Teekonnal Mäeni kohtuvad vennaskondlased trollidega, mäekollidega, Beorniga, metsahaldjatega. Enne Sünklaant pidid päkapikud, isand Baggins ja võlur ületama Udumäed mis kubises mäekollidest. Olles parasjagu lõksus mäekollide koobastes, leiab Bilbo "asja võtme", õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis ka vana lohe koopasse, kus Smaug (lohe nimi) magas hiiglasliku aardehunniku otsas. Sünklaanes (koht kus nende seiklus jätkus pärast Udumägesid) ei olnud vaid halbu ja kurje olevusi. Laane äärealadel ja Suure Ürgmaa jõe kallastel elas Beorn. To hiiglaslik mees kes suutis karu kuju võtta ja omas karu jõudu. Õnneks Beorn tundis võlur Gandalfit, seega saavutas sõrmusevennaskond Beorni juures puutumatuse
Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam. Kui tekkiski mõni hea mõte, siis tärkas kohe ka teine ning olingi jälle kahe heinakuhja vahel. Kaardikepiga ja suurte ümmarguste luupidega inimolend teeb veel suured silmad ja viibutab põhjatuule poole, kuid keegi ei liiguta lillegi. Veerandkond minutit enne lõppu hakkas kõik s...
Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske
Seda kuuldes kukkusime kõik nutma ja kiiruga oma asju ja toiduvarusid pakkima. Kahe tunni möödudes läksimegi kõik rongi juurde meid suunati kolmandasse looma vagunisse kus oli ohtralt teisigi inimesi. Me sõidsime rongiga kokku umbes viisteistkümmend päeva vähese toidu ja umbes liitri veega igale inimesele. Meieg käituti nagu loomadega kes viiakse tapamaija. Kui kohale jõudsime oli pime kell oli umbes kaks öösel meid suunati kontrolli, arvatavasti tahtsid teada kas keegi on plehku pannud . Järsku minu seljatagant jooksis üks mees metsa poole teda hakati koheeselt jälitama ja mõne minuti pärast oli kuulda ka automaadivalanguid. Peale kontrolli juhatati meid majadesse kus me pidime heina sees või niisama põrandal magam . Hommikupoolikul oli rivistus ja peale seda suunati meid tööle. Mind pandi põlevkivikaevandajaks kuhugi maaalusesse kaevandusse. Peale seda päeva ma pole oma perekonda näinud mitte kunagi. Kokku olin Siberis umbes 15 aastat kuni mind vabastati.
Unustamatu seiklus kruiisilaeval Kenora-Airos (6a poiss) läheb koos oma vanematega lasteaialõppu tähistama kruiisilaevale Baltic Sea. Nad võtavad poisi tungival soovil kaasa ka viimase lemmiklooma- koera nimega Penelope. Nende 3-päevane reis Stockholmist Tallinnasse ja tagasi saab alguse juuni keskpaigas. Õhtul, mil kogu pere end kajutis sisse on seadnud ja koeralegi on ase tehtud, minnakse viimaks õhtusööki nautima. Koer aga jäetakse kajutisse, et too plehku ei paneks. Pere tassib endale ette nii suuri portsjoneid soolastoitu kui ka mitu kausitäit magustoitu. Kenora aga eelistab piirduda ainult jäätisega, et ruttu väikse Penelope juurde tagasi lipata. Kes teab mis pisike koer üksi võõras kohas teha või tunda võib. Nii tormabki poiss kohe pärast väikest kausitäit jäätist oma kajutisse, et õhtul koerale laeva tutvustada. Kajuti juurde jõudes hakkab Kenoral veidi kõhe, sest ta märkab, et kajuti uks on veidi paokil
Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus, pani plehku. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama
Teekonnal Mäeni kohtuvad vennaskondlased trollidega, mäekollidega, Beorniga, metsahaldjatega. Enne Sünklaant pidid päkapikud, isand Baggins ja võlur ületama Udumäed mis kubises mäekollidest. Olles parasjagu lõksus mäekollide koobastes, leiab Bilbo "asja võtme", õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis ka vana lohe koopasse, kus Smaug (lohe nimi) magas hiiglasliku aardehunniku otsas. Sünklaanes (koht kus nende seiklus jätkus pärast Udumägesid) ei olnud vaid halbu ja kurje olevusi. Laane äärealadel ja Suure Ürgmaa jõe kallastel elas Beorn. To hiiglaslik mees kes suutis karu kuju võtta ja omas karu jõudu. Õnneks Beorn tundis võlur Gandalfit, seega saavutas sõrmusevennaskond Beorni juures puutumatuse
Seejärel muneb emasloom 20-kaupa umbes 300 muna. Iga muna kaitseb musta värvi vedeliku kiht. Munadel on ka eriline jalake ehk vars, millega veealuste esemete, näiteks vetikate varte külge kinnituda. ERIKOHASTUMUS Seepia kasutab vaenlaste ja saagi segadusseajamiseks mitut meetodit. Saaki otsides muudab ta pidevalt oma värvust, et jääda ümbritsevas keskkonnas võimalikult märkamatuks. Vahel laseb seepia oma tindikotist välja tumeda värvipilve, mis annab talle võimaluse plehku panna. SEEPIATE PÜÜDMINE Seepia pole ohustatud liik. Vahemeres püütakse teda liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad. Erinevaid fakte *Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga on ta suuteline värvima 20 kuupmeetrit vett. *Seepia toodetavat värvainet kasutati vanasti maalritöödel
aega kosuda. Märtsis-aprillis, kui lumi kadunud ja ema pesast tõuseb, tatsavad pojad varmalt ta kannul ning hakkavad peale piima maitsma ka teisi toite, mida loodus pakub. Nad jäävad ema juurde ka järgmiseks talveks Karu saab täiskasvanuks 4-aastaselt ja võib elada kuini 50 aastat. Karul on terav haistmine ja kuulmine, kuid võrdlemisi tönts nägemine. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik.
Zorilla liigub harilikult aeglaselt, lootes oma karvastiku värvusele, mis hoiatab vaenlasi tema ohtliku ,,keemiarelva" eest. Kui zorillat üllatab ootamatult mõni temast palju tugevam loom teeskleb ta sageli surnut. Väljapääsmatus olukorras ajab ta seljakarvad turri ja pöörab ründaja poole oma tagakeha. Kui ähvardusest ei piisa, tõstab ta saba üles ja pritsib vaenlase silma haisvat vedelikku, mille pimestav toime annab zorillale võimaluse plehku panna. On teada juhtum, kui ülestõstetud sabaga zorilla hoidis tapetud sebrast eemale isegi lõvikarja. Zorilla kui liik ei ole ohustatud, ning teda leidub arvukalt oma levila territooriumil. Ta on suuteline probleemideta kohastuma erinevate elutingimustega, kaasa arvatud inimasulate lähedusega. Kui zorilla noores eas kodustada, võib temast saada kaunis ja armas lemmikloom. Taltsad loomad kasutavad oma haisurelva vaid äärmuslikel juhtudel.
Pataljoni 2. rühma. Kui Sangla mõisa lähistel võeti positsioonid sisse, siis kõlasid püssipaugud ja poistele puges hirm naha vahele ning nad pistsid jooksu. Ahas kõige ees ja teised tema kannul. Kuna püssid olid joostes koormaks, siis visati need metsa alla. Käsper ja Tääker tõid teiste poiste püssid metsast ära ja nad olid natuke kurjad, et teised kohe jooksu panid, kui laske kuulsid. Mõisa poole liiguti arglikult, sest siiski olid nemad need olnud, kes plehku panid. Järgmise tulevahetuse ajal paar vangi ja Ahas jäeti ühte vangi valvama. Too vang aga üritas Ahase käest püssi ära võtta, mis tal ka õnnestus pärast väikest kähmlust. Ahas ei osanud midagi muud teha ja kargas tollele vangile kallale ning kägistas ta ära. Heitlus ründajate ja kaitsjate vahel jätkus juba mitmendat tundi, kuid Läti polgu pealetung ei raugenud. Kui Ahas ja Tääker põgenema hakkasid, siis Tääkerile meenus, et nad peavad ka kuulipilduja Maksimi kaasa võtma
ja Rasmus moosis Nicke ära. Kui olid ära supelnud läksid nad põõsa taha riidesse panema ja siis panid nad metsa jooksu, neid otsiti aga ei leitud. Metsas kohtasid nad Kallet ja Andersit ja läksid nende onni sööma ja jooma, Kalle oli kodust süüa kaasa võtnud. Nad olid valmis juba põgenema aga nad saadi viimasel hetkel kätte. Kui kõik olid toas luku taga mõtlesid nad välja plaani et kui Nicke süüa tuleb tooma siis peksavad nad teda ja Kalle paneb plehku ja kutsub politsei. Nii nad tegidki. Rasmus pani ukse ka lukku ja viskas võtme aknast välja selle võtme leidis Kalle ja sai peagi pihta et see on toavõti. Kalle puges maja vundamendi alla peitu ja varsti raadiosaatjaga kutsus abi, kõne katkes kuna ta võeti kinni. Nad pidasid põgenemisplaane, kuid nägid et lennuk mis pidi Rasmuse välismaale viima tuli 2 tundi varem kohale. Kalle läks lennuki alla ja lõikas seal mõned asjad läbi, Peters võttis Rasmuse ja
eriti pöörata tähelepanu nendele helidele, mis vette kanduvad (tullide krigin, laine loksumine vastu paadikülge, paadis kõndimine jms).Kalameeste omavaheline jutlemine häirib kalu vähe, kuid näiteks autoraadiost kostuv mürtsmuusika võib latikate suud küll lukku panna. Ka see, kui mõni latikas õnge konksu otsast minema pääseb, võib kogu parve hulgaks ajaks eemale peletada. Haagitud kala tasub tema väsitamise ajaks juhtida haakimispaigast mõnevõrra eemale, et teised latikad plehku ei paneks, ning tuua võimalikult ruttu, kuid kiirustamatta, veepinnale. Õhku sisse hingates saab latikas hapnikusoki ja jääb lapiti veepinnale. Nüüd tuleb latikas lähemale tuua ja tõsta veestvälja kahva abil. Latikas 7.Kasutatud kirjandus: 2. Raamat Korilase käsiraamat I, Eeva Korzets, kirjastus Nõiaraamat, Tallinn 2004 Jeletsky, Tarmo Niitla, Vladislav 3. Internet http://www.hot.ee/kalandus/kalandus_files/kalad_files/latikas.htm
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi
hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna. Ka oma tütrele Miilile keelas ta auahnele Peetrile naiseks minna, mille peale too keskööl ise plehku pani kodust. Küll hiljem Mogri Märt teda tagasi nõudis kuid isepäine Miili keeldus. Aasta pärast oli ta tütar juba oma mehe Peetri ja väikse pojaga Mäiduga läinud Venemaale õnne otsima. Nende kahjuks kaotas aga pereisa töö ja nad jäid vaesusesse, mis sundis Miili tagasi koju suunduma oma väikse pojaga. Selleks ajaks olid Mogri Märt ning tema naine Mari just kolinud uude majja, mis oli Märdi kangekaelsuse tõttu õnnistamata jäänud.
kaslasi, roomajaid, sõralisi ning ka eksootilisi linde. Tegelikult kujunes Tallinnas käik elamusterohkeks. Käisin Vabaduse väljakul sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui hulkur jooksust saabus. No oleks see kutsa, siis sellest nässakast väljagi teinud! Tänavateateri etendus missugune! Teist korda oli pollarid sunnitud tulema naabrite suure musta koera pärast. Too koduvalvur oli läinud õrritama nõrganärvilisi, kes olid varmad politseid kutsuma.
1.Villu istus vangis selleprast,et ta li Knka Otto teibaga surnuks.Ta oli vangis enam kui terve aasta. 2.Villu ppis vangis olles kike enda mber mrkama,niteks linde ja loodust.Ta hakkas palju td tegema kodus,ta hoolis ainult t tegemisest.See oli tema jaoks rahuldus. 3.Anna Krboja.Ta tahtis,et krboja ei tohi enne isa surma ma ega rendile anda,isegi mitte pantida.Ainult nemad kahekesi vivad.Nad elavad kui krboja ksualused,tema teenijad ja orjad jb ainult ks vabadus,nad saavad kahekesi sealt plehku pista. Ei tohi plaanitseda ega kavatseda. 4.Ta tahtis Kivimel td teha ja ei tahtnud minna seeprast,et keegi ei oodanud teda sinna. 5.Siis kui nad Annaga lksid paadiga jrvele rakette laskma.Paadis rkisid. 6.Seal oleks saanud hea pllumaa. 7.Anna kutsus teda lahkelt oma tuppa,neil hakkas jutt jooksma,rkisid Eevi lapsest Villust.Sellest,et Eevi ema on suremas. 8.Ta tles talle,et Krbojale oleks vaja meest,mitte tema sugust santi,ta vib ainult sulaseks minna
Kasutusel on kaks süsteemi: katalüütiline puhastus ja pürolüüs. · Esimene neist on keemiline puhastus. Ahju seinad on kaetud spetsiaalsete materjalidega, mis kogu aeg ahju sisemust kasivad ega lase mustusel sinna ladestuda. Lahenduse miinus: keemiline protsess käib kogu aeg ja lõpuks kuluvad ahju seinad lihtsalt ära. · Pürolüüspuhastus on termiline puhastus: temperatuur ahjus tõuseb 500 kraadini ja rasvapritsmed ning muu pajast plehku pannud kraam põleb lihtsalt ära. Ainus, mis seejuures kulub, on elekter. · FIRMAD: AEG (8000-12 000.-) BLOMBERG BOSCH BWKT BRANDT CANDY CYLINDA DE DIETRICH ELEKTROHELIOS ELECTROLUX ELRAM ESCO FRONTIER GORENJE GRAM HANSA HELKAMA HOOVER-HELKAMA HUSGVARNA INDESIT INSPIRE MASTERCOOK NORDICA NORDY ROSENLEW ROSENLEW,HELKAMA ROSENLEW,HUSGVARNA SELECTRO SIEMENS SIEMENS,BOSCH STRÖMBERG PININFARINA UPO UPO , ROSENLEW VITRO WHIRLPOOL ZANUSSI
Enne Triinu surma käis isa igal laupäeval just Selja jõe ääres kala püüdmas. Järelikult oli ta seal ka sel saatuslikul päeval ja teab, mis juhtus. Miks ta mulle midagi ei räägi? Ma pidin südmused veel korralikult läbi käima. Järgmisel hommikul otsisin üles Triinu vanemad. Nad olid alguses pisut tõrksad ja ei tahtnud midagi rääkida, kuid lõpuks murdusid ning jutustasid, mida teadsid. Nende ainus laps Triin oli vanemate silme alt plehku pannud ja arvatavasti jõe äärde sillale mängima läinud. Koju ta aga tagasi ei naasnud. Murest murtud vanemad otsisid teda kõikjalt, kuid kahjuks tulutult. Tüdrukutirts oli kadunud kui vits vette. Tema ema nendib masendunult, et nende kallil lapsel pole isegi hauda, kuhu lilli viia. Minu jaoks oli kõik selge. Olin enam kui kindel, et isa teab sellest, kuid ei taha rääkida, sest ta on Triinu kadumisega mingil viisil seotud. Oma kasuisa ma võimude kätte anda ei tahtnud
välja ning kõik Inglismaa lapsed on kadunud. Kuna Suur Ülemnõid tahtis seda demonstreerida, andis ta eelmisel päeval hotellis ringi kõndivale Bruno Jenkinsile sokolaaditahvli millesse on lisatud segu. Samuti ütles ta, et kui poiss soovib veel viite tahvlit, peab ta homme tulema suurde saali kell üheksa. Ja kohe saabuski saali Bruno Jenkins, kelle Suur Ülemnõid kinni nabis ning kõik nägid kuidas ta hiireks muutus ja plehku pani. Kui nõiad hakkasid saalist lahkuma, et minna koos hotellijuhatajaga teed jooma, tundis üks nõid koerakaka lõhna ning kohe leiti poiss üles. Nõid kallas talle tilga segu suhu ja temagi muutus kohe hiireks. Ta jooksis oma vanaema tuppa koos Brunoga ning õnneks kuulis vanaema tema rääkimist ja kuulas ta ära. Tal tuli mõte varastada Suure Ülemnõia toast purk segu ning see nõidade õhtusöögi sisse segada. Poiss sai sellega hakkama ja kallas seda ka nõidade söögi sisse
emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid (vastupidiselt inimesele). Mõnede liikide isastel on kopulatsioon äärmiselt riskantne ettevõtmine, sest emasloom võib käituda agressiivselt ning isase surmata. Selle vältimiseks peab emase liikumatuks tegema. Näiteks krabiämbliklased haaravad emasel jalast kinni, põiklevad osavalt tema tundlatest kõrvale ning kinnitavad ämblikuvõrguga aluspinna külge. Tänu sellele võidab ta piisavalt aega, et emasega ühtida ja plehku panna, kuid üldlevinud arvamus, et emasloomad surmavad isase pärast kopulatsiooni ei ole tõsi. Vähestel liikidel esineb säärane komme ja see ka enamasti, siis kui emasloom on isasloomast kordi suurem. Osadel liikidel aga isane ämblik sureb loomulikku surma. Krabiämbliklaste käitumist võib võib-olla võrrelda vägistamisega, kuid päris nii see ei ole. Viljastatud munad enamasti munetakse hunnikusse, emane köidab võrguniidi abil need
12 ringis, nagu ka tema parim sõber Huckleberry Finn, keda kutsutakse Huckiks. Huck on tänavalaps, hulkuri poeg, seega linnakese sotsiaalse skaala kõige madalamal astmel. Ta magab vihmaveetünnis, ei käi koolis ja kõnnib terve suve paljajalu. Huck on tublide St. Petersburgi kodanike hirm, noorte arvates pole aga linnakeses teist nii lahedat tüüpi kui tema. Ka Tomi meelest on Huck suurepärane, üheskoos elatakse läbi hulljulgeid seiklusi. Poisid panevad plehku Mississippil asuvale Jacksoni saarele, arvatakse juba, et nad on surnud, aga siis pöörduvad nad võidurõõmsalt tagasi. Nad otsivad legendaarset aaret, mille olevat ära peitnud Indiaani Joe nimeline gangster. Kui nad Joele mõrvatöö juures peale satuvad, on ohus koguni nende elu. Koos oma salaarmastuse, Becky Thatcheriga eksib Tom koobastesse, kus varitseb Indiaani Joe. Aga kõik lõpeb hästi: aare leitakse, Indiaani Joe on surnud, mõlemad poisid on linnakese kangelased.
klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Optimaalse arvutitöökeskkonna kujundamise ABC, s.o. sobiliku mööbli valiku ning töövahendite Kokkuvõte Tutvusin Arvuti kahjulikkuse valtimise abinõudega! Istunud juba kord arvuti taha ei saa me arugi kui tunnike on möödunud
Pojad sünnivad alates juulikuu teisest poolest. Nad on alguses tumedat tooni ja ilma mustrita ning alustavad kohe iseseisvat elu. Arusisaliku toiduks on putukad, ämblikud jm väikesed selgrootud. Ta ise võib langeda saagiks rästikule, nastikule ja mitmetele lindudele. Selle loomakese huvitavaks kaitsevõtteks on saba mahajätmine. Kui vaenlane teda sabast haarab, tuleb saba keha küljest lahti. Omaette vingerdav saba juhib jälitaja tähelepanu kõrvale ja sisalik pääseb plehku. Hiljem kasvab asemele uus saba, mis on aga enamasti eelmisest lühem. Arusisalik võib elada kuni 8-aastaseks. Ta on Eestis looduskaitse all. KIVISISALIK Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt
Poolenisti orb Tom kasvab les oma tdi Polly juures. Ta on paras marakratt, alati vempudeks valmis ja erakordselt nutikas siis, kui on tarvis koolist poppi visata vi kirikuskimisest krvale hiilida. Kige meelsamini longib ta koos kaaslastega Mississippi res. Vahva on pda kalu, teha lket ja pahvida maisitlvikust tehtud piipu. Kui ainult neid neetud tiskasvanuid poleks, kes sunnivad alati muudkui ppima ja palvetama. Tomi vanus ei ole tpselt teada, oletatavasti on ta nii 12 ringis, nagu ka tema parim sber Huckleberry Finn, keda kutsutakse Huckiks. Huck on tnavalaps, hulkuri poeg, seega linnakese sotsiaalse skaala kige madalamal astmel. Ta magab vihmaveetnnis, ei ki koolis ja knnib terve suve paljajalu. Huck on tublide St. Petersburgi kodanike hirm, noorte arvates pole aga linnakeses teist nii lahedat tpi kui tema. Ka Tomi meelest on Huck suureprane, heskoos elatakse lbi hulljulgeid seiklusi. Poisid panevad plehku Mississippil asuvale Jackson...
Erksavärviline triipahven kuulub tuntuimate liikide hulka. Vahemeres elab ta kaljustel rannikualadel, kus leidub piisavalt avausi ja varjepaiku. Kiviahvenlased püüavad oma ohvreid, neid ootamatult seljataga rünnates. Nad on väga tõhusad jahimehed ning saavtutavad parimad tulemused võimalikult väikeste pingutustega. Suurimatel kiviahvenlastel pole ühtki vaenlast. Väiksemaid liike võib aga ohustada hai. Kiviahvenlased on liiga aeglased selleks, et hai eest plehku panna ning nad pole võimelised end ka kuigi tõhusalt kaitsma. Nii saavad nad loota vaid oma kaitsevärvusele, kuna nad on võimelised tekitama mitmevärvilisi tähne, vööte või triipe, mis teda oma elukeskkonnas väga hästi maskeerivad. 3 Kasutatud kirjandus Väljaanne "Loomariigis" 4
Inimtühjal tänaval löövad vastu nägu nagu kõvad, lakkeriputatud karnevalimaskid. Mu mündid on nummid ja tublid, riigile kiiskavad, erksates rannaplätudes liha grillivad. Võrdlus: Ei uuri, on delikaatsed, sügavalt intelligentsed – nii nagu Saksamaal, näiteks. Vabadus on alles noor, nagu need hiina lapsed. Vabadus on nagu kodanikukohus, nagu orjus. 6 Luuletus Mina ja sina Rootsis põgenesid loomaaiast kaks hunti, nad kaevasid käppadega puuri alla augu ja panid plehku. Politsei on kuulutanud hundid tagaotsitavaks, huntide pildid on riputatud internetti. Kes on näinud kahte põgenenud hunti, võtku kiiresti lähima konstaabliga ühendust! Pühapäeval, kui me autoga loomaaeda sõidame, ei näegi me seal enam hunte, me oleme pettunud, aga tagasiteel läheb meie tuju paremaks. Emme võtab marketist kilekotitäie süüa, issi võtab veel natuke bensiini, ja meie viskame tühja krõpsupaki aknast välja. Me teeme ühe peatuse metsaveerel
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas ...
5. Kass ei salli autoga reisimist. Juba ammu enne kassipuuri välja ilmumist läheb kass voodi alla peitu. Miks? Kuidas saaks seda käitumist muuta? Tegemist on klassikalise tingimisega. Kass näeb puuri ja teab, et nüüd läheb sõiduks. Seda käitumist saaks muuta näiteks erinevate tasudega nt. kassile autosõidu ajal kiisueine pakkumisega. 6. Ükspäev, linnapea kabinetis papagoi puuri puhastades, unustas koristaja puuriukse lahti ja pani lind plehku. Koristaja ähmi täis nüüd lastakse töölt lahti ja visatakse kohukeste ridadest välja. Läheb hädaga loomapoodi, et uus lind osta.Kirjeldab müüjale papagoid ja oh imet, üks täpselt samasugune lind on saadaval. ,,On ainult üks probleem", ütleb müüja." ,,Papagoi on 3 aastat bordellis elanud." ,,Parem see kui mitte midagi", mõtleb koristaja, ostab linnu ja paneb linnapea kabinetis puuri. Mõne aja pärast astub kabinetti sisse Vilja. ,,Liiga vana, Liiga vana", kraaksatab lind
kasutamist teetaimena. Eestikeelsete rahvapäraste nimetuste seas on kanaperse, kaamel, saksakanalill, ubina-hein ja valge ätse. Korvõieliste sugukonda kuuluv teekummel (Chamomilla recutita) on üheaastane, kuni 30 cm kõrguseks kasvav aromaatne ja magusalõhnaline rohttaim. Tema vars on ümar, peenike, püstine ja harunev, lehed kaheli- või kolmelisulglõhised. Õied on koondunud korvõisikutesse, mida ümbritsevad valged keelõied. Õitseb juunist augustini. Aedadest kunagi plehku pistnuna leidub teda nüüd kasvamas nii põllu- ja teeservades kui elamute ümbruses, kus ta kohati omab umbrohustaatust. Et teekummelit mitte segi ajada teiste sarnaste korvõielistega (kesalill, härjasilm), siis teekummeli õisik on poolitamisel seest õõnes ning lõhnab tugevalt ja aromaatselt. (Bioedu, taimed 2015) KASVATAMINE Tema kasvatamine pole kuigi keeruline. Seemneid võib külvata nii varakevadel aprilli lõpus kui sügisel augusti lõpus - septembri alguses
Nipernaadi oli teel olnud juba kaua. Ta oli rahutu ning selle põhjuseks olid valged ööd. Ta jõudis läbi Jaanihansu metsadest. Siis hakkas äikest sadama. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne- Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima
valged ööd. Ta jõudis läbi Jaanihansu metsadest. Siis hakkas äikest sadama. 2 Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima.
Nipernaadi oli teel olnud juba kaua. Ta oli rahutu ning selle põhjuseks olid valged ööd. Ta jõudis läbi Jaanihansu metsadest. Siis hakkas äikest sadama. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima
Nipernaadi oli teel olnud juba kaua. Ta oli rahutu ning selle põhjuseks olid valged ööd. Ta jõudis läbi Jaanihansu metsadest. Siis hakkas äikest sadama. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus
Nipernaadi oli teel olnud juba kaua. Ta oli rahutu ning selle põhjuseks olid valged ööd. Ta jõudis läbiJaanihansu metsadest. Siis hakkas äikest sadama. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne- Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist jaTaavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima
Ta nägi, kuid nägi väga halvasti. 7. Ta ütles seda pähklite korjamise ajal( see oli rahva ühine üritus), kui tantsiti ja hiljem Anna koos Mousi ja sandi Villuga ära läks. Mousi oli vana ja ka ei näinud enam hästi samamoodi ei näinud ka Villu. 8. Sellel tingimusel, et saab endale ise peremehe valida, kui aeg on õige. Hetkel on ta nii peremehe, kui ka perenaise eest. Et elavad kui Kõrboja teenijad, orjad. Neile jääb üks vabadus, ainult koos plehku pista. 9. Sellepärast sobib paremini Kõrbojale , kui Katkule, kuna katkul ei oleks tema jaoks tööd aga Kõrbojal mitte. Niikuinii oli sant ja töötegijat temast ei olnud. 10. Madli oli Kõrboja Reinu õde. Ta oli peaaegu pime. 11. Katku ja Kõrboja olid omavahel riius seetõttu, et kunagi oli Kõrboja tahtnud Katkut ära osta, et ühendada maad kokku aga Katku Jüri ei olnud sellega nõus. (mitte mingi hinna ees ei müünud) 12
nöörid lahti harutada, et saaks alla minna. Natukese aja pärast saidki nad Clarence nöörid lahti harutatud peale jalgade. Nüüd üritas Clarence end Joe poole ajada, kes oli serva ääres aga õnnetuseks kukkus ta üle ääre stuudiosse. Kuna kaablid olid ümber Clarence ei kukkunud ta päris maha. Paar meetrit enne põrandat ta peatus. Üks tehnikutest aitas Clarencei alla. Frank läks ka ülesse ja aitas Joed. Paljud tulid veel ülesse, kes aitasid Ali ja Fredi alla toimetada et nad plehku ei pane. Kui Ali ja Fredi suunati politsei autosse rääkisid kõik mis oli juhtunud.
põhjapoolsetest okaspuumetsadest (taigast) kuni kõrgete mägedeni, kus ta viibib metsapiirist kõrgemal. Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning seetõttu on ta suurema osa aastast jäise tuule ja vihma meelevallas. Eluviis Valgejänes veedab suurema osa oma elust erakuna. Talve saabudes hakkavad jänesed Arktikas suurematesse karjadesse kogunema, mis tagab neile kiskjate eest parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suundadesse plehku, mis ajab vaenlase segadusse ning annab jänestele suurema võimaluse peitu pugeda.Enam lõuna poole elutsevad jänesed liiguvad talvel taiga servale suurtesse okaspuumetsadesse. Siin leiavad nad paremat kaitset külma ja tuule eest. Jänesed, kes veedavad talve avatud tundras, leiavad varjepaika ainult kivide või madalamate põõsaste vahel. Skandinaavias elutseb valgejänes mitmekesistel taigaaladel aasta läbi. Alpides
millisteks ohvriteks olid satunud.Bendik mtles vlja kuidas noakamp vahele vtta kui poisid lksid raha le taas andma vtsid kaasa dvd-kaamera ja televoni selleks ,et lindistada vlja pressimist kuid jid vahele sest Bendik kukkus katuse otsast alla ja reetis ra saades ka tema ktte nuti juba kahte tuhantet muidu lubati kikk plema panna nagu nende joped ra pletati. Siis kuulsid naad mingit hlt ja metsast tulid vlja vanapaar koos koeraga hakkasi omavahel jagelema ja poisid said plehku panna dvd-kaamera said naad ka kaas vta kuna see oli jnud selle hoone klge rippuma kust Bendik alla kukkus poisid pgenesid rolleriga mis oli noakamba oma judes kodu panid naad vastu seina kuna Bendik polnud hea sitja ja masin oli ka katki.Tommy ema jooksis vlja vaatama koos Frederikuga pstsid poisid rolleri alt ja poistelt saadud lindistustega tuli vlja kogu vljapressimine.Frederik ja Tommy ema nitasid ka teistele vanematele nende laste tegusid.Joel ja Vits said mitu sdistust
plaanist. 18. Jim rääkis kogu loo skvaierile, arstile ja kaptenile. Nad pidasid nõu, kuidas hoida mässu ära. 19. Nad jõudsid kohale ning kapten kuulutas välja puhkepausi nimelt võisid kõik minna saarele ning pidid kahuripaugu peale tagasi ilmuma. Kapten läks esimesena minema, et mitte äratada kahtlust ning kõik madrused läksid saarele. Jim hüppas koos teistega viimasena paati ja saarel pani ta kibekähku plehku, et mässajad talle kallale ei saaks tungida. John üritas teda veel ümber veenda, kuid ta teadis nende sepitsustest ja seega lasi jalga. Kõik ausad mehed said omale relva enda kaitsmiseks. 20. Jim jooksis kiiresti mööda saart ringi ning ühel hetkel märkas kriiskavad pardikampa mere peal õhku tõusmas. See andis märku piraatidest ning ta hakkas tasapisi nende hääli kuulma ja liikus häälte suunas. Ta jäi ühte lehestikku seisma ja kuulatas sealt.
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Arvutiööga seonduvad terviseprobleemid..................................................................................................2 Tugi-liikumisaparaadi valud.....................................................................................................................2 Mõju silmadele...............................................................................................................2 Stress.....................................................................................................................3 Peavalu..................................................................................................................3 Nahaärritus............................................................................................................3 Kokkuvõte...........................
aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele , põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada , et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid
Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik. Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi. Toitumine 3 Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja ja ta sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka
Tiina: „Hunt tapab ainult nälja pärast ja – hunt ei murra hunti, aga teie!“ Tiina ütles seda Tammaru rahvale, kui teda jaanitule ääres mõnitati ja pilgati. Tsitaat iseloomustab paljusid inimesi tänapäeval. Inimeste hulgas on tohutult palju õelust, kadedust, viha, mis loomade seas puudub. Tammaru peremees: „Nõid oled, ja nõia palga saad kord, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai!“ Peremees karjus seda Tiinale, kui Tiina oli peale jaanitule plehku panemist tagasi tulnud, sest süüdistas teda Marguse ära nõidumises. Tsitaat on jälle sallimatusega seonduv. Mõned inimesed arvavad, et kui lapse suguvõsa on millegi poolest teistsugune, et siis on ka lapsed imelikud. 5. Mille üle see näidend võiks meid mõtlema panna? Näidend pani mõtlema ühiskonna sallimatuse üle. Tänapäeval on liiga palju sallimatust, rassismi, diskrimineerimist. See on suur probleem. Nagu näidendis oli eemale tõugatud Tiina,
Ta tuleb Eugenie sünnipäevapeole. Tuleb välja et tema isa oli pankrotis ning tappis enda, kuid pojale polnud tal midagi jätta. Eugenie ja Charles armuvad ja vannuvad igavest truudust. Charles läheb Indiasse õnne otsima. 13.Nim. "Isa Goriot" tahtsamad tegelased ja sündmused ´Isa Goriot´´: tegevus toimub Pariisis proua Vauquer' pansionis. Peategelased on enine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Rastignac ja sunnitöövanglast plehku pannud Vautrin. Isa Goriot'l on kaks tütart, kellele ta on ära andnud kogu oma raha et nood saaksid rikastele meestele naisteks. Tütred aga isast ei hooli. Goriot ja Rastignac saavad sõpradeks ning Rastignac korraldab ka Goriot matused. Rastignac tuli Pariisi õppima, kuid peagi mõistis, et tähtsam on luua sidemeid ning Vautrinist saab tema õpetaja. 14.Nim"Madam Bovaary" tähtsamad tegelased ja sündmused Madame Bovary": teos algab Charles Bovary lapsepõlvega
muinasteadlane jne. Igasuguseid jutte pärlitest, et nendest vetes leidub neid ning kord tuleb ta vend ja hakkab töödejuhatajaks. Naistemees- Igale naisele , kellega ta kohtus ütles ta midagi meelitavat ning naised lõpuks kiindusid temasse ära. Töökas- Kõikjale kuhu ta sattus, tegi hoolsasti tööd. Ninapidi vedaja- Igale naisele , lubas kas koidikul või öösel võtta endaga kaasa, kuid pani ise plehku. * Nipernaadi oli pikk ning lahja, suurte silmadega, laia suuga, kriiskava häälega ja inetu. Seikleja- Rändas väga palju ringi , kuid ei jäänud ühe ja sama koha peale pikaks ajaks. ( otsides igast kohast tööd, kus ta peatus). 3. Loki- Esialgu arvasin, et räägitakse koerast. Sellise koheva sabaga ning kollase kasukaga, kuid kui teada, et inimene, siis võib see samamoodi olla, kollaste juuste ja muuga. Loki nagu lokilammas.
Surnuaias nad näevad 3-e inimest : Doktor, Muff Potter ja Indiaani Joe. Nad hakkavad Doktori jaoks hauda lahti kaevama (tol ajal oli keelatud uurida anatoomiat inimeste laipade kaudu ja sellepärast pidi seda tegema salaja). Järsku läksid nad kaklema vana juhtumise pärast. Potter ja indiaani Joe läksid doktorile kallale ja kui doktor lõi Potteri hauakiviga oimetuks, kasutas Joe võimalust ja läks doktorile noaga kallale. Sealsamas suri doktor ära ja poisid pistsid elu eest plehku. Kui Potter teadvusele tuli, veenis indiaani Joe, et Potter oli doktori enda noaga tapnud. Poisid teevad kokkuleppe, et ei räägi juhtunust mitte kellelegi või muidu tapab indiaani Joe nemad ka ära. Järgmine päev läheb Potter ja tunnistab ennast üles. Mõned päevad hiljem otsustab Tom põgeneda sellest ja hakata mereröövliks. Ta veenab ka Joe Harperit ja Hucki endaga kaasa tulema. Poisid lähevad väikese paadiga seiklema ja nii nad leiavadki ühe väikese asustamata saare. Nad
ega Hera ega isegi Zeus Olümpias. Filosoof Philon kirjutab: "Efesose Artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal. Igaüks, kes on seda kas või ainult korra näinud, on veendunud, et taevas ja maa on kohad vahetanud ja et just siin tuli surematute jumalate riik taevast alla maa peale." Artemise templil oli ka teine funktsioon peale jumalate austamise koha: seal olid varjus riiklikud kurjategijad ja plehku pannud orjad. Lõpuks kujutas endast jahijumalanna tempel mitte ainult Artemise austamise paika ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias, kuhu oli paigutatud mitmete eraisikute ja mitte ainult efesoslaste, vaid ka välismaalaste ning ükskõik kust päritolevate inimeste raha, samuti rahvastele ja kuningatele kuuluv raha. Oma varandust templisse hoiule panna või sealt seda laenata võisid igaüks: oma riigi kodanikud ning
Kalevipoja sõber. Kümnes lugu 1. Pahareti pojad kaklesid soo pärast ja nad palusid abi, sest ei suutnud otsustada, kes oleks õige peremees soole, sest nad arvasid mõlemad, et on selle väärilised. 2. Vetevaim pakkus Alevipojale kulda. 3. Alevipoeg kartis, et Vetevaimul on halvad plaanid. 4. Ta küsis, kas ta võib ennem toa üle mõõta, kus teda lennutama hakatakse, et taloleks pärats uhke rääkida, kui palju ta lendas. Jõudes ukse juurde, pani ta plehku. 5. Võitja tehti kindlaks kiviviske ja vägikaikaveo järgi. 6. Sõrmuse kaotas Ilmaneitsi. Üheteistkümnes lugu 1. Ta hakkas laudu käsitsi viima, sest ei näinud paate. 2. Sorts tegi lauaveo raskemaks nõidudes Peipsi peale laineid. 3. Sorts varastas öösel mõõga ja pillas selle jõkke, kui üritas sealt üle hüpata. 4. Kalevipoeg jättis mõõga jõkke, kuna ta arvas, et on piisavalt tugev ka ilma selleta. 5
Janni ta oli Niklase klassivend. Reks - ta oli Niklase küülik. Pr.Römer ta oli Niklase õpetaja. Lühikokkuvõte Oli kord õhtu, kui Niklas märkab, et tema küülik Reks on ära jooksnud ning ta läks oma küülikut koos Svenja, Thomase ja Karinaga otsima, kuid sellest polnud kasu kuna nad ei leidnud Reksikest üles. Kui nad maja juurde tagasi jõudsid, siis nad märkasid garaazi juures kaht inimest, üks neist oli juba plehku pannud, aga teine jäi seisma ning Niklas tundis selle ühe poisi kohe ära see oli nimelt Jannis. Ja Thomas läks kohe uurima, kes ta on ja mida ta siit otsib, seejärel poiss vastas, et tema olevat otsind ühe sõbra maja kellega ta peole saaks minna, aga kuna ta ei tunne eriti seda kanti ning ei tea kus see sõber täpselt elab, siis oli ta siia aeda sattunud ning maja numbrit vaadanud. Thomas uskus seda poissi ja lasi tal minna ning seejärel suundusid kõik tuppa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
