b) Spetsiifilised iseloomulikud vaid teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele 1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, kuna see on tingitud peptiidsideme esinemisest. Kõik ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisada 1 ml 10%-list NaOH lahust ning mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Loksutada katseklaasi ning reaktsiooni kiirendamiseks soojendada katseklaasi vesivannil. Tulemus: Tekkis helesinine sade, mis hakkas loksutamisel aina enam intensiivsemaks minema, ka vesivannil soojendamine muutis sadet veelgi tumedamaks ja intensiivsemaks. Seega saime positiivse reaktsiooni ning peptiidsitemete esinemine ehk seega ka valk sai tuvastatud. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu
Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb. Järeldusi saab teha vaid siis, kui lahusti on aurustunud ja paber on kuiv, sest niiske paber ka ilma lipiidideta on läbipaistvam kui kuivana. Töö käik: Uurida 2 tahket materjali, üks nendest sisaldab lipiide. Võtta 2 kuiva katseklaasi, millesse panna umbes 1 g tahket ainet. Lisada mõlemasse katseklaasi ubes 0,5 ml atsetooni ning loksutada hoolikalt ja lasta 5 minutit settimise jaoks seista. Mõlemast katseklaasist kantakse tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide. Tulemus: Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest
Töövahendid: Mullaproov Kaal Nõud mulla lahuse hoidmiseks 1 N KCl lahus (1 liitrit destilleeritud vett ja 74,56g KCl) või vett 15 ml mõõtmise võimalus Filterpaber, lehter Vähemalt 5 ml mõõduga anum Universaalindikaator, pipett Võrdlusskaala Töö käik: 1. Kaaluda 6g õhukuiva mulda ja valada anumasse 2. Mõõta 15 ml 1N KCl lahust ja lisada 3. Loksutada segi ja lasta 30 minutit seista 4. Filtreerida 1...5 ml 5. Lisada 1...5 tilka universaalindikaatorit ja loksutada kergelt 6. Tulemust võrrelda värvusskaalaga 7. Analüüsida tulemust pH ...4,5 tugevasti happeline 4,6...5,5 mõõdukalt happeline 5,6...6,5 nõrgalt happeline 6,6...7,2 neutraalne 7,2... leeliseline
Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada Mn standardlahus 0,05 mg / ml selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel optilised tihedused spektrofotomeetril Specol kahel lainepikkusel 430 ja 550 nm.
kontsentratsioon. Töö käik Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Valmistada proteaasi preparaadist sobiva pH väärtusega puhvris lahus, ensüümi (antud juhul alkalaas) kontsentratsioon peaks olema lahuses 1-5 mg/ml, antud katses oli ensüümi kontsentratsiooniks 1,56 mg/ml (kaalutis 7,8mg). Kui ensüümpreparaadile on väike kogus puhverlahust lisatud, segada lahust klaaspulgaga u 5 min, kuni ensüüm lahustub. Seejärel täita klaas puhverlahusega ettenähtud mahuni ja loksutada kõik läbi. Ensüümireaktsiooni läbiviimine Võtta 50 ml katseklaas ning pipeteerida sinna 25 ml 2%-list kaseiini lahust. Sulgeda klaas korgiga ning jätta 30 kraadi juurde soojenema 5-10 minutiks. Võtta ja nummerdada 4 kuiva tavalist katseklaasi ning pipeteerida neisse 3 ml 5%-list TKÄ lahust. Kui kaseiini lahus on soojenenud, alustada ensüümireaktsiooni: selleks pipeteerida kaseiini sisaldavasse katseklaasi 1 ml proteaasi töölahust, loksutada, fikseerida aeg. Peale ensüümi
Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Cd2+ ioonide lisamisel tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 püsiva kompleksi sade, seega ei anna K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+ K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3 ·H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 · H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. CuSO4 + 2NH3·H2O Cu(OH)2 + NH4SO4
Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Tekkis sade. trikaadmiumheksaferraat K3[Fe(CN)6] 3K+ + [Fe(CN)6] Amiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Tekkis valge sade ,lahus oli helesinine. tetraamiinkupraat(II) Sade lahustus ning lahus muutus siniseks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Tekkis valge sade, lahus oli helesinine.
see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Tekkis sade. Cd2+ + [Fe(CN)6]2- Cd3[Fe(CN)6]2 K3[Fe(CN)6] [Fe(CN)6]3- + 3K+ Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 4 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO lahust. 3 2 a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH H O vesilahust, loksutada ja seejärel 3 2 2 lisada veel ~15 tilka 6M NH H O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH) sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Tekkis helesinine sade, mis läks üle tumesiniseks lahuseks. 4 3 2 2 4 4 CuSO + 2 NH H O Cu(OH) + NH SO -
Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis?
b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks.
Kui lahuses oleksid CN– ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada [Fe(CN)6]3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand. 3Cd2+ + 2[Fe(CN)6]2-→ Cd3[Fe(CN)6]2 kaadmiumheksatsüanoferraat(III) Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. K3[Fe(CN)6 ]2 ↔ 3K+ + [Fe(CN)6]3- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO 4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3 H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ⋅H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseks 2.2. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Ammoniaagi vesilahuse lisamisel tekkis helesinine sade, mis läksüle loksutamisel tumesiniseks lahuseks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad:
Kirjutada Fe(CN)6 3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand. K3 Fe(CN)6 + NH4SCN = K3 Fe(CN)6 + NH4SCN Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. K3 Fe(CN)6 = K+ + K2 Fe(CN)6 K3 Fe(CN)6 2- = K+ + Fe(CN)6 3- K3 Fe(CN)6 - = K+ + K Fe(CN)6 2- Fe(CN)6 2- = Fe3+ + 6CN- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3 H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH 3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Esialgselt tekkinud Cu(OH)2 sademe lahustumisel tekkis tumesinine kompleks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad:
185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 31.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö IX Koordinatiivühendid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust. Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade kadus. Tekkinud kompleksiooni nimetus on diammiinhõbekloriid. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 ⟶ 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ 𝐴𝑔𝐶𝑙 + 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 → [𝐴𝑔(𝑁𝐻3 )2 ]𝐶𝑙 Katses 2 tuli katseklaasi valada ~3 mL 0,2 M CuSO4 lahust. Lisada tilkhaaval 6-8
ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks sobivasse anumasse, lisada väike kogus puhverlahust ning segada klaaspulgaga umbes 5 minutit, kuni ensüüm on lahustunud. Selget lahust ei teki, kuna preparaadis sisaldub lahustumatu täiteaine. Täita klaas puhverlahusega ettenähtud mahuni ja loksutada läbi, ühtlustamaks ensüümi kontsentratsiooni. Pipeteerisin 50 ml-lisesse katseklaasi 25 ml 2%-list kaseiini lahust, pH=8,4. Ensüümikontsentratsioon 1,5 mg/ml. Vajalik kogus=1,5*5=0,0075g. Hüdrolüüs: 1. 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml 2%-list kaseiini lahust, millel on sobiv pH. Katta korgiga ja asetada vesitermostaati 30 kraadi juurde Celsiuse järgi 5-10 minutiks soojenema. 2. Võtta 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja need nummerdada. Igaühte
ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks sobivasse anumasse, lisada väike kogus puhverlahust ning segada klaaspulgaga umbes 5 minutit, kuni ensüüm on lahustunud. Selget lahust ei teki, kuna preparaadis sisaldub lahustumatu täiteaine. Täita klaas puhverlahusega ettenähtud mahuni ja loksutada läbi, ühtlustamaks ensüümi kontsentratsiooni. Pipeteerisin 50 ml-lisesse katseklaasi 25 ml 2%-list kaseiini lahust, pH=8,4. Ensüümikontsentratsioon 1,5 mg/ml. Vajalik kogus=1,5*5=0,0075g. Hüdrolüüs: 1. 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml 2%-list kaseiini lahust, millel on sobiv pH. Katta korgiga ja asetada vesitermostaati 30 kraadi juurde Celsiuse järgi 5-10 minutiks soojenema. 2. Võtta 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja need nummerdada. Igaühte
ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd 3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH 3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada
ja juuste korrashoius ja arengus, samuti tugevdab A-vitamiin nägemist. Porgandimahl vabastab organismi toksiinidest ja jääkainetest, aidates ka kaalu langetada. Pidev porgandimahla tarbimine mõjub soodsalt närvisüsteemile ning aitab võidelda stressiga. Saadaval 0,33l ja 0,5l pakendis. Värsketest porganditest pressitud mahl. Pastöriseeritud. Säilitada temperatuuril +2 - +6 ºC. Säilib avatuna külmikus kuni 24h.Soovitav juua jahutatult, enne tarvitamist loksutada. Kõiblik kuni: vaata pakendilt. 100 ml toodet sisaldab keskmiselt: energiat 197 kJ/ 47 kcal; valke 1,0 g; süsivesikuid 10,1 g, millest suhkruid 8,0 g; rasvu 0,2 g, millest küllastunud rasvhappeid 0 g; naatriumi 0,01 g. Toode sisaldab looduslikult esinevaid suhkruid 4 Porgandi-õunamahl Koostis: porgandimahl 50%, õunamahl 50%.
Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk hape. HCl dissotsieerub täielikult H+ + Cl- . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. a. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Algselt lahus roosa, CH3COONa lisamisel muutus värvus punaseks. Tasakaal nihkus vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon vähenes. CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 b. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket
Purustatud massile lisada uuesti 10ml 96%-list piiritust ja uhmerdada jälle senikaua, kuni alkohol on intensiivselt roheliseks muutunud. Klorofüllilahus valada uuesti klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Ükski tilk ei tohi kaduma minna! (vt joonis 2) Pigmentide eraldamine Krause meetodil Valada kokku 5ml saadud pigmentide alkohollahust, 3ml bensiini ja 2-3 tilka vett ning valada saadud lahus katseklaasi. Sulgeda katseklaas korgiga ning hakata intensiivselt loksutama. Loksutada 5 min ning jätta seejärel seisma. Tekib kaks kihti- ülemine kiht bensiin ning alumine alkohol. (vt joonis 3) Eraldada kihid pipetiga ning bensiin valada katseklaasi. Leelise toime klorofüllisse Saadud bensiinile lisada 0,5 g NaOH. Sulgeda katseklaas korgiga ning intensiivselt loksutada. Peale loksutamist jätta seisma. Kihid sadenevad seekord vastupidiselt- üleval bensiini kiht, mis sisaldab karotiini ning all alkoholi kiht, mis sisaldab leelise toimel
Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik A. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada büretti. Mõõta koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka ff’i. Seejärel tilgutada leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), mida kergelt loksutada samal ajal, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1cm3, saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Seejärel tuleb arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahujuärgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. B. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus
Teha järeldus lähtudes happe tugevusest. 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? H2O + CH3COOH + mp Tekib punane (teraline) lahus.
Tekkinud biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Reaktsioon tõestab aromaatse tuuma sisaldavate aminohapete(trüptofaan; türosiin; fenüülanaliin) olemasolu valgus. Lämmastikhappe lisamisel valk denatureerub. Katseklaasi sisu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollase värvusega), omandab leelisesises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik:1 ml munavalgu lahusele lisada 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutada, soojendada, kuni sade on kollane. Jahutada. Lisada NH4OH lahust kuni ilmub ammoniaagi lõhn. Tulemus: Valge sade muutus soojendades kollaseks. NH4OH lisades muutus sade oranzikaks. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid(türosiini radikaalid). Valgu lahus või sade värvub soojendamisel roosakaks või punaseks. 1
Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus st lahustumatus vees ja vesilahustites. See-eest lahustuvad nad orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvlahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt segada/loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonid on toiduainete valdkonnas levinud (nt piim, õli-vees, või, vesi-õlis), värvitööstuses lateksvärvidena jne. Tihti sisaldavad emulsioonid stabiliseerivaid lisandeid. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutada homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisada mõlemasse 4 ml dest
Ensüümireaktsiooni läbiviimine · 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml substraati (7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris), katseklaas varustada korgiga, asetada 5-10 minutiks vesitermostaati 30C juurde soojenema. · Kolme koonilisse kolbi pipeteerida 10 ml komplekslahust. · Kui substraat on termostaadis saavutanud vajaliku temperatuuri (30C), lisada sellele 1 ml uuritavat invertaasi töölahust, loksutada ning asetada tagasi termostaati. Fikseerida ensüümireaktsiooni aeg! · Kohe pärast läbiloksutamist võtta reaktsioonisegust kuiva pipetiga 1 ml lahust ja viia ühte kolbidest, kus on komplekslahus. See on 0-proov ning proovi võtmine peab toimuma võimalikult kiiresti. · 10 minutit pärast ensüümireaktsiooni algust võtta sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viia 2. kolbi.
kontsentratsiooniga 0,1 mg/mL (Fe3+). Mõõtelahused valmistada 50 mL mõõtkolbides. Iga tudeng valmistas ühe mõõtelahuse. Pipeteeritava raud(III) standardlahuse kogus oli minul 1,2 ml. Arvutada Fe(III) kontsentratsioonid mg/mL ja mg/L valmistatud mõõtelahustes. Andmed kanda järgnevasse tabelisse. Pipeteerida automaatpipetiga vajalik kogus Fe3+ standardlahust mõõtkolbi, lisada 4 mL 50% sidrunhappe lahust ja segada, edasi lisada 5 mL 10% sulfosalitsüülhappe lahust ja loksutada. Edasi lisada 10 mL kontsentreeritud ammoniaakhüdraati. Loksutada. Lõpuks täita kolb destilleeritud veega kriipsuni, sulgeda korgiga ning segada. Lahus on kollaka värvusega, ammoniaakhüdraadi lisamisel muutus soojaks, vee lisamisel toimus kerge kihistumine, mis mõne aja pärast kadus. Sidrunhapet lisati, et ei sadeneks raud(III)hüdroksiid. Aluselises keskkonnas (ammoniaagi lahuses)
Sarvkesta rebenemine Kipitus, torkimine, põletustunne, ebamugavus (nägemisnärvikahjustus, katarakt, vaatevälja defekt) Ettevaatust! Patsiendile oluline info! Glaukoom! Ravikuuri pikkus! Kontaktläätsed Regulaarne kontroll Ajutine nägemise hägusus Maxitrol deksametasoon neomütsiin polümüksiin B Ettevaatust: glaukoom, ravikuuri pikkus! Kontaktläätsed värvimuutus Silmasisese rõhu regulaarne kontroll Tobradex Tobramütsiin deksametasoon Enne kasutamist loksutada! Hägune nägemine Sofradex deksametasoon framütsiin gramitsidiin Säilivus! Regulaarne kontroll Hägune nägemine Oftan dexachlora deksametasoon klooramfenikool Oftan cc hüdrokortisoon klooramfenikool Terra corttrilp hüdrokortisoon oksütetratsükliin polümüksiin B TÄNAN KUULAMAST
ensüümi kontsentratsioon on 1 mg/ml ja kogu lahuse maht on 5 ml. Ensüümi kontsentatsioon on 1 mg/ml ,lahuse maht on 5 ml tuleb kaaluda analüütilisel kaaludel 5 mg (0,005 g) Alcalase. Selleks,et valmistada töölahust tuleb: · loputada kaaluklaasi 8,2 pH väärtusega puhverlahusega · kaaluda analüütilise kaaludel kaaluklaasi ilma ensüümideta · kaaluda vajalik ensüümi kogus · lisada väike kogus puhverlahust,loksutada hoolikalt · valada kaaluklaasist lahus lahuse valmistamiseks sobiva anumasse (10 ml katseklaas) · lisada kuni 5 ml kriipsuni puhverlahust ja loksutada. Ensüümireaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine 1) Võtan 50 ml mahuga suur katseklaas,kuhu pipeteerin 25 ml 2%-list kaseiini lahust.Klaasi peale panen parafilmi ja asetan vesitermostaati °C juurde umbes 5-10 minutiks soojenema. 2) Võtan 4 kuiva katseklaasi (20 ml) ja nummerdan
eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga energilisemalt. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada. Võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Soola lisamisel lahus muutus kollasemaks. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide konts. lahuses suurenes või vähenes?). Lahuse värvus muutus kollasemaks, seega pH suurenes, see tähendab et vesiniioonide konts. vähenes, happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule.
neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond Happelise oksiidi kindlaks tegemine: põletada veidi väävlit ja tekkinud aurud lahustada dest.vees. Lisada lahusele metüüloranzi SO2+ H2O = H2SO3 Aluselise oksiidi reageerimine happega Võtta katseklaasi veidi CuO pulbrit, lisada H2SO4 CuO(must) + H2SO4= CuSO4(sinine) + H2O oksiidi saamine vees lahustumatust alusest CuSO4 nool Cu(OH)2 nool CuO
Baaritöö ja baaritöö vahendid Shaker on kolmeosaline roostevabast terasest nõu mis koosneb jooginõust, sõelast ja korgist. Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää . edasi tuleb jooki loksutada ja peale korgi äravõtmist valatakse kokteil läbi sõela klaasi.. läbi sõela sellepärast, et takistab jää sattumist klaasi. Kutselised baarmanid kasutavad bostoni shakerit.. mis koosneb kahest ühesuurusest osast millest üks on klaasist ja teine roostevabast terasest. Bostoni Shaker asendab nii segamisklaasi kui ka kolmeosalist shakerit. Bostoni shakeris puudub sõel. Segamisklaas- vajalik kokteilide segamiseks ja segamisklaasi maht on 75 cl.võiks olla klaasist , käepideme ja tilaga.
(seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust. Kui mudakiht ajapikku liiga rohkete tiiki sattuvate orgaaniliste jäätmete abil ülemäära pakseneb, tuleb toimida nagu kangasmaterjalist tiigi korral - vesi välja pumbata ja muda välja ammutada. Liiga puhtaks ei maksa põhja püüdagi teha. "Juuretis" taastab kiiremini vee puhtana hoidmiseks tegelikult vajamineva mudakihi
Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga (happe aurud) ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. (Happe mõõtmisel kasutada katiseprille) Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning loksutada intensiivselt. Pipetid ja bürett peavad olema eelnevalt loputatud töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega.
katseklaasis oleva munavalgu lahuse pH-d muutis äädikhape, mille tõttu erines keskkonna pH väärtus tunduvalt valgu pI väärtusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa lisatakse orgaanilist solventi ja loksutatakse pidevalt sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega. Järeldus: Sade jäi alles. Järelikult oli reaktsioon pöördumatu. Selle põhjuseks võis olla solvendi kõrge lokaalne konsentratsioon. 1
Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2. 2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks. Kui lahus sisaldas I, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus. Joodi saab tõestada ka kartuliga. Kuna kartul sisaldab tärklist peaks värvuma kartuli pind kokkupuutes jooditinktuuriga tumesiniseks. Aatommass: 126,9045 Sulamistemperatuur: 113,5 °C Keemistemperatuur: 184,35 °C Tihedus: 4,93 g/cm3 Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke
vuugitoon ning on olemas oht, et täielikku kivistumist ei toimu. Eelpoolnimetatud põhjustel tuleb olla tähelepanelik, et vuuki puhastades ei satuks sinna liiga palju vett piisab täiesti kui puhastate veidi niiske svammiga. Keraamilise plaadi tsemendipõhiste seinavuukide värvuse taastamine sise tingimustes. Vuugivärskendi tuleb hoolikalt läbi loksutada ja pintsli või kaasas oleva käsna pehmema poolega ühtlase kihina vuugile kanda. Lasta kuivada kuni pind on matt. Kuivamisaeg võib ulatuda 30 minutist 2 tunnini. Seejärel tuleb niiske käsna karedama poolega pind üle hõõruda. Üleliigne värv ringjate liigutustega või diagonaalselt vuugi suhtes plaatidelt maha hõõruda. Võimalike defektide puhul protsetuuri korrata. Mitte kasutada klasuurimata, imavate plaatide korral ja vuukidele
happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi
väljasadestumist ei toimunud. Munavalgu lahuse keskkond on neutraalne ja sadestumine toimub kuumutades. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa lisatakse orgaanilist solventi (selle katse puhul atsetooni) ja loksutatakse pidevalt sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega ja jälgitakse, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Tulemus: Sade jäi alles. Järelikult oli reaktsioon pöördumatu
grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas värvi muutma põhimõtteliselt kohe pärast keevale vesivannile asetamist. 10 minuti mõõdudes oli liha värvus muutunud heleroosast beezikaks. Seejärel viia nii toore kui ka kuumutatud liha proov 50 ml vee abil koonilisse kolbi. Kolvid sulgeda korkidega ja loksutada 10 min. Saadud vesiekstraktid filtrida läbi paberfiltri kahte koonilisse kolbi. Katsed toorest ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemiseks. Katse 1 Võetakse 2 katseklaasi, ühte pipeteeritakse 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteeritakse 1 ml 20%-list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutatakse ja lastakse valkudel 10 min jooksul sadeneda.
Katseklaasi hoida seejärel väikese nurga all ja asetada metallitükk niisutatud filterpaberis katseklaasi seinale, nii et see happega kokku ei puutuks. Seejärel sulgeda katseklaas hermeetiliselt ja mitte lasta metallitükil happesse kukkuda. Liigutada bürette nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükki mitte happega kokku lasta). Märkida võimalikult täpselt üles näit mõlemalt büretilt. . Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, nii et algaks reaktsioon ja vee nivoo bürettides hakkaks muutuma. Kui reaktsioon on lõppenud ehk vee nivoo ei muutu tuleb liigutada bürette jälle nii, et vee nivood oleks ühes tasapinnas ja lugeda uuesti mõlemalt büretilt nivoo näit. Kui vee nivoo hakkas katsekäigus langema tuleb katse sooritada uuesti. Katsetulemused: Metalli tüki number 165. Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 13,2 cm3 Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 3,9 cm3
metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus
täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: Katseklaasi valame 2ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni (hägune sade). Seejärel lahjendame katseklaasi sisu veega. Tulemus: Sade jäi alles Järeldus: Sade ei lahustu uuesti, sest toimus pöördumatau denaturatsioon. Lisaks võib olla see seotud sellega, et orgaanilist
plastic syringe without a plunger. The needle must not touch the contents of the vial. This way the evaporating solvent can be collected in the syringe. Kuumutada segu kolvis B 130 kraadi juures silikoonõlivannis tõmbe all 5-7 minutit. Ilona Juhanson, 123964YASB, 19.03.13 A: Br2-MeOH + 100mg (0,82 mmol) 4-hüdroksübensaldehüüdi, sulgeda kolb ning loksutada jäävannis 30 sekundit. Võtta mõlemal kolvil korgid pealt ning valada A sisu kolbi B, mille sisu on juba kuum. Replace the cap with the stringe barrel on vial B and heat this mixture in the 130 oC silicon oil bath in a fume hood for one hour. By the end of the hour, most of the solvent that was in vial B will have collected in the syringe barrel and a dark brown residue will remain in vial B. Eemaldada kolb B kuumast ning lasta korralikult maha jahtuda. Eemaldada seejärel kork.
Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V 2). 4. Katseandmed
salatikastmed. Tavaline õlikaste koosneb kolmest neljandikust osast õlist ja ühest osast äädikast, soolast ja piprast. [3] Asendades samas retseptis äädika sidrunimahlaga, saate lihtsa sidrunikastme. Ja kui kasutada pipra asemel maitseürte, ongi valmis ürdikaste. [3] Salatikastet valmistades tehakse tihti see viga, et koostisosad segatakse lusikaga lihtsalt läbi ja arvatakse, et sellest on küll. Tegelikult tuleks salatikaste panna pudelisse ja päris kõva käega läbi loksutada, et kõik koostisained hästi seguneksid. [3] Segasalat Segasalat valmistatakse nii värsketest keedetud, ahjus küpsetatud, praetud, grillitud, röstitud kui ka konserveeritud toiduainetest. Segasalatites kasutatavad köögiviljad keedetakse koorega, jahutatakse, kooritakse ja tükeldatakse vastavalt vajadusele. Mune kasutatakse segasalatites kõvaks keedetult, tangained sõmeraks keedetult ja pastatooteid keedetult.
happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma
happesse kukutada. 5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6) Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma
liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi
11. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mjis võiksid metallitõki happesse kukutada. 12. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõleamas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). 13. Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). 14. Katseklaasi järsult liigutade kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paberitükk avaneks ning jälgida kuidas reaktsioon algab ja vee nivoo bürettides muutub. 15. Kui reaktsioon on lõppenud ja vee nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinukul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui vee nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 16. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma
1. Valmistada Fe töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 g/ml ning Cu ja Zn töölahused 10, 5, 2, 1, 0,5, 0,2 ja 0,1 g/ml. 2. Kirjaklambrist lõigata tükk traati (0.2-0,3 g) ja kaaluda analüütilistel kaaludel. 3. Traat panna keeduklaasi, lisada 10 ml kont HNO3 ja panna elektripliidile. 4. Peale traadi lahustumist viia lahus peale jahutamist üle 100 ml kolbi, pestes keeduklaasi väikeste koguste dest. veega. 5. Täita kolb kriipsuni ja loksutada korralikult. 6. Alglahusest teha 50 ja 100-kordsed lahjendused. 7. Määrata Fe, Cu ja Zn sisaldused. Tulemused 4 Fe sisalduse määramine kraanivees aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs- grafiitmeetodil Töö käik: 1. Valmistada Fe töölahus 25 ng/ml. 2. Kalibreerida aparaat töölahusega. 3. Määrata kraanivees Fe sisaldus. 4
Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha tulemust. Vaha kantakse puidu pinnale kas möhäärlabida või poorse kummilabida abil. Jälgi, et põrand oleks vahast täiesti märg. Tavaliselt piisab 2 vahakihist 15-30 minutilise intervalliga. Vaha pealekandmine loetakse lõppenuks, kui põranda pind on vahast küllastunud. Umbes 15-
annaabi.ee 
