Ilus Armin" Kogumik «Ilus Armin» püüab anda ülevaatliku pildi viimase pooleteist aastakümne eesti lühiproosast. Teosed on reastatud autorite vanuse järgi, alates elavast klassikust Jaan Krossist ja lõpetades nn. 1977. aasta põlvkonna kirjanikega, lootuses, et see aitab markeerida kirjanduse põlvkondlikku muutumist. Kokku on antoloogias esindatud 31 autori lühijutud. Põlvkondlikule taustale lisandub ajalooline. Ehkki Eesti ajalugu koosnebki peaasjalikult erilistest aastatest, on ikkagi tahtmine öelda, et need aastad, mida antoloogia «Ilus Armin» hõlmab, on meie ajaloos erilised.
Viigerhüljes Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Loodus...
tekkinud tühipaljast mõttest, et kellestki parem ja võimukam olla. Selle võivad reaalseks teha ükskõiksus, kadedus, egoism ja teineteisemõistmise puudumine. Tuhanded, isegi miljonid süütud inimesed aga peavad seetõttu kannatama ning maksma kalli hinna oma elu. Kuidas kontrollida oma mõttetegevust? Pahatihti puudub inimestel tahtejõud ja ehk seisneb põhjus ka selles, et inimesed on pimedad ega julge näha elu enda ümber. Tuleb võitu saada iseenda sees elavast kuradist ja muuta oma vaateid elule. Peab leidma kompromissi, sest elukunst seisneb meie mõtete ja tegude kooskõlas. Me elame 21.sajandis ning puutume tihti kokku reaalsusega, kus nähtused, mida me ei näe ega kuule ning mida ei saa katsuda ega maitsta, avalduvad lihtsalt eelkõige inimeste, kas siis heade või kurjade mõtete, tegude või käitumise kaudu. Polnud vana aeg täiuslik, pole ka uus aeg täiuslik. Seda aega, millesse oleme sündinud, saab muuta vaid
Nastik Sissejuhatus Nastik ehk harilik nastik on nastiku perekonda kuuluv maoliik. Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas.
Keiserpingviin Keiserpingviin on meie planeedil elava 17 pingviiniliigi seas kõige suurem. Nii nagu kõikidel pingviinidel, on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jääb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kõrvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma. Pildil on Kuningpingviinid. Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia ping...
varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood. liitorgan, sümbioos taimejuurte ja seente vahel. Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisal. raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümb kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bak.rakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks. Sisaldised-varuainete kogumikud, bak.rakus, sisal. peamiselt tärlist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid. Bakterite spoorid-tugeva kestaga ümb strukt-d, mis võimald
August Gailit „Viimne romantik“ August Gailiti novell „viimne romantik“ jutustab talus elavast kukest (Kerill-Kerkerill), kes oli kõige uhkem ja ilusam loom selles talus, kõik austasid ning mõned ka kartsid teda, kuid tal oli hea elu, täis rikkust ja hoolivust kuni päevani, mil tuli sõda ning hakkasid rasked ajad, peremees lahkus ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud
Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Ma arvan, et kuna tehnika ja tööstus pidevalt areneb, siis tuleb ka rohkem reostust ja prügi, igasuguseid mürgiseid vedelikke mis leiavad lõpuks oma tee vette, kas meelega või mitte. See kahjustab väga palju selles elavaid olendeid ning taimestikku. Lõpuks võib juhtuda nii, et vähemalt 98% sellest elavast taimestikust ja loomastikust hukkub ning Läänemeri oleks täis kalade, delfiinide ja hüljeste jt laipu ning see vesi on täielikult must, õline ja midaiganes muud. Ühesõnaga täielikult reostatud ning inimkond kahetseb ja hakkab tagajärgedega tegelema. Kui juba Läänemeri on reostatud, siis see otseloomulikult mõjutab ka maailmamerd ning hakkab edasi minema. Teine varjant, mis ma arvan et võib tulla on kliima soojenemine. Praegu juba on
filmiversioon kohutav ja moonutatud, samuti neid, kes peavad filmi väga ilusaks ja romantiliseks. Isiklikult näen eeliseid nii romaanil kui ka filmil, kuid siiski hindan rohkem linateost, hoolimata mõnes mõttes kehvast näitlejate valikust ja erinevustest nende kahe vahel. Suurem osa raamatu esimesest peatükist kirjeldab Onegini kirevat elustiili Peterburis. Seevastu filmis kuvatakse publikule üsna lühike ülevaade kunagise Petrogradi elavast kõrgklassist ja õukonnaelust. On tõsi, et filmis kannab Jevgeni toretsevaid kostüüme ja kasutab hooplevat keelt, kuid sellega ei suudeta näidata, kuidas talle ei istu maaelu nii, et lükkab tagasi Tatjana, maatüdruku, siira armastuse. Kirjatükis on tegelaste tundemaailmad selgemalt välja toodud ja neid on parem mõista. Siiski on raamatu tegelased kordumatud, üksikisikutena ainulaadsed ja näitlejad ei saagi neid sada protsenti tõepäraselt jäljendada
12 klass Arutlus teemal ,,Ainult südamega näed sa hästi" Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil kõige laiemas tähenduses. Ilu loomine enese ümber, headus ja kaasinimestest ning üldse kõigest elavast hoolimine on põhjalik vaimne ümberorienteerumine, omamoodi eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapäevasele tegevusele. Niisugune mõtlemine peaks saama iga inimese elustiiliks. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa ning õdesi-vendi , kes olid ammu juba päriselus surnud. Nende järgmiseks peatuspaigaks oli ööpalee , mis on vaimude,varjude ja hirmude varjupaik. Tuleviku ri...
Religioon õhtumaises kultuuris: Test 1. Kesk- ja uusaegse looduskäsitluse peamiseks erinevuseks on, et keskajal, erinevalt uusajast... - arvati loodusobjektidel ja olenditel olevat teatavatele jumalikele tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumuse...
mitmete teadusalade professor. Tema silmapaistvamateks ametikohtadeks oli California ülikooli ja ka Stanfordi ülikooli professori amet. Kuni kolmekümnenda eluaastani huvitas teda väga füüsikaline keemia. 1939 avaldas ta oma üle kümne aasta kestnud uurimustööde tulemused ning sai tänu sellele Nobeli preemia, milles tõsteti esile tema saavutusi keemiliste sidemete kohta. 1950. ehitas ta oma esimese tulemustega valgumolekuli mudeli. See on üks suurimaid avastusi, mis mõjutab arusaama elavast rakust. Tema üks viimastest toitainete uuringutest esindab väidet, et nohu saab vältida peaaegu täielikult süües piisavalt palju askorbiinhapet. Tuumapommide kasutuselevõtt Teise Maailmasõja lõpul muutis Paulingu meelt ning ta hakkas uurima pahaloomulist mõju, mida tekitasid tuumapommid inimese molekulaarses struktuuris. Tema uurimise käigus avastas ta tuumapommide tagajärjel kaasasündinud väärarengu tõenäosuse, seega protesteeris ta vesinikpommide vastu ning töötas kaasa
Muusika ei olnud terve ooperi jooksul kordagi rõõmus. See oli kogu aeg kurjakuulutav ja kurvameelne. See oli ka üks asi, mida ma esimest korda nägin. Mulle ei meeldinud see, et ooperis ei olnud mitte ühtegi meeldejäävat viisi ega meloodiat, kõik lihtsalt lauldi järjest ära. Oli ka väga palju selliseid kohti, kus orkester vaikis ja solist pidi vaikuses oma read ära laulma. Teine asi oli see, et tegevus oli väga üksluine ja etteaimatav. Ooper rääkis Argentinas elavast kuulsast kirjanikust Roberta Gomez Dawsonist, kes jutustas kurva armuloo Buenos Aireses elavatest kuulsast tangolauljast Santelmost ja tema naisest Nina Glucksteinist. Ooperis kasutati ka kahte tantsiat, meest ja naist, kes kujutaid ooperi peategelasi ja nad andsid tantsuga edasi neid tundeid, mis parajasti tegelastel olid. Ooperi peamine küsimus seisnes selles, et kuidas hoida inimeste vahelist armastust elus. Lõpuks maksab see Ninale tema elu
Kõne Kallid klassikaaslased, austatud õpetaja. Viimaste aastate üheks suureks probleemiks on olnud noorte ja andekate väljaränne Eestist. Minnakse haridust omandama välismaa tippülikoolidesse või sunnivad asjaolud tööd otsima Eestist väljaspool. Üldiselt ei minda plaaniga jääda, kuid ometi ei ole naasemine lihtne. 2010. aasta oktoobris käivitati projekt ,,Talendid koju". See on Eesti riigi samm nn. ,,ajude väljavoolu" vastu ning püüd noori tagasi tuua oma kodumaale. Projekti loojad näevad seda heatahte avaldusena, kuid kas tõesti suudab üks kampaania panna inimesi Eestisse tagasi kolima? On sügavasti kaheldav, et see projekt oleks piisav motivaator, et kahesaja tuhandest välismaal elavast eestlasest 25 tuhat naaseks, nagu näeb ette kavandi eesmärk. Kolitakse ära erinevatel põhjustel. Kas ei ole Eestis pakutava hariduse tase piisav,huvitavat eriala lihtsalt ei õpetata või puuduvad Eestis töökohad. Eestist lahkujad on teinud raske ...
Elu on ime Arutlus Maailmas elab üle 6 miljardi inimese. Kuid oleme me mõelnud sellele ,kuidas on meie elu alguse saanud? Elu on sõna, mille tähendust on inimestel raske seletada. Mitmeid aastaid ja sajandeid on filosoofid ja teadlased püüdnud teada saada ,mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praeguste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Inimese elust rääkidest siis elu tekkimiseks on vaja kahte erinevast soost inimest, kes annaksid elu kolmandale. Mees ja naine annavad elu uuele inimesele ehk lapsele. Tänapäeval on
enam seda isegi tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad emad, isad,ehitajad, insenerid ning isegi õpetajad, kuigi eeldades, et nemad ju võiksid olla lastele eeskujuks-näidata meile kuidas peab rääkima. Me ju siiski tahame, et meie keel püsiks peale meid ka veel tuhandeid aastaid. Lennart Meri rääkis oma esinemiskõnes loo ühest Tsuktsimaal elavast vanaisast ning tema pojapojast. Neil oli lõbus koos aega veeta, aga seda seni, kuni nad üksteisega rääkima ei pidanud-pojapoeg ei osanud oma esivanemate keelt rääkida. Noor poiss oskas kõike muud- matemaatikat, geomeetriat, kuid nende oskustega ta vanaisaga ei räägi. Niisiis ongi tähtis, et me oskaks ikka oma lähedastega suhelda, isegi siis kui nemad ei ela meiega samas ajas,kultuuris ja keeles. On oluline oma lähedastega suhtlemine.
hästi inimene selle omadada tahab, on tema enda teha. Eesti rahval peab olema eesmärk, eriti noortel, sest just nemad saavad olema tulevikus need, kes elavad selles riigis ning langetavad otsuseid juhivad riiki. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest. Kui me tahame elada terves, puhtas ning tervislikus keskkonnas, siis selle tagab kindlasti inimeste lugupidav käitumine ning suhtumine oma kodumaasse. Riigi tulevik sõltubki peamiselt seal elavast rahvast ning nende saavutustest. Riik, see ongi rahvas.
Homeros. Selleks , et juustust kilde kätte saada, oli vaja rauast riivi. Roomas elanud luuletaja Martal mainib juba esimesel sajandil meie ajaarvamise järgi kõva, kuukujulist juustu, mida kunagi valmistasid etruskid, kaua enne Rooma riigi koitu. 10. ja 11.sajandi vahel valmistati Piacenza lähedal asuvas Bibbiano linnas, mis oli siis veel parma provintsi osa, esimest korda Parma järgi nimetatud juustu Parmigiano. 1364.aastat on teateid elavast Parmesani ärist Parma linnaga. Kiivalt valvasid Parmesani valmistajad seda, et keegi nende juustu järele ei teeks. Siiski ei suutnud nad vältida, et Po´tasandikul tuli turule kõva riivjuust, Grana Porno. Aastasadu kestis mõlema juusturegiooni vahel tüli, kuni 1955.aastal valitsuse määrus andis mõlemale juustusordile sertifikaadi ja piiritles vastastikku tootmispiirkonnad. Ajalugu-valmistamine Ehtne Parmesan valmib ainult piimast, mida
KOAALA Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed
Retsensioon Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas
Jüri Gümnaasium Ghana Juhendaja: Andres Maastik Koostaja: Riho Sagor Klass: 10.l Jüri 2013 Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus..................................................................................................................
Inimene kui piir "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud? See on tsitaat Nietzchelt, mis aga ei olnud tema peatoses ,,Nõnda kõneles Zarathustra". Goethe on öelnud enda värsivormis peateoses jumaliku hääle läbi ,,Kes otsib ikka eksib teel". Inimene on meie arusaamade järgi jõudnud ju kõigest elavast ette. Eksimine, otsides üliinimest, on loomulik, aga kas see ütlus ,millega ma alustasin, on ikka õige mõtteviisi alus. Miks ei suuda inimene ennast ohvriks tuua selle nimel, et saaks tulla keegi parem. Kõigist ei saa üliinimesi, aga seda kõigile üleliigsetele seletada on võimatu. Areng on alati vajalik, sest nagu ütleb Aristoteles, ei ole mõtet liikumisel ilma arenguta. Zarathustra, olles jõudnud kõrgema mõistmiseni, tahtis inimeste maailmapilti ja mõtlemist arendada
õhku ning mõned on lahendamatud. Küsitletavate hulgas ei olnud ühtegi, kes oleks kirjutanud, et ei suhtle oma vanematega üldse. 8 3. Moraalne tugi Kõigil meil on vaja kedagi, kellega arutada oma probleeme ning kelle peale saab alati kindel olla. Uurisingi, kui kindlad saavad täisealised nende endi arvates olla vanemate peale. Selgus, et 42 inimest 49-st (82%) iseseisvalt elavast vastanust usaldavad oma vanemaid alati ning on nende peale kindlad. Koos vanematega elavatest usaldavad neid 19 inimest 23-st (73%). 3 inimest tunnistas, et ei saa oma vanemate peale kindel olla. Oma isiklike probleemidega aga alati vanemate poole ei pöörduta. Vaid 5 vanematega koos elavast vastanust kirjutas kindla ,,jah" sõna küsimusele ,,kas arutad oma probleeme vanematega". Samapalju vastas samale küsimusele eitavalt, kuna arvatakse, et vanemad ei mõista neid
vaid uskuda millesegi. Autor on saanud tõuke kirjutamiseks inimestest, kes otsivad paremaid aegu. Alati on midagi halvasti ning midagi saaks paremaks teha. Ei tunta rõõmu aegadest, mis on olnud head. Ning miks peab hävitama asju endi ümber. Loobuti kõigest, et saada õnnelikuks. Tammsaare otsibki vastust küsimusele, et kuidas leida õnnelik aeg elus ja läheneda tõele. "Nõnda siis:inimene loobus jumalast, loobus elavast hingest ja igavesest elust --- loobus absoluutsest ja lõpmatusest ning kõik selleks, et läheneda tõele ja saada õnnelikumaks." (Tammsaare) Olen kindel, et essee on päevakajaline, kes ei otsiks süüdlasi halvas ajas ja ei tahaks ,et elu oleks õnnelikum. Tammsaare on Eesti üks tähtsamaid kirjanikke . Tema üks inspireerivamaid teoseid on "Tõde ja õigus" ning on veel palju teisi häid teoseid. Suure osa oma ainestikust on ta võtnud oma isiklikust elust
Vanemad lubavad, et kasvatavad last austama esiisade mälestust ja nende kombeid, maisi, millest nad on tehtud, ube ja maad. Austada tuleb ka päikest, taeva südant. Lapse ema käib rasedana palju leilisaunas leil rahustab ja puhastab. Lapsel on oma olend, nahual. Selle ta saab päeva järgi, mil ta sünnib. On sõnni, kassi, lamba, puuma ja mitmete puude päevad. Nahualiga on inimesel eriline, lähedane side.See teeb kõigest elavast ühe suure perekonna. Nahual on inimese saladus, mida teistele ei avaldata. . Vesi on neile püha, lapsele õpetatakse, et vett ei tohi raisata. Vesi on puhas ja annab elu. Ka maa on püha, maa on inimeste ema keda tuleb austada. Enne külvi küsitakse Maa käest luba teda harida. Palvetes pöördutakse loomade poole. Ka Maa Jumala, vee Jumala ja Päikese, taeva südame poole. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21
Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood mikroskoopiline seeneniit. Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum.viljakeha-kokkupakitud seeneniitidest mood seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö.mükoriisa e seenejuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood liitorgan, sümbioos e vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel. Samblik-liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Seened kuuluvad päristuumsete hulka, sest sarnaselt teiste päristuumsetega(taimed, loomad) on neil membraaniga ümbritsetud tuum, mis sisaldab kromosoome. Seenerakkudes on selliseid lipiide ja süsivesikuid, mis esinevad ka teistes päristuumsetes. Neil on olemas ka membraaniga ümbritsetud organellid, nt mitokondrid. Nii nagu loomarakkudes, puuduvad ka seenerakkudes kloroplastid. Seened peavad kasutama
7) Mida mõistetakse tänapäevase pärimusmuusika all? mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalsed uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu. 8)Kus toimub traditsiooniliselt Eestis tuntud pärimusmuusika festival? Viljandis 9)Mis on olnud juba ajast aega pillimeeste ülesandeks? Mängida muusikat tantsuks. Vanim tantsumuusika instrument oli kannel. 10)Nimeta tuntud eesti rahvatantse *Ringtantsud, rühmatantsud, kontratants- kaerajaan, paartantsud, 11)Mis on põhjuseks, et paaristants on tahaplaanile jätnud kõik muud tantsuvormid - 12)Mõisted: *Peter Vonkovnski-
Lektüürileht Pealkiri: Õitsev meri Autor: August Mälk Lk arv: 221 Kujundus: H.Kersna 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida merest ja Tegelikult rääkis rannakülast ja seal kellestki, kellele väga meri meeldib ja elavast perekonnast ja sellest, mis kui ta üks päev mere äärde läheb, juhtub nende pojaga ja kuidas ta õitseb meri. suureks kasvab. Tema muredest ja rõõmudest ja sellest, kuidas nende maja maha põleb ja kuidas paljud talle lähedased inimesed ära surevad.
enam naised, vaid ainult inimesed. See oli mingi lääge, veniv meloodia, mis meenutas lagritsat. Jungfrutjärden helkis tuhmilt nagu puhastamata hõbe, taevas oli kuskil seitsme sinakashalli uduliniku taga. Mustja männimetsaga pehmendatud rannajoon sulges selle kõik looklevasse raami. Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem. Miks me teeme lihtsad asjad keeruliseks, kuni me neist enam aru ei saa ja kahtlema hakkame? Inimese peapatt on see, et ta püüab olla nagu Jumal. Parim armuke on see, kes ei armasta. Pimedus siis näevad isegi pimedad. Pimedus on meile kõigile ühteviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse saladust tahavad kõik välja uurida. Ka surnud vananevad keegi ei pääse aja peatamatust voolust...
Elu on alati ime Elu on sõna, mille tähendust on raske seletada. Sajandite vältel on filosoofid ja teadlased püüdnud leida seda jõudu või ainet, mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praegste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on alati ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Konkreetselt inimese elust rääkides võib öelda, et selle tekkimiseks on vaja kahte inimest, kes annaksid elu kolmandale. Mees ja naine annavad elu uuele inimesele lapsele
see, kes on tõe ära tundnud ja kellel on välja kujunenud TÕEÕPETUS. Ta räägib oma isale Kristuse usust: (tsitaat puudutab surnust ülesäratamist, mägede liigutamist jne) ,,Kui usk võib seda, miks ei või ta siis ka veel suuremat? Miks ei või ta lõpuks sedagi, et muudab lihtsainimlapse jumalapojaks, kes lunastab maailma, ainult kui sellel lapsel on küllaltki suur usk? ... küllalt suur ja kindel!" Indrek räägib elavast usust mitte müüdist, millesse uskus vana Andres. Vana Andres aga arvab, et poiss on ära pööranud ning vajab kaastunnet. See kindel/elav usk paneb Indreku ja Mauruse vahele võrdusmärgi. See uus usk on pärit Dostojevskilt ja tähendab seda, et kui kõik inimesed usuksid seda elavat ja kindlat usku, siis oleks maailm lunastatud. Tsitaat Andreselt: ,,Aga kust võtta see jõud, kust võtte need käed, mis suudaksid jõepõhjast kiskuda risu need
Hannah Arendt Hannah Arendt (1906-1975) oli üks mõjuvõimsam politoloog ja filosoof 20. sajandil. Ta sündis Saksamaal, juutide perekonnas ja oli sellepärast sunnitud lahkuma Saksamaalt 1933. Ta elas 8 aastat Pariisis, töötades paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta
loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldab abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Aristotelese järgi eristab inimesi loomadest meie keel ja selle kasutust, inimene on võimeline mõistma ja eristama, sõnade "hea", "kuri", "õiglane" jne. tähendust. Annab infot ainult inimese kui loomaliigi kohta. Kas inimene on selle võrra parem või halvem?
53. Oled sa täiesti kindel, et sa saad hakkama tööga, mille pead tegema? 54.On olnud, et sa tunned ennast üksikuna? 55.Sa häbened hakata rääkima esimesena uue inimesega? 56.Sul sageli äkki meenuma, kui on juba hilja midagi parandada? 57.Kui keegi lastest karjub sinu peale, kas sa karjud vastu? 58.On nii, et aegajalt sa tunned ennast lõbusa või nukrana ilma ilmse põhjuseta? 59.Sa arvad, et on raske saada saada tõeline rahuldus elavast eakaaslaste seltskonnast? 60.Sa sageli pead muretsema sellepärast et sa tegid midagi järele mõtlematta? Võti Vastus ,,Jah" Ekstravert E -1,3,9,11,14,17,19,22,25,27,30,35,38,41,43,46,49,53,57, Vastus ,,ei"-6,33,51,55,59, Neurootilisus 2,5,7,10,13,15,18,21,23,26,29,31,34,37,39,42,45,47,50,52,54,56,58,60 ,,Vale" Vastus ,,jah"-8,16,24,28,36,44 ,,ei" 4,12,20,32,40,48, Normid noorukitele vanuses 12-17 aastat Ekstravert -11-14 punkti Vale-4-
Eesti sisalikud ARUSISALIK Arusisalik on 3 Eestis elavast sisaliku liigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on 10-16 cm pikkune, kel seljal ja külgedel tumedad triibud. Arusisalikku võime kohata nii koduõuel kui kaugel soos puurondil või kivil käikese käes. Talveks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne. Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib
· Põletik taimeosa kiire kuivamine; · Haavand koorevigastus, millele lisandub vaigujooks (puuvähk, ei kasva kinni) · Padjand taime lehtedel ja vartel epidermi all kõrgendid, kust epidermi rebenemisel väljuvad seene eosed. 2. SEENED TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATENA 2.1. Seente ehitus Seeni teatakse umbes 100000 liiki. Seente rakkudes pole klorofülli, seega pole nad ise võimelised fotosünteesil orgaanilist ainet tootma ja toituvad elavast või surnud orgaanilisest ainest (st nad on heterotroofsed). Taimehaigusi tekitavad parasiitseened, taimejäänuseid lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on
neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis. Tavaliselt sünnib üks poeg. Algul on pojad väga abitud, ei oska isegi ujuda ning ilma vanema abita hukkuks kindlalt. Viigerhüljes Viigerhüljes on üks kahest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas
andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada kolm selgroogset, kes on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik. Viigerhüljes Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes. Üks kolmest Läänemeres elavast hülgeliigist hallhülge ja randali kõrval. Meie rannikute viiger ehk nn Läänemere viigerhüljes on üks viiest viigerhülge alamliigist. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Erinevalt mitmetest teistest liikidest pole nad otseselt seotud madalaveelise merega, kuid eelistavad siiski saarterikka ja lahtedega liigestatud ranniku lähedust. Viimasel ajal on viigerhülged meil haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel (2010) on isendite
jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad on mõttes öeldud ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved. Kuidas muidu üksainus silmapilk võib kivi paigalt veeretada. See, kellele on vähe antud, kannab seda oma südame kohal. See, kellele on palju antud, pillab kõik käest maha. ,,Mängivad pillid, kuu on vees" ,,Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast" Oma meelisluuletuseks valisin ,,Ka sisaliku tee kvivl jätab jälje". Selles luuletuses on läbi minu silmade armastus kodumaa vastu. Ristikivi pidi lahkuma eestist liiga äkkiliselt, ning see jättis temasse oma jälje ja tahte naasta kodumaale. Läbi minu simade on ta öelnud: ,,Igatsema hakkad teda alles siis kui on liiga hilja ja kirud seda mida ei osanud enne vaadataja imetleda" .Viimased neli rida luuletusest on parimad read mida ma lugenud olen, sest
mida hinnati sellel ajal. Kõige kogemiseks ei pea aga tegema pikka reisi, piisab vaid raamatu kättevõtmisest, et lugeda, mida austasid ja uskusid inimesed muiste või siis avastada tänapäeva ühiskonna elust uusi aspekte või uurida, milliseid võimalusi võib pakkuda tulevik. Inimene jõuab oma lühikese elu jooksul võib-olla käia vaid väga vähestes kohtades, aga läbi raamatute, muusika ja kõige muuga on võimalik kogeda kõike, mida vaid tahetakse, piisab vaid elavast kujutlusvõimest kui oma kodus muusikat kuulates võib tunda end salsa kuningannana või rahvuskangelasena, kelle auks lastakse hümni. Kas selleks, et mõnda teistlaadi elu kogeda on vaja muuta enda elustiili, näiteks kui tahetakse teada, kuidas oleks olla prügivedaja, siis seda aitab paremini mõista näitekunst, peaaegu alati on võimalik end maskeerida kellekski teiseks ja sedasi proovida olla mõnda aega.
Tarmo Tuuling APTEEGIKAAN Referaat Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 1. APTEEGIKAAN 1.1 Välimus 1.2. Elupaik 2. AJALUGU 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME KASUTATUD KIRJANDUST LISA 1. APTEEGIKAAN Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Rõngussid Annelida Klass: Vöösed Clitellata Alamklass: Kaanid Hirudinea Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset. 1.1. Välimus Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohekaspruun, umbra tooni. Seljal kulgeb
Park on inimese loodud kooslus, mida kohe pärast rajamist on hakanud mõjutama looduslikud tingimused ning mis sarnaselt poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud jne) ja avatud maastikega kaob, kui järjepidev hooldus lakkab. Pargiaasade liigiline koosseis on kujunenud pikaajalise niitmise tulemusena ning neid peaks seega käsitlema samamoodi kui poollooduslikke kooslusi. Oma eripärast tulenevalt vajab hoolt ka pargi puistu. Kuna pargid on elavast materjalist, siis vajavad nad pidevat hooldust ning vajadusel ka täiendamist uute puude ja põõsastega. Niipea, kui kaob inimese hool, hakkab park elama oma elu looduse reeglite järgi: võsastub, kuni metsistub. Siis on algset kujundust juba raske, kui mitte võimatu taastada. Tegelikult seostub parkide elujõud otseselt omaniku või valdajaga: sellega, kui palju see temast hoolib ja mida pargi ilme juures oluliseks peetakse. Hooldustööd jagunevad ühekordseteks (näiteks
pikemat või lühemat aega ujudes kohta Holobentilised organismid on bentilised kogu elutsükli jooksul Merobentilised organismid on bentilised vaid teatud arengujärkudel Bentiliste koosluste tüübid: 1 · Inbentos põhjasetete sees elavad organismid. · Epibentos põhjapealne bentos. Funktsionaalsed toitumisrühmad Kiskjad- toituvad teistest selgrootutest. Omnivoorid- toituvad nii surnud kui elavast orgaanilisest ainest (näiteks vähid). Kogujad: · filtreerides kogujad (või hõljumist toituja) karbid Kraapijad/grazers- kinnituvad veealusele taimedele, millest ühtlasi nad ka toituvad (teod). Peenestajad "Imejajad"- toituvad teiste organismide rakkusid tühjaks imedes (lutikalised) Põhjaelustiku tähtsus · Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
