MITTEMETALLID (2)
Lisainfo
mittemetallide üldiseloomustus, vesiniku leidumine, vesiniku saamine, vesiniku füüsikalised omadused, vesiniku keemilised omadused, monovesinik, vesiniku kasutusalad, vesi, vee leidumine ja puhastamine, vee füüsikalised omadused, vee keemilised omadused, raskevesi, hõbevesi, magnetvesi, vesinikperoksiid, kloor, kloori leidumine, kloori saamine, kloori omadused, kloori kasutusalad, vesinikkloriidhape, tähtsamate klooriühendite rakendusalad, broom, jood, fluor, halogeenide rühm, hapniku leidumine looduses, hapniku saamine, hapniku omadused, hapniku kasutusalad, trihapnik, tetrahapnik, väävli paiknemine perioodilises süsteemis, väävli leidumine, väävli teisendid, rombiline väävel, plastiline väävel, väävli füüsikalised omadused, väävli keemilised omadused, väävli kasutamine, divesiniksulfiid, vääveldioksiid, vääveltrioksiid, väävelhappe tootmine, väävelhappe omadused, väävelhappe kasutusalad, kalkogeenide rühm, fosfori leidumine looduses ja saamine, fosfori allotroopia, fosfori omadused, must fosfor, punane fosfor, valge fosfor, fosforhapped, fosfori kasutusalad, fosforväetised, Penteelide rühm, lämmastiku paiknemine perioodilises süsteemis, lämmastiku leidumine looduses, lämmastiku saamine, lämmastiku omadused, ammoniaak, Lämmastiku oksiidid, Lämmastikhape, Lämmastiku ja tema ühendite kasutusalad, Lämmastikväetised, süsiniku leidumine looduses, süsiniku allotroopsed teisendid, teemant, Grafiit, süsi, karbüünid, süsiniku omadused, Süsinikoksiid, Süsinikdioksiid, Karbiidid, Süsinikuringe, räni leidumine looduses ja saamine, räni omadused, ränidioksiid, ränihapped, klaas ja tsement, tetreelide rühm, paukgaas, kloriidid, vesinikbromiidhape, bromiid, superfosfaad, pretsipitaad, termiline dissotsiatsioon, reaktsioonivõrrandid, valemid, reaktsiooni produkti iseloomustav tabel.
Märksõnad
, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Mõisted
mittemetalle,
väliselektronkihil,
mittemetalli aatomitele,
vesinik,
monovesinik,
monovesinik,
puhas vesi,
füüsikalised konstandid,
vee molekul,
tühine veekogus,
raske vesi,
vesinikperoksiid,
kloor,
ühenditena,
kloor,
hüpokloorishape,
ühendeis,
kloriidioonide reaktiviks,
zncl2,
bacl2,
cacl2,
kclo3,
hf vesilahust,
hf sooli,
vesinikbromiidhape,
broomiühendeis,
hi vesilahust,
vesilahused,
fluor,
2kclo3,
väävel,
ühendeis,
ühenditeks,
väävli aatomid,
väävel,
pulbrilist väävlit,
divesiniksulfiid,
raskemetallide sulfiidid,
vääveltrioksiid,
ooleum,
väävelhape,
lahjendatud väävelhappel,
so42,
väävelhape,
kalkogeenideks,
h2o,
fosfor,
must fosfor,
punane fosfor,
fosfor,
fosfor,
fosfaan,
fosforishappe soolasid,
ortofosforhape,
difosforhappe soolasid,
valemiks,
kaltsiumsulfaadi segu,
penteelid,
lämmastik,
lämmastik,
tavalistel ingimustel,
ammoniaak,
nh3,
rahvapäraselt,
2no2,
lämmastikhappe soolad,
lämmastikhapse,
ammooniumväetis,
teistest lämmastikväetistest,
lämmastik,
süsinik,
teemant,
teemandi kristallivõres,
grafiit,
kihtidevaheline kaugus,
grafiidis,
looduslikuks söeks,
liidus 1960,
karbüüni puhul,
tähelepanuväärsed,
põlemisreaktsioon,
süsinikdioksiid,
levikult,
ühendeis,
kristalliline räni,
ränidioksiid,
kvartsklaasil,
diatomiit,
metaränihappe valem,
ränihapete soolad,
lubi,
klaasi tooraineks,
mitmesuguste kaltsium
Kommentaarid (2)
Sarnased materjalid
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis
Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele:
Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnar...
3
odt
MITTEMETALLID
Kõigi elementide kohta üldiselt.
1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid).
Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja
saamine, nitraadi lagun...
11
doc
Metallid
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja
elektronidest
Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb
elektronkihtidest
Aatommass aatomi mass aat...
7
docx
Mittemetallilised elemendid
Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused
Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil
rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel.
Elementide...
29
doc
Keemia aluste KT3
"Keemia alused" 3. kontrolltöö
Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda
eksamiküsimustes.
Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi,
os...
6
docx
Keemia KT Mittemetallid
Keemia KT Mittemetallid
1. Mõisted
Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit)
Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid
2. Mittemetallid paiknev...
17
ppt
Mittemetallide esitlus
Mittemetallid
Mis on mittemetall?
· Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt,
mittemetall on lihtaine, millel ei ole
metallidele iseloomulikke omadusi, nende
väliselektronkihis on tavaliselt 4-8...
6
doc
Mittemetallid ja nende saamine
5.MITTEMETALLID
5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS
*Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades.
Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni.
Lihtainena on nende...
Kõik kommentaarid