Larry toas toimus väike põleng ja nad pidid jälle kolima. Nad kolisid lumivalgesse majja. Gerry õpetaja Georg õpetas Gerryle kuidas teha looduses vaatlusi ja neid üles kirjutada. Gerry oli huvitatud igasugustest loomadest: lindudest, konnadest ja putukatest. Ta vaatles hästi palju pääsukesteperet. Gerryl loomaaias olid nastikud, skorpionid, voodiämblikud, lepatriinud, kilpkonnad ja linnud. Gerry palus Leslielt, et ta valmistaks talle sünnipäevaks paadi. Paadi nimeks sai Plasku-Punnpepu. Gerry tegi koos oma hea sõbra Theodoresega hästi palju vaatlusi. Sageli tehti paadisõite. Neil käis palju külalisi. Lõpus tehti suur pidu, mille ettevalmistused võtsid kaua aega. Gerry pidi jätkama õpinguid Inglismaal ja nad pidid kõik tagasi Inglismaale minema. Gerry oli lõbus ja tubli poiss. Larry oli tark ja blondi peaga mees. Leslie oli lõbus ja sõjakas mees. Margo oli lõbus, tore ja enda eest hoolitsev tüdruk. Ema oli kannatlik, tore ja lõbus naine
Erinevatest usunditest pärinevad ka kõiksugused uskumused, nagu et ,,draakonitel on küünised kui kotkal, sarved kui hirvel, peopesad kui tiigril, keha kui maol, jalad kui hobusel" jne. Usutakse ka, et kui draakoni pea on allapoole, siis see võib tähendada halba õnne. Tehakse ka tatoveeringuid, kuid arvatakse, et see isik peab olema piisavalt tugev, võimaks kanda draakoni nahka oma nahal. Kullast käepide draakoni peaga. Kullatud plasku draakoni graveerinuga. Draakonitega illustreeritud riideese.
Nad asuvad elama lumivalgesse majja. Neid aitab nende toimingute juures Spiro. Gerry õpetajaks saab Georg. Gerry on kõige suuremas vaimustuses looduslootundides. Georg õpetab teda kuidas teha looduses vaatusi ja kuidas neid üles märkida. Gerryt huvitavad igasugused elusolendid: konnad, putukad, linnud. Ta õpib hästi tundma pääsupere askeldusi. Tal on maod, skorpionid, lepatriinud, voodriämblikud ja muud loomad. Leslie valmistab Gerryle sünnipäevaks paadi, mille nimeks pandi `` Plasku- Punnpepu.`` Tihti tehti paadisõitusid ja peeti piknikke. Maja oli ühtelugu külalistest tulvil. Ema jäi tundideks kööki toitu valmistama. Gerry pidi õpinguid jätkama ja selleks pidid nad kõik Inglismaale tagasi sõitma.
Nad asuvad elama lumivalgesse majja. Neid aitab nende toimingute juures Spiro. Gerry õpetajaks saab Georg. Gerry on kõige suuremas vaimustuses looduslootundides. Georg õpetab teda kuidas teha looduses vaatusi ja kuidas neid üles märkida.Gerryt huvitavad igasugused elusolendid: konnad, putukad, linnud. Ta õpib hästi tundma pääsupere askeldusi. Tal on maod, skorpionid, lepatriinud, voodriämblikud ja muud loomad.Leslie valmistab Gerryle sünnipäevaks paadi, mille nimeks pandi `` Plasku- Punnpepu.``Tihti tehti paadisõitusid ja peeti piknikke. Maja oli ühtelugu külalistest tulvil. Ema jäitundideks kööki toitu valmistama.Gerry pidi õpinguid jätkama ja selleks pidid nad kõik Inglismaale tagasi sõitma.
1980. aastal valmis Tartu Ülikooli raamatukogu, mis avati 1982 aasta veebruaris ning mis on üks olulisemaid hooneid kõigile Tartu tudengitele (ibid). Taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa suure entusiasmipuhang ja ettevõtluse tõusu kuni hakkasid ilmnema ka kapitalismi varjuküljed. Üleminekuperiood kestis kuni uue aastatuhandeni (ibid). Oluliselt linnaruumi muutnud hooned viimasest ajast on Kaubamaja, mis valmis aastal 2005, Plasku, mis valmis 1998 ja Tasku, mis valmis 2008. Joonis 7. Hoonestruktuur tänapäeval võrreldes aastaga 1920 2.3. Struktuur kaasajal Minu piiritletud kodukandis on mitmeid haljasalasid (Joon. 8), kuid mitte kõik ei ole aktiivselt kasutuses ka rekreatsioonialadena. Peamisteks identiteeti määravateks haljasaladeks on just 1940-ndatel tekkinud suured rohealad, mida kasutatakse peamiselt liikumisteedena. Kõige sagedamini kasutatavad rekreatsioonialad on jõeäärsed alad,
Valmistamisprotsetuuri on kirjeldatud mitmetes kolledziõpikutes, seda on lihtne läbi viia. Põhimureks pikriinhappe juures on tema kalduvus moodustada ohtlikult tundlikke ja ebastabiilseid pikraatsooli, nagu naatriumpikraat. Seetõttu viiakse ta tavaliselt ohutumasse vormi, nagu näiteks ammooniumpikraat, mida nimetatakse ka D-lõhkeaineks. Terrorist kasutab selle valmistamiseks ilmselt järgnevat moodust: MATERJALID: VAHENDID: Fenool 9,5g .; kontsentreeritud väävel- 500 ml. plasku; reguleeritav põleti, 1000 ml. mensuur või muu hape 12,5 ml.; kontsentreeritud lämmas- keetmiseks sobiv nõu; lehter; filterpaber ja klaasist segamispulk tikhape 38 ml. ja destileeritud vesi. 1) Pange 9,5g. fenooli 500 ml. plaskusse ja lisage ettevaatlikult 12,5 ml. kontsentreeritud väävelhapet, segage. 2) Laske 1000 ml. mensuuri 400 ml. kraanivett ja ajage vesi kergelt keema. 3) Soojendage 500 ml. plasku kuuma kraanivee all, asetage see keevasse vette ja jätkake fenooli
staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
laoti püsti Komsomolikomitee administratiivhoone müürid, aga maja jäi valmimata (Pullerits, 2005). 13 21. sajand Tartu Kesklinna linnaosa pole uuel sajandil väga palju muutusi läbi teinud. Eesti Vabariigi ajal on hakatud taastama vanu hooneid ja kasutatakse uute ehitiste püstitamiseks vanu krunte. Näiteks Kohtumaja Riia tänava ääres ehitati Komsomolikomitee administratiivhoone krundile(Pullerits,2005). Plasku ja Tasku keskus laiuvad vana Bussijaama territooriumil, uusi üksikuid hooneid on ehitatud Vanemuise ja Vallikraavi tänava vahelisele alale, nt SEB pangahoone. Uusehitiseks on veel Tartu Kaubamaja hoone.Tänase päeva suurim muutus Kesklinna piirkonnas on Vana Kaubamaja lammutamine Riia tänava alguses (Masing-Jugaste, suuline allikas, 2014). Ülevaade ajaloolisest kaardimaterjalist Konkreetseid kaarte leiab kõige paremini Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist. Tartu kohta
riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas,
gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 476–659 tüve) suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted somaatiline: aader, koot, neer loodus: torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi
Sõnavara on seejuures teistsugune, nt olmesõnavara vähe, mis näitab, et kontaktid ei olnud nii sügavad ja tihedad, rohkem valitsuslikke, seisuslikke ja administratiivseid suhteid näitavad. Rannarootslaste tegevuseks kalapüük ja karjakasvatus, piimatoodete valmistamine. Teised rühmad on nt soomerootsi laenud, vanarootsi, ojamaa laenud. Põhilised teemavaldkonnad on siiski kalapüük, loodus, olme, ühiskondlikud sõnad: viiger, räim; iil, iiling, rünk; kepp, märss, plasku; plika, hoor, kadalipp, kroonu, pagar, moor; kelk, käru. On ka muid mõjusid, nt ö hääldamine õ asemel Saaremaal, laulev intonatsioon. Suuremad mõjud siiski murretes. Tänapäeval vähe laenatud, nt mõned tõlkeraamatutest: spunk, muumitroll. Rootsi laenud on tulnud eesti keelde põhiliselt (uus)rootsi keelest 16.–17. sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa kuulusid tervenisti või osaliselt Rootsi võimu alla
võtsin oma sae ja hakkasin jälle palgi kallal tööle. Enne kui taat oli teisel pool jõge, olin august väljas. Taat ja ta parv paistsid veel kaugelt teiselt poolt nagu täpid veepinnal. Võtsin jahukoti ja viisin sinna, kuhu väike paat oli peidetud; lükkasin väädid ja oksad eemale ja panin kot paati. Siis tegin sedasama suitsulihaga, siis viina 244 ankruga; võtsin kogu suhkru ja kohvi, mis seal oli, ja kogu laskemoona; võtsin takud; võtsin ämbri ja plasku, võtsin kopsiku ja kruusi, oma vana sae ja kaks vaipa, katla ja kohvikannu. Võtsin õnged ja tikud ja muid asju; võtsin kõik, mis midagi väärt oli. Tegin onni lagedaks. Mul oli tarvis kirvest, aga kirvest polnud; oli üksainus kirves väljas puupinu juures ja ma teadsin, miks ma selle sinna jätsin. Tõin välja püssi; ja nüüd oli kõik tehtud. August välja roomates ja nii palju asju välja tassides olin mulla õige ära sõtkunud.
annaabi.ee 
