Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Terroristi käsiraamat" - sarnased materjalid

mise, lõhke, lõhkeaine, süüte, püss, püssi, pommalmista, rist, moon, hapeäl, nöör, tiku, plahva, kaalium, süütenöör, traataltäävel, tage, ammoonium, gaas, mooto, mater, relv, nitro, laske, toll, mensuur, kese, tades, alumiinium, pudel, rakett, lõhkeainete, elavhõbe, tsioon, glütseriin, löök, plahvatus, tavalisel, lämmastik
thumbnail
25
doc

Plahvatused kodustes tingimustes

Toetudes keemia teadmistele selgitatakse välja milles seisnevad nende plahvatuste põhimõtted ja analüüsitakse veel katsete reaktsiooni käiku ning tuuakse välja katsete ohutusnõuded. Uurimustöö teaduslik materjal pärineb kirjandusest, katseid on aga saadud internetist ja reaalsest elust. Uurimustöö võib jagada viide suuremasse peatükki, kus esimeses peatükis kirjeldatakse plahvatusest üldiselt. Teine peatükk hõlmab võimsamaid pomme. Kolmas aga koosneb lõhkeaine liikidest ja enim kasutavate lõhkeainete iseloomustusest. Neljandas peatükis saame teada milliseid võimalikke energilisemaid katseid on võimalik kodus teha ning viiendas on katsete arutelu ja analüüs. Siinkohal tänatakse abi osutajat --- 3 1. PLAHVATUS Plahvatus on mingis ruumiosas toimuv energia ülikiire vabanemine, millega kaasnevad aine oleku muutus, temperatuuri järsk tõus ja lööklaine [3].

Keemia
97 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Looduslik kätehooldus

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO - kool Jane Rähni LOODUSLIK KÄTEHOOLDUS Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Vitamiinid lk 4 Levinud küüneprobleemid ja igapäevased abivahendid lk 5 Küünte ja küünenahkade närimine lk 5 Küüneinfektsioonid lk 5 Haprad, murduvad küüned lk 6 Küüneseen lk 7 Levinud nahaprobleemid kätele lk 9 Allergiad lk 9 Ravi mesilaste nõelamise/putukahammustuste korral lk 10 Ekseem ja psoriaas lk 11 Soolatüükad lk 11 Looduslikud kätepesuained ja niisutajad

Kätehooldus
52 allalaadimist
thumbnail
37
doc

II Maailmasõja Lahingumoona Analüüs

intervjuu põhjal. (Mullas, 8.15.2009) Päästeameti demineerimiskeskuse arvestuses kuulub lõhkekehade hulka lahingumoon, milleks on kõikvõimalikud lennukipommid, süvaveepommid, meremiinid, suurtükimürsud, reaktiivmürsud, rakettide ja torpeedode lõhkepead, miinipildujamiinid, jalaväemiinid, granaadid jne. Lõhkekehade hulka ei kuulu demineerimiskeskuse arvestuses kõikvõimalikud laskurrelvade padrunid ja lõhkeaine. Nende üle peetakse eraldi arvestust. Päästeameti demineerijad on Eesti mandri osas varasemate aastate demineerimistööde jätkajad ja töö lõppu ei ole näha. Kuid saartel eriti Pakri saartel ja Osmussaarel olid Päästeameti demineerijad esimesed selle töö tegijad. Pakri saartel toimus demineerijatel intensiivne töö aastatel 1993-1996 kõikidel suvekuudel alalise laagrina nädalaringselt, samuti ka puhkepäevadel. Päästemetil olid oma väeosad - päästekompaniid

Uurimistöö
21 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE

Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Kalanduse- ja keemia õppetool Triin Engmann KP41 KAUPLUS KALAKE Diplomieelse praktika aruanne Juhendaja : Katrin Roomere Tallinn 2011 Sisukord 1.PRAKTIKA KOHA ISELOOMUSTUS................................................................................. 3 2. TEHTUD TÖÖD.....................................................................................................................5 2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus...................................................................................... 5 2.2. Vee testide tegemine........................................................................................................ 8 2.3. Kalade toitmine................................................

PRAKTIKA ARUANDED
118 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kokteilid

Kokteilid Baarinõud · Seiker ­ Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää kokku ja loksutatakse. Peale lokustamist ja korgi avamist valatakse kokteil läbi sõela, mis takistab jää sattumist klaasi. · Segamisklaas ­ Kokteilide segamiseks vajatakse anumat kuhu mahub umbes 75cl. See võiks olla klaasist nõu, soovitatavalt käepideme ja tilaga. · Segamislusikas ­ Umbes 25cm pikkune lusikas, mis ulatub hõlbsasti klaasi põhja. Segamislusika teises otsas võib olla tükeldaja, pisikene plaat mida kasutatakse suhkrutükkide purustamiseks. · Baarisöel ­ Taksitab jää sattumist klaasi · Möödunõu · Jäänõud ­ Vaja on üht isoleeritud jääämbrit, millel oleks kaas. Jää võetakse ära jäätangidega, kui vajate suuremat hulka siis jääkühvliga. · Muud

Kokandus
142 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemiatehnoloogia esimene KT

lõhkeainete koostises, kus teda kasutatakse koos ning pumbatakse põletusahju 2. Põletusahju pihustisse Nad tõstavad katalüsaatori poorsust. Puudus: raud tugevajõulise primaarse lõhkeainega, trinitrotolueeniga antakse kompressoriga ka kuivatustornis 1 konts. katalüsaator kaotab oma aktiivsuse kiiresti kui nende (TNT) nime all amatool. Tugev primaarne lõhkeaine või väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust temperatuur tõuseb üle520°C. Ta passiveerub ka kontakti kuumutamine orgaanilise ainejuuresolekul kutsub esile väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse korral vase, fosfori, arseeni ja CO-ga. Ammoniaagi ammooniumnitraadi detonatsiooni, mis levib suure kiiruse ja

Keemia ja säästev...
37 allalaadimist
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega m

Keemia
152 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia- ja säästev tehnoloogia

1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenestatakse. Temperatuuri

Ökoloogia ja...
11 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

Tol ajal neid aga veel polnud. Tuumakatse käigus prooviti tuumareaktsioonide kohta koguda võimalikult palju mõõtmisandmeid, kuigi need hävivad plahvatuse käigus. Testide ja andmete põhjal saab välja selgitada plahvatuse mõju ümbritsevale, organismidele ja keskkonnale. Katsetega sääb määrata kindlaks tuumapommidega seosnevad ohutusmeetmeid, mis on samuti väga olulised. (Vaher, 2012) Tuumapommi plahvatusel vabaneb kordades rohkem energiat, kui tavalise lõhkeaine plahvatusel (Tuumakatsetused, 2015). Tuumapommide plahvatusi saab viia läbi erinevates kohtades- veeall, maa all, atmosfääris ning avakosmoses. USA, Nõukogude Liit ja Hiina viisid tuumakatsetusi läbi enda riigi territooriumil. Prantsumaa näiteks Sahaara kõrbes ja Vaikses Ookeanis. Maa alused tuumakatsetused moodustavad ligi 75% maailmas toimunud tuumakatsetustest. (Maailmas toimunud tuumakatsetused, 2012)

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Lämmastik

ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks. Tuntumad ammooniumsoolad on: NH4Cl (ammooniumkloriid ehk salmiaak) ­ metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt süsinik-tsinkelemendis, meditsiinis rögalahtisti . NH4NO3 (ammooniumnitraat) ­ väetis ja lõhkeaine komponent (NH4)2CO3 (ammooniumkarbonaat ehk põrdasarvesool) ­ kasutatakse kondiitritööstuses kergitusainena taignas. Kuumutamisel ta laguneb, eraldades gaasilisi aineid, mis kergitavad küpsevat tainast // (NH4)2CO3 2NH3 + CO2 + H2O N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab ta elevust ja lõbusat meeleolu

Keemia
86 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Grillimine ja bbq, mõisted ja nende seletused

Grillimine Grillimise mõiste: Küpsetamine hõõguvate süte kuumuses. Grillides tekib lihale ilus pruunistus. Tavaliselt grillitakse vabas õhus hõõguvate süte kohal restil või vardas, kuid on olemas ka grillahjusid, mida saab kasutada nii kinnistes ruumides kui ka vabas õhus. Grillide liigid: Grillimiseks on võimalik kasutada palju erinevaid grille. Valikus on: Elektrigrill, gaasigrill, puusöegrillide valik on aga lai: grillkarbid, kohvergrill, kaanega kaetud ja kuppelgrillid, lahtised ehk katteta grillid, paikne grillahi, kamin. Grillimise vahendid: Grillimise vahendite alla kuuluvad need esemed mida on vaja grillimiseks üldse. Siia alla kuulub grill, lihatangid, pintsel, vardad, rest, kindad, lõikelaud, nuga, veepudel, tööpind, grillsüsi(puud või gaas)pikad kaminatikud, süütevedelik või muud vahendid süütamiseks, pika varrega söetangid ja söereha, foolium toiduainete pakkimiseks ja paar rulli köögipaberit. Grillimise meetodid: Grillimise kaks meetodit on

Toiduvalmistamine
32 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Töökojaplaan

KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.

Autode hooldus
101 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tai köök - referaat

Tai eksootilised road peaksid hästi sobima ka talvest väsinud eestlasele - neis kasutatakse palju värskeid juurvilju ja C-vitamiinirikast tsillipipart. "Eestis arvatakse ekslikult, et tai toidud on hästi vürtsikad. Tegelikult on tai roogades esindatud kõik viis peamist maitseaistingut: soolane, magus, mõru, tuline ja hapu, mis üksteist täiendavad ja tasakaalustavad," ütleb Tai Kokkade Assotsiatsiooni president Jaturon Sunyapong. XIII sajandist pärinev tai raidkiri "Kui vetes on kala ja põldudel riisi, ei pea minu rahvas nälga kannatama" iseloomustab kujukalt tai kööki tänaseni. Tai keeles tähendabki sõna "söömine" riisi söömist. Riisist valmistatakse ka nuudleid ja niitnuudleid ehk vermiselle. Alati vähemalt üks tsillipipraga roog Keskmine taipärane toidukord koosneb riisist, supist ja kahest toekamast roast, millest üks on kindlasti teravalt maitsestatud. Mida uhkem pidusöök, seda rohkem roogi laual. Magustoiduks on tavaliselt puuviljad, mida Tais servee

Terviseõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Seadmed

Kuressare Ametikool Teenindusosakond Kokk SEADMED Referaat Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................2 Fritüür..........................................................................................................................................3 Ohutusnõuded.........................................................................................................................3 Kasutamine .............................................................................................................................3 Praktilisi nõuandeid.................................................................................................................4 Puhastamine............

Keskkonnaökoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuure

Keemia
213 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid.

TTÜ bioorgaanilisekeemia õppetool Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. 1.1;1.2 Õpperühm: Töö teostaja: YAGB21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud Terje Robal 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid mille monomeerideks on aminohapped, mis on seotud peptiidsidemete(=amiidsidemete) abil, mille moodustamisel eraldub vesi. Valkudel on ruumiline struktuur, mis võib olla mitmes tasandites. Eraldatakse primaar-,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke. Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on peptiidsidemete l

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog
75 allalaadimist
thumbnail
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus
134 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Lämmastik

Puurmani Gümnaasium Lämmastik Uurimustöö keemias Koosjata: Marju Perova Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani/ Pikknurme 2009 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites ­3 kuni +5. Näiteks oksüdatsiooniaste -III : NH3, Ca2N2 - ühendites m

Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Merevedude essee - ohtlik kaup

temperatuuri tõstma, on keelatud transportida meritsi. Samuti ained, mis on altid eritama mürgist ohtlikku emissiooni, mis tekib tavalistes transpordi tingimustes söövitavate või kergestisüttivate gaaside või aurude pärast. IMDG koodeksi 3.3 peatükis loetletakse ka mõned ained, mida on keelatud meritsi vedada. Üks nendest on näiteks ammooniumnitraat. See on väga ohtlik aine, mida kasutatakse nii väetisena, sest sellel on kõrge lämmastikusisaldus kui ka lõhkeaine peamise komponendina. Eestis on ka eraldi õigusakt ,,Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele". Ainet tuleb hoida nõuetekohaselt ventileeritavas laohoones ja vastavas transpordivahendis. Seljuhul pääsevad eksotermilisel lagunemisel tekkivad kuumad gaasid vabalt atmosfääri. Kui antud nõudeid ei täideta, siis tekib rõhu tõus ja plahvatuse tõenäosus suureneb. Üks õpetlik juhtum toimus kaubalaeval S. S. Grandcamp Texas City sadamas 1947. aastal. Laeva trümmis oli 2200 tonni

Logistika
11 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eksamiküsimused

1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmisel päeval. See tõsiasi lubab nii igapä

Kokandus
85 allalaadimist
thumbnail
12
doc

PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID

muld, riided jne). 7 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 6 PLAHVATUS Plahvatus on ülikiire põlemine, millega kaasneb suure energiahulga vabanemine, temperatuuri tõus ja lööklaine. Plahvatuse korral on lõhkeaine põlemise kiirus on suurem kui 300 m/s. See tähendab, et kui meil on mingist lõhkeainest süütenöör ja see on 300 meetrit pikk, siis ühest otsast põlema pannes jõuab põlemine teise otsa 1 sekundi pärast. Kui põlemise kiirus ületab aga 1000 m/s, siis nimetatakse seda detonatsiooniks. Lisaks lõhkeainetele võib plahvatus toimuda ka mitmesuguste balloonide ja tsisternidega, mille põhjustab gaaside või auru ülikiire paisumine. Selline paisumine on peamiselt tingitud

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Soojusnähtused

SOOJUSNÄHTUSED Füüsika referaat Kas vett saab keeta keevas vees? Võtke väike klaaspurk või ­kolb, valage sellesse vett ja pange pliidil olevasse puhta veega potti nii, et klaas ei puutuks vastu poti põhja; kolb tuleb muidugi riputada traatsilmusesse. Näib, et kui vesi läheb potis keema, peaks hakkama keema ka kolvis olev vesi. Kuid võite oodata nii kaua kui soovite, vee keemahakkamist kolvis ei jõua te ära oodata : vesi läheb tuliseks, väga tuliseks, kuid keema ei hakka. Keev vesi pole küllalt kuum, et ajada vett kolvis keema. Tulemus on veidi ootamatu, kuid ometi oleks võinud seda ette näha. Vee keemaajamiseks ei piisa tema kuumutamisest 100 kraadini, talle tuleb anda veel üsna tublisti soojust, et viia teda uude agregaatolekusse ­ auruks. Puhas vesi keeb temperatuuril 100 C ning ükskõik kui palju me seda ka ei soojendaks, sellest kõrgemale tema temp

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
71 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tuumaenergia

uraani puhul) 1. aine puhtusest - kui selles leidub kõrvalist ainet, on võimalik, et neutron tabad seda, mitte aga uraani aatomeid, nii ei saa käivituda ahelreaktsioon. Sel juhul toimub lagunemine poolestusperioodi seaduse järgi. 2. aine hulgast (mida rohkem on või mida suurem tükk ainet on, seda suurem on tõenäosus, et neutron tabab teise uraani tüki tuuma). Tuumapomm Joonis: · Otstes on tavaline lõhkeaine, mille paneme plahvatama, selle tulemusel lüüakse uraani poolkerad kokku (moodustub ilus kera, algab ahelreaktsioon). Uraani on nendes kahes poolkeras kriitilisest massist vähem. · Kuna arvati, et selline pomm pole piisavalt võimas, tehti uus mudel (tordi tüki taolised lõigud). Joonis: · iga tüki mass on samuti väiksem kriitilisest massist. Kui kõik tükikesed kokku lähevad, toimub suur plahvatus. Kuid sellise

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Pentanool

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded........................................................................

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutad

Auto õpetus
114 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tehnika ajalugu

sajandil. 1435 leiutati Viinis käsigranaat. Mõne aja pärast pakuti välja lõhkemürsu idee. 1540 mindi Nürnbergis tulirelva rauaõõne suuruse määramisel üle uuele süsteemile, võttes aluseks raua läbimõõdu. Sinnani oli sileraudse suurtüki kaliibrid hinnatud laskmiseks kasutatavate kivist või malmis kuulide kaalu järgi. Üleminek relvade kalibreerimisele nõudis varasemast suuremat täpsust toru puurimisel. Täiustati käsitulirelvi. Püssi raud tehti kas rauast või pronksist. Kogukamate püsside puhul kasutati laskmisel tugijalga. Rakettrelvad võeti kasutusele Itaalias ja Prantsusmaal 14. saj. lõpul kohe pärast püssirohu leiutamist. Üksikasjalikult kirjeldab neid oma käsikirjas Konrad Haas. Autor tunneb mitmeastmelist raketti deltastabilisaatorit. Kuigi toonastes suurtükiasjandust käsitlevates töödes tehakse sageli juttu rakettidest, oli raketitehnika teooria

Tehnikalugu
92 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Biokeemia, Laboratoorne töö: "Valkude ja süsivesikute reaktsioonid"

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesole

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesole

Biokeemia
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keemia - Referaat

Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks

Keemia
58 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid

TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest nin

Biokeemia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun