· Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu) · Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner; Vana Maailm; Uus Maailm; Roheline Manner; Igavene Linn; Metsik Lääs; Kolmas Maailm)...
Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena. Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. -- Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra (lööming), soodom (suur segadus). Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-India, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus- Lõuna-Wales, Lõuna-Eesti, Ida-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Kodu-Eesti, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti (mullanduse terminid), Mandri- Eesti, Stepi-Krimm, Mägi-Krimm, Muinas-Egiptus, Vana-Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari- Venemaa. Märkus...
Panused panuseklassifikaator (kulunormid, liikideks on tööjõupanus, materjali panus, alltöövõtupanus ja seadmepannus) Ruumiklassifikaator Tuuakse välja eluruumid, kontori- , ja õppe- ja laoruumid. Kood on 6 kohaline XXX hoone otstarve YYY konkreetne ruum ehituses (411 teater 730 WC) Hankeklassifikaator Jaotus (vt. eespool) on sisseviidud pearühmade tasemel. Pearühmad koosnevad tähtedest, millele tuleb juurde täpsustav numbriline osa Hankeosa: A kinnisvara haldus; B hoonestamine (B2 projekt, B5 finants); C ehitusplatsi tehnika e. Üldkulu elemendid (C2 soojakud) Konst. elemend. pearühm: D eh.ala. tarindid (D2 kaevetööd, D6 haljastus); E aluskonstruktsioonid (E1 hoone alused kaevetööd); F alatelikud üldehitustööd (F1 vundament, F2 karkass) Seadme pearühm: G santehnika LVI (G1 küte, G2 vesi ja kanalist); H elekter S (H2 valgustus);...
2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja. Põimlauses on osalaused üksteisest sõltuvad: pealause sisse on põimitud veel mõni täpsustav kõrvallause. Kõrvallause eristatakse pealausest alati komadega. Kõrvallause algab: 1) alistava sidesõna või muu siduva sõnaga (et, sest, kui, kuni, kuna, nagu, otsekui, küsisõnad) Näide: Mees, kes uskus imesid, naeris. Kui mind usud, siis nooguta. Ta jooksis, sest tahtis nii, ja laulis. Segaliitlause koosneb rind- ja põimlause elementidest. Näide: Neiu aevastas: tal oli nohu, sest ta käis palju peaga....
peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame...
Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children...
Eesmärgid Eesmärkide kirjeldamisel võetakse aluseks loogilise maatriksi kirjed. Projekti üldised eesmärgid. Juhul kui projekt on laiema programmi osa, siis ka programmi üldised ja otsesed eesmärgid. Projekti otsesed projekti eesmärgid Eeldused ja riskid Eelduste ja riskide kirjeldamisel võetakse aluseks loogilise maatriksi kirjed. Lähteülesandes on kohane esitada seletav või täpsustav kommentaar iga LogFrame'is esitatud eelduse kohta. Töö ulatus Töö ulatust kirjeldatakse lähteülesandes LogFrame'i tegevuste välja alusel. Samas on soovitav vältida liigset detailsust, mis takistab teostajal oma know how ning metoodilise lähenemise kasutamist. Üks võimalus esitada oma lähenemine ilma teostajat sellega sidumata on rõhutada, et ülesannete kirjeldus on suunda andev ning et pakkumisel ei välistata teostaja alternatiivlähenemist. Väljundid...
kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastut...
*Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib kirjutada läbiva suure tähega. NT: Must Mander, Roheline Mander 2. Kui kasutatakse kohanime mingi nähtuse või sündmuse iseloomustamiseks, siis kirjutatakse see suure algustähega. NT: Pole vaja ehitada enam uusi Lasnamägesid. See paik on olnud minu Vargamäe. 3. Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ja sidekriipsuga abil kokku. NT: Kesk-Euroopa, Taga-Kaukaasia. NB!: Uus-Lõuna-Wales. 4. Kohanime juhuslik täiend kirjutatakse väikese algus tähega ja ilma sidekriipsuta. NT: mineviku Eesti, muusikalinn Praha, kultuurilinn Moskva. 5. Rõhutatakse seotust riigiga. NT: Eesti lipp, Norra diplomaat, Taani kodakonsus, Iisraeli peaminister, Hollandi rahvaarv, Läti hümn, Leedu pass,...
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
ta eelneva sõnaga üldjuhul kokku. N: helepunane, suuremeelne, hulljugle, minuvanune. ( -ne lõpuliseld eelnevaga üldiselt kokku) · Kui täiendil on omakorda täiend siis kirj. lahku. N: täpselt minu vanune · Kui omadussõna ees on nimi, number, märk, täht, silp siis kirj. nad omavahel sidekriipsu abil kokku. N: 5-aastane, U-kujuline, lik-lõpuline, Antsu-vanune · Kui nimel, märgil või muul on ees täpsustav sõna või tähis, siis kirj. kõik sõnad lahku. N: suure U kujuline, meie Antsu vanune, M.Härma nimeline Arvsõnad: viisteist, viiskümmend viis, viissada, viis tuhat, viis miljonit, viis miljonit viissada tuhat viiskümmend viis · Kui arvsõna kirj. ühesõnaga siis kirj. see ka järgneva sõnaga kokku. N: viieteistkümneaastane · Kui arvsõna kir. mitme sõnaga siis kir. see põhisõnast lahku. N: viiekümne viie aastane. Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine...
· Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad...
Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. · Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus-Lõuna-Wales. · Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku...
4. ...lahku, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna. Nt: Vaikne ookean(Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist); Must meri (Musta merre, Mustalt merelt); Valge meri, Väike Emajõgi, Vaikne järv. 5. ...lahku, kui tegemist on selge sekundaarnimega(teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega). Nt: Pärnu jõgi, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Kopli rand. 6.Lahku kirj. kohanime omakorda täpsustav kohanimi. Väljaarvatud: Anne turg --- Anneturu apteek. Nt: Rõuge Suurjärv, Virtsu Vanasadam. Uus turg --- Uueturu tänav. Pikk jalg --- Pikajala kohvik....
NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadu...
Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children...
N: kolmetoaline, viieteiskümnepäevane. · Kui kirjutan arvu numbriga siis ne ja line liitelise omadussõna liidan sidekriipsu abil. N: 3-toaline Lahku: · Kui arvsõna koosneb mitmest erinevast sõnast. N: viie tuhande aastane. Kohanimed: Kokku: · Liigisõna kirjutatakse nimega kokku kui nimi ei käändu. · Sidekriipsuga kirjutatakse täpsustav sõnaosa, mis näitab ilmakaart või "kaugust." N: Lääne-Eesti, Ees-Aasia. · Sõna maa, kohanimega kokku. N: Saaremaa. Lahku: · Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku kui ta käändub, teda saab ilma liigisõnata kasutada samas tähenduses. N: Pärnu linn · Sõnad tänav, manatee, väljak, plats lahku. N: Nooruse tänav. · Kui kohanimi on käänduv. · Sõna maad kirjutan kohanimest lahku kui kasutan seda riikide märkimiseks N: Skandinaavia maad....
Tuletusliidete liigid: 1. Tuletusaluse tähendust muutev liide. Näide: talu koht 15 talu + nik inimene, kes peab talu mesi toiduaine mesi + lane toodab mett 2. Tuletusaluse tähendust täpsustav liide. Näide: naissooliide laulja + tar sõbra + nna 3. Tuletusaluse sõnaliiki muutev liide. Näide: tulema + mine tulemine ema + lik emalik Nimisõna tuletus: Liited, mille abil moodustuvad nimisõnad: -ja -nna -mus -stik -lane -tar -i -stu...
Võite otsustada, kas soovite nime ,,Maius" registreerida kaubamärgina või mitte. Kui keegi teine registreerib selle kaubamärgi, siis ei ole teil õigus seda enam kasutada. 2.2. Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress. Kui ettevõtet juhitakse ja kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava...
Registreerimine FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris. Soovituslik on registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIE-ks registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis- ning halduskulusid soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri, samuti puudub vajadus algkapitali järele. Samas tuleb arvestada, et eksisteerib suurem äririsk, kuna FIE vastutab esitatavate nõuete osas oma isikliku varaga. FIE-d on nt paljud talunikud, taksojuhid jne. Äriregistrisse kandmisel tuleb tasuda ka registreerimistasu. Kuni Äriregistrisse kandmiseni võib ettevõtja tegutseda ainult oma ees-...